[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

artig <artig -i 2e s> (sks Artug, rts örtug) • aj Vana-Liivimaa hõbemünt XIV–XV s, 1 artig = 3 penni (2)

denaar <den|`aar -aari -`aari 22e s> (ld denarius kümneline) aj
1. Vana-Rooma ja varakeskaja hõbemünt
2. kuldmünt araabia maades VII–XIII s. Vt ka dinaar

dirhem <d`irhem -i 2e s> , dirham <d`irham -i 2e s> (ar dirham < kr drachmē drahm)
1. aj keskaegne araabia kaaluühik ja hõbemünt
2. maj Maroko rahaühik, lüh MAD; Araabia Ühendemiraatide rahaühik, lüh AED; 1 dirhem = 100 sentiimi

drahm <dr`ahm drahmi dr`ahmi 22e s> (kr drachmē) aj
1. Vana-Kreeka hõbemünt mitmesuguse kaalu ja väärtusega, jagunes 6 obooliks
2. Kreeka endine rahaühik
3. endisaegne apteegikaaluühik Venemaal, 1 drahm = 3,732 g

eküü <ek`üü 26 s> (pr écu kilp < ld scutum)
1. aj Prantsuse kuld- v hõbemünt
2. {lüh ingl sõnadest European Currency Unit} maj Euroopa valuutaühik, kehtestati Euroopa valuutasüsteemi arvestusühikuna 13. märtsist 1979 ja käibis kuni üleminekuni eurole 1. jaanuaril 1999, lüh ECU

ferding <ferding -u 2 s> (sks Vierting, Ferding mrd, keskalamsks ver(d)ink) veering
1. keskajal hõbeda massi- ja arvestusühik Põhja-Saksamaal ja Vana-Liivimaal; 1 ferding = ¼ marka
2. Vana-Liivimaal a-st 1515 vermitud hõbemünt; 1 ferding = 9 killingit = 27 penni

killing <killing -i 2e s> (rts skilling, keskalamsks schillinc) • aj algselt Bütsantsi kuldmündi soliduse nimetus germaanlastel; Läänemere-äärsetes riikides XIII–XVII s käibinud hõbemünt

kroon <kr`oon krooni kr`ooni 22e s> (ld corona pärg)
1. pärjataoline, hrl kullast ja kalliskividega kaunistatud peakate, riigivalitseja võimu sümbol
2. aj varem mitmesuguses väärtuses kuld- v hõbemünt, hiljem rahaühiku nimetus mitmel maal (nt Tšehhis, lüh CZK; Taanis, lüh DKK; Islandis, lüh ISK; Norras, lüh NOK; Rootsis, lüh SEK; Eestis, lüh EEK)
3. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, nähtav sakilise pärjana
4. bot õiekattekrooni moodustavad värvilised kroonlehed; puu võra
5. hamba pealmine (nähtav) osa
kroonülekannetehn peenmehhanismides kasutatav lihtne hammasülekanne; koosneb silinderhammasrattast ja sellega nurgi asetsevast kroonrattast

livonees <livon|`ees -eesi -`eesi 22e s> (vn ливонез < keskld Livonia Liivimaa) • aj Vene hõbemünt, mida löödi 1757. a kohalikuks käibeks Liivimaa ja Eestimaa kubermangus (1 livonees = 96 kopikat)

nogaata <nogaata 16 s> (vn ногата < ar nakd täisväärtuslik münt) • aj algul araabia hõbemünt; Vana-Vene rahaühik, = XI–XV s 1/20 arvestusgrivnaga

peeso <peeso 16 s> (hisp peso kaal)
1. maj rahaühik mitmes Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigis ning Filipiinidel, lüh PHP; (1 peeso = 100 sentaavot); Kesk-Ameerika Ühisturu arveldusühik
2. aj endine Hispaania hõbemünt, 1 peeso = 4 peseetat

penn <p`enn penni p`enni 22e s> (keskalamsks penninc)
1. maj Suurbritannia peenrahaühik (= 1/100 naelsterlingit), vt ka penny
2. aj väheldane hõbemünt (algul u 1,5, hiljem 0,5 g); Eesti Vabariigi algusaastate paberraha (1/100 marka)

peseeta <peseeta 16 s> (hisp peseta) aj
1. Hispaania endine rahaühik, 1 peseeta = 100 sentimot, lüh ESP
2. Mehhiko (XVI s-st) ja Hispaania endine hõbemünt

sesterts <sest|`erts -ertsi -`ertsi 22e s> (ld sestertius „poolkolmat“, 2 1/2 assi) • aj Vana-Rooma hõbemünt, 1 sesterts = 1/4 denaari1

sixpence [sikspenss] (ingl) • aj kuuepennine, 1551. a-st alates münditav Inglise poolešillingine hõbemünt; kaalus esialgu 3,11 g, väärismetallisisaldus 2,78 g

taaler <t`aal|er -ri 2e s> (sks Taler < Joachimsthaler < pn Sankt Joachimsthal, Jáchymov, linn Tšehhis)
1. Saksa hõbemünt a-st 1486, nimetusest on kujunenud Poola talar, Itaalia tallero, USA dollar; vermitud ka Baltimaadel XVI–XVIII s
2. aj vanal Liivimaal maa hindamise ühik
3. trük tiigelpressi osa, metallplaat, millele paigutatakse trükivorm

testone [testoone] (it < testa pea) • aj Milanos alates 1474. a vermitud hõbemünt müntija pea kujutisega; selle eeskujul hakati selliseid münte vermima ka mujal Itaalias ja naabermaades


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur