[VSL] Võõrsõnade leksikon
Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 163 artiklit
aadress <`aadr|`ess -essi -`essi 22e s> (pr adresse)
1. isiku elupaiga või asutuse asukoha osutus
2. van pidulik kirjalik õnnitlus ning tervitus mingi asutuse v kollektiivi poolt; kirjalik esitis
3. info seadme, mälupesa, võrguobjekti vms identifikaator
aadressbüroo • endisaegne kodanike elukoha kohta teateid andnud asutus
aadressikalender • aadressiraamat teatava ala isikute, ka asutuste ja ettevõtete kohta käivate andmetega
abrenuntsiatsioon <abrenuntsiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld abrenuntiatio ära- v lahtiütlemine < abrenuntiare lahti ütlema < ld renuntiare loobuma) • relig katoliiklastel pidulik lahtiütlemine saatanast (seoses ristimisega)
absoluutne <absol`uut|ne -se 2 adj> (ld absolutus) • tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik, vastand relatiivne
absoluutne kunst • kunst kunst, millel pole mingit elulist sisu, selle pooldajate arvates on kunst väärtus omaette, vt ka abstraktsionism
absoluutne kuulmine • muus võime täpselt määrata iga heli täpset (absoluutset) kõrgust kuulmise järgi, ilma muusikariista abita
absoluutne kõrgus • geogr kõrgus üle merepinna
absoluutne monarhia • pol riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile)
absoluutne mõõtühikute süsteem • füüs mõõtühikute süsteem, kus põhiühikute hulka kuuluvad pikkus-, massi- ja ajaühik
absoluutne niiskus • füüs vee v veeauru hulk aine massi- v mahuühikus
absoluutne nullpunkt • füüs madalaim mõeldav temperatuur (–273,16 °C)
absoluutne temperatuur • füüs temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
absoluutne tõde • fil tõde, mis annab objektiivsest tõelisusest igakülgse ja ammendava teadmise
agregatsioon <agregatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld aggregare lisama, ühendama)
1. kuhjumine, kogunemine
2. biol kogum ühe loomaliigi isendeid, kes ei tegutse kooskõlastatult; rühmjaotumus, mingil alal elavate v kasvavate organismide kuhjumine rühmadesse, kus nende hulk on palju suurem kui keskmine arv kogupinnal
akolaad <akol|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr accolade embus)
1. pidulik toiming rüütliks löömisel
2. muus noodijoonestikke v teksti ühendav sulg
aktiivne <akt`iiv|ne -se 2 adj> (ld activus < agere, perf partits actus tegutsema) • tegev, toimekas. Vastand passiivne
aktiivne kaubabilanss • maj seisund, kus kaupade väljavedu riigist ületab hinnasummalt sisseveo
aktiivne rahvastik • sotsiol, maj iseseisvaid tuluallikaid omav osa rahvastikust
aktiivne sõnavara • lgv oma- v võõrkeele sõnade hulk, mida teatav isik kasutab kõnes ja kirjas
aktiivne valimisõigus • pol õigus valida esindajaid (seadusandlikesse organitesse jm)
aktsessorid pl <akts`essor -i 2e s> (< keskld accessor saatja, abiline < ld accedere, perf partits accessus lähenema, lisanduma), aktsessoorsed mineraalid pl • miner mineraalid, mille hulk kivimeis on väike (alla 3%), kuid mis on olulise tähtsusega kivimite geneesi ja klassifitseerimise seisukohalt; levinumad aktsessorid on apatiit, tsirkoon, monatsiit jt
allemande 
[alm·a(n)d] (pr saksa (tants)) • folkl vanaaegne figuurirohke 4/4- ja ¾-taktimõõdus saksa rahvatants; XVI s Prantsusmaal jm pidulik seltskonnatants; muus barokkmuusikas süidi osa
aoid <a`oid aoidi a`oidi 22e s> (kr aoidos laulik) • aj Vana-Kreeka rändlaulik, kes lüüra saatel kandis ette (sageli improviseerides) eepilisi laule. Vt ka rapsood
apostroof2 <apostr|`oof -oofi -`oofi 22e s> (< kr apostrophē kõrvalekaldumine) • kirj luuleline üte; ilukõneline pöördumine kellegi v millegi mittejuuresoleva poole, nagu oleks see juures; kellegi pidulik kõnetamine
apoteoos <apote|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr apotheōsis jumalustus)
1. aj, relig esivanemate, kangelaste v valitsejate jumalustamine ning sellega seonduv kombetalitus Vana-Kreekas ja Vana-Roomas
2. idee, isiku v sündmuse avalik ülistus
3. teatrietenduse v kontserdi pidulik lõpp-pilt v -osa
argumenta ponderantur non numerantur [argum·enta ponder·antur noon numer·antur] , argumenta non numeranda, sed ponderanda sunt [argum·enta noon numer·anda sed ponder·anda sunt] (ld) • argumente kaalutakse, mitte ei loetleta, st tähtis pole mitte argumentide hulk, vaid kaalukus
argumentum ad hominem [argum·entum ad hominem] (ld inimesest lähtuv argument) • loogikaviga, sihilik tähelepanu juhtimine kellegi isiklikele omadustele (minevik, iseloom vm), mitte aga oponendi kaitstavale seisukohale, apelleerides publiku iseärasustele (haridus, poliitilised eelistused vm)
armee <arm`ee 26i s> (pr armée < ld armare relvastama) • sõj riigi relvajõud (v.a merejõud); kitsamas mõttes: maavägi; mitme väeliigi väekoondistest ja erivägede väeosadest koosnev operatiivkoondis; piltl suur inimeste hulk, kellel on mingi ühine tunnus (nt töötute armee)
assüreejooned pl <+ j`oon joone joonte 13 s> (< pr assurer kindlustama) • trük viirjooned, hulk ligistikuseid peeni rööbitisi jooni (tšekkidel, kviitungeil jne) võltsimise vältimiseks
avantüür <avant|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr aventure < ld advenire tulema, saabuma) • juhtumus, seiklus; ohtlik üritus; aususe seisukohalt kahtlane ettevõte; ilma reaalsete eeldusteta ettevõetud, tõenäoliselt nurjumisele määratud asi
bajaan <baj|`aan -aani -`aani 22e s> (vn баян < pn Bojan, legendaarne Vene laulik) • muus suur lõõtspill kromaatilise helireaga parema käe nupustikus
ball <b`all balli b`alli 22e s> (pr bal < keskld ballare tantsima) • tantsupidu, pidulik õhtune tantsupidu kindla kava, tseremoonia ja rõivastusega
bankett1 <bank|`ett -eti -`etti 22e s> (pr banquet < it banchetto < banco pink) • kellegi v millegi auks korraldatav pidulik lõuna- v õhtusöök
bard <b`ard bardi b`ardi 22e s> (gaeli, iiri bàrd) • aj muistne keldi luuletaja ja (rahva)laulik
biomass <+ m`ass massi m`assi 22e s> (< bio- + mass) • biol organismide elusaine hulk massiühikuis (g-des) veekogu põhja v maismaa pindalaühiku (m2) v vee mahuühiku (m3) kohta; kütusena kasutatav elusloodusest pärit tahke, vedel või gaasiline aine
bulla <bulla 16 s> (keskld pitser < ld mull, mullikujuline ese) • aj metallpitserit kandev tähtsam paavsti ürik; üriku metallist pitser; relig paavsti pidulik läkitus
kuldbulla • kuldpitserit kandev ilmaliku valitseja ürik
bursprake [buurspraake] (keskalamsks bûrsprake < bûr linnakodanik + sprake keel, kõne) • aj kesk- ja uusaja linnades rae antud tähtsa korralduse v otsuse rahvapärane kokkuvõte; selle traditsiooniline pidulik ettelugemine raekoja aknast v trepilt
camp [kämp] (ingl)
1. leer, laager
2. kunst kunstiteose sisu ja vormi vaheline vastuolu, mis on kavatsuslik (nn high camp, nt vanamoelise mängu- v laulmisviisi sihilik liialdamine punktini, kus paroodia muutub juba uudisnähtuseks) v juhuslik (nn low camp)
carmen [karmen] (ld) • kirj laul, lüüriline luuletus; juhu- v pidulik luuletus
chaconne [šak·on] (pr < hisp chacona) • tants Hispaania ja Portugali pidulik 3/4-taktimõõdus ringtants, levis XVII s Prantsusmaal lavatantsuna; muus XVII–XVIII s ka instrumentaalne variatsioonivorm basso ostinato teemaga
deebit <deebit -i 2e s> (pr débit) • geol, mäend tootlikkus, keskmine vee, nafta v gaasi hulk, mida allikas, kaev v puurauk ühes ajaühikus annab
defilee <defil`ee 26i s> (pr défilé)
1. pidulik möödamarss
2. kitsastee raskesti läbitaval maastikul
deklaratsioon <deklaratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld declaratio < declarare avaldama, teatama)
1. ametlik teadaanne; pidulik v ametlik avaldus
2. maj avaldus kaupade loeteluga tollimaksude tasumiseks, vt ka tollideklaratsioon
3. dokument välismaale saadetavate postipakkide sisu kohta
4. maj maksumaksja aruanne finantsorganitele oma tulude ja varanduse kohta (tuludeklaratsioon)
depoo <dep`oo 26i s> (pr dépôt)
1. eh ehitis raudteeveeremi, trammide, trollide v tuletõrjetehnika hoidmiseks ja remontimiseks
2. med talletus, süstimise varal naha all v lihastes ravimivaru moodustamine, et ravim toimiks pikemat aega; depooravimid on pikaaegse toimega ravimid
depooleid • arheol peitleid, maasse kaevatud v muul viisil peidetud muinasaegsete esemete leid
depooveksel • maj mingi kohustuse tagatiseks antud veksel
veredepood pl • füsiol verevarulad, inimesel ja loomadel elundid (põrn, maks, nahk), kus võib säilida teatud hulk verd, mis on üldisest vereringest välja lülitatud
dinee <din`ee 26i s> (pr dîner) • päeva põhiline söögikord (hrl õhtusöök) mitmel maal; pidulik õhtusöök kutsutud külalistele
doos <d`oos doosi d`oosi 22e s> (kr dosis) • farm annus, kindlaksmääratud ravimihulk ühekordseks v ööpäevaseks tarvitamiseks; piltl millegi teatav hulk
durbar <d`urbar -i 2e s> (ingl < prs darbār õukond) • India vürsti vastuvõtusaal; (saadiku) pidulik vastuvõtt, audients
eepiline <eepili|ne -se -st 12 adj> (kr epikos) • kirj eepose laadis, jutustav; piltl rahulik, kiretu
eepiline draama • teater pärast I maailmasõda algatatud dramaatikasuund, püüab kujutada esmajoones inimese ühiskondlikku ja ajaloolist seisundit, elu dialektikat
ekvivalent <ekvival|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld aequivalens võrdväärne) • võrdse väärtusega e võrdväärne ese, hulk v suurus; maj kaup, milles väljendub teise kauba väärtus
ekvivalentmass, keemiline ekvivalent • keem liht- v liitaine mass, mis reaktsioonides on ekvivalentne 1,00797 massiosa vesinikuga v 15,9994 massiosa hapnikuga
element <elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld elementum algaine)
1. terviku osa, koostisosa, üksikosa; algosis; alge, suge
2. fil asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond
3. keem aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; looduslik v tehisalgaine
4. füüs → galvaanielement, fotoelement, termoelement
5. mat hulk
6. piltl teatud (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v selle liige (nt kriminaalne element)
emissioon <emissi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld emissio väljalaskmine)
1. maj väärtpaberite (aktsiate, obligatsioonide), pangatähtede, paberraha käibele laskmine riigi, pankade v ettevõtete poolt
2. ökol heide, saasteainete heitmine atmosfääri; heitkogus, saasteallikast atmosfääri paisatava aine hulk, mõõdetuna massiühikuis ajaühiku kohta
3. füüs osakeste siirdumine tahkest kehast v vedelikust vaakumi v gaasilisse keskkonda (nt elektroniemissioon)
emissioonikurss • maj väljalaskekurss, väärtpaberi müügi hind esmasel turul
emissioonipank • maj pank (1), millel peale harilike pangaoperatsioonide on õigus käibele lasta paberraha v väärtpabereid
emissioonispekter • füüs hõõguvaist kehadest kiirguva valguse spekter
emissiooniteooria • füüs I. Newtoni (1643–1721) teooria, mille järgi valgus moodustub väikestest osakestest, mida heidab välja iga kiirgav keha ja mis levivad maailmaruumis
epitaaf <epit|`aaf -aafi -`aafi 22e s> (< kr epitaphios haua-, matuse- < epi- + kr taphos haud) • hauakiri v hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel (kiriku seinal); kirj kellegi mälestuseks kirjutatud lühiluuletus; aj pidulik leinakõne Vana-Kreekas
festival <festival -i 19 s> (ingl < keskld festivalis pidulik, pühalik < ld festivus) • perioodiliselt korraldatav pidulik ülevaatus v võistlus muusika, filmi, teatri jm alal, suurpidustus
flegmaatiline <flegmaatili|ne -se -st 12 adj> (< kr phlegmatikos limarohke) • tasakaalukas, vaoshoitud, pikaldane, rahulik; ükskõikne, loid, tuim
frakk <fr`akk fraki fr`akki 22e s> (pr frac < ingl frock mungakuub) • tekst mustast kalevist, siidrevääride ja lahtiste hõlmadega pidulik sabakuub; pidulik ülikond sabakuuega
gala <gala 17 s> (pr < hisp)
1. aj õukonnariietus; XVII–XVIII s õukonnapidu
2. pidulik üritus
gala- (< gala) • pidulik, pidu- (liitsõna esiosana), nt galaõhtusöök piduõhtusöök, galakontsert pidulik kontsert
glioos <gli|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr glia liim) • med kesknärvisüsteemi kahjustustega kaasnev tavalisest suurem neurogliiarakkude hulk
glotaal <glot|`aal -aali -`aali 22e s> (< uusld glottis häälekõri < kr glōttis huulik < glōssa, glōtta keel) • lgv häälekurdudega moodustatav sulghäälik (klusiil) v hõõrdhäälik (frikatiiv)
graaf <gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr graphō kirjutan, joonistan)
1. mat hulk, milles on määratud vähemalt üks binaarne vahekord; geomeetriliselt võib graafi kujutada punktihulgana, kus osa punkte on ühendatud joontega
2. grafeemi realisatsioon
graafiteooria • diskreetse matemaatika haru, mis uurib graafe
grandeza [grand·esa] (hisp) • grandi tiitel; pidulik, jäik väärikus; ülevus
hasapikos <has´apikos -e 11 s> (uuskr chasapikos < chasapis lihunik < trg kasap) • folkl, tants 2/4-taktimõõdus kreeka meeste kõrtsitants, kujunenud Konstantinoopoli kreeka lihunike tantsust
hekatomb <hekat|`omb -ombi -`ombi 22e s> (kr hekatombē < hekaton sada + bous veis) • aj, relig Vana-Kreekas pidulik loomade ohverdamine, mil ohverdati 100 veist v üldse suurem arv loomi korraga; piltl hulga inimeste massiline tapmine v üheaegne hukk
hümn <h`ümn hümni h`ümni 22e s> (kr hymnos) muus
1. Vana-Kreekas pidulik kiituslaul jumalate v kangelaste auks; kirj piduliku sisuga lüüriline luuletus
2. pidulik laul, mis on tunnustatud riikliku (riigihümn) v seltsiühtsuse sümbolina
3. ülevpidulikus laadis heliteos
inauguratsioon <inauguratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld inauguratio alustamine, pühitsemine) • pidulik ametisse v auastmesse seadmine
infinitum [infiniitum] (ld) • ebamäärane, määramatu, lõpmatu v mõõtmatu suurus v hulk
installatsioon <installatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld installatio kohale- v ametissepanemine < stallum vaimuliku istekoht kirikus)
1. kunst kolmemõõtmeline objekt, kunstipärane esemete v materjalide seade, mis võib ühendada erinevaid kunstivorme ja -tehnikaid
2. tehn rakestus, seadmestus, vee-, gaasi- v elektriseadmete (ka masinate vm) paigaldamine; vastav paikne seadmestik, paigaldis
3. relig pidulik vaimuliku ametisseseadmise rituaal katoliku kirikus, vt ka introduktsioon (3)
intervall <interv|`all -alli -`alli 22e s> (ld intervallum) (ruumi- v aja-)vahemik
1. füüs suurus, mis väljendab kahe sündmuse (punkthetke) vastastikust eraldatust ajas ja ruumis
2. muus kahe kooskõlava (harmooniline intervall) v teineteisele järgneva (meloodiline intervall) heli kõrguse vahe, vt ka priim, sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim, oktav, noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim
3. mat vahemik, kõigi nende arvude (v punktide) hulk, mis asetsevad kahe antud arvu (v punkti) a ja b vahel
4. sõj sõjaväelaste, sõidukite v üksuste määratud vahemaa üksteisest külgsuunas või ka (sõidukitel) järjestikku
5. med nähtudevaba vaheaeg haiguse kulus
intrada [intraada] (< it intrata van) • muus lühike pidulik, hrl marsi tempos sissejuhatus muusikateosele
inuliin <inul|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl inulin < ld inula vaak) • keem tärklisesarnane polüsahhariid, sisaldub pms korvõieliste (daaliate, vaagi, takja, võilille) taimede juurtes v mugulais; tarvit fruktoosi valmistamiseks
investituur <investit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld investitura ametisse määramine < ld investire riietama) aj
1. Lääne-Euroopas feodalismiajastul: läänistamine, vasallile maatüki pidulik lääniks andmine
2. piiskopi vm kõrgema vaimuliku ametisse seadmine, kusjuures talle anti valitsemiseks kirikumaad koos elanikkonnaga
investituuritüli • võitlus XI–XII s paavsti ja ilmalike valitsejate vahel piiskoppide nimetamise ja läänistamise pärast
isopleet <isopl|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< iso- + kr plethos hulk) • meteor joon, mis diagrammil näitab mingi meteoroloogilise elemendi sõltuvust kahest muutujast (nt ajast ja kõrgusest)
kakograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kako- + -graafia)
1. ped sihilik valesti kirjutamine, õpilastele parandamiseks antav vigases õigekirjas kirjutis
2. lgv vigane õigekiri, vastand ortograafia
3. halb käekiri, vastand kalligraafia
kalorsus <kalorsus -e 11 s> (< kalor)
1. 100 grammis toidus v toiduaines sisalduv energia hulk kilokalorites
2. kütuse kütteväärtus kilokalorites
katafalk <kataf|`alk -algi -`alki 22e s> (pr catafalque < it catafalco) • surnukirstu kaunistatud alus; kaunistatud lava matusetalitusel; pidulik surnuvanker, tänapäeval matuseauto
kavalkaad <kavalk|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr cavalcade < it cavalcata) • ratsasalk; pidulik ratsanike rongkäik
kokošnik <kok´ošnik -u 2 s> (vn кокошник < кокошь kana) • etn, tekst Vene abielunaise rahvuslik, pärlite ja helmestega kaunistatud kõrge pidulik peakate; arhit dekoratiivelement, pms Vene kirikuarhitektuuris XVI–XVII s
kokteil <k`okt|`eil -eili -`eili 22e s> (ingl cocktail) • külm segujook, valmistatakse kangetest alkohoolsetest jookidest, veinist, marja- v puuviljamahlast (mahlakokteil), piimast ja mahlast (piimakokteil) vm
kokteilikleit • tekst lühike pidulik kleit
komitaat <komit|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld comitatus < comes krahv < ld kaaslane)
1. aj maa-ala, piirkond, krahvkond keskajal; tänapäeval suur haldusüksus Ungaris
2. saatmine, nt ülikooli lõpetanu pidulik ärasaatmine (pms üliõpilasorganisatsioonides)
kontiinum <kont`iinum -i 2e s> (< ld continuus pidev, katkematu)
1. bot taimekoosluste katkematu üksteiseks üleminek taimkattes
2. mat punktide v arvude pidevalt jätkuv hulk
kontrollpakk <+ p`akk paki p`akki 22e s> (< kontroll) • maj aktsiate hulk, mis võimaldab valitsemist aktsiaseltsis
koolera <koolera 1 s> (kr cholera < cholē sapp) • med bakteri (Vibrio cholerae) tekitatud eriti ohtlik soolte nakkushaigus oksendamise ja tugeva kõhulahtisusega, mis võib viia eluohtliku veetustumiseni
koopia <k`oopia 1 s> (keskld copia < ld küllus, hulk) • teisikeksemplar, algupärandiga täpselt ühtiv ärakiri v jäljend; piltl kellegagi äravahetamiseni sarnane isik
koopiamasin • tehn seade valguskoopiate tegemiseks
koopiapaber • tehn koopiamasinates kasutatav paber
mikrokoopia • tugevasti vähendatud koopia
kopeerima <kop|`eerima -eerib 28 v> (keskld copiare < ld copia hulk) • originaali järgi koopiat tegema; fot kujutist negatiivilt v diapositiivilt valgustundlikule materjalile üle kandma; paljundama; piltl jäljendama, matkima
korteež <kort|`eež -eeži -`eeži 22e s> (pr cortège < it corteggio < corte õukond < ld cohors õu, kohort) • (au)saatjaskond; pidulik rongkäik; mat järjend, lõplik jada, naturaalarvude lõpliku hulga kujutus mingisse teise hulka
kriis <kr`iis kriisi kr`iisi 22e s> (< kr krisis eristamine; otsustus; pöördepunkt) • (äkki tekkinud) raske olukord; pöördeline hetk; maj (millegi) puudus v halb seis, nt energiakriis, majanduskriis; med murrang haiguse kulus; äge haigushoog, atakk; ohtlik seisund, mille puhul haige paranemine on muutunud küsitavaks, vastand lüüs2; psühh lahendamatu olukord inimese psüühikas; pol olukord, kus valitsus peab parlamendi umbusaldusavalduse tõttu ametist tagasi astuma
kriitiline <kriitili|ne -se -st 12 adj> (kr kritikos eristamisvõimeline)
1. arvustav, arvustuslik, hindavalt arutlev v valiv; kriitikale omane v sellel põhinev (nt kriitiline analüüs, kriitiline arvustus)
2. otsustav, pöördeline, murranguline, ohtlik, kriisis olev (nt kriitiline iga, kriitiline mass, kriitiline moment, kriitiline pöörlemissagedus)
kurioosne <kuri`oos|ne -se 2 adj> (ld curiosus hoolas, teadmishimuline) • veider, imelik, kentsakas
kvantiteet <kvantit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld quantitas < quantus kui palju) • kogus, hulk; lgv vältus, (hääliku, silbi) pikkusjärk; fil eseme v nähtuse erinevus mingi ühe kvalitatiivse määratluse raames v identsus erisuguste kvalitatiivsete määratluste piires
kvantum <kv`antum -i 2e s> (< ld quantus kui palju) • hulk, määr, kogus
kvietistlik <kviet`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • relig kvietismile omane; piltl alistumuslik, ükskõikselt rahulik
kviitung <kv`iitung -i 2e s> (sks Quittung < quitt tasa, arved õiendatud < ld quietus rahulik) • maj tähik, kirjalik tõend raha v kauba vastuvõtu kohta
kvitt <kv`itt adv> (keskld quittus, quitus < ld quietus rahulik) • maj tasa (maksukohustuse kohta)
leegion <l`eegion -i 19~2e s> (ld legio)
1. aj, sõj Vana-Rooma suurim väeüksus, koosnes 3000–6000 jalaväelasest (algselt oli kõigi kodanike maakaitsevägi)
2. sõj pms vabatahtlikest koosnev väeüksus, nt võõrleegion, pms Prantsusmaa ja Hispaania palgasõdurite väeüksus; üksikpataljonidest koosnev väekoondis mõnes riigis
3. piltl määratu suur hulk
lemma <lemma 16 s> (kr lēmma aluseks võetu, eeldatu)
1. mat abiteoreem, matemaatiline lause, mis hõlbustab mõne teise lause (teoreemi) tõestamist
2. lgv (arvutilingvistikas) kokkukuuluvate sõnavormide hulk (ilma et üht neist peetaks põhivormiks)
lookus <l`ookus -e 11~9 s> (< ld locus koht, paik) • mat teatavat tingimust täitvate punktide hulk tasandil v nende hulk ruumis; biol geeni asupaik kromosoomis
lustratsioon <lustratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld lustratio) • aj Vana-Roomas perioodiliselt peetud ohvritoiming, pidulik puhastus- ja lepitustoiming igasuguste õnnetuste ärahoidmiseks
maksimum <maksimum -i 19 s> (ld maximum) • ülemmäär, suurim võimalik väärtus, ulatus v hulk. Vastand miinimum
manifest <manif|`est -esti -`esti 22e s> (< ld manifestus käegakatsutav, ilmne, avalik) • riigipea v valitsuse pidulik kirjalik pöördumine rahva poole; partei v mõne muu organisatsiooni v rühmitise programmilise sisuga avalik teadaanne
marche [marš] (pr) • muus marss1
marche funèbre [marš fün·ebr] (pr) • leinamarss
marche nuptiale [marš nüpsj·al] (pr) • pulmamarss
marche triomphale [marš trio(n)f·al] (pr võidumarss) • peomarss, pidulik marss
mass <m`ass massi m`assi 22e s> (< ld massa taigen, aine, tomp, kogu < kr maza odrakakk)
1. vormitu aine, püdel v poolsula aine
2. suur hulk; kamp, salk, suur rahvahulk
3. füüs keha moodustava aine hulk, inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt
massnähtus <+ n`ähtus -e 11~9 s> (< mass) • stat paljude üksiknähtuste omavahel seostatud hulk, nt rahvastik, suremus, sündimus, tööstustoodang, tööviljakus jne
miinimum <miinimum -i 19 s> (keskld minimum < ld superl minimus väga väike, väikseim) • alammäär, vähim võimalik väärtus, ulatus v hulk. Vastand maksimum
minutimaht <+ m`aht mahu m`ahtu 22e s> • füsiol õhu hulk, mida kopsud minuti jooksul vereringesse paiskavad
mirabile dictu [miraabile diktu] (ld) • imelik öelda, imelik
mirabiliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< ld mirabilis imelik, imeline) • miner glaubrisoola nimetus mineraloogias
missa <missa 16 s> (ld missa < mittere saatma)
1. relig katoliku jumalateenistuse põhivorm, armulauateenistus
2. muus mitme- (hrl viie-)osaline heliteos katoliku armulauateenistuse tekstidele
missa solemnis [missa sol·emnis] (ld) • pidulik missa
missa pro defunctis [missa proo def·unktis] (ld) • surnutemissa, hingemissa
missaraamat vt missaal
molaarne1 <mol`aar|ne -se 2 adj> • (ingl molar < ld moles suur hulk) füüs keha kogusse v tervikhulgasse puutuv, keha kogule v tervikhulgale omane
molaarne liikumine • kogu keha liikumine
molekul <molekul -i 19 s> (pr molécule < ld moles suur hulk, raskus) • keem, füüs aine vähim osake, mis säilitab sama aine keemilised omadused; molekul koosneb aatomeist
mononukleoos <+ nukle|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< mono- + nukleo-) • med ainutuumaliste rakkude normaalsest suurem hulk vere valgeliblede seas
nakkuslik mononukleoos • med viirusnakkushaigus, mille puhul ilmnevad palavik, angiin, lümfisõlmede suurenemine ja valulikkus ning iseloomulik verepilt; levib pms noorte seas sülje kaudu
mortaliteet <mortalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> , mortaalsus <mort`aalsus -e 11~9 s> (< ld mortalitas surelikkus < mortalis surelik) • stat suremus, surmajuhtude suhteline hulk rahvastikus (soolise, vanuselise, sotsiaalse vm rühma üldarvu suhtes)
MPP {lüh ingl sõnadest massively parallel processing} • info hulgirööptöötlus, suur hulk sõltumatuid protsessoreid
müriaad <müri|`aad -aadi -`aadi 22e s> (kr myrias, gen myriados kümme tuhat) • musttuhat, määratu hulk
notatsioon <notatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld notatio märkamine) • (üles)märkimine; ülestähendus, märge; ülesmärkimissüsteem, märgistik, märgisüsteem; info esitus, sümbolite hulk ja reeglistik teatud andmete esitamisel
numeraal <numer|`aal -aali -`aali 22e s> (ld (nomen) numerale < numerus arv, hulk) • lgv arvsõna, nt kaks, kolmandik, neljas
numerus clausus [numerus kl·ausus] (uusld < ld suletud hulk) • otsus, mis määrab kindlaks mingil alal töötavate ametnike arvu v õppeasutusse vastuvõetavate õpilaste v üliõpilaste arvu. Vt ka kvoot
obstruktsioon <obstruktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld obstructio)
1. tõke, takistus
2. pol sihilik töö segamine, eriti parlamentaarse riigikorraga maades tarvitatav võitlusvahend
3. med sulgus, tõkestus, ummistus, ahenemus
olümposlane <ol`ümposla|ne -se -st 12 s> (< pn Olympos) • müt olümplane, Vana-Kreeka müt-s Olümpose mäel elav jumalus; piltl majesteetlikult rahulik ning kõigest üle olev isik
ood <`ood oodi `oodi 22e s> (kr ōidē laul) • kirj, muus algul igasugune koorilauluks sobiv luuletus, hiljem (ka ladina keeles) kunstipärane lüüriline luuletus; tänapäeval pidulik ja ülev luuletus, ülistus- v kiidulaul
orfism <orf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Orpheus, mütoloogiline laulik)
1. aj, relig Vana-Kreeka usuvool, tekkis VI s eKr Traakias; orfikud uskusid inimest koosnevat heast surematust hingest ja halvast surelikust kehast (keha hauast vabanemiseks on vajalikud taassünnid ja askeetlik, nn orfiline elu)
2. (pr orphisme < pn) kunst nonfiguratiivne kunstisuund Prantsuse maalikunstis alates a-st 1912; kubismi erivorm, millel on futurismile omaseid jooni, peamiseks väljendusvahendiks on värv, kontrastsete värvipindade kõrvutiasetamisega luuakse mulje rütmist ja liikumisest
ornaat <orn|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld ornatus ehitud) • tekst vaimulike v ilmalike võimukandjate pidulik ametirüü
ortouni <+ uni une `und `unne 20 s> (< orto-), lüh NREM • füsiol vaikne uni, unefaas, mille ajal organismi talitlus on rahulik. Vt ka REM
ostrakon <ostrakon -i 19 s> (kr) • aj savinõu kild, millele vanal ajal kirjutati (pms arved, võlakirjad jne); hulk ostrakone pärineb Kreeka ja Rooma võimu aegsest Egiptusest
panegüürika <panegüürika 1 s> (< kr panēgyrikos pühade-; pidulik) • pidulik kiidukõne, ülistuskõne; kirj ülistav proosa- v luuleteos; piltl ohjeldamatu ülistus
paraad <par|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr parade)
1. rivistunud väeosade, sportlaste vm pidulik ülevaatus; lõpeb hrl möödamarsiga paraadi vastuvõtjaist; piltl uhkeldav esiletoomine
2. sport pareerimine, tõrje, kaitselöök (vehklemises, poksis, maadluses)
paraadportree • kunst väärika isiku portree, millel tema seisust ja suursugusust rõhutatakse piduliku rõivastuse ja aumärkidega
patarei <patar`ei 26 s> (pr batterie löömine)
1. hulk, suurem kogus mingeid ühesuguseid esemeid või koostisosi
2. sõj suurtükiväe ning õhukaitsejõudude allüksus (vastab kompaniile); suurtükkide kindlustatud asupaik
3. tehn tervikuks ühendatud seadmed vm koostisosad
4. el omavahel ühendatud galvaani- v akuelementide kogum; ka üksik galvaanielement
5. põll (turba, sõnniku) piklik suur hunnik
paternaalne <patern`aal|ne -se 2 adj> (keskld paternalis < ld pater isa) • isalik, isapoolne, isa-
pavaan <pav|`aan -aani -`aani 22e s> (it pavana < pn Padova, linn Itaalias) • tants, muus vanaaegne pidulik ning väärikas laadis Hispaania ja Itaalia käigutants 4/4-taktimõõdus
polü- (< kr polys rohkearvuline) • hulk-, hulga-, mitme-, palju-
pomp <p`omp pombi p`ompi 22e s> (ld pompa < kr pompē) • aj antiikajal pidulik usurongkäik; van (väline) toredus, hiilgus, pidulikkus
populus (ld) • rahvas, elanikkond, suur hulk
promotsioon <promotsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld promotio edutamine) • promoveerimine, doktori- vm teaduskraadi pidulik andmine
protsessioon <protsessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld processio) • (hrl vaimulik) pidulik rongkäik
quantité négligeable [ka(n)tit·e negliž·abl] (pr) • tühine hulk
reaaltulu <+ tulu 17 s> (< reaalne) • maj kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatud rahalise sissetuleku eest
riitus <r`iitus -e 11~9 s> (ld ritus) • relig kindlakujuline kultuslik talitus; õigeusu ja katoliku kirikus liturgiline üksiktalitus, katoliku kirikus ka riituste kogum; liturgia ülesehitus; iseseisva kirikliku korraldusega katoliku osakirik (nt armeenia riitus); tavanditoiming; piltl pidulik kombetalitus
riši <riši 16 s> (sanskr) • aj Vana-India laulik
sabotaaž <sabot|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr sabotage) • sihilik töö nurjamine tööst täieliku kõrvalehoidmise v selle formaalse täitmise teel, varjatud vastutegutsemine
sako <sako 16 s> (< it sacca kott) tekst
1. varasemal ajal: lühike must meestekuub, pintsak
2. nüüdisajal: sakoülikond, mustast (saba)kuuest ja hallidest triibulistest pükstest, särgist, vestist ja lipsust koosnev pidulik ülikond, juurde kuuluvad hrl mustad lakk-kingad
saluut <sal|`uut -uudi -`uuti 22e s> (pr salut < ld salus tervis, heaolu) • pidulik tervitus v auavaldus suurtükipaukudega, ilutulestikuga, lippude tõstmisega vm viisil
Sanctissime Pater [sankt·issime pater] (ld Pühim Isa), lüh S. P. • relig paavsti pidulik kõnetlustiitel
saraband <sarab|`and -andi -`andi 22e s> (hisp zarabanda) • tants aeglane pidulik XVII–XVIII s moes olnud Prantsuse seltskonnatants, mis on pärit Hispaaniast; muus ka süidi osa
skald <sk`ald skaldi sk`aldi 22e s> (vanapõhja skáld) • aj muinasskandinaavia poeet ning laulik
skaldiluule • aj, kirj muinasaegne täpseid luulereegleid rakendanud Norra ja Islandi õueluule, mida sepitsesid ja esitasid skaldid; käsitles kuningate, vürstide, väejuhtide ja viikingite võitlusi ja kangelastegusid
skolopender <skolop`end|er -ri 2e s> (kr skolopendra) • zool loom sadajalgsete alamklassist, hrl 5–15 cm pikk mürgine soojamaine ööloom (Scolopendra)
hiidskolopender • üle 25 cm pikk ka inimesele ohtlik skolopendriline
skomorohh <skomor|`ohh -ohhi -`ohhi 22e s> (vn скоморох) • aj rändnäitleja ja laulik, pillimees, ka akrobaat, dresseerija v tantsija keskaegsel Venemaal
smirgel <sm`irg|el -li 2e s> (sks Schmirgel < it smeriglio < kr smyris lihvimispulber) • geol korundist, kvartsist jm kõvadest mineraalidest koosnev peeneteraline looduslik abrasiiv; kasut ihumis- ja lihvimisvahendite valmistamiseks ning poleerimiseks
smoking <smoking -i 2e s; smoking -u 2 s> (< ingl smoking jacket suitsetamiskuub) • tekst meeste pidulik, siidrevääridega, hrl ühevärviline õhtukuub
smokingülikond • tekst õhtuülikond, smoking koos samast riidest pükstega, mille küljeõmblustel on läikiv pael
sofistika <sof´istika 1 s> (< kr sophistikē (technē))
1. sofistide (1) õpetus
2. väitluses näilise õigsusega maskeeritud väärargumentide ja pettejärelduste sihilik kasutamine, targutlus
solaarkonstant <+ k`onst|`ant -andi -`anti 22e s> (< solaarne + konstant) • astr, füüs ajaühikus päikesekiirtega ristuvale pinnaühikule langeva päikesekiirguse hulk
solemnis [sol·emnis] (ld) • pidulik, pidulik-pühalik
stiihia <st`iihia 1 s> (vn стихия < kr pl stoicheia algosad, elemendid)
1. iseeneslikult toimiv, hrl ohtlik ja purustav (loodus)jõud, nt torm
2. fil looduse põhielemendid Vana-Kreeka materialistidel: tuli, õhk, vesi ja maa
stoiline <st`oili|ne -se -st 12~10? adj> • fil stoitsismi puutuv; piltl külmavereliselt rahulik
suaree <suar`ee 26i s> (pr soirée < soir õhtu) • pidulik õhtune koosviibimine kutsutud külalistele. Vt ka matinee
subliimne <subl`iim|ne -se 2 adj> (ld sublimis) • ülev, kõrgele püüdlev, pidulik
tendentslik <tend`entsl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< tendents) • ühekülgne, sihilik, teatud suunitlusega
tetraploid <tetrapl|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< tetraploos neljakordne + -oid) • biol organism, mille kromosoomide hulk on neljakordne
tiigerhai <+ h`ai 26 s> (< tiiger) • zool kõhrkala (Galeocerdo cuvieri) hallhailaste sugukonnast; elab ookeanide troopilistes ja lähistroopilistes osades; on inimesele ohtlik, ründab ka rannavees
trankvillandid pl <trankvill|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld tranquillare rahustama, vaigistama < tranquillus rahulik), trankvillisaatorid pl <trankvillis`aator -i 2e s> (ingl sg tranquillizer < tranquillize rahustama < ld tranquillare rahustama) • farm rahustid, ravimid, mis kõrvaldavad v vähendavad negatiivseid emotsioone
triumf <tri|`umf -umfi -`umfi 22e s> (ld triumphus) • hiilgav võit, suur edu; aj Vana-Roomas võiduka väepealiku ja tema sõdurite pidulik rongkäik
triumfaalne <triumf`aal|ne -se 2 adj> (ld triumphalis < triumphus triumf) • pidulik, võidukas, juubeldav
trüpanosoom <+ s`oom soomi s`oomi 22e s> (< kr trypanon puur + sōma keha) • zool keerdviburlane, pms soojade maade parasiitsete viburloomade perekond; ohtlik verenugiline, kelle edasikandjaiks on täid, kirbud, tsetsekärbsed jt
tseremoonia <tserem`oonia 1 s> (ld caerimonia jumalikkus, pühadus; usukomme, riitus) • pidulik kombetalitus, tavand; mingi piduliku sündmuse kavakindel korraldus
tsükkel <ts`ük|kel -li 2e s> (< kr kyklos ratas; ring) • tervikut moodustav sündmuste v nähtuste (korrapäraselt korduv) ring; sari, hulk temaatiliselt v mõne muu tunnuse põhjal kokkukuuluvaid kirjutisi, ettekandeid, kirjandusteoseid vm
tualett <tual|`ett -eti -`etti 22e s> (pr toilette < toile linane riie)
1. WC koos pesemisruumiga
2. (naiste pidulik) rõivastus
3. (ümber)riietumine, välimuse korrastamine
tualettlaud • peegliga laud juuksehooldus- ja kosmeetikavahendite jaoks
turbellaarid pl <turbell|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld turba, dem turbella segadus, tunglemine, (rahva)hulk) • zool ripsussid (Turbellaria), lameusside klassi kuuluvad ripsmetega kaetud ovaalsed v lehtjad loomad; elavad vees v niiskes pinnases
turniir <turn|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Turnier < pr tournoi)
1. aj keskajal rüütlite pidulik võitlusmäng, rüütlimäng
2. sport nüüdisajal spordivõistlus, millest osavõtjad võistlevad üksteisega kordamööda
turniirisüsteem • sport spordivõistluste korraldamine selliselt, et võistkonnad (v üksikisikud) võistlevad üksteisega kordamööda
universaalalgebra <+ algebra 1 s> (< universaalne + algebra) • mat hulk, milles on defineeritud teatud arv algebralisi operatsioone; nüüdisajal on kujunemas iseseisvaks algebra haruks
universaalhulk <+ h`ulk hulga h`ulka 22i s> (< universaalne) • mat hulk, mis koosneb kõigist antud probleemis v mõttekäigus vaatlusele tulla võivatest elementidest
valuutainterventsioon <+ interventsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< valuuta + interventsioon) • maj valuutaturu sihilik mõjustamine, et muuta valuutakurssi
varroatoos <varroat|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< pn M. Terentius Varro, Vana-Rooma õpetlane, 116–27 eKr) • vet, zool haudme ja täiskasvanud mesilaste ohtlik parasitaarhaigus, mida põhjustab varroalest (Varroa jacobsoni) ja mis võib põhjustada mesilasperede hukkumist; haiguse vastu rakendatakse pms keemilist tõrjet
veksel <v`eks|el -li 2e s> (sks Wechsel) • maj võlakiri, seaduspärases vormis koostatud ühepoolne tingimusteta kirjalik kohustus maksta veksli seaduslikule valdajale vekslil märgitud rahasumma kas maksetähtpäeval v veksli ettenäitamisel otse v mõne kolmanda isiku kaudu
vekslikrediit • maj krediit, mille tagatiseks on veksel (lühilaenu vorm)
veksliportfell • maj ühe isiku käes olevate vekslite hulk
vernissaaž <verniss|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr vernissage värnitsaga katmine < vernis värnits) • kunst kunstinäituse kinnine pidulik avamine
