[VSL] Võõrsõnade leksikon

ahter <`aht|er -ri 2e s> (holl achter) • mer laeva päraosa

ahterpiik <+ p`iik piigi p`iiki 22e s> (holl achterpiek) • mer ahtri otsmine, veekindla vaheseinaga eraldatud ruum

ahtertääv <+ t`ääv täävi t`äävi 22e s> (holl achtersteven) • mer kiilu jätkuna ahtri alaosas paiknev puit-, sepis- vm konstruktsioon, millel ühinevad mõlema parda talastik ja plaadistus

albatross <albatr|`oss -ossi -`ossi 22e s> (holl albatros, ingl < hisp, port alcatraz suula, van pelikan < ar al-ghaṭṭāṣ sukelduja; sukellind, pelikan v al-qādūz vesiratta laba; pelikan) • zool lõunapoolkera merede suur kajakasarnane lind (Diomedea) tormilinnuliste seltsist

apartheid <ap`arth|`eid -eidi -`eidi 22e s> (afrikaani eraldatus < holl apart eraldi < pr à part) • pol rahvastiku jaotamine rassitunnuse järgi ja värvilise elanikkonna õiguste piiramine (oli eriti teraval kujul rakendatud Lõuna-Aafrika Vabariigis)

apelsin <apelsin -i 19 s> (holl appelsien Hiina õun) • bot apelsinipuu oranž vili
apelsinipuu • bot igihaljas viljapuu tsitruse perekonnast (Citrus sinensis), kasvat lähistroopikas ja troopikas

aprikoos <aprik|`oos -oosi -`oosi 22e s> (sks Aprikose < holl abrikoos, ingl apricot < port albricoque, hisp albaricoque < ar al-barqūq < ld praecox, praecoquus vara küps) • bot aprikoosipuu magus viltjaskarvane luuvili
aprikoosipuu • bot Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvav viljapuu (Armeniaca) (pärit Kesk- ja Ida-Aasiast)

bager <bager -i 2e s> (< holl baggeren süvendama) • mäend, tehn põhjasüvendi, mitmekopaline süvendusekskavaator

baika <baika 16 s> (vn байка < holl baai < pr bai kõrb, punakaspruun), boi2 <b`oi 26 s> (sks Boi, Bai < holl) • tekst puuvillane (harvem poolvillane v villane) paks pehme, mõlemalt poolt karvane riie

bakkaut (holl pokhout) → guajakipuu

barkass <bark|`ass -assi -`assi 22e s> (holl barkas < hisp barcaza < barca paat) • mer merekindel kuni 22-aeruline sõjalaeva teeninduspaat; suur mootor- v aerupaat laevade pukseerimiseks v kaubaveoks sadama piirkonnas

beesemšon <beesemšon -i 19 s> (holl bezemschoon) • maj kaaluvähend, tasu selle osa kauba eest, mis jääb pakendi külge

besaanmast <+ m`ast masti m`asti 22e s> (holl bezaansmast) • mer üks purjelaeva tagumistest mastidest, olenevalt laeva tüübist

brass1 <br`ass brassi br`assi 22e s> (holl bras), ka prass <pr`ass prassi pr`assi 22e s> • mer tross, mis tuleb kummastki raa otsast laevatekile, mõeldud raa pööramiseks rõhttasandis

brefokk <bref|`okk -oki -`okki 22e s> (holl brede fok), breitfokk <br`eitf|`okk -oki -`okki 22e s> (sks Breitfock) • mer pooltagant- ja taganttuule korral kasutatav raapuri

brändi <brändi 16 s> (ingl brandy < holl brandewijn põletatud (destilleeritud) vein) • konjakilaadne alkohoolne jook

bukanjeer <bukanj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr boucanier), flibustjeer <flibustj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr flibustier < holl vrijbuiter mereröövel, kaaperdaja < vrij vaba + buit röövsaak) • aj mereröövel XVII s Lääne-India vetes

bukinist <bukin|`ist -isti -`isti 22e s> (pr bouquiniste < bouquin vana raamat < holl boek raamat) • vanaraamatukaupmees

bulvar <b`ulvar -i 2e s> (pr boulevard < holl bolwerk muldkindlustus) • algselt: linna kindlustusvall ja sellele rajatud tänav jõe v mere kaldal; lai tänav, puiestee
bulvarikirjandus • kirj tõsisema sisu ja kunstitaotluseta kirjanduse üldnimetus

buun <b`uun buuni b`uuni 22e s> (holl bun) • eh kannustamm, voolu reguleeriv ja mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsev kaldast lähtuv tamm

