Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 artiklit
agaa <ag`aa 26 s> (trg aǧa härra, isand) • aj Türgi väepealiku, hiljem ohvitseri tiitel; austav kõnetlussõna
bai <b`ai 26 s> (trg bay rikas, isand) • aj feodaalide, rikaste kaupmeeste ja karjapidajate nimetus endisajal Kesk-Aasias ja Altais
bei <b`ei 26 s> (trg bay rikas, isand) • isand, algselt hõimuüliku tiitel Kesk- ja Lähis-Ida maades; kõrgemate ohvitseride ja ametnike tiitel nüüdisaja araabiakeelsetes maades; Tuneesia valitseja tiitel
despoot <desp|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< kr despotēs isand, käskija) • pol julm, piiramatu võimuga valitseja, vägivallavalitseja; piltl isemeelne isik, kes sunnib teisi oma tahtele alistuma
domeen <dom|`een -eeni -`eeni 22e s> (pr domaine maavaldus, mõis < ld dominicus isanda v dominium omandiõigus, võim < dominus isand)
1. aj feodaali maavalduse osa, mida maahärra (senjöör) ise majandas; kuningale kuulunud maad
2. füüs ferromagneetikutes spontaanselt küllastumiseni magneetunud väike ala
3. info halduspiirkond internetis
dominaat <domin|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld dominatus võim, valitsus < dominus isand) • aj, pol keiser Diocletianuse valitsemisajal (284–305) kujunenud poliitiline süsteem Rooma keisririigis; erinevalt printsipaadist oli dominaat ida tüüpi monarhia varjamatul kujul ja riigipea isand (dominus) oma alamate üle
dominus (ld) • isand, käskija
Dominus • relig Issand (Jumala, Jahve ja Kristuse kohta)
don <don -i 19 s> (hisp, it < ld dominus isand) • härra, aadlike ja viisakustiitel hispaaniakeelsetes maades ning Itaalias, kasut eesnime ees
doomino <doomino 1 s> (it domino < ld dominus isand)
1. tekst Hispaania ja Itaalia vaimulike lühike kapuutsiga mantel; pikkade varrukate ja kapuutsiga maskeraadimantel, ka sellesse rõivastunud isik
2. doominokividega mängitav lauamäng
doominoefekt • piltl ahelreaktsioon, olukord, kus üks sündmus vallandab ridamisi teised
efendi <ef´endi 16 s> (trg < kr authentēs tegija, isand) • härra (kõnetlussõna Türgis); aj lugupidamist väljendav tiitel Türgis ja Vahemere maades
geminatsioon <geminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld geminatio kahekordistamine), gemineerumine <gemin`eerumi|ne -se -st 12 s> • lgv lühikese konsonandi muutumine topeltkonsonandiks ehk geminaadiks, nt isand › issand
grand seigneur [gra(n)senj·ör] (pr suur isand) • kõrgaadlik, kõrgeauline härra; suuremeelne härra
hodža <hodža 16 s> (< prs khōjah isand < ar khawājah) • feodalismiaegne õukondlase, kõrgvaimuliku, kõrgema ametniku v suurkaupmehe tiitel Lähis- ja Kesk-Ida islamimaades; kasut ka pöördumisel majaperemehe poole
hospodar <hospodar -i 19 s> (rumeenia < ukr господар isand) • aj Valahhia ja Moldova valitsejate tiitel XIV–XIX s
junkur <j`unk|ur -ru 2 s> (sks Junker < jung noor + Herr härra, isand) aj
1. noor aadlik; aadlikust suurmaaomanik endisel Preisimaal
2. sõjakooli õpilane Venemaal (1864–1917)
kammerjunkur • õukonna madalaim tiitel
lord <l`ord lordi l`ordi 22e s> (ingl isand)
1. aj keskaegsel Inglismaal suurfeodaal, suurmaaomanik; Inglise kõrgaadli pärandatav tiitel
2. pol parlamendi ülemkoja liige
3. mõne kõrge ametiisiku tiitli osa, nt lordkantsler Inglise ülemkoja eesistuja ning kohtuminister, admiraliteedi esimene lord Inglise mereminister, varaameti esimene lord üks Inglise peaministri tiitleid, lordmeer Londoni v mõne muu Inglise suurlinna ülemlinnapea, lordpresident Inglise salaluure nõukogu esimees
master [maastə(r)] (ingl < ld magister < ld magnus suur) • isand, peremees; meister
milord <mil|`ord -ordi -`ordi 22e s> (pr < ingl my lord mu isand) • aj inglise kõrgaadliku v kohtuniku kõnetlussõna Mandri-Euroopas; kõnek rikka inglise härrasmehe kohta prantsuse kõnepruugis. Vt ka mileedi
mister <m`ister -i 2e s> (ingl) • isand, härra; kasut inglise keelt kõnelevates maades, lüh Mr
monsenjöör <monsenj|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr monseigneur mu isand) • ka relig kõrgvaimuliku (varem ka kõrgaadliku) tiitel Prantsusmaal
monsignore [monsinjoore] (it mu isand) • relig viisakussõna katoliku piiskoppide jt kõrgemate vaimulike kõnetamiseks
mulla <mulla 16 s> (ar mawlā isand) • relig islami vaimulik v õpetlane
nojoon <noj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (mongoli ноён isand, kuningas) • aj XI–XII s mongoli hõimuvanem, kuni XVII s-ni keskvõimust sõltumatu feodaalvalitseja
pan <pan -i 19 s> (poola, tšehhi) • Poolas ja Tšehhis algselt aadlitiitel, hiljem kõnetlussõna: härra, isand
peltsebul <peltsebul -i 19 s> (< kr pn Beelzeboub, Beelzeboul < hbr Baʿal-z'bub kärbeste isand) • kuri vaim, kurat
rabi <rabi 17 s> (< hbr rabbi minu õpetaja, minu isand) • relig juudi usuteadlase ja koguduse vaimse juhi tiitel. Vt ka rabiin
rabiin <rab|`iin -iini -`iini 22e s> (keskld rabbinus < hbr rabbi minu õpetaja, minu isand) • relig juudi usuteadlane, seadusetundja, kogudusevanem, usulise õppeasutuse juht; rabiinid on olnud judaismi pärimuse hoidjad ja säilitajad. Vt ka rabi
seiid <se`iid seiidi se`iidi 22e s> (ar sayyid isand), ka saiid <sa`iid saiidi sa`iidi 22e s> • aj islamieelses Araabias hõimuülik v -pealik, hiljem Muhamedi ja Hasani järeltulija tiitel; kõnek härra
sinjoore <sinjoore 16 s> (it signore)
1. härra, isand (Itaalias)
2. aj sinjoriia autokraatlik valitseja
sui iuris [su˛i juuris] , ka sui iuris homo [su˛i juuris homo] (ld iseenese isand) • vaba isik (Rooma õiguse järgi)