[VSL] Võõrsõnade leksikon

alumiinium <alum`iinium -i 19~2e s> (< ld alumen maarjas), tähis Al • keem keemiline element, järjenr 13, aatomm 26,98; hõbevalge kerge metall, looduses leidub ainult ühendeis

ameriitsium <amer`iitsium -i 19~2e s> (< pn Ameerika), tähis Am • keem tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element, aktinoid, järjenr 95; hõbevalge pehme metall

aquila [akvila] (ld kotkas) • aj Rooma leegioni lahingumärk, varre otsa kinnitatud hõbekotkas

argentiin <argent|`iin -iini -`iini 22e s> (ld argentum hõbe) • zool hõbekala (Argentina)

argüraspiid <argürasp|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr pl argyraspides hõbekilbikandjad < argyros hõbe + aspis kilp) • aj raskerelvastuses eliitüksuse sõdalane Aleksander Suure sõjaväes, kandis hõbedaga kaetud kilpi

baarium <b`aarium -i 19~2e s> (< kr barys raske), tähis Ba • keem keemiline element, järjenr 56, aatomm 137,34, hõbevalge leelismuldmetall, leidub looduses barüüdina ja viteriidina; baariumisooli tarvit tööstuses, meditsiinis jm

codex argenteus [koodeks arg·ente˛us] (ld hõbedane koodeks) • relig, aj VI s-st pärinev purpurpunasele pärgamendile hõbeda ja kullaga kirjutatud gootikeelne piibli käsikiri

galoon <gal|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr galon) • tekst tress, kardpael, kuld- v hõbepael; kasut livreede, mundrite jne kaunistusena

heksogeen <heksog|`een -eeni -`eeni 22e s> (sks Hexogen < heks- + -geen) • keem urotropiinist ja lämmastikhappest valmistatav brisantlõhkeaine; kasut sõjanduses ja tööstuses. Vt ka heksüül, brisantne

indium <`indium -i 19~2e s> (< ld indicum indigovärvi), tähis In • keem keemiline element, järjenr 49, aatomm 114,82; pehme hõbevalge haruldane metall, sulab temperatuuril 155 °C

kaltsium <k`altsium -i 19~2e s> (< ld calx lubi), tähis Ca • keem keemiline element, järjenr 20, aatomm 40,08; hõbevalge leelismuldmetall

kroom <kr`oom kroomi kr`oomi 22e s> (pr chrome < kr chrōma värvus), tähis Cr • keem keemiline element, järjenr 24, aatomm 52; väga kõva sinaka helgiga hõbevalge metall, ei oksüdeeru õhus ega vees; kasut teiste metallide pinna katmiseks, s.o kroomimiseks, legeerimiseks, sulamite (kromansiil, kromell, nikroom jt) koostisosana jm

liitium <l`iitium -i 19~2e s> (< kr lithos kivi), tähis Li • keem keemiline element, järjenr 3, aatomm 6,94; hõbevalge leelismetall

livr <l`ivr livri l`ivri 22e s> (pr livre < ld libra nael) aj
1. vana Prantsuse massimõõt, 1 livr = 489,5 g
2. Karolingide ajast pärinev arvestusmünt, võrdus algselt 1 naela hõbedaga, 1 livr = 20 sou’d, 1795. a asendati väärtuselt võrdse frangiga

magneesium <magn`eesium -i 19~2e s> (< pn Magnesia, piirkond Kreekas), tähis Mg • keem keemiline element, järjenr 12, aatomm 24,31; läikiv hõbevalge leelismuldmetall; esineb looduses vaid ühendeina, saadakse puhtal kujul elektrolüüsi teel

melhior <m`elhior -i 19~2e s> (pr melchior < maillechort < pn Maillot ja Chorier, leidurid) • tehn vase ja nikli (kuni 30%) plastne ja korrosioonikindel hõbevalge sulam

naatrium <n`aatrium -i 19~2e s> (uusld natrium < ar naṭrūn kristallsooda < kr nitron < egiptuse nṯrj), tähis Na • keem keemiline element, järjenr 11, aatomm 22,99; hõbevalge pehme leelismetall; looduses leidub vaid ühendeina

nikkel <n`ik|kel -li 2e s> (sks Nickel), tähis Ni • keem keemiline element, järjenr 28, aatomm 58,71; raskesti sulav ja atmosfäärimõjudele vastupidav hõbevalge metall; kasut sulameis ja nikeldamiseks

poloonium <pol`oonium -i 19~2e s> (< keskld pn Polonia Poola), tähis Po • keem haruldane, erakordselt mürgine radioaktiivne keemiline element, järjenr 84, pehme hõbevalge metall, leidub pms uraanimaakides, saadakse pms kunstlikult (tuumareaktoris)

rubiidium <rub`iidium -i 19~2e s> (< ld rubidus tumepunane), tähis Rb • keem keemiline element, leelismetall, järjenr 37, aatomm 85,4678; lihtainena hõbevalge pehme metall, keemiliselt väga aktiivne, süttib õhus iseeneslikult; kasut nt fotokordistites ja fotoelementides

tallium <t`allium -i 19~2e s> (< kr thallos võsu), tähis Tl • keem keemiline element, järjenr 81, aatomm 204,383; hõbevalge läikiv, õhu käes kiiresti tuhmuv pehme metall; looduses leidub teiste metallide sulfiidmaakides; kasut korrosioonikindlate sulamite koostisosana, amalgaami valmistamiseks jm

terbium <t`erbium -i 19~2e s> (< pn Ytterby, Rootsi asula), tähis Tb • keem haruldane keemiline element, järjenr 65, aatomm 158,9254; hõbevalge pehme metall, leidub mineraalides

titaan <tit|`aan -aani -`aani 22e s> (uusld titanium < kr pl Titanes titaanid, tegelased Kreeka müt-s), tähis Ti • keem keemiline element, järjenr 22, aatomm 47,88; hõbevalge plastne tugev ja korrosioonikindel metall, looduses leidub ainult ühenditena; titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad; kasut raketi- ja lennukitööstuses, aparaaditööstuses jm

tseesium <ts`eesium -i 19~2e s> (< ld caesius sinakashall), tähis Cs • keem keemiline element, leelismetall, järjenr 55, aatomm 132,9054; hõbevalge pehme kergmetall, mida kasut fotoelementide tootmisel, lahenduslampides ja vaakumtehnikas

tuulium <t`uulium -i 19~2e s> (< ld pn Thule, antiikkirjanduses legendaarne põhjapoolseim maa), tähis Tm • keem keemiline element, lantanoid, järjenr 69, aatomm 168,9342; pehme hõbevalge metall, kasut meditsiinis ja defektoskoopias

uraan <ur`aan uraani ur`aani 22e s> (< pn Uraan, planeet), tähis U • keem keemiline element, aktinoid, järjenr 92, aatomm 238,0289; hõbevalge raskmetall, millel võib olla kolm kristalliteisendit; looduses leidub uraanimineraalides