buur <b`uur buuri b`uuri 22e s> (< holl boer talupoeg), afrikander <afrik`and|er -ri 2e s> (afrikaani Afrikander < pn Aafrika) • Lõuna-Aafrikas sündinud valge, hrl hollandlaste v prantslaste järeltulija

dokivari <+ vari varja v`arja 24u s> (holl dok), batoport <batop|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr bateau-porte < bateau laev + porte uks, värav) • mer ujuv seadis kuivdoki sulgemiseks: pontoon, mis täidetakse ballastveega nii, et ta suleb värava

dokk <d`okk doki d`okki 22e s> (holl dok, ingl dock)
1. mer sadamaehitis laevade remontimiseks ja nende veealuste osade ülevaatuseks, mõnikord ka laevade ehitamiseks; sadamaakvatooriumi osa, mis veetihedate väravatega on merest eraldatud
2. info vaheplokk kaasaskantava elektroonikaaparaadi ühendamiseks muude seadmetega, ka võrgutoitega

džinn1 <dž`inn džinni dž`inni 22e s> (ingl gin < holl jenever, genever kadakas, kadakamarjaviin < ld iuniperus kadakas) • kadakamarjaviin, kadakamarjadega maitsestatud teraviljaviin

duim [döüm] (holl pöial) • Hollandi pikkusmõõt toll, u 2,5 cm; alates 1820 1 duim = 1 cm

düün1 <d`üün düüni d`üüni 22e s> (sks Düne < holl duin) • geogr luide, tuule toimel üleskuhjunud tuiskliivahang, eriti mererannal ja kõrbes

elling <elling -u 2 s> (holl helling) • mer kallakvundamendi, kraanade, vintside ja rööbasteedega rajatis veekogu kaldal laevade ehitamiseks ja remondiks

faarvaater <f`aarv`aat|er -ri 2e s> (holl vaarwater) • mer sõiduvesi, (tähistatud) laevatee saarte, karide jms vahel

falrep <f`alr|`ep -epi -`eppi 22e s> (sks Fallreep < holl valreep) • mer laevalt allalastav nöörredel v kerge trepp

flagman <flagman -i 2e s> (holl vlagman „lipumees“) • aj, sõj laevastikukoondise (eskaadri, flotilli jne) juhataja

fokkpuri <+ puri purje p`urje 24 s> (sks Fock), fokkseil <+ s`eil seili s`eili 22e s> (holl fokkezeil) • mer eesmasti alumine raapuri; ühemastilisel purjekal kolmnurkne eespuri; kahvelkuunaril esimene kahvelpuri

galioon <gali|`oon -ooni -`ooni 22e s> (holl galjoen) • mer XVII–XVIII s purjeka pukspriiti toetav väljaehitis (sageli kuju v vapiga); kasut laeva käimlana, vahel ka arestikambrina

garneel <garn|`eel -eeli -`eeli 22e s> (holl garnaal) • zool vähkide perekond (Crangon) krevetlaste rühmast. Vt ka krevett

geest <g`eest geesti g`eesti 22e s> (holl) • geogr liivik, viljatu ja kuiv liivade ala Põhjamere rannikul Saksamaal ja Hollandis

generaalstaadid pl <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (holl Staten-Generaal < pr États généraux „ühendatud seisused“) aj
1. Prantsusmaal 1302–1614 vaimulike, aadli ja linnakodanluse seisuslik esinduskogu; 1789. a kokkukutsutud generaalstaatide kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks
2. Madalmaades 1465–1796 provintside seisuste (staatide), s.o vaimulike, aadli ja linnakodanluse valitud esinduskogu, 1814. a-st Hollandi parlamendi nimetus

gluteenenteropaatia <+ enterop`aatia 1 s> (< gluteen + entero- + -paatia), spruu <spr`uu 26 s> (< holl spruw) • med krooniline peensoolehaigus, mida tekitab teraviljas (nisus, rukkis) leiduv valk gluteen

groot <gr`oot groodi gr`ooti 22e s> , grootpuri <+ puri purje p`urje 24 s> (holl grootzeil suurpuri) • mer suurpuri, alumine raapuri teises, nn suur- e grootmastis; kahvelpuri või bermuudapuri grootmastis

göös <g`öös göösi g`öösi 22e s> (holl geus, pl geuzen < pr gueux kerjused) aj
1. Brüsselis XVI s asut opositsioonilise (Hispaania-vastase) aadliühingu liige
2. Madalmaade kodanliku revolutsiooni ajal partisan-vabadusvõitleja, kes võitles maal ja merel hispaanlastega

güüs <g`üüs güüsi g`üüsi 22e s> (holl geus) • mer vöörilipp, mis ajalooliselt näitas laeva kodusadamat; nüüdisajal sõjalaevastiku vöörilipp

halss <h`alss halsi h`alssi 22e s> (holl hals kael) mer
1. tross v tali, mis hoiab kinni purje alumist, vastu taaki v masti olevat nurka
2. pikipurje alumisele vööripoolsele nurgale kinnitatud tross
3. kurss tuule suhtes: nt laev liigub vasakul halsil, kui tuul puhub peapurjele vasakult poolt
4. teekonnalõik, mille ühe kursiga läbib liikumissuunda korduvalt muutev laev

harpuun <harp|`uun -uuni -`uuni 22e s> (holl harpoen < pr harpon < harper van kinni võtma) • odakujuline vahend veeloomade püüdmiseks

hoy [hoi] (ingl < holl hoey) • mer väikese süvisega ühemastiline rannasõidupurjekas Inglismaal ja Madalmaades XV–XVII s

jaht <j`aht jahi j`ahti 22e s> (holl jacht) • mer huvilaev, sportlik purjelaev

jaktaak <jakt|`aak -aagi -`aaki 22e s> (sks Jackstag < ingl pn Jack + holl, alamsks stag taak, vrd ingl jackstay), jahitaak <+ t`aak taagi t`aaki 22e s> • mer metallvarras v terastross purje kinnitamiseks raale, kahvlile v masti tagaküljele

joll <j`oll jolli j`olli 22e s> (holl jol) mer
1. väike lameda põhjaga lahtine purjepaat
2. ümara kujuga aerupaat liikumiseks madalas rannavees. Vt ka jaal, jaul, julla

jäärt <j`äärt jäärdi j`äärti 22e s> (holl geerde) mer
1. tross, millega välditakse kahvelpurjekal kahvli allatuult vajumist
2. jahi poomi keskosast v kanna piirkonnast tekile ulatuv jalgtali, millega saab poomi allapoole pingutada

jüüt <j`üüt jüüdi j`üüti 22e s> (holl hut kajut) • mer pupp, laeva ahtris paiknev tekiehitis

kaabeltau <kaabelt`au 26 s> (holl kabeltouw) • mer pikkusühik, 1 kaabeltau = 0,1 meremiili, = 185,2 m

kaaper <k`aap|er -ri 2e s> (holl kaper < kapen haarama, röövima) • kaaperdaja, kaaperdamisega tegelev isik; mer mereröövlite laev, kaaperlaev

kabeljoo <kabelj`oo 26 s> (holl kabeljauw) • zool atlandi tursk (Gadus morhua morhua)

kahvel <k`ahv|el -li 2e s> (holl gaffel) • mer purjelaeva masti küljes olev kahehaaraline põikpuu, mille külge kinnitatakse kahvelpurje ülaäär
kahvelpuri • mer nelinurkne pikipuri, mis on kinnitatud alumise äärega poomi külge, ülemise äärega kahvli külge ja eesmine äär on piki masti. Vt ka besaanpuri

kajut <kajut -i 2e s> (holl kajuit) • meeskonna v reisijate eluruum laevas

kambüüs <kamb|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (alamsks kambüse < holl kombuis) • mer laeva köök

kiil <k`iil kiilu k`iilu 22e s> (holl kiel, ingl keel) • mer emapuu, andur, laeva (v paadi) põhja pikisuunaline tala, mille külge kinnitub sõrestik

kiilhaalama <+ h`aalama haalata 29 v> (holl kielhalen) mer
1. laeva tugevasti ühele küljele kallutama (veealuse osa parandamiseks, puhastamiseks v värvimiseks)
2. aj meremeest karistuseks laeva kiilu alt läbi tõmbama

klade <klade 16 s> (sks Kladde < holl klad mustus, plekk) • kaustik, märkmevihik

kliiver <kl`iiv|er -ri 2e s> , kliiverpuri <+ puri purje p`urje 24 s> (holl kluiver) • mer kolmnurkne puri laeva vööris

kliiverpoom <+ p`oom poomi p`oomi 22e s> (holl kluiverboom) • mer purjelaeva ninast väljaulatuv tala, mille külge on kinnitatud kliivrid

klinker <kl`ink|er -ri 2e s> (ingl clinker < holl klinker klinkertellis) • tsingi-, plii- v tinamaagi töötlemise paakunud jääk
klinkertellis (holl klinker) • eh kõrgpõletustellis, täieliku paakumiseni (kokkusulamiseni) põletatud keraamiline tehiskivi. Vt ka tsemendiklinker

klou <kl`ou 26 s> (holl klauw küünis, hark) • mer vastu masti toetuv kahvli ots

knoop <kn`oop knoobi kn`oopi 22e s> (holl knoop sõlm) • mer töö- v ilusõlm taimekiutrossi otsal

kouss <k`ouss kousi k`oussi 22e s> (holl kous sukk) • mer metallrõngas aasa moodustamiseks köie otsas v ava kuju säilitamiseks purjes, trossisilm

kraal <kr`aal kraali kr`aali 22e s> (holl kraal < port curral karjaaed) • hotentottide ja Lõuna-Aafrika rändkarjakasvatajate bantude sõõrikujuliselt paiknevate onnidega kindlustatud küla, keskel asetseb karjatarandik

kraanpalk <+ p`alk palgi p`alki 22e s> (holl kraanbalk) • mer lühike põikpalk laeva vööris kummalgi pardal, mille abil tõstetakse ankur veest välja

krapp <kr`app krapi kr`appi 22e s> (holl krap) • bot punavärvik, madaraliste sugukonda kuuluv Vahemere mail jm kasvav taim (Rubia tinctorum), mille juured sisaldavad punast värvainet; punavärviku juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

kreen <kr`een kreeni kr`eeni 22e s> (vn крен < ingl careen, holl krengen laeva küljeli panema < pr carène (laeva) kiil) • mer külgkalle, (laeva, lennuki) kalle pikitasandi suhtes; piltl tasakaalust väljas, ebakindel olek

kruiis <kru|`iis -iisi -`iisi 22e s> (ingl cruise < holl kruisen ületama) • lõbureis, huvireis, ristlus, matke

kubrik <kubrik -u 2 s> (holl koebrug) mer
1. (purje)laeva alumine tekk
2. laeva meeskonnaruum, ruhv

kvaga <kvaga 17 s> (holl quagga < bantu k-d) • zool varem Lõuna-Aafrikas tavaline, nüüd väljasurnud sebrataoline hobuslane (Equus quagga quagga)

lakmus <l`akmus -e 11~9 s> (holl lakmoes < lekken tilkuma, lekkima + moes moos, tainas, puder) • keem lakmussamblikust saadav indikaator, on happelises keskkonnas punane, aluselises sinine
lakmuspaber • keem lakmuse lahusega immutatud paber, kasut keskkonna happelisuse v aluselisuse määramiseks
lakmuspiim • biol bakterite taksonoomilisel ja füsioloogilisel analüüsimisel kasutatav sööde, koosneb eriliselt töödeldud ja lahjendatud lehmapiimast, millesse on lisatud indikaatorainet lakmust

laveerima <lav|`eerima -eerib 28 v> (holl laveren) • siksakitades liikuma; piltl põiklema, otsesest vastutusest kõrvale hoiduma

leeguan <l`eeguan -i 19 s> (holl leguaan < hisp (la) iguana iguaan < kariibi) • zool kõrge külgedelt kokkusurutud kerega sisalikuline (Iguana) iguaanlaste sugukonnast, elab peamiselt puudel, on öise eluviisiga; levinud Lõuna-Ameerikas. Vt ka iguaan

lenssima <l`enssima lensib 28 v> (holl lenzen) mer
1. purjedeta v väheste purjedega pärituult sõitma
2. laeva tunginud vett välja pumpama

lihter <l`iht|er -ri 2e s> (holl lichter) • mer pukseeritav alus lasti vedamiseks reidil v siseveekogul; reidil veest laevale tõstetav ujuvkonteiner

liik <l`iik liigi l`iiki 22e s> (holl lijk), liiktross <+ tr`oss trossi tr`ossi 22e s> • mer purjeserva tugevdav tross

lollard <loll|`ard -ardi -`ardi 22e s> (ingl lollard < holl lollaerd (palvete) pomiseja) aj
1. relig katoliku kirikut arvustav rändjutlustaja Lääne-Euroopas XIV–XV s, „vaene vend“
2. relig keskaegse usuvoolu järgija; taotles ühiskondlikku võrdsust
3. J. Wyclifi õpetuse pooldaja ja W. Tyleri ülestõusust osavõtja Inglismaal 1381. a

