[VSL] Võõrsõnade leksikon

bergamaska <bergam´aska 16 s> (it bergamasca < pn Bergamo, linn Itaalias) • folkl, muus vanemaaegne lõbus Itaalia tants

bergamott <bergam|`ott -oti -`otti 22e s> (it bergamotto < pn Bergamo, linn Itaalias) • bot bergamotipuu pirnjas vili, mille kollasest viljakestast saadavat eeterlikku bergamotiõli tarvit parfümeerias, likööride valmistamisel ja tee maitsestamiseks
bergamotipuu • bot igihaljas lehtpuu tsitruseliste perekonnast (Citrus bergamia), viljeldakse Lõuna-Itaalias, Brasiilias ja Lääne-Indias

bersaljeer <bersalj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it bersagliere laskur < bersaglio sihtmärk) • sõj laskurväeosa sõdur Itaalias

borgo (it küla, alev, eeslinn) • linnaala Itaalias, kasut kohanimede osana

braavo <braavo interj; braavo 16 s> (it bravo tubli, julge, suurepärane)
1. interj tubli!, hästi! (vaimustus- v heakskiiduhüüd)
2. s aj palgamõrvar, bandiit Itaalias XVII–XVIII s; seikleja

caccia [katša] (it jaht) • muus 2-häälne vokaalpala kaanoni vormis, viljeldi XIV–XVI s Itaalias

cicerone [tšitseroone] (it < pn M. Tullius Cicero, Vana-Rooma riigitegelane ja kõnemees, 106–43 eKr) • turistide juht, giid (pms Itaalias)

cicisbeo [tšitšisb·eo] (it) • aj Itaalias XVI–XIX s rikka ning suursuguse abielunaise kaaslane seltskonnas; majasõber; armuke

dolce [doltše] (it) • muus õrnalt, mahedalt
dolce far niente [doltše far ni·ente] (it magus tegevusetus)
dolce stil nuovo [doltše stil nu·ovo] (it uus mahe stiil) • kirj luulekoolkond Itaalias XIII s
dolce vita [doltše viita] (it magus elu) • kõrgklassi nautlev elulaad

don <don -i 19 s> (hisp, it < ld dominus isand) • härra, aadlike ja viisakustiitel hispaaniakeelsetes maades ning Itaalias, kasut eesnime ees

donna <donna 16 s> (it < ld domina emand) • proua, naise, enamasti aadlinaise tiitel Itaalias, kasut eesnime ees

duce [duutše] (it juht, väejuht) • aj tiitel, mille endale võttis B. Mussolini fašistide juhina Itaalias 1922. aastal

E
1. {lüh ingl sõnast east} geogr ida, idakaar
2. füüs einsteini tähis
3. eksa- tähis

fajanss <faj|`anss -ansi -`anssi 22e s> (pr faïence < pn Faenza, linn Itaalias) • peen valge v värviline savisegu; sellest valmistatud glasuuritud keraamikatooted

fašism <faš|`ism -ismi -`ismi 22e s> (it fascismo < ld fasces) • pol juhikultust, militarismi ja rassismi propageeriv poliitiline vool; äärmuslik diktatuurivorm Itaalias (1922–45) ja Saksamaal (1933–45)

forint <forint -i 2e s> (ung < ld Florentinus < pn Florentia Firenze, linn Itaalias) • maj Ungari rahaühik, lüh HUF

frottola (it < frotta rühm, salk) • muus, folkl rahvalik 3–4-häälne laul Itaalias XIV–XVI s, madrigali eelkäija

gabro <gabro 16 s> (< pn Gabbro, leiukoht Itaalias) • geol magma kristallumisel kujunenud tume aluseline süvakivim, koosneb plagioklassist ja pürokseenist; kasut ehituskivina, nt sammasteks, seinakatteks jm

gibelliin <gibell|`iin -iini -`iini 22e s> (it pl ghibellini < pn Waiblingen, linn Saksamaal, keskajal Hohenstaufenite valduses) • aj Saksa keisrite pooldaja (pms feodaalsest ülemkihist) Itaalias XIII–XV s, gibelliinid pidasid visa võitlust paavsti pooldajatega (gvelfidega)

glossaator <gloss`aator -i 2e s> (keskld glossator) • lgv sõnaseletaja, vanaaja (pms juriidilistes) teostes esinevate vanade ja haruldaste sõnade tõlgendaja; aj jurist XI–XIII s alguses Bolognas (Itaalias), kes tõlgendas Rooma õigust, varustades Corpus iuris civilis’t glossidega (1)

gvelf <gv`elf gvelfi gv`elfi 22e s> (it guelfo, pl guelfi < pn Welfid, Saksa päritolu aadlisuguvõsa) • aj paavsti pooldaja (pms kaupmeeste ja käsitööliste kiht) Itaalias XIII–XV s, gvelfid võitlesid Saksa keisrite ja nende pooldajate (gibelliinide) vastu

irredentism <irredent|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< it (terra) irredenta vabastamata (maa)) • aj, pol Itaalias XIX s lõpus ja XX s alguses tekkinud rahvuslik poliitiline liikumine, mis taotles pms itaallastega asustatud naaberalade (Lõuna-Tirooli, Trieste, Fiume, Nizza jt) liitmist Itaaliaga

kaprid plt <k`aprid 1e s> (< pn Capri, saar Itaalias) • tekst kapripüksid e Capri püksid, kitsad allapõlvepüksid

karabinjeer <karabinj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr carabinier)
1. aj karabiiniga relvastatud eliitväeosa sõdur
2. sandarm Itaalias, Tšiilis jm

karbonaar <karbon|`aar -aari -`aari 22e s> (< it pl carbonari söepõletajad) • aj Itaalias ja Prantsusmaal XIX s alguses asut poliitilise salaühingu liige; Itaalia karbonaarid võitlesid võõramaise rõhumise vastu ja Itaalia ühendamise eest; Prantsuse karbonaarid taotlesid restaureeritud Bourbonide dünastia kukutamist

karmanjool <karmanj|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr carmagnole < pn Carmagnola, linn Itaalias)
1. muus, tants prantsuse võitluslik laul, mille saatel tantsiti, pärit aastast 1792
2. tekst lühike metallnööpidega kuub, kuulus jakobiinide rõivastusse

karneval <karneval -i 19 s> (it carnevale < keskld carnelevarium „lihajätt“ < ld caro liha + levare kergendama, vähendama) • vastlapidu, paastueelne lõbustuste, rongkäikude ja maskipidude aeg katoliiklikes maades, eriti Itaalias; lõbus maskipidu

kartuus <kart|`uus -uusi -`uusi 22e s> , kartuuslane <kart`uusla|ne -se -st 12~10? s> (< ld pn Cartusia Chartreuse) • relig Prantsuse Alpides asetsevas Chartreuse’i orus XI s asut mungaordu liige; praegune keskus Itaalias

kavaler <kavaler -i 19 s> (it cavaliere, hisp caballero, pr cavalier ratsanik < ld caballarius hobusemees) • algselt rüütel; aadlitiitel Hispaanias ja Itaalias; hiljem härrasmees, naise meessaatja, austaja
ordeni kavaler • ordeniga autasustatu

kommuun <komm|`uun -uuni -`uuni 22e s> (pr commune < ld communis ühine)
1. töö ja vara ühisusel rajanev ettevõte v kollektiiv
2. aj keskajal feodaalkohustustest vabanenud linna- v külakogukond; suure Prantsuse revolutsiooni aegne linnade omavalitsus; autonoomne rahvusriik Nõukogude riigi alguspäevil
3. väikseim haldusüksus Prantsusmaal, Belgias, Itaalias jm

kondotjeer <kondotj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it condottiero, condottiere < condotta juhtimine) • aj kutseliste palgasõdurite salgajuht Itaalias XIV–XVI s

konservatoorium <konservat`oorium -i 19~2e s> (it conservatorio, algselt orbudekodu, kus võidi anda ka muusikalist haridust < conservare hoidma)
1. aj XVI s Itaalias orbude varjupaik
2. muus, ped muusikakõrgkool

kremoon <krem|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr crémone < pn Cremona, linn Itaalias) • akna varrassulgur, mille käepideme pööramisega suletakse v avatakse aknariivid ülal ja all

kvestuur <kvest|`uur -uuri -`uuri 22e s>
1. (ld quaestura) aj kvestori (1) amet v ametikohustused
2. (it questura) politseiamet Itaalias

latsaroone <latsaroone 16 s> (it lazzarone < pn Laatsarus, piibli tegelane) • deklasseerunud päevatööline, pätistunud kerjustööline Itaalias

madonna <mad´onna 16 s> (it „mu emand“) • relig jumalaema nimetus, ka tema kuju v pilt; aj daami kõnetlussõna Itaalias; piltl ülimalt vooruslik naine

madrigal <madrigal -i 19 s> (it madrigale) • kirj lüürika väikevorm, lembeluuletus; algselt rahvalik naljatooniline karjaselaul; muus XIV s Itaalias välja arenenud mitmehäälne ilmaliku sisuga laul

makaronism <makaron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< makaron, viitega makaronidele kui rahvapärasele toidule) • lgv mõne uue keele sõna vorm v tuletis ladinakeelses kontekstis; makaronistiilis luulet viljeldi eriti Itaalias alates XV s-st. Vt ka makaronistiil

markii <mark`ii 26 s> (pr marquis < it marchese < mark2) • krahvist kõrgem ja hertsogist madalam kõrgaadlitiitel Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias jm

natsareenlane <natsar`eenla|ne -se -st 12~10? s> (sks pl Nazarener < pn Naatsaret, Jeesuse kodulinn) • kunst Saksa kunstnike rühmituse liige XIX s algupoolel Itaalias; natsareenlaste sageli religioosse ainestikuga maale iseloomustab sentimentaalsus ja usuline härdus; võtsid eeskuju XV–XVI s Itaalia kunstist

neolingvistika <+ lingv´istika 1 s> (it neolinguistica < neo- + lingvistika) • fil, lgv 1920ndatel Itaalias tekkinud keeleteaduskoolkond, kritiseeris noorgrammatikuid, arendas keelemuutuste leviku ja substraaditeooriat

neoskolastika <+ skol´astika 1 s> (< neo- + skolastika) • fil, relig keskaja skolastika nüüdisajastamist taotlevad katoliiklikud filosoofiasuunad XIX s Itaalias, Hispaanias, Saksamaal

oratoriaan <oratori|`aan -aani -`aani 22e s> (it oratoriano < pn Püha Filippo Neri oratooriumi kongregatsioon) • relig Itaalias 1564. a asut ilmikvendade kongregatsiooni liige

osteria [osteriia] (it) • kõrts (Itaalias)

padre [paadre] (it, hisp isa) • relig katoliku preestri kõnetlussõna Itaalias ja Hispaanias

palatso <pal´atso 16 s> (it palazzo < ld palatium < pn Palatium, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • arhit palee; renessanss- v barokkstiilis loss Itaalias; esinduslik elamu

parmesan <parmesan -i 19 s> (pr), ka Parmesan pn (pr < it parmigiano < pn Parma, linn Itaalias) • kok Parma juust, kõva, maheda maitsega ja väga valgurohke Itaalia juust

patareen <patar|`een -eeni -`eeni 22e s> (it patarino < pataria) • aj Itaalias Milanos 1150ndatel usulises rahvaliikumises osalenu

pavaan <pav|`aan -aani -`aani 22e s> (it pavana < pn Padova, linn Itaalias) • tants, muus vanaaegne pidulik ning väärikas laadis Hispaania ja Itaalia käigutants ⁴/₄-taktimõõdus

pittura metafisica [pituura metafiizika] (it) • kunst metafüüsiline maal; XX s 2. aastakümnel Itaalias tekkinud ja pms seal viljeldud kunstivool, mida iseloomustab akadeemiline maalilaad, teravad valguse-varju kontrastid, rõhutatud ruumilisus ning viirastuslik aines: tühjad arhitektuursed maastikud, mannekeenid, fantastilised esemed ja mehhanismid

podestà [podestaa] (it < ld potestas võim) • aj keskajal keiserlik haldusametnik v kõrgem võimukandja paljudes Itaalia linnades; a-tel 1926–46 Itaalias kogukonnaülem v linnapea

punktmaneer <+ man|`eer -eeri -`eeri 22e s> (sks Punktiermanier < punkteerima + maneer) • kunst graafikatehnika, mille puhul kujutise moodustavad üksteise kõrvale klišeeplaadile löödud punktid; tuli kasutusele koos vaselõikega XVI s alguses Itaalias

renessanss <reness|`anss -ansi -`anssi 22e s> (pr renaissance uuestisünd, taassünd) • uuestisünniajastu, ühiskondlik ja kultuuriline liikumine (Itaalias XIV–XVI s, teistes Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides XV–XVI s) üleminekul keskajast uusaega, mille majanduslikuks aluseks oli varakapitalistlike suhete teke ja areng; renessanss väärtustas antiikkultuuri, ilmalikkust ja humanismi; piltl uuestisünd, tagasitulek

reviir <rev|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Revier piirkond < keskld riparia jõekallas, põllu piire) • zool looma pesaümbrus, looma elu-, jahi- vm kaitstav ala; piltl piir, millest ületulekut saab käsitada sissetungina

ripaal <rip|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld ripa kallas) • ökol jõe ökoloogiline sügavusvöönd, hõlmab kaldavööndit veepiirist põhjataimestiku alumise piirini

ripikool <ripik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld ripa kallas + colere harima, elama) • biol veekogu kaldal elav organism

serenaad <seren|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr sérénade < it serenata < sera õhtu) muus
1. XVI s Itaalias ja Hispaanias keelpilli saatel ettekantav lembelaul
2. mitmest osast koosnev lüüriline instrumentaalheliteos, lähedane divertismendile

sgabello [sgab·ello] (it < ld scabellum pink, jalapink) • nikerdatud seljatoe ja sileda istmega renessanss-stiilis puittool (XVI s Itaalias)

sinjoora <sinjoora 16 s> (it signora) • proua, (abielu)naine, armuline proua (Itaalias)

sinjoore <sinjoore 16 s> (it signore)
1. härra, isand (Itaalias)
2. aj sinjoriia autokraatlik valitseja

sinjoriina <sinjoriina 16 s> (it signorina) • neiu, preili (Itaalias)

sodiaak <sodi|`aak -aagi -`aaki 22e s> (kr zōdiakos < zōon, dem zōdion loom; kujutis, figuur) • astr loomaring, taevaskeravöö, mida Päike aasta jooksul näivalt läbib; sodiaak jaotatakse juba vanast ajast 12 osaks; enamik vöös asuvatest tähtkujudest kannab juba sellest ajast loomade nimetusi
sodiaagivalgus • astr nõrk öötaeva helendus, mis võib ilmneda kumana varakevadel pärast eha läänetaevas ja sügisel enne koitu idataevas; sodiaagivalgust põhjustab ekliptika tasandi lähedusse kogunenud tolmaine

solfataar <solfat|`aar -aari -`aari 22e s> (< pn Solfatara, vulkaan Itaalias < it solfo väävel) • geol väävliallikas, väävliühendeid jt gaase eritav vulkaaniline allikas

šotid pl <š`ott šoti š`otti 22e s> (pr sg chott < ar šaṭṭ kallas) • geol 20–25 m allpool merepinda asuvad kuivad v soolajärvedega nõod Põhja-Aafrikas

tavern <tav|`ern -erni -`erni 22e s> (it taverna < ld taberna pood, töökoda, võõrastemaja) • antiikajal söögimaja v koht, kus müüdi veini; harva võõrastemaja; Kreekas, Itaalias jm restoran, kõrts, trahter

tertsiin <terts|`iin -iini -`iini 22e s> (it terzina) • kirj 3-värsiline stroof, hrl üksteistsilbikus v 5-jalalises jambis; tekkis Itaalias XIII s, tuntud eriti Dante Alighieri „Jumalikust komöödiast”

testone [testoone] (it < testa pea) • aj Milanos alates 1474. a vermitud hõbemünt müntija pea kujutisega; selle eeskujul hakati selliseid münte vermima ka mujal Itaalias ja naabermaades

tramontana [tramont·ana] (it mäetagune) • meteor külm põhja- v kirdetuul Itaalias ja Põhja-Hispaanias

trattoria [tratoriia] (it < ld tractoriae võõrustamiskiri, Vana-Roomas käsk võõrustada reisivat ametnikku) • (Itaalias) lihtne söögikoht, toidubaar

umbrid pl <`umb|er -ri 2e s> (ld pl Umbri) • aj itaalikute hõim muistses Kesk‑Itaalias

vavassor <vav`assor -i 2e s> (keskld) • aj väikefeodaal keskaegsel Prantsusmaal ja Itaalias

vesuviaan <vesuvi|`aan -aani -`aani 22e s> , vesuvianiit <vesuvian|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Vesuuv, vulkaan Itaalias) • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud, mitmesugustes värvitoonides keeruka koostisega silikaatmineraal, poolvääriskivi

villaan <vill|`aan -aani -`aani 22e s> (keskld villanus < ld villa maamaja, mõis, keskld küla) • aj talupoeg feodaalajal: Prantsusmaal, Itaalias ja Lääne-Saksamaal isiklikult vaba, kuid mõisnikult maad rentiv talupoeg, Inglismaal algul sõltlane, hiljem sunnismaine talupoeg