[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 178 artiklit

agnoosia <agn`oosia 1 s> (kr agnōsia teadmatus)
1. med tajumisvõimetus, tajumishäire, mille puhul inimene ei tunne ära tuttavaid esemeid ja olukordi, kuigi ta meeleelundid toimivad normaalselt
2. fil sokraatilise filosoofia lähtepunkt; antiikaja skeptitsismis igasuguse filosoofilise mõtiskluse lõpptulemus

albiino <albiino 16 s> (hisp, port albino < albo valge) • biol albinismi tunnustega inimene, loom v taim

alkohoolik <alkohoolik -u 2 s> • med alkoholismi põdev inimene

anafrodiit <anafrod|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr anaphroditos armastusetu) • med sugutungita inimene

andragoogika <andragoogika 1 s> (< kr anēr, gen andros mees, inimene + agōgē juhtimine, kasvatamine) • ped täiskasvanupedagoogika, täiskasvanutega tegelev pedagoogika haru

andro-, täishääliku ees andr- (< kr anēr, gen andros mees, inimene) • mees-, mehe-, meeste v isadega seotud; ka üldisemalt inimest tähendav

android <andr|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr anēr, gen andros mees, inimene + -oid) • tehisinimene

anorektik <anor´ektik -u 2 s> • med anoreksiat põdev inimene

antropo- (< kr anthrōpos inimene) • inimese-, inim-

antropologism <antropolog|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< antropoloogia) • fil õpetus, mille lähtepunkt ja objekt on inimene; metodoloogilise printsiibina on omane paljudele nüüdisfilosoofia suundadele

antropotsentrism <+ tsentr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< antropo- + ld centrum keskpunkt < kr kentron) • fil maailmavaade, mille kohaselt inimene on maailmaruumi keskpunkt ja kogu universumi olemasolu eesmärk

apellatiiv <apellat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld appellativus < apellare pöörduma, nimetama) • lgv üldnimi, nimisõna, mis nimetab eset, nähtust vms vastavalt selle kuulumisele mingisse liiki, klassi, nt loom, puu, inimene. Vastand prooprium

arhantroopused pl <arhantr`oopus -e 11~9 s> (< kr archaios vana + anthrōpos inimene), arhantropused pl <arh´antropus -e 11 s> • paleont ka ahvinimesed, rühm väljasurnud inimlasi

asotsiaal <+ sotsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< a- + sotsiaalne) • kõnek eluheidik, kindla töö- ja sageli ka elukohata, moraalselt allakäinud inimene

asteenik <asteenik -u 2 s> • asteeniline inimene

atlantroop <atlantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> , atlantropus <atl´antropus -e 11 s> (< pn Atlas, mäestik Loode-Aafrikas + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseenis elanud ahvinimene, kelle luid on leitud a-tel 1954–55 Alžeerias

avarii <avar`ii 26 s> (it avaria < keskld kahju < ar ‛awār viga, defekt) • laeva-, auto- v lennuõnnetus, milles saab kannatada veos v inimene; jur merikahju, laevale v laadungile tekitatud kahju; piltl õnnetusjuhtum, äpardus

bakteriofoob <+ f`oob foobi f`oobi 22e s> • psühh bakteriofoobiat põdev, pisikuid haiglaselt kartev inimene

barbar <b`arbar -i 2e s> (kr barbaros) • aj Vana-Kreekas kreeka keelt mitte oskav v halvasti kõnelev võõramaalane; piltl metsik, toores, harimatu inimene

baroteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< baro- + teraapia) • med füsioteraapia liik, mille puhul inimene pannakse raviseanssideks üle- v alarõhuga barokambrisse

bastard <bastard -i 2e s> (keskld bastardus abieluväline poeg) • van värd, hübriid, pärilikelt omadustelt erinevate taimede v loomade ristsugutis; segavereline inimene; varem ka vallaslapse halvustav nimetus

beatus vir [be˛aatus vir] (ld õnnis on inimene) • 1. psalmi ja mitme teise kirjakoha algussõnad; muus neile tekstidele loodud teose pealkiri

berserk <bers|`erk -ergi -`erki 22e s> (vanapõhja berserkr karusnahkne vammus) • müt muinasskandinaavia rahvausundis inimene, kellele omistati võime esineda karuna; piltl hullununa võitlev sõdur

bestia <b`estia 1 s> (it < ld metsloom) • metsaline, elajas; toores inimene

bilingvaal <bilingv|`aal -aali -`aali 22e s> (ld bilinguis < bi- + lingua keel) • lgv kakskeelne inimene

biseksuaal <+ seksu|`aal -aali -`aali 22e s> (< bi- + seksuaalne)
1. biseksuaalne isik, mõlemasooihar inimene
2. anat mõlema soo sugunäärmete esinemine ühel isikul. Vt ka hermafrodiit

boheemlane <boh`eemla|ne -se -st 12~10? s> (pr bohème Böömimaa elanik; mustlane) • ebakorrapärase, muretu eluviisiga inimene (eriti nn vabade elukutsete esindajate – näitlejate, kirjanike, kunstnike hulgast)

bonus vir semper tiro est [bonus vir semper tiiro est] (ld) • hea inimene jääb alati algajaks (st teda on kerge alt vedada) (Martialis)

bon vivant [bo(n) viv·a(n)] (pr) • elumees, priiskaja; muretu inimene

brünett <brün|`ett -eti -`etti 22e s, adj> (pr brunet < brun pruun) • tumedajuukseline, ka tõmmu jumega inimene

buliimik <buliimik -u 2 s> • med buliimiat põdev inimene

Caesar ad Rubiconem [tseesar ad rubikoonem] (ld) • Caesar Rubico ääres (s.o inimene, kellel tuleb langetada tähtis otsus)

Caesar citra Rubiconem [tseesar tsitra rubikoonem] (ld) • Caesar siinpool Rubicot (s.o inimene, kes on mingi julge sammuga midagi suurt korda saatnud)

defetist <defet|`ist -isti -`isti 22e s> • defetismimeelne, kaotusmeeleoludega inimene; valitsuse tegevuse suutmatuses veendunud isik

desperaado <desperaado 16 s> (ingl desperado < desperate, hisp desesperado meeleheitlik, lootusetu) • meeleheitlik, hulljulge, kõigeks valmis olev inimene; bandiit

džoki <džoki 16 s> (ingl jockey < pn John, Jack, st inimene lihtrahva seast) • sport kutseline võiduratsutaja

egotist <egot|`ist -isti -`isti 22e s> (< egotism) • psühh iseenda esiletõstmisele kalduv, oma isiku tähtsust ülehindav inimene

egotsentrik <egots´entrik -u 2 s> • psühh minakeskne e egotsentriline inimene

eksantroopia <eksantr`oopia 1 s> (< eks- + kr anthrōpos inimene) • psühh haiguslik inimesepelgus

eksistentsialism <eksistentsial|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fil olemise filosoofia, suund filosoofias ja kirjanduses, lähtub indiviidi sisemisest minaeksistentsist ja tegelikkuse lõhestumisest teadvuse ja asjade sfääris; eeldab, et eksistents eelneb olemusele, st inimene on see, kelleks ta end ise teeb

ekstrasensitiiv <+ sensit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ekstra- + sensitiiv) • ülitundliku tajuga, väidetavalt ekstrasensoorsete võimetega inimene, ekstrasenss (kõnek)

emmetroopia <emmetr`oopia 1 s> (< kr emmetros paras, mõõdupärane + ōps silm) • med normaalnägevus, st inimene näeb hästi nii kaugeid kui ka lähedasi esemeid. Vastand ametroopia

epikuurlane <epik`uurla|ne -se -st 12~10? s> • fil epikureismi pooldaja; piltl elunautija, inimene, kes hindab üle kõige isiklikku mõnu ja meelelisi naudinguid

europiid <europ|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< pn Euroopa) • antr europiidsesse põhirassi kuuluv inimene, kelle tunnuseks on hele v tõmmu nahk, pehmed (sirged v lokkis) juuksed, kitsas etteulatuv nina ja vähe etteulatuvad põsenukid. Vt ka mongoliid, negriid

fenomen <fenomen -i 19 s> (kr phainomenon ilmuv, nähtus) • fil nähtumus, üksus, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil, nt mõistusefenomen, keelefenomen; kantiaanluses see, mis on meie tunnetuse abil empiiriliselt kogetav, iga asi, mis on meelelise tunnetuse õiguspäraseks esemeks, vastand noumenon; piltl haruldane nähtus; ebaharilike võimetega inimene

filantroopia <filantr`oopia 1 s> (kr philanthrōpia inimesearmastus < fil- + anthrōpos inimene) • heategevus, omakasupüüdmatu tegutsemine kaasinimeste heaks

filister <fil`ist|er -ri 2e s> (sks Philister < vilistid) • väikekodanlik, enesega rahulolev piiratud silmaringi ja vagatseva käitumisega inimene

filosoof <filos|`oof -oofi -`oofi 22e s> (< kr philosophos) • fil mõttetark, mõtteteadlane, filosoofiaga professionaalselt tegelev inimene; piltl teoretiseeriv, juurdlevalt ellu suhtuv inimene

filuu <fil`uu 26 s> (pr filou) • kelm; kaval inimene

frondöör <frond|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr frondeur) • aj fronde’ist osavõtja; rahulolematu, mässumeelne inimene

geenius <g`eenius -e 11 s> (ld genius kaitsevaim, anne) • üliandekas inimene, suurvaim, korüfee; loova andekuse kõrgeim aste, geniaalsus. Vt ka genius

germanofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< ld pn Germania Saksamaa + -fiil) • kõige saksapärase harrastaja, saksahuviline, saksasõbralik inimene

heteroseksuaal <+ seksu|`aal -aali -`aali 22e s> (< hetero- + seksuaalne) • heteroseksuaalne isik, teisesooihar inimene. Vt ka homoseksuaal, biseksuaal

hominiidid pl <homin|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< ld homo, gen hominis inimene) • zool inimlased, ahviliste kõrgeima arengutasemega sugukond, kuhu kuuluvad ahvinimene ja inimene

hominisatsioon <hominisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr hominisation < ld homo inimene) • biol inimeseks muutumine, inimese põlvnemiskäik

homme [om] (pr) • inimene; mees
homme de lettres [om döl·etr] • kirjanik, kirjamees

homo (ld) • inimene, mees

homo errans fera errante peior [homo errans fera err·ante peeior] (ld) • eksiv inimene on hullem kui hulkuv kiskja

homo faber (ld „sepp-inimene“) • antr töötav v loov v valmistav inimene; tööriistu valmistav inimene; maailma ümber kujundav inimene (kasut sageli tehnilise progressi väärtustajate kohta)

homo homini lupus est (ld) • inimene on inimesele hunt (Plautuse järgi)

homo homini monstrum (ld) • inimene on inimesele koletis

homo locum ornat, non hominem locus [homo lokum ornat noon hominem lokus] (ld) • inimene kaunistab kohta, mitte koht inimest

homo novus (ld) • uus inimene; uustulnuk; ise ennast üles töötanu; tõusik

homo proponit, deus disponit [homo propoonit de˛us dispoonit] (ld) • inimene plaanib, jumal otsustab (inimene mõtleb, jumal juhib)

homo sapiens (ld) • tark inimene, mõistusega inimene; biol inimese kui liigi teaduslik nimetus (Homo sapiens)

homoseksuaal <+ seksu|`aal -aali -`aali 22e s> (< homo- + seksuaalne), homoseksualist <+ seksual|`ist -isti -`isti 22e s> • omasooarmastaja, omasooihar inimene

homo unius libri [homo uniius libri] (ld) • ühe raamatu inimene, st harimatu

homunkulus <hom´unkulus -e 11 s> (ld dem homunculus inimeseke) • aj keskaja alkeemikute poolt laboratoorselt luua püütud inimene

humanist <human|`ist -isti -`isti 22e s> • fil humanismi pooldaja v esindaja, selle eest võitleja; humaanne inimene

humorist <humor|`ist -isti -`isti 22e s> (pr humoriste < huumor) • kirj humoristlike teoste autor, lõbusatoonilise mahlaka käsitluslaadiga kirjanik; piltl naljataja, huumorimeelne inimene

händikäp <händik|`äp -äpi -`äppi 22e s> (ingl handicap)
1. sport ede, nõrgemaile võistlejaile antav soodustus (nt jooksudes lühem maa, mängudes lisapunktid) või ajaline edumaa võimete tasakaalustamiseks
2. med vaimse v kehalise puudega (inimene)

idealisatsioon <idealisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ideaalne) • psühh psüühiline kaitsemehhanism, mille abil inimene lisab teadvustamata endale v teistele liialdatud positiivseid omadusi

idealist <ideal|`ist -isti -`isti 22e s> • fil idealismi (1) pooldaja; piltl õilishing, omakasupüüdmatu ning ebapraktiline inimene, tegelikkuse idealiseerija, unistaja

idioot <idi|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr idiōtēs eraisik, oskamatu, võhik) • med nõrgamõistuslik inimene, sügava vaimse alaarenguga isik; kõnek nürimeelne, taipamatu inimene

indiviid <indiv|`iid -iidi -`iidi 22e s> (keskld individuum < ld individuus jagamatu < in- + dividere jagama) • isend, üksikolend; inimene kui üksikisik teiste inimeste seas

infantiil <infant|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld infantilis lapselik, lapse- < infans, gen infantis väikelaps) • lapsik ja arenematu inimene

inkorporatsioon <inkorporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld incorporatio)
1. liitmine, (maa-ala vm) oma koosseisu lülitamine
2. jur mingi õigusala seaduste süstematiseerimine ühes kogus ilma seaduste sisu muutmata
3. lgv keele elementide seostusviis: sõnajuured liituvad grammatiliseks tervikuks, mis on nii sõna kui ka lause
4. psühh teadvustamata psüühiline kaitsemehhanism, mille abil inimene ühildab end mõne tähtsa isikuga v tema omadustega

inkvisiitor <inkvis`iitor -i 2e s> (< ld inquisitor uurija; jälitaja) • aj inkvisitsioonikohtunik, kohtunik inkvisitsiooniprotsessil (vt ka inkvisitsioon); piltl julm inimene, piinaja

invaliid <inval|`iid -iidi -`iidi 22e s> (pr invalide < ld invalidus jõuetu) • vigastuse v haiguse tõttu osaliselt v täielikult töövõime kaotanud v puudega inimene

irratsionalism <irratsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< irratsionaalne) fil
1. seisukoht, mille järgi inimmõistus (ratio) üksi ei ole võimeline maailma adekvaatselt tunnetama
2. arusaam, et inimene ei ole oma olemuselt ratsionaalne olend, et temas valitsevad varjatud jõud, nt alateadvuse impulsid
3. seisukoht, et maailma olemus ei ole ratsionaalne, et maailmas valitsevad seletamatud jõud

javantroop <javantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< pn Jaava, saar Indoneesias + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseeni lõpus elanud inimlane

kannibal <kannibal -i 19 s> (pr cannibale < hisp caníbal < aravaki k-d, hõimu nimi) • inimesesööja; piltl julmur, toores ning verejanuline inimene

kasakas <kasaka|s - 2 s> (vn казак < trg kazak vaba inimene)
1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal XV–XVII s, ka hilisem nende alade asukas; XVIII s neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane
2. van valla- v mõisakäskjalg

kastraat <kastr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits castratus kohitsetud)
1. kastreeritu (inimene või loom); kohimees, vt ka eunuhh
2. muus, aj meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks enne murdeiga kastreeriti; kastraate kasutati soprani- ja aldilauljaina kuni XIX s alguseni kirikukoorides, XVII ja XVIII s ooperis

kosmism <kosm|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr kosmos kord; maailm) • fil Vene filosoofiline suundumus XX s 1. poolel; lähtus Vene usufilosoofilisest käsitusest, et inimene ja ühiskond on kosmilise terviku v looduse osa; 1970ndatest on kosmismina käsitatud eeskätt loodusteaduslikku suunda (eriti V. Verdanski noosfääri käsitust)

kromanjoonlane <kromanj`oonla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Cro-Magnon, Prantsusmaa kohanimi) • paleont kromanjooni inimene, varaseim pärisinimene (Homo sapiens), elas nooremas paleoliitikumis

kröösus <kr`öösus -e 11~9 s> (< pn Kroisos, legendaarse rikkuse poolest kuulus Lüüdia kuningas) • väga rikas inimene

küborg <küborg -i 2e s> (ingl cyborg < küberneetiline + organism) • ulmetegelane, elektroonika ja elusolendi hübriid, vt ka robot, tehisintellekt; piltl inimene, kes kasutab oma füüsilise puude kompenseerimiseks mitmesuguseid tehnoloogilisi abivahendeid

legend <leg|`end -endi -`endi 22e s> (keskld legenda lugemine < ld legere lugema)
1. folkl rahvapärimuslik jutt kellegi elust v mingist sündmusest; muistend mingist erakordsest sündmusest; usuline muistend, vagajutt; piltl ebausutav jutt, väljamõeldis
2. kunst kunstiteosele lisatud seletav tekst; mündi v medali pealiskiri
3. geogr kaardi v diagrammi seletuskiri, kaardimärkide seletus
4. muus ballaadilaadne vaba ülesehitusega lüürilis-eepiline instrumentaalteos
5. piltl silmapaistev, imetlusväärne, populaarne inimene

liberaal <liber|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld liberalis vabale v vabadusele omane) • pol liberalismi pooldaja v liberaalse partei liige; piltl vabameelne inimene

liliput <lilip|`ut -uti -`utti 22e s> (< pn Liliputi maa, fantastiline kääbustemaa Inglise kirjaniku J. Swifti raamatus „Gulliveri reisid“) • kääbus, harilikust palju väiksem inimene
liliputraamattrük miniraamat

lotofaagid pl <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (kr lōtophagoi lootosesööjad) • müt Kreeka müt-s muinasjutuline rahvas, kelle valmistatud lilleroa söömise tagajärjel inimene unustas oma kodumaa; piltl unistustemaal viibijad, elust võõrdunud nautlejad

luterlane <luterla|ne -se -st 12 s> • relig luterluse järgija, luteri usku inimene, luteri kiriku liige

lükantroopia <lükantr`oopia 1 s> (< kr lykos hunt + anthrōpos inimene) • psühh libahunthullus, kesknärvisüsteemi häire, mille mõjul inimene kujutleb, et ta on loom ja käitub looma kombel (nt uriseb, käib neljakäpakil jms). Vt ka zooantroopia

lüürik <lüürik -u 2 s> • kirj lüüriline luuletaja; lüürilise loome- ja tundelaadiga inimene

makrokosmos <+ k`osmos -e 11~9 s> (< makro- + kosmos)
1. fil natuurfilosoofias „suur maailm“, kõiksus, universum, ka suur inimene
2. universum, makromaailm. Vastand mikrokosmos

mandrill <mandr|`ill -illi -`illi 22e s> (ingl < man inimene + drill, paaviani liik) • zool Lääne-Aafrikas elav suure pea ja köntsabaga ahv (Mandrillus sphinx); nina on punane, põsed sinised, tuharamõhnad osalt punased, osalt sinised

mannekeen <mannek|`een -eeni -`eeni 22e s> (pr mannequin < flaami mannekijn mehike, nukuke)
1. inimesekujuline proovimis- ja demonstreerimismudel
2. modell (2) , riietust, soenguid jms demonstreeriv inimene

marginaal <margin|`aal -aali -`aali 22e s> (< marginaalne)
1. märkus raamatu valgel äärel, ääremärkus
2. kirj esseistika väikevorm, mõtiskleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild v kommentaar
3. maj protsentides väljendatavate intressimäärade vms määrade vahe; avansisumma, mille klient annab börsil tema ülesandeid täitvale maaklerile; tasemete vahe (nt hinna- v rentaablustasemetes); müügi- ja omahinna erinevus, ka hinnatäiend, juurdehindlus
4. marginaalne isik, kes kuulub korraga kahte v enamasse temale olulisse, omavahel mõneti vastuolulisse inimrühma v kultuuri; sageli sotsiaalse marginaalsuse seisundis olev, ühest ühiskonnakihist teise üle minev inimene

megalomaan <+ m`aan maani m`aani 22e s> • psühh megalomaania all kannatav inimene, suurushull

megantroop <megantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< mega- + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr väga suur ahvinimene, kellest on mõningaid leide Jaava saarelt ja Ida-Aafrikast

memento [mem·ento] (ld mäleta) • meeldetuletus, hoiatus
memento mori [mem·ento mori] (ld) • pea meeles, et sa sured (oled surelik), surelikkuse meeldetuletus; sage teema kunstis ja kirjanduses
memento, quod es homo [mem·ento kvod es homo] (ld) • pea meeles, et oled inimene
memento vivere [mem·ento viivere] (ld) • ära unusta elada

mikrokosmos <+ k`osmos -e 11~9 s> (keskld microcosmus < kr mikros kosmos väike maailm)
1. fil antiik- ja keskaegses filosoofias „väike maailm“, eeskätt inimene, vastandina maailmakõiksusele
2. praeguses tarvituses eelkõige aatomite ja elementaarosakeste maailm. Vastand makrokosmos

misantroop <misantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr misanthrōpos inimesi vihkav < miseō vihkan + anthrōpos inimene) • psühh inimestevihkaja v -pelgaja, inimesepõlgur. Vt ka filantroop

mongoliid <mongol|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< mongolid) • antr mongoliidsesse põhirassi kuuluv inimene; mongoliidide iseloomulikud tunnused on kollakas nahavärvus, nõrk habemekasv, eenduvate põsesarnadega lame nägu, viltused silmapilud. Vt ka europiid, negriid

müstik <müstik -u 2 s> (< kr mystikos müsteeriumiga seotud) • müstika uskuja, salakultuse v salaõpetuse harrastaja, vt ka müst; piltl üleloomulikkusesse uskuja, ebausklik inimene

naabob <naabob -i 2e s> , navab <navab -i 2e s> (urdu nawwāb < ar pl nawwāb esindaja) • aj Indias Mogulite riigis: provintsihaldur, hiljem islamiusulise vürsti tiitel; Indiast rikkana naasnud eurooplane; piltl väga rikas inimene

naiivik <naiivik -u 2 s> • naiivne, lihtsameelne, kergeusklik, lapsik inimene

neandertallane <ne´andertalla|ne -se -st 12 s> (< pn Neandertal, org Lääne-Saksamaal, kust leiti esmakordselt tema skeletijäänuseid) • antr Neandertali inimene, pärisinimese (Homo sapiens) alamliik; elas 40 000–13 000 aastat tagasi

neeger <n`eeg|er -ri 2e s> (sks Neger < pr nègre < port, hisp negro < ld niger must) • antr negriidsesse põhirassi kuuluv inimene, mustanahaline

negriid <negr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< neeger) • antr negriidsesse põhirassi kuuluv inimene, neeger; negriididele on iseloomulikud tume naha-, juukse- ja silmade värvus ning lühikesed kräsujuuksed; põhirass jaguneb mitmeks alamrassiks. Vt ka europiid, mongoliid

neurootik <neurootik -u 2 s> • psühh neuroosi all kannatav inimene

oligofreenik <oligofreenik -u 2 s> • med oligofreenia all kannatav, nõrgamõistuslik inimene

optimist <optim|`ist -isti -`isti 22e s> • psühh optimismi kalduv inimene, julge ning elurõõmus isik. Vastand pessimist

oraator <or`aator -i 2e s> (ld orator rääkija) • kõnepidaja; kõneosav inimene, kõnekunstnik

orangutan <or´angutan -i 19 s> (< malai orang utan metsinimene < orang inimene + utan mets) • zool Kalimantani ja Sumatra saare ürgmetsi asustav suur pika punakaspruuni karvaga inimahv (Pongo pygmaeus)

paaria <p`aaria 1 s> (< tamili paṟaiyaṉ trummar) • „puutumatu“, kastitu, Indias kõige alamasse seisusesse kuuluv, roojaseks peetav õigusteta isik; piltl põlatud inimene
paariariikheidikriik; riik, kes on ohuks rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule

parantroop <parantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< para- + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr väljasurnud inimahv, kuulus australopiteeklaste alamsugukonda; elas pleistotseeni alguses

pauper <p`auper -i 2e s> (ld) • igasuguste elatusvahenditeta vaene inimene, hoolekande toetusel elav isik, kehvik

pedant <ped|`ant -andi -`anti 22e s> (< it pedante kasvataja < kr paideuō kasvatan, õpetan) • väiklaselt täpne inimene, tähenärija

peregriin <peregr|`iin -iini -`iini 22e s> (ld peregrinus võõramaalane) • aj Rooma riigis vaba inimene, kel polnud Rooma kodaniku õigusi

pertseptuaalne kaitse (< ld perceptio käsitamine, tajumine) • psühh tõrje, psüühiline kaitsemehhanism, mille puhul inimene ei teadvusta ohusignaale, ei märka teda puudutavaid teateid v tõlgendab neid vääralt

pessimist <pessim|`ist -isti -`isti 22e s> • psühh pessimismi kalduv, kõike halvana v lootusetuna nägev inimene. Vastand optimist

pitekantroop <pitekantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr pithēkos ahv + anthrōpos inimene) • antr, paleont ahvinimene (Pithecanthropus erectus), inimese eellane, kelle jäänuseid on leitud Jaava saarelt; elas pleistotseenis; kolju ehituse järgi inimahvide ja tänapäeva inimese vahepealne vorm

plesiantroop <plesiantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr plēsios lähedane + anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseeni alguses elanud australopiteeklaste rühma inimene; luustikke on 1936. a alates leitud Lõuna-Aafrikas

praktik <praktik -u 2 s> (< praktika) • oma ala hästi tundev kogemustega inimene; tegelike kutsevilumustega (hrl erihariduseta) töötaja. Vastand teoreetik

primaadid pl <prim|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld primatus esimene v kõrgeim koht < primus esimene) • zool esikloomalised, kõrgeima arengutasemega imetajate selts, kuhu kuuluvad inimahvlased, ahvid ja inimene

prototüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (kr prōtotypon < proto- + tüüp)
1. alg- v põhitüüp, alg- v eeskuju
2. tehn seadme v süsteemi algmudel v esialgne teostus
3. kirj inimene v inimrühm, kelle elukäigu v iseloomu põhjal kirjanik oma kunstikavatsuse kohaselt kujundab kirjandusteose tegelase v tegelased

psühhopaat <psühhop|`aat -aadi -`aati 22e s> • med psühhopaatia all kannatav inimene

puritaan <purit|`aan -aani -`aani 22e s> (ingl puritan < ld puritas puhtus) • aj, relig „puhtausuline“, range elukorraldusega protestantliku usulahu liige XVI ja XVII s Inglismaal; piltl (liialdatult) range kõlblusega inimene

pursui <purs`ui 26 s> (vn буржуй kõnek < pr bourgeois kodanlane) • kõnek rahajõmm, pururikas inimene

püknik <püknik -u 2 s> • antr püknilist tüüpi inimene

realist <real|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld realis tegelik, tõeline)
1. kirj, kunst realismi pooldaja v esindaja
2. kainelt tegelikkusse suhtuv, tegelikke tingimusi ja võimalusi arvestav inimene
3. aj reaalkooli õpilane

reformist <reform|`ist -isti -`isti 22e s> • reformide pooldaja, uuendusmeelne inimene, reformaator; pol reformismi pooldaja; poliitilistelt vaadetelt liberaal

renegaat <reneg|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld renegatus usutaganeja < re- + ld negare eitama, tagasi lükkama) • oma veendumustest, usust vms taganenud ning vastasleeri üleläinud inimene; taganeja, salgaja, ülejooksik, reetur
renegaatlennuksõj ründeks kasutatav tsiviillennuk

respondent <respond|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld respondens vastaja) • väitekirja kaitsja; vastaja; stat intervjueeritav inimene, kes vastab temale statistilise vaatluse käigus esitatud kirjalikele või suulistele küsimustele

rikša <rikša 16 s> (jpn jinrikisha inimese veetav veok) • pms Aasia maades inimese veetav kaherattaline sõidukaarik hrl ühele v kahele sõitjale; tänapäeval veetakse seda pms jalgrattaga (velorikša) v motorolleriga (motorikša); seda sõidukit juhtiv v vedav inimene

robinson <robinson -i 19 s> (< pn Robinson Crusoe, D. Defoe romaani nimitegelane) • üksikul saarel randunud merehädaline; loodusrahvaste kombel (üksi) vabas looduses elav inimene

romantik <rom´antik -u 2 s> (ingl romantic, pr romantique romantiline < roman romaan)
1. kirj, kunst romantismi harrastaja v järgija
2. romantiliselt meelestatud, unistustesse kalduv inimene

sadist <sad|`ist -isti -`isti 22e s> • psühh, med julmur, piinaja, sadismi nautiv inimene

sadomasohhist <+ masohh|`ist -isti -`isti 22e s> • psühh, med sadomasohhismi kalduv inimene, teiste ja enda piinade nautija

sangviinik <sangviinik -u 2 s> • psühh sangviiniline temperamenditüüp; elavaloomuline, seltsiv inimene

sarkast <sark|`ast -asti -`asti 22e s> • sarkastiline inimene

sektant <sekt|`ant -andi -`anti 22e s> (vn сектант) • relig sekti1 liige, lahkusuline; piltl kitsarinnaline, dogmaatiliste vaadetega inimene

self-made man [selfmeid män] (ingl) • inimene, kes on omal jõul saavutanud mingil alal silmapaistva taseme

sensitiiv <sensit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (keskld sensitivus tundmisvõimeline < ld sentire tundma) • ülitundliku tajuga inimene. Vt ka ekstrasensitiiv

sfinks <sf`inks sfinksi sf`inksi 22e s> (kr pn Sphinx)
1. müt Vana-Egiptuse skulptuuris vaaraod v päikesejumalat sümboliseeriv inimese peaga lõvi kuju, kuningavõimu sümbol; Kreeka müt-s naise pea ja rindadega ning lõvi kehaga tiivuline olend
2. zool karvutu kassi tõug
3. piltl mõistatuslik olend, arusaamatu inimene

sileen <sil|`een -eeni -`eeni 22e s> (kr pn Silenos) • müt Kreeka müt-s osalt inimene, osalt hobune; armastas muusikat ja tantsu, nautis veini. Vt ka kentaur

sinantroop <sinantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< keskld Sinae Hiina + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr pitekantroobiga sarnanev ahvinimene, kelle luustikuosi leiti a-tel 1929–37 Pekingi lähedalt; elas pitekantroobist hiljem, on esimene inimese eellane, kes kindlasti kasutas tuld

skafander <skaf`and|er -ri 2e s> (< kr skaphē lootsik + anēr, gen andros inimene, mees) • tuukri, kosmonaudi jt mitmesuguse lisavarustusega hermeetiline erirõivastus

skeptik <skeptik -u 2 s> • fil skeptitsismi pooldaja; kahtleja, skeptiline inimene

skisoid <skis|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr schizō lõhun + -oid) • med, psühh kohanemisraskustega, inimsuhteid vältiv, autismi kalduv inimene

sklerootik <sklerootik -u 2 s> • med skleroosi põdev inimene

skvotter <skv`otter -i 2e s> (ingl squatter < squat ebaseaduslikult elama asuma)
1. vabale ülesharimata maale elama asunud kolonist USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal
2. tühjalt seisvat hoonet v maa-ala (ilma seadusliku õiguseta) elamiseks kasutav hipilaadne inimene

snoob <sn`oob snoobi sn`oobi 22e s> (ingl snob) • positsiooni, moenõudeid ja käitumisreegleid üleliia tähtsaks pidav inimene, peenutseja

somnambulism <somnambul|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld somnus uni + ambulare käima), lunatism <lunat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld luna Kuu) • med unesränne, kuutõbi: seisund, mille puhul inimene sooritab osalises unes keerulisi liikumisi (käib toas ringi, ronib katusele, puu otsa jne) ise seda hiljem mäletamata; on langetõve, hüsteeria jt haiguste kaasnäht

spetsialist <spetsial|`ist -isti -`isti 22e s> (pr spécialiste < ld specialis eriline) • eriteadlane, asjatundja mingil alal; mingit liiki tööga kui kutsealaga tegelev inimene, spets (kõnek)

spetsialiteet <spetsialit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (sks Spezialität < ld specialitas erilisus) • eriala; tegevusala, kus inimene on saavutanud silmapaistvaid tulemusi

