[VSL] Võõrsõnade leksikon

afoonia <af`oonia 1 s> (< kr aphōnia tummus < a- + phōnē hääl) • med häälekadu, hääle kähedus

bell <b`ell belli b`elli 22e s> (< pn A. Bell, Šoti teadlane, 1847–1922), tähis B • füüs hääle valjuse ühik, üheliigiliste akustiliste ja elektriliste suuruste suhte mõõtühik; muutus 1 B vastab sellisele füüsikalise suuruse ja samanimelise lähtesuuruse suhtele, mille kümnendlogaritm on 1; praktikas on kasut detsibell (dB) = 0,1 B

colla parte [kolla parte] (it), lüh c. p. • muus peameloodia v rütmiliselt vabalt liikuva soolo dubleerimine teiste häälte poolt

fonasteenia <+ ast`eenia 1 s> (< fono- + asteenia) • med hääle jõuetus, hääle väsimus hääleelundi talitlushäirena

fonatsioon <fonatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr phonation < kr phōnē hääl, heli) • lgv foneerimine, hääle tekitamine, hääldamine

foneidoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< fono- + kr eidos kuju, vorm + -skoop) • tehn, lgv aparaat, mis optiliselt näitab hääle võnkumist, helivärvinguid

fono- (< kr phōnē hääl, heli) • hääle-, heli-; hääliku-

fonofoobia <+ f`oobia 1 s> (< fono- + foobia) • psühh kõnelemispelgus, tugevate häälte pelgus

glissando [gliss·ando] (it), lüh gliss. • muus libistades, liuglevalt (mängimisel sõrme kiire libistamine mööda klaveriklahvistikku, üle harfi- v viiulikeelte; lauldes helilt helile hääle liuglemine)

imitatsioon <imitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld imitatio)
1. matkimine, matking, jäljendamine, jäljendus; jäljend, matkis, järeletehtud ese
2. muus polüfoonilise tehnika võte, motiivi v teema (täpne) jäljendamine heliteoses teiste häälte v instrumentide poolt, vt ka kaanon (3), inversioon

isofooniline <+ foonili|ne -se -st 12 adj> (< iso- + kr phōnē hääl, heli) • hääle- v helinähtuste olemasolu märkiv

kvoot <kv`oot kvoodi kv`ooti 22e s> (keskld quota < ld quota pars mitmendik < quotus mitmes)
1. terviku jagamisel iga üksiku kohta tulev määrosa v jagu, nt mingi kauba tootmises, välja- v sisseveos, ka kasumi, pärandi ja kohustuste jaotamises
2. hääletusprotseduuris igale üksusele kehtestatud häälte arv

meo voto [meo vooto] (ld) • minu hääle järgi; niivõrd, kui mina saan määrata

minoriteet <minorit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (keskld minoritas < ld minor väiksem) • vähemus, eriti häälte vähemus valimisel v hääletamisel. Vastand majoriteet

mussitatsioon <mussitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld mussitatio hääle tasandamine < mussitare vait olema, pomisema) • med vaimuhaige vaikne omaette pomisemine

mutatsioon <mutatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld mutatio muutmine, muutus < mutare muutma)
1. biol kromosoomide struktuuri v arvu muutumisest tulenev pärilikkuse muutus
2. med häälemurre, hääle sügavamaks muutumine puberteedi ajal

onomatopöa <onomatop`öa 26 s> (kr onomatopoiia < onoma nimi + poiein tegema, looma) • lgv häälte, helide jäljendamine sõna moodustamisel, nt peoleo, plaksatama

orel <orel -i 2e s> (sks Orgel < ld organum < kr organon tööriist) • muus klahvpill, mille heli tekitavad suure heliulatusega ja rohkete kõlavärvingutega viled
orelpunkt • muus pedaal, mitmehäälses muusikas kestvalt ühel kõrgusel kõlav heli v kooskõla, mis ei sõltu teiste häälte liikumisest ega harmoonia muutustest

parafaasia <paraf`aasia 1 s> (< para- + kr phasis väide < phēmi ütlen), paralaalia <paral`aalia 1 s> (< para- + kr lalia jutt, kõne), parafeemia <paraf`eemia 1 s> (< para- + kr phēmē kõne) • med afaasia vorm, millele on omane hääle (hääliku) v sõnade vahetumine; väärkõnelemine, hälbkõnelemine

paralleel <parall|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< kr parallēlos kõrvutine)
1. mat rööpsirge, rööbik, mingi teise sirge suhtes samas tasapinnas asetsev ja temaga mittelõikuv sirge
2. geogr kujutletav ekvaatoriga rööpne ringjoon
3. muus kahe v enama hääle samasuunaline liikumine, kus intervall nende vahel püsib samana, vt ka parafoonia
4. piltl kõrvutus, võrdlus

polüfoonia <+ f`oonia 1 s> (kr polyphonia) • muus mitmehäälsus, mille moodustavad kaks v enam ühel ajal kõlavat võrdväärset häält; häälte meloodiline iseseisvus

proportsionaalne <proportsion`aal|ne -se 2 adj> (ld proportionalis) • võrdeline, millegagi vastavuses olev; mõõdukooskõlaline
proportsionaalne maks • maj maksustatavast summast alati sama protsenti moodustav maksumäär, vt ka progressiivne maks
proportsionaalne valimissüsteem • pol valimisviis, mille järgi iga valimistel esinev rühmitus saadab valitavasse kogusse esindajaid vastavalt talle antud häälte arvule

prosoodia <pros`oodia 1 s> (kr prosōidia kõne toon v rõhk < pros juurde, juures(t), suhtes + ōidē laul)
1. lgv kõnelõikude (hääliku, silbi, takti ja lausungi) kestusega ning hääle kõrguse ja valjusega seoses olevad nähtused (rõhk, välde, kõnemeloodia)
2. kirj värsiõpetuse osa, mis käsitleb värsi sõnade ja häälikute vältust; kasut ka meetrika tähenduses

repetiitor <repet`iitor -i 2e s> (< keskld repetitor kordaja < ld repetere kordama)
1. ped van õpinguis järeleaitaja, eratunniandja
2. muus, teater rolli, muusikapartii vms selgeks õpetaja, koori, orkestri v nende hääle- v pillirühmade esialgsete proovide juht

repliik <repl|`iik -iigi -`iiki 22e s> (pr réplique < ld replicare lahti rullima, kordama, vastama)
1. lühike (tabav) vastuväide v vastus
2. kuulaja vastuvaidlev vahelehüüe v märkus (kongressil, istungil, koosolekul)
3. jur lühike vastus mõne teise kohtulikust vaidlusest osavõtja väidetele
4. kirj vastus dialoogis, laiemas tähenduses igasugune dialoogi fraas (1)
5. muus muusikalise fraasi kordamine teise hääle v teise tonaalsusega
6. kunst kunstniku omakäeline kordus oma tööst, vt ka koopia

tämber <t`ämb|er -ri 2e s> (pr timbre van trumm < kr tympanon teatud trumm) • muus kõlavärving, hääle v instrumendi eriomane kõla laad