[VSL] Võõrsõnade leksikon

dekoor <dek|`oor -oori -`oori 22e s> (pr décor < ld decus ilu) • kaunistus, ehis, eseme, eriti ehitise pinnakaunistus

dekoratiivne <dekorat`iiv|ne -se 2 adj> (pr décoratif) • kaunistav, kaunistamiseks kasutatav, ilu-, ehis-; piltl näitamiseks mõeldud, välist mõju taotlev

dekoreerima <dekor|`eerima -eerib 28 v> (pr décorer < ld decorare kaunistama < decus ilu) • (kujundades) kaunistama, ilustama, ehtima; kaunist välimust looma

digitaalis <digitaalis -e 9 s> (< ld digitalis sõrm-, sõrme-) • bot sõrmkübar, ilu- ja ravimtaimede perekond (Digitalis) mailaseliste sugukonnast; seemned ja lehed sisaldavad südametegevust mõjutavat glükosiide: digitaliini, digitoksiini, digoksiini jt

esteetika <esteetika 1 s> (uusld aesthetica < kr aisthētikos tajuv, tajumisvõimeline) • filosoofiline teadus ilust ja kunstist, uurib kunsti suhet tegelikkusega, ilu olemust ja avaldumist elus ja kunstis, ilu ja kunsti tajumisel tekkivaid tundeid, mõisteid, otsustusi

fitness <f`itn|`ess -essi -`essi 22e s> (ingl fitness) • vormisolek; sportlik ja tervislik eluviis; sport kitsamas mõttes: võistlusspordiala, milles on tähtsal kohal nii keha proportsioonid kui ka ilu ja liikuvus

gardeenia <gard`eenia 1 s> (< pn A. Garden, Šoti-Ameerika botaanik, 1730–91) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja -puude perekond (Gardenia) madaraliste sugukonnast; mõned eriti suurte ja lõhnavate õitega liigid on ilu- ja toataimed

graatsia <gr`aatsia 1 s> (ld gratia armastatus, soositus) • siredus, nõtkus, armsus (eriti hoiakus ja liigutustes)
graatsiad pl (ld Gratiae) • müt Vana-Rooma ilu- ja rõõmujumalatarid (Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia); vastavad Vana-Kreeka kariitidele

hetäär <het|`äär -ääri -`ääri 22e s> (kr hetaira sõbratar, armuke) • lõbutüdruk; aj Vana-Kreekas vabade elukommetega haritud vallaline naine, kes ahvatles mehi oma ilu ja kunstivõimetega

iisop <iisop -i 2e s> (kr hyssōpos < hbr esov) • bot Vahemere maadest ja Lääne-Aasiast pärinev pooligihaljas tugevalõhnaline poolpõõsas (Hyssopus) huulõieliste sugukonnast; ilu-, vürtsi-, mee- ja ravimtaim

kalokagaatia <kalokag`aatia 1 s> (kr kalokagathia < kalos kaunis + agathos hea) • fil inimlik täiuseõpetus vanakreeklastel, mis ühendas esteetilised ja kõlbelised väärtused, eeskätt ilu ja headuse, kuid ka jõu, õigluse, mõõdukuse, mehisuse ja arukuse; oli eriti tähtis Sokratese õpetuses

kariidid pl <kar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr charites) • müt Vana-Kreeka ilu- ja rõõmujumalannad, kolm õde; vastavad Vana-Rooma graatsiaile

kosmeetika <kosmeetika 1 s> (pr cosmétique < kr kosmētikē kaunistuskunst < kosmos kord, ilu) • iluravi; iluravivahendid. Vt ka kosmetoloogia

kosmos <k`osmos -e 11~9 s> (< kr kord, ilu, maailmakord, maailm)
1. väljaspool Maad ja selle atmosfääri asuv maailmaruum koos selles sisalduva mateeriaga
2. bot ühe- ja mitmeaastaste korvõieliste rohttaimede perekond (Cosmos), esineb eri liikidena troopilises ja lähistroopilises Ameerikas; Eestis kasvat ilutaimena hariliku kosmose sorte

lupiin <lup|`iin -iini -`iini 22e s> (ld lupinus < lupus hunt) • bot hundiuba (Lupinus), rohttaim liblikõieliste sugukonnast, ka ilu- ja söödataim

makaaber <mak`aab|er -ri 2e s> (pr macabre) • hrv olukord, meeleolu v kunstiline esitus, mis sisaldab karmi vastuolu elu ja surma v ilu ja inetuse vahel. Vt ka danse macabre

parnaslane <parn`asla|ne -se -st 12~10? s> (< pn „Le Parnasse contemporain“ < parnass) • kirj Prantsuse XIX s luulekoolkonna esindaja; saanud nimetuse koguteose „Le Parnasse contemporain“ (I–III, 1866–76) järgi; parnaslased vastandasid romantikute subjektivismile ja tundelisusele ilu taotlemise ning vormiharrastuse, klassikalise selguse ja täpsuse

raram facit mixturam cum sapientia forma [raaram fatsit mikstuuram kum sapi·entsia forma] (ld) • tarkus ja ilu on harva ühendatud (samas isikus) (Petronius Arbiter)