[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 78 artiklit

aatman <`aatman -i 2e s> (sanskr ātman hing) • relig India usundeis ja filosoofias eluõhk, üksikhing, igaühe igavene isiksus, mis jääb püsima kõige muu hävides

ahimsa <ah´imsa 16 s> , ahinsa <ah´insa 16 s> (sanskr ahiṃsā vägivallatus) • relig India usundite eetilisi põhimõisteid, püüd austada iga olendi elu

ahmadija <ahmad´ija 16 s> (< pn M. G. Ahmadi, India usureformaator, 1835–1908) • relig XIX s lõpus tekkinud islami usulahk

ajurveda <ajurveda 16 s> (< sanskr āyurveda elu teadmine), ajurveeda <ajurveeda 16 s> • med, relig vanadel India kirjutistel põhinev alternatiivmeditsiini liik

akažuu <akaž`uu 26 s> (pr acajou < tupii) • bot lääneanakardi e akažuupuu e india nakrapuu (Anacardium occidentale) mahlakas pirnikujuline söödav vili (nn akažuuõun)
akažuupuu bot anakard

anakard <anak|`ard -ardi -`ardi 22e s> (< ana- + kr kardia süda) • bot troopikas kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Anacardium); lääneanakardi e akažuupuu e india nakrapuu (Anacardium occidentale) vili on akažuu, seeme on nakar (nn india pähkel e kašupähkel)

anakonda <anak´onda 16 s> (ingl anaconda < India k-d anacandaia) • zool boalaste sugukonna suurimaid madusid (Eunectes murinus), elutseb Lõuna-Ameerika soistes metsades

anna <anna 16 s> (hindi ānā) • aj India ja Pakistani endine rahaühik, 1 anna = 1/16 ruupiat

apsarad pl <apsara 1 s> (sanskr sg apsarāḥ vees liikuv) • müt India müt-s näkitaolised pooljumalannad, hilisemates müütides askeete ja tarku võrgutavad taevased tantsijannad ja lõbunaised

asurad pl <asura 1 s> (sanskr sg asura) • müt India müt-s algselt jumalad, hiljem jumalaid vaenavad deemonid

avataara <avataara 16 s> (sanskr avatāra laskumine), ka avatar <avatar -i 19 s>
1. relig India müt-s ja hinduismis jumaluse maapealne kehastus inimese vm elusolendi kujul (inkarnatsioon)
2. info kasutaja kahe- või kolmedimensiooniline graafiline kujutis virtuaalmaailmas

bajadeer <bajad|`eer -eeri -`eeri 22e s> (port bailadeira tantsijatar) • muus India tantsijatar ja lauljatar (eriti templitantsijatar)

baklažaan <baklaž|`aan -aani -`aani 22e s> (vn баклажан < prs bādinjān) • bot India päritolu üheaastane köögiviljataim maavitsaliste sugukonnast (Solanum melongena); selle pikergune sinine, kollane, punane, valge v violetne vili

bantustan <bantustan -i 19 s> (afrikaani < bantu k-d bantu inimesed + India k-d -stan koht) • aj, pol aafriklastele mõeldud piiratud omavalitsusega reservaat Lõuna-Aafrika Vabariigis a-tel 1963–75

bhakti <bhakti 16 s> (sanskr pühendumine, jagamine) relig
1. hinduismis ja sikhide õpetuses üks isiksuse vabanemise ja jumalaga ühinemise teedest, asetab pearõhu armastusele isikulise jumala (hrl Višnu, Šiva v Devi) vastu
2. vool India kirjanduses ja religioonis, tekkis IV–V s, pms XII s-st arenes rahvaliikumiseks, mis eitas kastikorda ja võrdsusetust

bhuta <bhuta 16 s> (sanskr bhūtá hing, olend) • relig India usundis vaim, kummitus, paharet

boson <boson -i 2e s> (< pn S. N. Bose (Boshū), India füüsik, 1894–1974) • füüs täisarvulise spinniga elementaarosake

brahman <br`ahman -i 2e s> (sanskr bráhman) • relig põhimõisteid India usundeis ja filosoofias, algselt palvevalem, hiljem ebaisikuline, väljaspool aega ja ruumi eksisteeriv absoluut

bungarus <bungarus -e 11 s> (uusld < India k-d), ka paama <paama 16 s> • zool mürknastiklaste sugukonda kuuluv madu (Bungarus fasciatus)

deva <deva 17 s> (sanskr dēva jumal) • müt India müt-s kõrgemate jumalate üldnimetus

džainism <džain|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< sanskr jaina pühaku < jina võitja, pühak) • relig, fil budismile lähedane India usund ja filosoofiakoolkond, tekkinud VI s eKr; nõuab järgijailt askeesi ja vooruslikkust, hinge sihiks peab vabanemist keha ikkest paljude taassündide kaudu

