[VSL] Võõrsõnade leksikon

agaa <ag`aa 26 s> (trg aǧa härra, isand) • aj Türgi väepealiku, hiljem ohvitseri tiitel; austav kõnetlussõna

bai <b`ai 26 s> (trg bay rikas, isand) • aj feodaalide, rikaste kaupmeeste ja karjapidajate nimetus endisajal Kesk-Aasias ja Altais

bei <b`ei 26 s> (trg bay rikas, isand) • isand, algselt hõimuüliku tiitel Kesk- ja Lähis-Ida maades; kõrgemate ohvitseride ja ametnike tiitel nüüdisaja araabiakeelsetes maades; Tuneesia valitseja tiitel

despoot <desp|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr despotēs isand, käskija) • pol julm, piiramatu võimuga valitseja, vägivallavalitseja; piltl isemeelne isik, kes sunnib teisi oma tahtele alistuma

domeen <dom|`een -eeni -`eeni 22e s> (pr domaine maavaldus, mõis < ld dominicus isanda v dominium omandiõigus, võim < dominus isand)
1. aj feodaali maavalduse osa, mida maahärra (senjöör) ise majandas; kuningale kuulunud maad
2. füüs ferromagneetikutes spontaanselt küllastumiseni magneetunud väike ala
3. info halduspiirkond internetis

domiinium <dom`iinium -i 19~2e s> (ld dominium < dominus isand) • omamisõigus; ülemvõim; omand

dominaat <domin|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld dominatus võim, valitsus < dominus isand) • aj, pol keiser Diocletianuse valitsemisajal (284–305) kujunenud poliitiline süsteem Rooma keisririigis; erinevalt printsipaadist oli dominaat ida tüüpi monarhia varjamatul kujul ja riigipea isand (dominus) oma alamate üle

dominus (ld) • isand, käskija
Dominus • relig Issand (Jumala, Jahve ja Kristuse kohta)

don <don -i 19 s> (hisp, it < ld dominus isand) • härra, aadlike ja viisakustiitel hispaaniakeelsetes maades ning Itaalias, kasut eesnime ees

doomino <doomino 1 s> (it domino < ld dominus isand)
1. tekst Hispaania ja Itaalia vaimulike lühike kapuutsiga mantel; pikkade varrukate ja kapuutsiga maskeraadimantel, ka sellesse rõivastunud isik
2. doominokividega mängitav lauamäng
doominoefekt • piltl ahelreaktsioon, olukord, kus üks sündmus vallandab ridamisi teised

efendi <ef´endi 16 s> (trg < kr authentēs tegija, isand) • härra (kõnetlussõna Türgis); aj lugupidamist väljendav tiitel Türgis ja Vahemere maades

geminatsioon <geminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld geminatio kahekordistamine), gemineerumine <gemin`eerumi|ne -se -st 12 s> • lgv lühikese konsonandi muutumine topeltkonsonandiks ehk geminaadiks, nt isand › issand

grand seigneur [gra(n)senj·ör] (pr suur isand) • kõrgaadlik, kõrgeauline härra; suuremeelne härra

hodža <hodža 16 s> (< prs khōjah isand < ar khawājah) • feodalismiaegne õukondlase, kõrgvaimuliku, kõrgema ametniku v suurkaupmehe tiitel Lähis- ja Kesk-Ida islamimaades; kasut ka pöördumisel majaperemehe poole

hospodar <hospodar -i 19 s> (rumeenia < ukr господар isand) • aj Valahhia ja Moldova valitsejate tiitel XIV–XIX s

junkur <j`unk|ur -ru 2 s> (sks Junker < jung noor + Herr härra, isand) aj
1. noor aadlik; aadlikust suurmaaomanik endisel Preisimaal
2. sõjakooli õpilane Venemaal (1864–1917)
kammerjunkur • õukonna madalaim tiitel

lord <l`ord lordi l`ordi 22e s> (ingl isand)
1. aj keskaegsel Inglismaal suurfeodaal, suurmaaomanik; Inglise kõrgaadli pärandatav tiitel
2. pol parlamendi ülemkoja liige
3. mõne kõrge ametiisiku tiitli osa, nt lordkantsler Inglise ülemkoja eesistuja ning kohtuminister, admiraliteedi esimene lord Inglise mereminister, varaameti esimene lord üks Inglise peaministri tiitleid, lordmeer Londoni v mõne muu Inglise suurlinna ülemlinnapea, lordpresident Inglise salaluure nõukogu esimees

master [maastə(r)] (ingl < ld magister < ld magnus suur) • isand, peremees; meister

milord <mil|`ord -ordi -`ordi 22e s> (pr < ingl my lord mu isand) • aj inglise kõrgaadliku v kohtuniku kõnetlussõna Mandri-Euroopas; kõnek rikka inglise härrasmehe kohta prantsuse kõnepruugis. Vt ka mileedi

mister <m`ister -i 2e s> (ingl) • isand, härra; kasut inglise keelt kõnelevates maades, lüh Mr

monsenjöör <monsenj|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr monseigneur mu isand) • ka relig kõrgvaimuliku (varem ka kõrgaadliku) tiitel Prantsusmaal

monsignore [monsinjoore] (it mu isand) • relig viisakussõna katoliku piiskoppide jt kõrgemate vaimulike kõnetamiseks

mulla <mulla 16 s> (ar mawlā isand) • relig islami vaimulik v õpetlane

nojoon <noj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (mongoli ноён isand, kuningas) • aj XI–XII s mongoli hõimuvanem, kuni XVII s-ni keskvõimust sõltumatu feodaalvalitseja

pan <pan -i 19 s> (poola, tšehhi) • Poolas ja Tšehhis algselt aadlitiitel, hiljem kõnetlussõna: härra, isand

peltsebul <peltsebul -i 19 s> (< kr pn Beelzeboub, Beelzeboul < hbr Baʿal-z'bub kärbeste isand) • kuri vaim, kurat

rabi <rabi 17 s> (< hbr rabbi minu õpetaja, minu isand) • relig juudi usuteadlase ja koguduse vaimse juhi tiitel. Vt ka rabiin

rabiin <rab|`iin -iini -`iini 22e s> (keskld rabbinus < hbr rabbi minu õpetaja, minu isand) • relig juudi usuteadlane, seadusetundja, kogudusevanem, usulise õppeasutuse juht; rabiinid on olnud judaismi pärimuse hoidjad ja säilitajad. Vt ka rabi

seiid <se`iid seiidi se`iidi 22e s> (ar sayyid isand), ka saiid <sa`iid saiidi sa`iidi 22e s> • aj islamieelses Araabias hõimuülik v -pealik, hiljem Muhamedi ja Hasani järeltulija tiitel; kõnek härra

sinjoore <sinjoore 16 s> (it signore)
1. härra, isand (Itaalias)
2. aj sinjoriia autokraatlik valitseja

sui iuris [su˛i juuris] , ka sui iuris homo [su˛i juuris homo] (ld iseenese isand) • vaba isik (Rooma õiguse järgi)