lood <l`ood loodi l`oodi 22e s> (keskalamsks lode, holl lood, sks Lot plii)
1. tehn seade püst- ja rõhtsihi kindlaksmääramiseks ja kontrollimiseks
2. mer seade veekogu sügavuse mõõtmiseks
3. aj endine massimõõt, 1 lood = ¹/₃₂ naela, = 12,8 g
käsilood • mer meetrijaotistega nöör (loodliin) koos selle otsas oleva pliiraskusega
kajalood • mer riist, millega määratakse vee sügavust löökheli tekitamise ja selle kajana tagasipeegeldumise vahelise ajavahemiku järgi, vt ka hüdrolokaator
vesilood • tehn vaaderpass, riist rõhttasandi v -sihi määramiseks ja kontrollimiseks

loori2 <loori 16 s> (pr loris < holl loeris van narr) • zool Sri Lankal elav väike poolahviline (Lorisinae), suurte silmadega sabata v lühikese sabaga ööloom

loovima <l`oovima loovib 28 v> (holl loeven) • mer siksakitades vastu tuult purjetama

lossima <l`ossima lossib 28 v> (holl lossen) • mer laeva tühjaks laadima. Vastand lastima

luup2 <l`uup luubi l`uupi 22e s> (holl sloep) • mer suurem sõudepaat, laevapaat; ühemastiline purjelaev; korvetist väiksem 3-mastiline raapurjelaev; sõj 16–32 kahuriga 3-mastiline täispurjestusega sõjalaev

lüüs1 <l`üüs lüüsi l`üüsi 22e s> (keskalamsks slüse, holl sluis < pr écluse < keskld exclusa < ld perf partits, fem eraldatud)
1. tehn erisuguse veetasemega veekogude vahel paiknev rajatis laevasõidu võimaldamiseks v vooluhulga reguleerimiseks
2. siirderuum erisuguste omadustega (nt rõhuga) keskkondade vahel
3. info talitlusüksus sidevõrgus, mis ühendab eri võrgusegmente omavahel

maakler <m`aakler -i 2e s> (sks Makler < holl makelaar) • maj vahendaja, majandustehinguis osalejate vahetalitaja

malspiik <m`alsp|`iik -iigi -`iiki 22e s> (sks Marlspieker < holl marlspijker < marlijn kahekeermeline köis + spijker ora, nael) • mer kooniliselt ahenev terava otsaga puu- v raudpulk taglasetöödeks

marss2 <m`arss marsi m`arssi 22e s> (holl mars korv) • mer platvorm masti alumise osa lõpul, kust algab marssteng; van mastikorv

marssteng <+ t`eng tengi t`engi 22e s> (holl marsteng) • mer masti esimene pikend. Vt ka praamteng

miidel <m`iid|el -li 2e s> (vn мидель < holl middel keskosa) • mer keskkaar, põiktasapind, mis poolitab laeva pikkuse

mortiir <mort|`iir -iiri -`iiri 22e s> (holl mortier uhmer < ld mortarium), müüser <m`üüs|er -ri 2e s> (sks Mörser < ld) • sõj, aj mürsu järsu lennujoonega lühiraualine suurtükk

munsterdama <munsterdama 27 v> (holl monsteren, vrd keskalamsks munstern värbama) • mer munsterrolli kandma, laevale tööle vormistama

munsterroll <munsterr|`oll -olli -`olli 22e s> (holl monsterrol, vrd sks Munsterrolle mrd (ametlik) nimestik) • mer laevapere liikmete ametlik nimekiri

muškel <m`uškel -i 2e s> (holl moskuil) • laeval kasutatav kõvast puidust vasar

muusing <muusing -u 2 s> (holl muizing) • mer kerakujuline punutis trossil

naat <n`aat naadi n`aati 22e s> (holl naad õmblus) • mer õmbluskoht purjes; puitlaeva välisplankude vahe, mida tihendati tõrvatakkudega, et muuta laev veetihedaaks

orlop <orlop -i 2e s> (ingl < holl overloop) • mer laeva madalaim tekk

paak <p`aak paagi p`aaki 22e s> (holl baken) • mer laevasõiduteed juhatav tornitaoline kalda- või meremärk
tulepaak • automaatse märktulega varustatud paak
paakpoi • ankurdatud ujuvmärk, mis tähistab navigatsioonilist ohtu v laevateed

paal <p`aal paali p`aali 22e s> (holl vai, post) • mer laevakinnituspost, post sadamasillas v kalda lähedal meres laevade kinnitamiseks

pakk <p`akk paki p`akki 22e s> , bakk <b`akk baki b`akki 22e s> (holl bak vöör) mer
1. pardast pardani ulatuv tekiehitis laeva vööris
2. purjelaeva tekipind vöörtäävist esimastini

pakpoord <p`akp|`oord -oordi -`oordi 22e s> (holl bakboord) • mer laeva vasak parras (tagant vaadatuna)

palisander <palis`and|er -ri 2e s> (sks < holl palissander < indiaani k-d) • bot pms Brasiilias kasvava puuperekonna (Dalbergia) lillaka varjundiga punane kuni šokolaadpruun kõva ja raske väärispuit, nimetatakse ka roosipuuks; valmistatakse muusikariistu, mööblit

parduun <pard|`uun -uuni -`uuni 22e s> (sks Pardun < holl pardoen) • mer tengi pooltagant hoidev tross, kinnitub laeva parda külge

pargas <pargas -e 9 s> (holl barkas < hisp barcaza) • mer suur lamedapõhjaline paat v jõepraam. Vt ka barkass

passaat <pass|`aat -aadi -`aati 22e s> (holl passaat < hisp pasada läbimine, läbisõit) • meteor ekvaatorist põhja pool kirdest ja lõuna pool kagust püsivalt puhuv niiske jahe tuul troopikameredel

peil <p`eil peili p`eili 22e s> (holl peil), peel <p`eel peeli p`eeli 22e s> • jaotistega püstlatt (v varras) veetaseme mõõtmiseks

peilima <p`eilima peilib 28 v> (holl peilen)
1. el asukoha kindlakstegemiseks millegi (nt tuletorni) suunda määrama (kompassi, elektromagnetlainete vm abil)
2. mer laeva tankides ja pilssides peiliga veekihi taset mõõtma

peiling <peiling -u 2 s> (holl) • peilimise abil leitud kurss, mille määrab vastava meridiaani ja vaatlussuuna vaheline nurk. Vt ka peilrivi

pentsel <p`ents|el -li 2e s> (holl bindzel seotis, alamsks Bändsel) • mer peenest nöörist v pehmest traadist seotis kahe trossi (ka puitlati v metallvarda) kokkusidumiseks

piidevint <piidev|`int -indi -`inti 22e s> (< rts bidevind tihttuules < holl bij-de-wind, alamsks bi de wind „tuule kõrval“) • mer tihttuul, tuul, mis puhub purjekale poolpõiki vastu nii, et laev saab siiski edasi purjetada

piigart <piigart -i 2e s> , piigat <piigat -i 2e s> (holl spijgat, spuigat < spuiten kastma, pritsima + gat ava) • mer ava laeva tekis vee ärajuhtimiseks

piiteng <+ t`eng tengi t`engi 22e s> (vn битенг < holl beting, ingl bitt) • mer ristpollar, laevatekil v sadamakail olev madal rõhtsidemega postipaar, mille ümber pannakse puksiirtross v laeva kinnitusotsad

pikeldama <pikeldama 27 v> (< holl pekelen soolalahust valmistama; soolama)
1. tehn toornahka happe- ja soolalahusega töötlema, et seda konserveerida v ette valmistada mineraalparkimiseks
2. kok köögivilja marineerima

plakat <plakat -i 2e s> (sks Plakat < holl plakkaat < pr placard < holl plakken peale kleepima) • seinakuulutus, nähtavale kohale paigutatud eeskiri v ametlik teadaanne; teadet, reklaami v propagandat vahendav kunstipärane müürileht

plakeerima <plak|`eerima -eerib 28 v> (pr plaquer < holl plakken peale kleepima), plateerima <plat|`eerima -eerib 28 v> (sks plattieren) • tehn õhukese väärismetallikihiga (metallesemeid) v õhukeste vääris- v värvilisest puidust plaatidega (puidutooteid) katma

poi2 <p`oi 26 s> (holl boei < vanapr boie, boe) • mer ankurdatud ujuv meremärk laevatee, madalike jm kohtade tähistamiseks

polder <p`old|er -ri 2e s> (holl) • mere, järve v jõe üleujutuste eest tammidega kaitstud kuivendatud ala; asub allpool merd v naaberveekogu pinda

pomel <pomel -i 2e s> , pompelmuus <pompelm|`uus -uusi -`uusi 22e s> (holl pompelmoes) • bot pomelipuu (pompelmuusipuu) väga suur, paksu koorega vili
pomelipuu, pompelmuusipuu • bot Kagu-Aasiast pärit tsitruseline viljapuu (Citrus maxima)

pootshaak <+ h`aak haagi h`aaki 22e s> (holl bootshaak) • pikavarreline ühe sirge ja ühe kõvera haruga teraskonks; kasut metsanduses, laevanduses jm

potas <potas -e 9 s> (holl potas, sks Pottasche potituhk), kaaliumkarbonaat <+ karbon|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kaalium + karbonaat) • keem vees hästi lahustuv värvuseta hügroskoopne pulber; looduses leidub soolajärvede vees; kasut teiste kaaliumiühendite valmistamiseks, klaasitööstuses jm

praam <pr`aam praami pr`aami 22e s> (sks Prahm, holl praam) • enamasti pukseeritav lameda põhjaga lai kaubalaev; parvlaev (kõnek)

praampuri <+ puri purje p`urje 24 s> (holl bramzeil) • mer praamseil, trapetsikujuline puri purjelaeva 4. raa v 4. ja 5. raa (alt loetult), nn praamraa küljes

praamteng <+ t`eng tengi t`engi 22e s> (holl bramsteng) • mer masti teine pikend purjelaeval, s.o 3. mastiosa alt loetult. Vt ka marssteng

praht <pr`aht prahi pr`ahti 22e s> (sks Fracht, holl vracht) • mer laevaga meritsi veetav kaup e last

prau <pr`au 26 s> (holl prauw < malai perahu) • mer Malai saarestikus kasutatav ühemastiline purjekas

present <pres|`ent -endi -`enti 22e s> (holl presenning, sks Persenning) • tekst jäme labase sidusega linane v poolvillane riie, mis on impregneeritud kõdunemiskindlaks; sellest materjalist varikate

prikk <pr`ikk priki pr`ikki 22e s> , brikk <br`ikk briki br`ikki 22e s> (holl brik, ingl brig < brigantiin) • mer kahemastiline purjekas, millel on mõlemas mastis raapurjed ja tagamastis ka kahvelpuri

pukseerima <puks|`eerima -eerib 28 v> (holl boegseren)
1. sõidukit v ujuvat objekti trossi, köie vm ühendusega järel vedama v ees tõukama
2. info graafikaobjekti hiire abil teisaldama
3. piltl ära ajama, minema sundima

pukspriit <p`ukspr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (holl boegspriet) • mer laevaninast eenduv rõhtne v veidi kaldu olev palk v terastoru, mis toetab alt kliiverpoomi

raa <r`aa 26 s> (holl ra) • mer keskkohast liikuvalt purjelaeva masti v tengi külge kinnitatud rõhtpuu
raapuri • mer nelinurkne raa külge kinnitatav puri
raapurjekas • mer üksnes raapurjedega purjekas

rabatt2 <rab|`att -ati -`atti 22e s> (sks Rabatte < holl rabat < pr)
1. van käänis rõival, reväär
2. aiand pikk kitsas lillepeenar

rangout <rang|`out -oudi -`outi 22e s> (vn рангоут < holl rondhout ümar puu) • mer peelestik, ümarpuust laevaosad (mastid, tengid, raad, poomid jne), millele kinnitatakse purjed, laevatuled, signaallipud, raadioantennid jm

reeder <r`eeder -i 2e s> (holl reder) • mer laevaomanik

reel <r`eel reeli r`eeli 22e s> (holl reel)
1. mer ajutiselt piki laeva kinnitatud ja pingutatud trossid tormise ilmaga tekil liikumise hõlbustamiseks
2. kraeta luukide vm ohtlike kohtade ümber 1 m kõrguselt tõmmatud tross

reid1 <r`eid reidi r`eidi 22e s> (holl rede) • mer sadamaesine kaldalähedane veeala laevade ankurdamiseks

rigoolima <rig|`oolima -oolib 28 v> (holl riolen sügavalt kündma < pr rigoler kraavitama) • põll sügavalt ümber kaevama v läbi kündma

risberm <risb|`erm -ermi -`ermi 22e s> (holl rijsberm) • tehn ülevoolupaisu löögipõranda taga paiknev voolusängi kindlustatud osa

rooibos <rooibos -e 11 s> (afrikaani < holl rooi punane + bosch põõsas) • tee-punapõõsa saadus, Aafrika punane tee

rumpel <r`ump|el -li 2e s> (vn румпель < holl roerpen) • mer roolipinn v roolipuu, rooliga jäigalt ühendatud hoob laevarooli pööramiseks

ruupor <r`uupor -i 2e s> (vn рупор < holl roeper) • kõnetoru, lehtritaoline seade kõne tugevdamiseks ning suunamiseks. Vt ka megafon

röömer <r`öömer -i 2e s> (sks Römer < holl roemer < pn Rooma) • aj rohelisest v pruunist klaasist X s-st pärit veinikarikas, muutusid XIX s tavalisteks veiniklaasideks

saaling <saaling -u 2 s> (holl saling) • mer masti tengiga ühendav ristpuu

soot <s`oot soodi s`ooti 22e s> (holl schoot) • mer tross v tali purje tuulde seadmiseks

stoopor <st`oopor -i 2e s> (vn штопор < holl stopper) • lenn pööris (vigurlennu element), lennuki kruvijooneline laskumine

taak <t`aak taagi t`aaki 22e s> , staak <st`aak staagi st`aaki 22e s> (holl stag) • mer tross, mis hoiab laeva masti eestpoolt (purjejahtidel ka tagantpoolt); taakide külge kinnitatakse ka kolmnurksed purjed taakslid

taaksel <t`aaks|el -li 2e s> (holl stagzeil < stag taak, tross + zeil puri) • mer mastide vahel v eespool fokkmasti paiknev, taagil tõstetav kolm- v nelinurkne puri

talrep <t`alr|`ep -epi -`eppi 22e s> (vn талреп < holl taliereep) • mer seadis taglase trosside v kettide pingutamiseks

tarpoon <tarp|`oon -ooni -`ooni 22e s> (holl tarpoen) • zool suur röövkala (Megalops) , kuulub heeringalaadsete seltsi; tarpoonid elavad ookeanide lähistroopilistes ja troopilistes rannikuvetes

tattoo2 [tətuu] (ingl < holl taptoe < tap kraan + toe kinni, sõdurite kasarmusse naasmine märguandena kõrtside sulgemiseks) • sõj sõjaväeorkestrite kujundmarssimine; sõjaväeline paraadrongkäik

tikk2 <t`ikk tiki t`ikki 22e s> (holl tijk) • tekst tikkriie, tihedakoeline triibuline mööbli- ja madratsiriie

topenant <topen|`ant -andi -`anti 22e s> (holl toppenant) • mer tross raa otstest üles masti v tengini; toetab raad ülalt

trapp2 <tr`app trapi tr`appi 22e s> (holl trap trepp) • laeva- v lennukitrepp

trass2 <tr`ass trassi tr`assi 22e s> (sks Trass < holl tras < it terrazzo) • geol poorne ränidioksiidi sisaldav tuffkivim, mida kasut lisandina tsemendis

triiv <tr`iiv triivi tr`iivi 22e s> (rts driva, holl drijven ujuma, triivima) • aeglane liikumine, muutumine v algasendist hälbimine; mer laeva kursist kõrvalekaldumine tuule v hoovuse mõjul

tropp <tr`opp tropi tr`oppi 22e s> (holl strop) • trossi jupp, mille mõlemas otsas on aas; troppi kasut raskuste kinnitamiseks tõstemehhanismi konksu otsa

trümm <tr`ümm trümmi tr`ümmi 22e s> (vn трюм < holl het ruim, ’t ruim trümm, määrava artikliga) • mer laeva lastiruum, alumise teki ja põhja vaheline ruum

vall <v`all valli v`alli 22e s> (sks Fall, holl val) • mer laeva seisevtaglase tross, millega tõstetakse raad, purje, lippu vms. Vt ka vant

van1 (holl) • Hollandi perekonnanimedes esinev sõna, mis alguses tähistas päritolu (ei ole aadliseisusse kuulumise tunnus)

veeblingud pl <veebling -u 2 s> (sks Webleinen, holl weeflijnen) • mer vantidele kinnitatud põiktrossid, puit- v metallastmed, mis võimaldavad kasutada vante masti ronimisel nagu redeleid

veld <v`eld veldi v`eldi 22e s> (< holl väli) • geogr kuiv lava Lõuna-Aafrikas Draakonimägedest läänes ja loodes

verf <v`erf verfi v`erfi 22e s> (holl werf) • mer laevatehas, laevade ehituse v remondiga tegelev ettevõte

vindseil <v`inds|`eil -eili -`eili 22e s> (holl windzeil, ingl windsail) • mer lihtne laevaruumide õhustamise vahend, kasut hrl merel lastiruumide õhustamiseks ja jahutamiseks

vöörtääv <+ t`ääv täävi t`äävi 22e s> (holl voorsteven < voor- eesmine + steven käil) • mer laevakere talastiku osa: laeva vööris paiknev tarind, millel ühinevad mõlema parda talastik ja plaadistus