dugong <dug|`ong -ongi -`ongi 22e s> (ingl < malai duyong) • zool India ookeani rannikuvetes elutsev veeimetaja (Dugong) meriveiseliste seltsist

durbar <d`urbar -i 2e s> (ingl < prs darbār õukond) • India vürsti vastuvõtusaal; (saadiku) pidulik vastuvõtt, audients

euraasialane <eur`aasiala|ne -se -st 12 s> (< pn Euroopa + Aasia) • angloindialane, algselt eurooplasest mehe ja India naise järeltulija; eurooplase ja aasialase järeltulija

gaavial <g`aavial -i 19 s> (pr gavial < hindi ghaṛiyāl) • zool krokodilliliste seltsi kuuluv pika koonuga roomaja (Gavialis) (kuni 5–6 m pikk), elab India jõgedes

gaur <g`aur gauri g`auri 22e s> (hindi) • zool India ja Indo-Hiina suur tumepruun metsveis (Bos gaurus); liik on säilinud pms rahvusparkides ja reservaatides

gurkhad pl <gurkha 16 s> (< pn Gorakhnath, India joogi)
1. rühm Nepaali rahvaid, kujuneva nepaali rahva tuumik
2. aj XIX s Nepaalist Briti India koloniaalarmeesse värvatud palgasõdurid

gümnosofist <+ sof|`ist -isti -`isti 22e s> (< kr gymnos paljas + sofist) • relig vanade kreeklaste nimetus India tarkuseõpetaja, kõrgeima preestrikasti liikme kohta, kelle elus olid olulised stuudium ja askees

hašiš <hašiš -i 2e s> (ar ḥashīsh rohi) • india kanepi lehtedest v õisikuist valmistatav narkootilise toimega droog; enamasti kanepitaime vaik, mis on kokku pressitud erineva kuju ja suurusega tükkideks, kuid esineb ka pulbrilisel kujul; tarvit suitsetamiseks, närimiseks v joogina, tekitab kuulmis- ja nägemishallutsinatsioone. Vt ka marihuaana, kannabis

hinduism <hindu|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl Hinduism < prs hindu indialane < pn Hind India) • relig India traditsiooniline usund, brahmanismi nüüdisaegne kuju, läbinud mitu arenguetappi

huulok <huulok -i 2e s> (ingl hoolock < India k-d) • zool Indias elunev ahv (Hylobates hoolock) gibonite perekonnast

indiaanlane <indi`aanla|ne -se -st 12~10? s> (ingl Indian < pn India, Kolumbuse eksiarvamuse põhjal, et ta oli jõudnud lääneteed pidi Indiasse) • Ameerika põlisasukas (v.a eskimo ja aleuut)

indigo <indigo 1 s> (port < ld Indicus India) • keem vanaajast tuntud sinine küüpvärvaine, mida saadi mõnedest liblikõieliste sugukonda kuuluvatest troopilistest ja lähistroopilistest taimedest, XIX s lõpust alates valmistatakse sünteetiliselt
indigokarmiinsinine sünteesvärvaine, kasut akvarellvärvi ja sine tootmiseks

indikaan <indik|`aan -aani -`aani 22e s> (< ld Indicus India) keem
1. indigotaimedes sisalduv glükosiid, annab indigot
2. valkude lagunemisel soolestikus moodustuv aine

indo- (< kr Indos) • india, Indiaga seotud

indoloogia <+ l`oogia 1 s> (< indo- + -loogia) • lgv India rahvaste keeli, kultuuri, ajalugu ja nüüdisprobleeme uuriv teadus

kalpa <kalpa 16 s> (sanskr) • müt India müt-s ja traditsioonilises kosmogoonias pikim ajatsükkel, nn Brahma päev

karamboola <karamboola 16 s> (port carambola < India k-d) • bot Kagu-Aasias kasvava igihalja viljapuu (Averrhoa carambola) kollane v oranžikas vili ehk tähtvili

karma <karma 16 s> (sanskr tegu) • relig India õpetuste põhimõisteid, mille järgi iga tegu toob kaasa selle eetilisele olemusele vastava tagajärje, mis omakorda määrab tulevased olemisseisundid ümberkehastumiste ahelas

lootos <l`ootos -e 11~9 s> (kr lōtos) • bot mitut eri liiki kauniõieline taim (Nelumbo) lootoseliste sugukonnast; esineb sageli Egiptuse, Kreeka ja India kunstis stiliseeritult ja sümboolse tähendusega