stagnant <stagn|`ant -andi -`anti 22e s> • kõnek stagneerunud, stagnaaja v stagnameelne inimene

staier <st`aier -i 2e s> (ingl stayer vastupidav inimene < stay püsima, jääma) • sport pikamaajooksja, -ujuja vm suurt vastupidavust nõudva spordiala harrastaja

stoik [sto˛ik] <stoik -u 2 s> (kr stōikos < pn Stoa Poikilē Kirju Stoa, Ateena sammasehitis) • fil stoitsismi pooldaja; piltl inimene, kes kindlalt ja mehiselt talub õnnetusi

suitsiid <suits|`iid -iidi -`iidi 22e s> (keskld suicidium < ld sui enese-, oma- + caedere tapma) • enesetapp, vabasurm, tahtlik teadvustatud enesehävitamise akt, mille põhjus on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada
suitsiiditerroristinimene, kes sooritab terroriakti iseennast teadlikult ohvriks tuues

sändvitš <s`ändv|`itš -itši -`itši 22e s> (< pn J. Montagu, krahv Sandwich, Inglise poliitik, 1718–92)
1. kok võileib, mis koosneb kahest ülestikusest leivatükist ja nende vahel olevaist lisandeist
2. elav reklaam, mille puhul inimene kannab üht reklaamplakatit rinnal, teist seljal

sünantroop <sünantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< sün- + kr anthrōpos inimene), hemerofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr hēmeros kodustatud, inimese kasvatatud + -fiil), antropofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< antropo- + -fiil) • biol inimkaasleja, inimlembene organism, inimesega koos v tema läheduses, tema loodud keskkonnas elav organism (nt kirp, täi, rändrott, umbrohud). Vastand hemerofoob

sünantroopne <sünantr`oop|ne -se 2 adj> (< sün- + kr anthrōpos inimene), hemerofiilne <hemerof`iil|ne -se 2 adj> (< kr hēmeros kodustatud, inimese kasvatatud + -fiil) • biol sünantroobiks olev v sellele omane, inimkaaslev

sünantropiseerumine <sünantropis`eerumi|ne -se -st 12 s> (< sün- + kr anthrōpos inimene) • ökol taimestiku ja loomastiku iseeneslik kontrollimatu muutumine inimtegevuse kaudsel mõjul; sünantropiseerumise tagajärjel suureneb inimkaaslevate liikide osatähtsus

šuudra <š`uudra 1 s> (sanskr śūdra) • aj Vana-India madalaimasse seisusesse varnasse kuulunud omandita inimene

zombi <zombi 16 s> , zombie [zombi] (ingl < Aafrika k-d) • folkl Kesk-Ameerika neegrite folklooris: nõiaväel elluäratatud surnu; piltl inimrobot, tuim v tahtetu inimene

zooantroopia <+ antr`oopia 1 s> (< zoo- + kr anthrōpos inimene) • psühh loomaksmuutumisluul

talent <tal|`ent -endi -`enti 22e s> (ld talentum massi- ja rahaühik < kr talanton)
1. anne, andekus, erakordsed võimed mingil alal; andekas inimene
2. aj Vana-Kreeka massi- ja rahaühik, 1 talent = 60 miini2, = 6000 drahmi

tehnopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< tehno- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib süsteemi inimene–masin psühholoogilisi seaduspärasusi ja töötava inimese psühholoogiat; vananenud nimetus inseneripsühholoogia

telantroop <telantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr telos lõpp + anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseenis elanud ahvitaoline inimese eellane (Telanthropus capensis)

tempus edax, homo edacior [tempus edaks homo edaatsior] (ld) • aeg on ablas, inimene (veelgi) aplam

transseksuaal <+ seksu|`aal -aali -`aali 22e s> (< trans- + seksuaalne) • med sugu vahetanud v vahetada sooviv inimene

trialism <trial|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < kr tria kolm)
1. fil õpetus, mille põhjal inimene koosneb kolmest algest: kehast, vaimust ja hingest
2. pol kolme riigi liit

tulareemia <tular`eemia 1 s> (< pn Tulare, California osariigi maakond + kr haima veri) • vet, med katkutaoline näriliste nakkushaigus, millesse võib verd imevate putukate (sääsk, puuk jt) vahendusel nakatuda ka inimene

ventrilokvist <ventrilokv|`ist -isti -`isti 22e s> (< ventrilokvism) • inimene, kes on omandanud oskuse kõnelda huuli peaaegu liigutamata, nn kõhurääkija

Übermensch [üübermenš] (sks) • fil üliinimene; täiuslik, erakordsete võimetega inimene (mõiste pärineb Saksa filosoofi Fr. Nietzsche filosoofilisest käsitlusest)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur