[VSL] Võõrsõnade leksikon

alpaka1 <alp´aka 16 s> (hisp alpaca < indiaani k-d)
1. zool pako, Lõuna-Ameerika kodustatud loom laamade perekonnast (Lama pacos)
2. tekst alpakavillast kootud kangas

amerikanist <amerikan|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn) lgv
1. Põhja-Ameerika, eriti USA kultuuri ja seal kõneldava inglise keele uurija
2. indiaani ja eskimo keelte, samuti nende rahvaste kultuuri uurija

apašš <ap`ašš apaši ap`ašši 22e s> (pr apache, indiaani rahvaste apatšide järgi) • suurlinnakelm, röövel, huligaan (Prantsusmaal)

arapaima <arap´aima 16 s> (uusld < indiaani k-d), piraruku <pirar´uku 16 s> (tupii) • zool suurimaid magevee luukalu (Arapaima gigas) (pikkus kuni 4 m, mass 200 kg), elab Ameerika troopikajõgedes; hinnaline töönduskala

araukaaria <arauk`aaria 1 s> (uusld < araukaanid, indiaani rahvas) • bot Austraalias, Okeaanias ja Lõuna-Ameerikas jm kasvav okaspuude perekond (Araucaria); mõned liigid on ilupuud, teised annavad väärtuslikku ehitus- ning tarbepuitu ja söödavaid seemneid

aravakid pl <arav|`ak -aki -`akki 22e s> (ingl Arawaks, hisp arahuacos < indiaani k-d) • indiaani hõim Lõuna-Ameerika Orinoco ja Amazonase jõgikonnas

bataat <bat|`aat -aadi -`aati 22e s> (hisp batata < indiaani k-d) • bot maguskartul (Ipomoea batatas), troopikamail levinud taim kassitapuliste sugukonnast; bataadi tärkliserikas söödav juuremugul

bušmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Buschmeister, ingl bushmaster võsa valitseja), ka surukuku <suruk´uku 16 s> (port surucucu < indiaani k-d) • zool lõgismadulaste sugukonda kuuluv Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev haruldane mürkmadu (Lachesis mutus)

chicha [tšitša] (hisp < indiaani k-d) • Lõuna-Ameerika kääritatud maisijook

chinook [tšin·uk] (ingl < pn Chinook, indiaani hõimud USA Vaikse ookeani rannikul) • meteor mägedelt preeriatele laskuv kuiv soe tuul USA-s

dividivi <dividivi 17 s> (indiaani k-d) • bot troopilise liblikõieliste sugukonda kuuluva taime (Caesalpinia coriaria) kaunad, sisaldavad rohkesti parkainet; kasut värvimisel

ejektiiv <ejekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld eicere, perf partits eiectum välja viskama v ajama) • lgv suruhäälik, sulghäälik, mille moodustamiseks tekitatakse kõnetrakti kahe sulu (suuõõnes ja kõris) vahelisse ruumi ülerõhk, lükates kõri (ja suletud häälekurde) ülespoole ning vallandades seejärel sulud (kaukaasia, indiaani jt keeltes)

gautšo <gautšo 16 s> (hisp gaucho < indiaani k-d) • hispaania-indiaani segarahva liige; Lõuna-Ameerika ratsakarjus. Vt ka kauboi

hevea <hevea 1 s> (< indiaani k-d) • bot troopilisest Lõuna-Ameerikast pärinevate suurte heitlehiste lehtpuude perekond (Hevea) piimalilleliste sugukonnast; heveate piimmahl (lateks) sisaldab kuni 50% kautšukit

hikkoripuu <+ p`uu 26i s> (ingl hickory < indiaani k-d) • bot perekond (Carya) Põhja-Ameerika ja Kagu-Aasia kõrgeid heitlehiseid lehtpuid pähklipuuliste sugukonnast; pekani-hikkoripuu vili on pekanipähkel

indiaca [indi·aka] (< pn Indiaca, kaubamärk < ingl Indian indiaani + tupii peteca, samalaadne mäng) • sport võistkondlik pallimäng, kus palliks on u 60 g kaaluv kettakujuline padjake 18–20 cm pikkuste sulgedega keskel; palli lüüakse käelabaga

inia <inia 1 s> (indiaani k-d) • zool Lõuna-Ameerika jõestikes elav jõedelfiin (Inia geoffrensis)

inkad pl <inka 16 s> (hisp incas < ketšua inqa) • indiaani hõim Peruus ja sellest hõimust pärinev valitsev dünastia enne XVI s

jojoobiõli <+ õli 17 s> (< hisp jojoba simmondsia < indiaani k-d hohohwi) • Põhja-Ameerikas kasvava igihalja põõsa simmondsia (Simmondsia chinensis) seemneist saadav õli, kasut ravimitööstuses ja kosmeetikas. Vt ka jujuub

juka <juka 16 s> (hisp yuca < indiaani k-d) • kõnek palm- e tääkliilia (Yucca), teravate nahkjate lehtedega taim agaaviliste sugukonnast

kanuu <kan`uu 26 s> (ingl canoe < indiaani k-d) • etn loodusrahvaste (eriti indiaanlaste) puust sõrestikuga ja kasetohust kattega pikk kitsas sõudepaat; sport kerge ühelabalise aeruga paat sõudespordis

karibu <karibu 1 s> (pr, ingl caribou < indiaani k-d) • zool Põhja-Ameerika kodustamata põhjapõder (Rangifer tarandus), vt ka poro

kasiik <kas|`iik -iigi -`iiki 22e s> (hisp cacique < kariibi) • indiaani pealik; suurmaaomanik mõnes Ladina-Ameerika riigis

kautšuk <kautšuk -i 2e s> (pr caoutchouc < indiaani k-d) • väga elastne kõrgmolekulaarne aine, mida saadakse mõnede troopikapuude piimmahlast (looduslik kautšuk) või valmistatakse sünteetiliselt (sünteeskautšuk)

kotinga <kot´inga 16 s> (< indiaani k-d) • zool troopilise levilaga linnuliik (Cotingidae) värvuliste seltsist; isaslinnud on väga värvikirevad

kumariin <kumar|`iin -iini -`iini 22e s> (pr coumarine < indiaani k-d) • keem meeldiva värske lõhnaga värvuseta kristalne aine, sisaldub paljudes taimedes, annab värskele heinale iseloomuliku lõhna; kasut tubaka lõhnastamiseks, parfümeerias ja kondiitritööstuses

kuraare <kuraare 16 s> (hisp curare < kariibi)
1. etn mitme strühniinipuu liigi koorest valmistatav indiaanlaste noolemürk
2. farm indiaani noolemürkides sisalduv lihaseid lõdvestav ravim

laama1 <laama 16 s> (hisp llama < indiaani k-d) • zool Lõuna-Ameerikas elav loom (Lama) kaamellaste sugukonnast; kasut veoloomana, annab väärtuslikku villa. Vt ka alpaka1

maagiline <maagili|ne -se -st 12 adj> • maagiaga seonduv, nõidusväeline v -jõuline; piltl nõia-, nõiduslik, seletamatult lummav
maagiline realism • kirj Ladina-Ameerika kirjanduses, pms romaanižanris viljeldud suund; kaasaegse reaalse elu peegeldusse põimitakse indiaani rahvaluulest ja usundist pärinevaid müütilis-fantastilisi kujutelmi; kunst XX s alguse kunstivool, kus kujutatu on ülepingutatult realistlik, samas pakutakse võõraid ebaharilikke ühendusi ja seoseid
maagiline ruut • ruut numbrite v tähtedega, mille kõik read vertikaalselt, horisontaalselt ja diagonaalselt annavad sama summa v sõna

manglipuu <+ p`uu 26i s> (< hisp mangle mangroov < indiaani k-d) • bot madalatel troopilistel rannikutel kasvav igihaljas lehtpuu või põõsas (Rhizophora), mille tüvest ja okstest arenevad hingamisjuured; moodustab mangroovide merepoolseima rinde

mohikaan <mohik|`aan -aani -`aani 22e s> , mohikaanlane <mohik`aanla|ne -se -st 12~10? s> (ingl Mohican < algonkini k-d Muhhekunneyuk, Muhheakunneuw) • Põhja-Ameerika väljasurnud indiaani hõimu liige
viimane mohikaanlane • piltl (mingi inimrühma) viimane esindaja

ondatra <ond`atra 1 s; `ondatra 1 s> (< indiaani k-d) • zool kopra eluviisiga näriliste perekond (Ondatra) hiirlaste sugukonnast; ondatratelt e piisamrottidelt saadakse väärtuslikku karusnahka

palisander <palis`and|er -ri 2e s> (sks < holl palissander < indiaani k-d) • bot pms Brasiilias kasvava puuperekonna (Dalbergia) lillaka varjundiga punane kuni šokolaadpruun kõva ja raske väärispuit, nimetatakse ka roosipuuks; valmistatakse muusikariistu, mööblit

pekaari <pekaari 16 s> (ingl peccary < indiaani k-d) • zool nabasiga, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev loom sigalaste sugukonnast (Tayassuidae)

pueblo <pu´eblo 16 s> (hisp rahvas, küla)
1. indiaani hõimurühma liige puebloindiaanlane, elavad USA edelaosas Arizona ja New Mexico poolkõrbealal
2. etn indiaanlaste terrassiliselt kokkuehitatud maja-asum

savann <sav|`ann -anni -`anni 22e s> (hisp sabana < indiaani k-d) • geogr puisrohtla, liik võsa ja puudega rohtlaid Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Austraalias; kannab eri maades isesuguseid nimetusi (ljaano, kampo, skrab jne)

seenegajuur <+ j`uur juure juurte 13 s> (< indiaani k-d) • farm Põhja-Ameerikast pärineva siu-vahulille (Polygala senega) kuivatatud juur (tarvit rögalahtistina)

skunk <sk`unk skungi sk`unki 22e s> (ingl skunk < indiaani k-d segankw) • zool vinukloom, haisuloom, kärplaste sugukonda kuuluv must loom valge jutiga seljal (Mephitis mephitis)

skvoo <skv`oo 26 s> (ingl squaw < algonkini k-d) • indiaani naine

tootem <t`ootem -i 2e s> (ingl totem < algonkini k-d nindodem minu tootem) • etn loom, taim, ese v loodusnähtus usulise austuse objektina (Põhja-Ameerika) indiaani kultuuris; tootemi kujutist kasutati ka suguharu v üksikisiku tunnuse v märgina, vt ka totemism
tootemisammas • kõrge maalitud v nikerdatud tootemikujutistega post (Põhja-Ameerika) indiaanlastel