maaja <maaja 16 s> (sanskr māyā) • relig India müt-s ja filosoofias jumalusele v absoluudile omane maagiline ümberkehastumisvõime ja teda ümbritsev lummus

mandala <mandala 1 s> (sanskr maṇḍala ring) • ka relig kindlate reeglite järgi joonistatud ringikujuline v hulknurkne skeem v pilt; India usundeis kasut mediteerimisobjektina

mandapa <mandapa 1 s> (India k-d < sanskr maṇḍapa) • relig kultuseruum v kogunemissaal hinduistlikus templis

marihuaana <marihuaana 16 s> (ingl marijuana < Ameerika hisp marihuana) • farm india kanepi (Cannabis sativa) emataimede latvade ja õisiku kuivatatud osad, toimeainet on 1–12%; marihuaanat hrl suitsetatakse; tekitab kuulmis- ja nägemishallutsinatsioone ning vaimset sõltuvust. Vt ka hašiš, kannabis

mokša <mokša 16 s> (sanskr mokṣa) • relig India usundeis ja traditsioonilises filosoofias inimese vabanemine taassündide (sansaara) ahelaist, lunastus

mussoon <muss|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr mousson < ar mawsim aastaaeg) • meteor mandrite troopilistele rannikualadele omane püsiv tuul, muudab perioodiliselt oma suunda (sõltuvalt aastaaegadest)
mussoonhoovusmussooni tekitatud hoovus India ookeani põhjaosas; kulgeb talvel Bengali lahest Somaali poolsaare suunas, suvel Aafrika rannikult läbi Araabia mere Bengali lahte

naan <n`aan naani n`aani 22e s> (urdu nān) • kok India köögist pärit õhuke pärmitainast valge leib

nakar <nakar n`akra 8 s> (< anakard) • bot lääneanakardi e india nakrapuu (Anacardium occidentale) luuvilja seeme, nn India pähkel e kašupähkel

nautilus <nautilus -e 11 s> (kr nautilos meresõitja < naus laev) • zool laevuke, spiraalse hulgakambrilise kojaga peajalgne, laevukeseline; elab Vaikses ja India ookeanis
nautiluspokaalkunst renessansi ja baroki ajastul luksuslik kuld- v hõbekaunistustega pokaal, mis oli valmistatud suurest merikarbist

nilgau <n`ilg`au 26 s> (pandžabi nīlgāū < sanskr nīla tumesinine + -gava lehm) • zool võsapuklaste alamsugukonda kuuluv antiloop; asustab väikeste salkadena India lääneosa rohtlaid ja põõsastikke

nirvaana <nirvaana 16 s> (sanskr nirvāṇa kustumine) • relig vabanemine, India filosoofia põhimõisteid; hindu pärimuses sama mis mokša; budismis hinge kõrgeim arenemisaste, mida loodetakse saavutada isikliku tahte ning tundmuste täieliku hülgamisega, isiksuse „ühtesulamisel“ jumalusega; piltl õnnis rahu

okra <`okra 1 s> (ibo ókùrù), baamia <b`aamia 1 s> (ar bamiya) • bot söödav muskushibisk (Abelmoschus esculentus), troopikas ja subtroopikas kasvav köögiviljataim, populaarne India ja Kariibi köögis

om (sanskr) • relig India usundeis püha silp, tähtsaim mantra. Vt ka om mani padme hum

paisa2 <paisa 16 s> (hindi paisā) • aj varem Indias käibel olnud vahetusraha, 1/64 ruupiat; maj peenrahaühik paljudes maades, nt 1 India paisa = 1/100 ruupiat, 1 Bangladeshi paisa = 1/100 takat, 1 Omaani paisa = 1/100 riaali

paleotroopiline ala (< paleo- + troopiline) • geogr suur taimegeograafiline ala, kuhu kuuluvad Aafrika ja Aasia troopilised ning lähistroopilised alad, India ja Vaikse ookeani saared ning saarestikud

pandit <pandit -i 2e s> (sanskr paṇḍita õpetlane) • India õpetlasetiitel; relig õpetatud braahmani tiitel

raaga <raaga 16 s> (sanskr rāga) • muus India klassikalises muusikas 5–7-heliline meloodiavormel, millel on kindel rütmika ja iseloom

ramapiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< pn Rama, India eepose „Ramajana“ peategelane + kr pithēkos ahv) • paleont inimese vanim eellane, elas 14 miljonit aastat tagasi, oli u 110 cm pikkune, kõndis arvatavasti tagajalul, elas džungliga piirnevail lagealadel

ravanastron <ravan`astron -i 2e s> (sanskr rāvaṇahasra) • muus India vana keelpill

saankhja <s`aankhja 1 s> (sanskr sāṃkhya loendamine) • fil India pärimusliku filosoofia süsteem, mis käsitab maailma mõistuspäraselt, üldiselt üksikule kulgeva põhjuste ja tagajärgede jadana

sansaara <sansaara 16 s> (sanskr saṃsāra eksirännak) • relig hingede rändamine, India usundeis ja filosoofias taassünd, kõiki olendeid hõlmav lõputu taassündide ahel

sanskrit <s`anskr|`it -iti -`itti 22e s> (sanskr saṃskṛta kokku pandud, täiuslik) • lgv India keelte vanima arengujärgu rangelt normitud kirjakeel, tänapäeval usurituaalide keel

sarang <sar|`ang -angi -`angi 22e s> (sanskr) • muus India laia kaelaga keelpill

sari <sari 17~16 s> (hindi sāṛhī) • tekst India naise ümber keha mähitav ühest kangatükist rõivas

sikra <s`ikra 1 s> , šikhara <šikhara 1 s> (sanskr śikhara tipp) • arhit kaarjalt ülespoole ahenev India templi torn v tornitipp

sitar <sitar -i 2e s> (urdu sitār) • muus 4–7 mängukeele ja mitme resonantskeelega pikakaelaline India keelpill, mida mängitakse plektroni e lipitsaga

suutra <s`uutra 1 s> (sanskr sūtra), sutta <sutta 16 s> (paali) • kirj India pärimusliku kirjavara vorm, meelespidamist hõlbustavas aforistlikus vormis õpetuslause, ka sellistest lausetest koosnev terviktekst

svaraadž <svar|`aadž -aadži -`aadži 22e s> (sanskr svarājya omavalitsus) • pol India rahvusliku liikumise põhimõte, mille India Rahvuskongress võttis 1906. a oma programmi; sisaldas taotlust India osaliseks v täielikuks iseseisvumiseks

svaradžist <svaradž|`ist -isti -`isti 22e s> • pol svaraadži pooldaja, svaradžistid asendasid esialgse osalise iseseisvuse nõude 1927. a India täieliku iseseisvuse nõudega

süseräänsus <süser`äänsus -e 11~9 s> (pr suzeraineté)
1. aj feodalismiajastul süserääni kõrgem võim talle alluvate feodaalide üle
2. suveräänse riigi kõrgem võim vasall- v poolsuveräänse riigi üle (nt a-ni 1947 oli Suurbritannia India vürstiriikide süserään)

tamarind <tamar|`ind -indi -`indi 22e s> (keskld tamarindus < ar tamr hindī India dattel) • bot tamarindipuu kaunjas söödav vili
tamarindipuubot troopilisest Aafrikast ja Aasiast pärinev liblikõieliste sugukonda kuuluv igihaljas puu (Tamarindus indica); kasvat ka ilupuuna

tambuura <tambuura 16 s> (hindi tampūra trumm < ar ṭanbūr teatud keelpill < prs tabīrah, tabūrāk) • muus nelja keelega ja pika kaelaga India burdoonpill

tandoori <tandoori 16 s> (ingl < urdu tandūr) • India ümmargune v tilgakujuline pealt lahtine saviahi, milles puusütel küpsetatakse toitu
tandooriroogkok toit (kana, liha, köögivili, naan jm), mida küpsetatakse tandooris

tol (hindi tola) • India massiühik, 1 tol = 11,664 g

vaišeesika <vaišeesika 1 s> , vaišesika <vaiš´esika 1 s> (sanskr vaiśeṣika < viśeṣa erinevus, eriomadus) • fil India pärimusliku filosoofia süsteem (daršana) , mis käsitab maailma meelelisest kogemusest lähtudes; maailma algolemuseks ja teda liikumapanevaks jõuks on karma seaduse kohaselt toimiv jumal

vedad pl <veda 16 s> , veedad pl <veeda 16 s> (sanskr sg veda teadmine, pühakiri) • relig, fil India kirjanduse vanima ajajärgu kirjavara, mis on hinduismi õpetuslik lähtealus; vedade neli vanimat osa pärinevad II a-tuh-st eKr, X–IX s eKr lisandusid neid täiendavad braahmanad

vedanta <ved´anta 16 s> (sanskr vedānta vedade lõpp) • relig India pärimusliku filosoofia tähtsaim süsteem (daršana); hõlmab õpetusi, mis käsitlevad maailma puhta vaimsuse seisukohast, nii nagu see on sõnastatud vedade kirjanduse hilisajajärku kuuluvates upanišaadides ning nendega seotud suutrates

vina <vina 17 s> (sanskr, hindi vīṇā) • muus India poolsaarel levinud bambusetüvest ja kahest kõrvitsakoorest valmistatud keelpill


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur