[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 160 artiklit

ahter <`aht|er -ri 2e s> (holl achter) • mer laeva päraosa

ahterpiik <+ p`iik piigi p`iiki 22e s> (holl achterpiek) • mer ahtri otsmine, veekindla vaheseinaga eraldatud ruum

ahtertääv <+ t`ääv täävi t`äävi 22e s> (holl achtersteven) • mer kiilu jätkuna ahtri alaosas paiknev puit-, sepis- vm konstruktsioon, millel ühinevad mõlema parda talastik ja plaadistus

albatross <albatr|`oss -ossi -`ossi 22e s> (holl albatros, ingl < hisp, port alcatraz suula, van pelikan < ar al-ghaṭṭāṣ sukelduja; sukellind, pelikan v al-qādūz vesiratta laba; pelikan) • zool lõunapoolkera merede suur kajakasarnane lind (Diomedea) tormilinnuliste seltsist

apartheid <ap`arth|`eid -eidi -`eidi 22e s> (afrikaani eraldatus < holl apart eraldi < pr à part) • pol rahvastiku jaotamine rassitunnuse järgi ja värvilise elanikkonna õiguste piiramine (oli eriti teraval kujul rakendatud Lõuna-Aafrika Vabariigis)

apelsin <apelsin -i 19 s> (holl appelsien Hiina õun) • bot apelsinipuu oranž vili
apelsinipuubot igihaljas viljapuu tsitruse perekonnast (Citrus sinensis), kasvat lähistroopikas ja troopikas

aprikoos <aprik|`oos -oosi -`oosi 22e s> (sks Aprikose < holl abrikoos, ingl apricot < port albricoque, hisp albaricoque < ar al-barqūq < ld praecox, praecoquus vara küps) • bot aprikoosipuu magus viltjaskarvane luuvili
aprikoosipuubot Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvav viljapuu (Armeniaca) (pärit Kesk- ja Ida-Aasiast)

bager <bager -i 2e s> (< holl baggeren süvendama) • mäend, tehn põhjasüvendi, mitmekopaline süvendusekskavaator

baika <baika 16 s> (vn байка < holl baai < pr bai kõrb, punakaspruun), boi2 <b`oi 26 s> (sks Boi, Bai < holl) • tekst puuvillane (harvem poolvillane v villane) paks pehme, mõlemalt poolt karvane riie

bakkaut (holl pokhout) guajakipuu

barkass <bark|`ass -assi -`assi 22e s> (holl barkas < hisp barcaza < barca paat) • mer merekindel kuni 22-aeruline sõjalaeva teeninduspaat; suur mootor- v aerupaat laevade pukseerimiseks v kaubaveoks sadama piirkonnas

beesemšon <beesemšon -i 19 s> (holl bezemschoon) • maj kaaluvähend, tasu selle osa kauba eest, mis jääb pakendi külge

besaanmast <+ m`ast masti m`asti 22e s> (holl bezaansmast) • mer üks purjelaeva tagumistest mastidest, olenevalt laeva tüübist

brass1 <br`ass brassi br`assi 22e s> (holl bras), ka prass <pr`ass prassi pr`assi 22e s> • mer tross, mis tuleb kummastki raa otsast laevatekile, mõeldud raa pööramiseks rõhttasandis

brefokk <bref|`okk -oki -`okki 22e s> (holl brede fok), breitfokk <br`eitf|`okk -oki -`okki 22e s> (sks Breitfock) • mer pooltagant- ja taganttuule korral kasutatav raapuri

brändi <brändi 16 s> (ingl brandy < holl brandewijn põletatud (destilleeritud) vein) • konjakilaadne alkohoolne jook

bukanjeer <bukanj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr boucanier), flibustjeer <flibustj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr flibustier < holl vrijbuiter mereröövel, kaaperdaja < vrij vaba + buit röövsaak) • aj mereröövel XVII s Lääne-India vetes

bukinist <bukin|`ist -isti -`isti 22e s> (pr bouquiniste < bouquin vana raamat < holl boek raamat) • vanaraamatukaupmees

bulvar <b`ulvar -i 2e s> (pr boulevard < holl bolwerk muldkindlustus) • algselt: linna kindlustusvall ja sellele rajatud tänav jõe v mere kaldal; lai tänav, puiestee
bulvarikirjanduskirj tõsisema sisu ja kunstitaotluseta kirjanduse üldnimetus

buun <b`uun buuni b`uuni 22e s> (holl bun) • eh kannustamm, voolu reguleeriv ja mere- või jõekallast uhtmise eest kaitsev kaldast lähtuv tamm

buur <b`uur buuri b`uuri 22e s> (< holl boer talupoeg), afrikander <afrik`and|er -ri 2e s> (afrikaani Afrikander < pn Aafrika) • Lõuna-Aafrikas sündinud valge, hrl hollandlaste v prantslaste järeltulija

dokivari <+ vari varja v`arja 24u s> (holl dok), batoport <batop|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr bateau-porte < bateau laev + porte uks, värav) • mer ujuv seadis kuivdoki sulgemiseks: pontoon, mis täidetakse ballastveega nii, et ta suleb värava

dokk <d`okk doki d`okki 22e s> (holl dok, ingl dock)
1. mer sadamaehitis laevade remontimiseks ja nende veealuste osade ülevaatuseks, mõnikord ka laevade ehitamiseks; sadamaakvatooriumi osa, mis veetihedate väravatega on merest eraldatud
2. info vaheplokk kaasaskantava elektroonikaaparaadi ühendamiseks muude seadmetega, ka võrgutoitega

džinn1 <dž`inn džinni dž`inni 22e s> (ingl gin < holl jenever, genever kadakas, kadakamarjaviin < ld iuniperus kadakas) • kadakamarjaviin, kadakamarjadega maitsestatud teraviljaviin

duim [döüm] (holl pöial) • Hollandi pikkusmõõt toll, u 2,5 cm; alates 1820 1 duim = 1 cm

düün1 <d`üün düüni d`üüni 22e s> (sks Düne < holl duin) • geogr luide, tuule toimel üleskuhjunud tuiskliivahang, eriti mererannal ja kõrbes

elling <elling -u 2 s> (holl helling) • mer kallakvundamendi, kraanade, vintside ja rööbasteedega rajatis veekogu kaldal laevade ehitamiseks ja remondiks

faarvaater <f`aarv`aat|er -ri 2e s> (holl vaarwater) • mer sõiduvesi, (tähistatud) laevatee saarte, karide jms vahel

falrep <f`alr|`ep -epi -`eppi 22e s> (sks Fallreep < holl valreep) • mer laevalt allalastav nöörredel v kerge trepp

flagman <flagman -i 2e s> (holl vlagman „lipumees“) • aj, sõj laevastikukoondise (eskaadri, flotilli jne) juhataja

fokkpuri <+ puri purje p`urje 24 s> (sks Fock), fokkseil <+ s`eil seili s`eili 22e s> (holl fokkezeil) • mer eesmasti alumine raapuri; ühemastilisel purjekal kolmnurkne eespuri; kahvelkuunaril esimene kahvelpuri

galioon <gali|`oon -ooni -`ooni 22e s> (holl galjoen) • mer XVII–XVIII s purjeka pukspriiti toetav väljaehitis (sageli kuju v vapiga); kasut laeva käimlana, vahel ka arestikambrina

garneel <garn|`eel -eeli -`eeli 22e s> (holl garnaal) • zool vähkide perekond (Crangon) krevetlaste rühmast. Vt ka krevett

geest <g`eest geesti g`eesti 22e s> (holl) • geogr liivik, viljatu ja kuiv liivade ala Põhjamere rannikul Saksamaal ja Hollandis

generaalstaadid pl <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (holl Staten-Generaal < pr États généraux „ühendatud seisused“) aj
1. Prantsusmaal 1302–1614 vaimulike, aadli ja linnakodanluse seisuslik esinduskogu; 1789. a kokkukutsutud generaalstaatide kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks
2. Madalmaades 1465–1796 provintside seisuste (staatide), s.o vaimulike, aadli ja linnakodanluse valitud esinduskogu, 1814. a-st Hollandi parlamendi nimetus

gluteenenteropaatia <+ enterop`aatia 1 s> (< gluteen + entero- + -paatia), spruu <spr`uu 26 s> (< holl spruw) • med krooniline peensoolehaigus, mida tekitab teraviljas (nisus, rukkis) leiduv valk gluteen

groot <gr`oot groodi gr`ooti 22e s> , grootpuri <+ puri purje p`urje 24 s> (holl grootzeil suurpuri) • mer suurpuri, alumine raapuri teises, nn suur- e grootmastis; kahvelpuri või bermuudapuri grootmastis

göös <g`öös göösi g`öösi 22e s> (holl geus, pl geuzen < pr gueux kerjused) aj
1. Brüsselis XVI s asut opositsioonilise (Hispaania-vastase) aadliühingu liige
2. Madalmaade kodanliku revolutsiooni ajal partisan-vabadusvõitleja, kes võitles maal ja merel hispaanlastega

güüs <g`üüs güüsi g`üüsi 22e s> (holl geus) • mer vöörilipp, mis ajalooliselt näitas laeva kodusadamat; nüüdisajal sõjalaevastiku vöörilipp

halss <h`alss halsi h`alssi 22e s> (holl hals kael) mer
1. tross v tali, mis hoiab kinni purje alumist, vastu taaki v masti olevat nurka
2. pikipurje alumisele vööripoolsele nurgale kinnitatud tross
3. kurss tuule suhtes: nt laev liigub vasakul halsil, kui tuul puhub peapurjele vasakult poolt
4. teekonnalõik, mille ühe kursiga läbib liikumissuunda korduvalt muutev laev

harpuun <harp|`uun -uuni -`uuni 22e s> (holl harpoen < pr harpon < harper van kinni võtma) • odakujuline vahend veeloomade püüdmiseks

hoy [hoi] (ingl < holl hoey) • mer väikese süvisega ühemastiline rannasõidupurjekas Inglismaal ja Madalmaades XV–XVII s

jaht <j`aht jahi j`ahti 22e s> (holl jacht) • mer huvilaev, sportlik purjelaev

jaktaak <jakt|`aak -aagi -`aaki 22e s> (sks Jackstag < ingl pn Jack + holl, alamsks stag taak, vrd ingl jackstay), jahitaak <+ t`aak taagi t`aaki 22e s> • mer metallvarras v terastross purje kinnitamiseks raale, kahvlile v masti tagaküljele

joll <j`oll jolli j`olli 22e s> (holl jol) mer
1. väike lameda põhjaga lahtine purjepaat
2. ümara kujuga aerupaat liikumiseks madalas rannavees. Vt ka jaal, jaul, julla

jäärt <j`äärt jäärdi j`äärti 22e s> (holl geerde) mer
1. tross, millega välditakse kahvelpurjekal kahvli allatuult vajumist
2. jahi poomi keskosast v kanna piirkonnast tekile ulatuv jalgtali, millega saab poomi allapoole pingutada

jüüt <j`üüt jüüdi j`üüti 22e s> (holl hut kajut) • mer pupp, laeva ahtris paiknev tekiehitis

kaabeltau <kaabelt`au 26 s> (holl kabeltouw) • mer pikkusühik, 1 kaabeltau = 0,1 meremiili, = 185,2 m

kaaper <k`aap|er -ri 2e s> (holl kaper < kapen haarama, röövima) • kaaperdaja, kaaperdamisega tegelev isik; mer mereröövlite laev, kaaperlaev

kabeljoo <kabelj`oo 26 s> (holl kabeljauw) • zool atlandi tursk (Gadus morhua morhua)

kahvel <k`ahv|el -li 2e s> (holl gaffel) • mer purjelaeva masti küljes olev kahehaaraline põikpuu, mille külge kinnitatakse kahvelpurje ülaäär
kahvelpurimer nelinurkne pikipuri, mis on kinnitatud alumise äärega poomi külge, ülemise äärega kahvli külge ja eesmine äär on piki masti. Vt ka besaanpuri

kajut <kajut -i 2e s> (holl kajuit) • meeskonna v reisijate eluruum laevas

kambüüs <kamb|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (alamsks kambüse < holl kombuis) • mer laeva köök

kiil <k`iil kiilu k`iilu 22e s> (holl kiel, ingl keel) • mer emapuu, andur, laeva (v paadi) põhja pikisuunaline tala, mille külge kinnitub sõrestik

kiilhaalama <+ h`aalama haalata 29 v> (holl kielhalen) mer
1. laeva tugevasti ühele küljele kallutama (veealuse osa parandamiseks, puhastamiseks v värvimiseks)
2. aj meremeest karistuseks laeva kiilu alt läbi tõmbama

klade <klade 16 s> (sks Kladde < holl klad mustus, plekk) • kaustik, märkmevihik

kliiver <kl`iiv|er -ri 2e s> , kliiverpuri <+ puri purje p`urje 24 s> (holl kluiver) • mer kolmnurkne puri laeva vööris

kliiverpoom <+ p`oom poomi p`oomi 22e s> (holl kluiverboom) • mer purjelaeva ninast väljaulatuv tala, mille külge on kinnitatud kliivrid

klinker <kl`ink|er -ri 2e s> (ingl clinker < holl klinker klinkertellis) • tsingi-, plii- v tinamaagi töötlemise paakunud jääk
klinkertellis (holl klinker) • eh kõrgpõletustellis, täieliku paakumiseni (kokkusulamiseni) põletatud keraamiline tehiskivi. Vt ka tsemendiklinker

klou <kl`ou 26 s> (holl klauw küünis, hark) • mer vastu masti toetuv kahvli ots

knoop <kn`oop knoobi kn`oopi 22e s> (holl knoop sõlm) • mer töö- v ilusõlm taimekiutrossi otsal

kouss <k`ouss kousi k`oussi 22e s> (holl kous sukk) • mer metallrõngas aasa moodustamiseks köie otsas v ava kuju säilitamiseks purjes, trossisilm

kraal <kr`aal kraali kr`aali 22e s> (holl kraal < port curral karjaaed) • hotentottide ja Lõuna-Aafrika rändkarjakasvatajate bantude sõõrikujuliselt paiknevate onnidega kindlustatud küla, keskel asetseb karjatarandik

kraanpalk <+ p`alk palgi p`alki 22e s> (holl kraanbalk) • mer lühike põikpalk laeva vööris kummalgi pardal, mille abil tõstetakse ankur veest välja

krapp <kr`app krapi kr`appi 22e s> (holl krap) • bot punavärvik, madaraliste sugukonda kuuluv Vahemere mail jm kasvav taim (Rubia tinctorum), mille juured sisaldavad punast värvainet; punavärviku juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

kreen <kr`een kreeni kr`eeni 22e s> (vn крен < ingl careen, holl krengen laeva küljeli panema < pr carène (laeva) kiil) • mer külgkalle, (laeva, lennuki) kalle pikitasandi suhtes; piltl tasakaalust väljas, ebakindel olek

kruiis <kru|`iis -iisi -`iisi 22e s> (ingl cruise < holl kruisen ületama) • lõbureis, huvireis, ristlus, matke

kubrik <kubrik -u 2 s> (holl koebrug) mer
1. (purje)laeva alumine tekk
2. laeva meeskonnaruum, ruhv

kvaga <kvaga 17 s> (holl quagga < bantu k-d) • zool varem Lõuna-Aafrikas tavaline, nüüd väljasurnud sebrataoline hobuslane (Equus quagga quagga)

lakmus <l`akmus -e 11~9 s> (holl lakmoes < lekken tilkuma, lekkima + moes moos, tainas, puder) • keem lakmussamblikust saadav indikaator, on happelises keskkonnas punane, aluselises sinine
lakmuspaberkeem lakmuse lahusega immutatud paber, kasut keskkonna happelisuse v aluselisuse määramiseks
lakmuspiimbiol bakterite taksonoomilisel ja füsioloogilisel analüüsimisel kasutatav sööde, koosneb eriliselt töödeldud ja lahjendatud lehmapiimast, millesse on lisatud indikaatorainet lakmust

laveerima <lav|`eerima -eerib 28 v> (holl laveren) • siksakitades liikuma; piltl põiklema, otsesest vastutusest kõrvale hoiduma

leeguan <l`eeguan -i 19 s> (holl leguaan < hisp (la) iguana iguaan < kariibi) • zool kõrge külgedelt kokkusurutud kerega sisalikuline (Iguana) iguaanlaste sugukonnast, elab peamiselt puudel, on öise eluviisiga; levinud Lõuna-Ameerikas. Vt ka iguaan

lenssima <l`enssima lensib 28 v> (holl lenzen) mer
1. purjedeta v väheste purjedega pärituult sõitma
2. laeva tunginud vett välja pumpama

lihter <l`iht|er -ri 2e s> (holl lichter) • mer pukseeritav alus lasti vedamiseks reidil v siseveekogul; reidil veest laevale tõstetav ujuvkonteiner

liik <l`iik liigi l`iiki 22e s> (holl lijk), liiktross <+ tr`oss trossi tr`ossi 22e s> • mer purjeserva tugevdav tross

lollard <loll|`ard -ardi -`ardi 22e s> (ingl lollard < holl lollaerd (palvete) pomiseja) aj
1. relig katoliku kirikut arvustav rändjutlustaja Lääne-Euroopas XIV–XV s, „vaene vend“
2. relig keskaegse usuvoolu järgija; taotles ühiskondlikku võrdsust
3. J. Wyclifi õpetuse pooldaja ja W. Tyleri ülestõusust osavõtja Inglismaal 1381. a

lood <l`ood loodi l`oodi 22e s> (keskalamsks lode, holl lood, sks Lot plii)
1. tehn seade püst- ja rõhtsihi kindlaksmääramiseks ja kontrollimiseks
2. mer seade veekogu sügavuse mõõtmiseks
3. aj endine massimõõt, 1 lood = 1/32 naela, = 12,8 g
käsiloodmer meetrijaotistega nöör (loodliin) koos selle otsas oleva pliiraskusega
kajaloodmer riist, millega määratakse vee sügavust löökheli tekitamise ja selle kajana tagasipeegeldumise vahelise ajavahemiku järgi, vt ka hüdrolokaator
vesiloodtehn vaaderpass, riist rõhttasandi v -sihi määramiseks ja kontrollimiseks

loori2 <loori 16 s> (pr loris < holl loeris van narr) • zool Sri Lankal elav väike poolahviline (Lorisinae), suurte silmadega sabata v lühikese sabaga ööloom

loovima <l`oovima loovib 28 v> (holl loeven) • mer siksakitades vastu tuult purjetama

lossima <l`ossima lossib 28 v> (holl lossen) • mer laeva tühjaks laadima. Vastand lastima

luup2 <l`uup luubi l`uupi 22e s> (holl sloep) • mer suurem sõudepaat, laevapaat; ühemastiline purjelaev; korvetist väiksem 3-mastiline raapurjelaev; sõj 16–32 kahuriga 3-mastiline täispurjestusega sõjalaev

lüüs1 <l`üüs lüüsi l`üüsi 22e s> (keskalamsks slüse, holl sluis < pr écluse < keskld exclusa < ld perf partits, fem eraldatud)
1. tehn erisuguse veetasemega veekogude vahel paiknev rajatis laevasõidu võimaldamiseks v vooluhulga reguleerimiseks
2. siirderuum erisuguste omadustega (nt rõhuga) keskkondade vahel
3. info talitlusüksus sidevõrgus, mis ühendab eri võrgusegmente omavahel

maakler <m`aakler -i 2e s> (sks Makler < holl makelaar) • maj vahendaja, majandustehinguis osalejate vahetalitaja

malspiik <m`alsp|`iik -iigi -`iiki 22e s> (sks Marlspieker < holl marlspijker < marlijn kahekeermeline köis + spijker ora, nael) • mer kooniliselt ahenev terava otsaga puu- v raudpulk taglasetöödeks

marss2 <m`arss marsi m`arssi 22e s> (holl mars korv) • mer platvorm masti alumise osa lõpul, kust algab marssteng; van mastikorv

marssteng <+ t`eng tengi t`engi 22e s> (holl marsteng) • mer masti esimene pikend. Vt ka praamteng

miidel <m`iid|el -li 2e s> (vn мидель < holl middel keskosa) • mer keskkaar, põiktasapind, mis poolitab laeva pikkuse

mortiir <mort|`iir -iiri -`iiri 22e s> (holl mortier uhmer < ld mortarium), müüser <m`üüs|er -ri 2e s> (sks Mörser < ld) • sõj, aj mürsu järsu lennujoonega lühiraualine suurtükk

munsterdama <munsterdama 27 v> (holl monsteren, vrd keskalamsks munstern värbama) • mer munsterrolli kandma, laevale tööle vormistama

munsterroll <munsterr|`oll -olli -`olli 22e s> (holl monsterrol, vrd sks Munsterrolle mrd (ametlik) nimestik) • mer laevapere liikmete ametlik nimekiri

muškel <m`uškel -i 2e s> (holl moskuil) • laeval kasutatav kõvast puidust vasar

muusing <muusing -u 2 s> (holl muizing) • mer kerakujuline punutis trossil

naat <n`aat naadi n`aati 22e s> (holl naad õmblus) • mer õmbluskoht purjes; puitlaeva välisplankude vahe, mida tihendati tõrvatakkudega, et muuta laev veetihedaaks

orlop <orlop -i 2e s> (ingl < holl overloop) • mer laeva madalaim tekk

paak <p`aak paagi p`aaki 22e s> (holl baken) • mer laevasõiduteed juhatav tornitaoline kalda- või meremärk
tulepaakautomaatse märktulega varustatud paak
paakpoiankurdatud ujuvmärk, mis tähistab navigatsioonilist ohtu v laevateed

paal <p`aal paali p`aali 22e s> (holl vai, post) • mer laevakinnituspost, post sadamasillas v kalda lähedal meres laevade kinnitamiseks

pakk <p`akk paki p`akki 22e s> , bakk <b`akk baki b`akki 22e s> (holl bak vöör) mer
1. pardast pardani ulatuv tekiehitis laeva vööris
2. purjelaeva tekipind vöörtäävist esimastini

pakpoord <p`akp|`oord -oordi -`oordi 22e s> (holl bakboord) • mer laeva vasak parras (tagant vaadatuna)

palisander <palis`and|er -ri 2e s> (sks < holl palissander < indiaani k-d) • bot pms Brasiilias kasvava puuperekonna (Dalbergia) lillaka varjundiga punane kuni šokolaadpruun kõva ja raske väärispuit, nimetatakse ka roosipuuks; valmistatakse muusikariistu, mööblit

parduun <pard|`uun -uuni -`uuni 22e s> (sks Pardun < holl pardoen) • mer tengi pooltagant hoidev tross, kinnitub laeva parda külge

pargas <pargas -e 9 s> (holl barkas < hisp barcaza) • mer suur lamedapõhjaline paat v jõepraam. Vt ka barkass

passaat <pass|`aat -aadi -`aati 22e s> (holl passaat < hisp pasada läbimine, läbisõit) • meteor ekvaatorist põhja pool kirdest ja lõuna pool kagust püsivalt puhuv niiske jahe tuul troopikameredel

peil <p`eil peili p`eili 22e s> (holl peil), peel <p`eel peeli p`eeli 22e s> • jaotistega püstlatt (v varras) veetaseme mõõtmiseks

peilima <p`eilima peilib 28 v> (holl peilen)
1. el asukoha kindlakstegemiseks millegi (nt tuletorni) suunda määrama (kompassi, elektromagnetlainete vm abil)
2. mer laeva tankides ja pilssides peiliga veekihi taset mõõtma

peiling <peiling -u 2 s> (holl) • peilimise abil leitud kurss, mille määrab vastava meridiaani ja vaatlussuuna vaheline nurk. Vt ka peilrivi

pentsel <p`ents|el -li 2e s> (holl bindzel seotis, alamsks Bändsel) • mer peenest nöörist v pehmest traadist seotis kahe trossi (ka puitlati v metallvarda) kokkusidumiseks

piidevint <piidev|`int -indi -`inti 22e s> (< rts bidevind tihttuules < holl bij-de-wind, alamsks bi de wind „tuule kõrval“) • mer tihttuul, tuul, mis puhub purjekale poolpõiki vastu nii, et laev saab siiski edasi purjetada

piigart <piigart -i 2e s> , piigat <piigat -i 2e s> (holl spijgat, spuigat < spuiten kastma, pritsima + gat ava) • mer ava laeva tekis vee ärajuhtimiseks

piiteng <+ t`eng tengi t`engi 22e s> (vn битенг < holl beting, ingl bitt) • mer ristpollar, laevatekil v sadamakail olev madal rõhtsidemega postipaar, mille ümber pannakse puksiirtross v laeva kinnitusotsad

pikeldama <pikeldama 27 v> (< holl pekelen soolalahust valmistama; soolama)
1. tehn toornahka happe- ja soolalahusega töötlema, et seda konserveerida v ette valmistada mineraalparkimiseks
2. kok köögivilja marineerima

plakat <plakat -i 2e s> (sks Plakat < holl plakkaat < pr placard < holl plakken peale kleepima) • seinakuulutus, nähtavale kohale paigutatud eeskiri v ametlik teadaanne; teadet, reklaami v propagandat vahendav kunstipärane müürileht

plakeerima <plak|`eerima -eerib 28 v> (pr plaquer < holl plakken peale kleepima), plateerima <plat|`eerima -eerib 28 v> (sks plattieren) • tehn õhukese väärismetallikihiga (metallesemeid) v õhukeste vääris- v värvilisest puidust plaatidega (puidutooteid) katma

poi2 <p`oi 26 s> (holl boei < vanapr boie, boe) • mer ankurdatud ujuv meremärk laevatee, madalike jm kohtade tähistamiseks

polder <p`old|er -ri 2e s> (holl) • mere, järve v jõe üleujutuste eest tammidega kaitstud kuivendatud ala; asub allpool merd v naaberveekogu pinda

pomel <pomel -i 2e s> , pompelmuus <pompelm|`uus -uusi -`uusi 22e s> (holl pompelmoes) • bot pomelipuu (pompelmuusipuu) väga suur, paksu koorega vili
pomelipuu, pompelmuusipuubot Kagu-Aasiast pärit tsitruseline viljapuu (Citrus maxima)

pootshaak <+ h`aak haagi h`aaki 22e s> (holl bootshaak) • pikavarreline ühe sirge ja ühe kõvera haruga teraskonks; kasut metsanduses, laevanduses jm

potas <potas -e 9 s> (holl potas, sks Pottasche potituhk), kaaliumkarbonaat <+ karbon|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kaalium + karbonaat) • keem vees hästi lahustuv värvuseta hügroskoopne pulber; looduses leidub soolajärvede vees; kasut teiste kaaliumiühendite valmistamiseks, klaasitööstuses jm

praam <pr`aam praami pr`aami 22e s> (sks Prahm, holl praam) • enamasti pukseeritav lameda põhjaga lai kaubalaev; parvlaev (kõnek)

praampuri <+ puri purje p`urje 24 s> (holl bramzeil) • mer praamseil, trapetsikujuline puri purjelaeva 4. raa v 4. ja 5. raa (alt loetult), nn praamraa küljes

praamteng <+ t`eng tengi t`engi 22e s> (holl bramsteng) • mer masti teine pikend purjelaeval, s.o 3. mastiosa alt loetult. Vt ka marssteng

praht <pr`aht prahi pr`ahti 22e s> (sks Fracht, holl vracht) • mer laevaga meritsi veetav kaup e last

prau <pr`au 26 s> (holl prauw < malai perahu) • mer Malai saarestikus kasutatav ühemastiline purjekas

present <pres|`ent -endi -`enti 22e s> (holl presenning, sks Persenning) • tekst jäme labase sidusega linane v poolvillane riie, mis on impregneeritud kõdunemiskindlaks; sellest materjalist varikate

prikk <pr`ikk priki pr`ikki 22e s> , brikk <br`ikk briki br`ikki 22e s> (holl brik, ingl brig < brigantiin) • mer kahemastiline purjekas, millel on mõlemas mastis raapurjed ja tagamastis ka kahvelpuri

pukseerima <puks|`eerima -eerib 28 v> (holl boegseren)
1. sõidukit v ujuvat objekti trossi, köie vm ühendusega järel vedama v ees tõukama
2. info graafikaobjekti hiire abil teisaldama
3. piltl ära ajama, minema sundima

pukspriit <p`ukspr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (holl boegspriet) • mer laevaninast eenduv rõhtne v veidi kaldu olev palk v terastoru, mis toetab alt kliiverpoomi

raa <r`aa 26 s> (holl ra) • mer keskkohast liikuvalt purjelaeva masti v tengi külge kinnitatud rõhtpuu
raapurimer nelinurkne raa külge kinnitatav puri
raapurjekasmer üksnes raapurjedega purjekas

rabatt2 <rab|`att -ati -`atti 22e s> (sks Rabatte < holl rabat < pr)
1. van käänis rõival, reväär
2. aiand pikk kitsas lillepeenar

rangout <rang|`out -oudi -`outi 22e s> (vn рангоут < holl rondhout ümar puu) • mer peelestik, ümarpuust laevaosad (mastid, tengid, raad, poomid jne), millele kinnitatakse purjed, laevatuled, signaallipud, raadioantennid jm

reeder <r`eeder -i 2e s> (holl reder) • mer laevaomanik

reel <r`eel reeli r`eeli 22e s> (holl reel)
1. mer ajutiselt piki laeva kinnitatud ja pingutatud trossid tormise ilmaga tekil liikumise hõlbustamiseks
2. kraeta luukide vm ohtlike kohtade ümber 1 m kõrguselt tõmmatud tross

reid1 <r`eid reidi r`eidi 22e s> (holl rede) • mer sadamaesine kaldalähedane veeala laevade ankurdamiseks

rigoolima <rig|`oolima -oolib 28 v> (holl riolen sügavalt kündma < pr rigoler kraavitama) • põll sügavalt ümber kaevama v läbi kündma

risberm <risb|`erm -ermi -`ermi 22e s> (holl rijsberm) • tehn ülevoolupaisu löögipõranda taga paiknev voolusängi kindlustatud osa

rooibos <rooibos -e 11 s> (afrikaani < holl rooi punane + bosch põõsas) • tee-punapõõsa saadus, Aafrika punane tee

rumpel <r`ump|el -li 2e s> (vn румпель < holl roerpen) • mer roolipinn v roolipuu, rooliga jäigalt ühendatud hoob laevarooli pööramiseks

ruupor <r`uupor -i 2e s> (vn рупор < holl roeper) • kõnetoru, lehtritaoline seade kõne tugevdamiseks ning suunamiseks. Vt ka megafon

röömer <r`öömer -i 2e s> (sks Römer < holl roemer < pn Rooma) • aj rohelisest v pruunist klaasist X s-st pärit veinikarikas, muutusid XIX s tavalisteks veiniklaasideks

saaling <saaling -u 2 s> (holl saling) • mer masti tengiga ühendav ristpuu

soot <s`oot soodi s`ooti 22e s> (holl schoot) • mer tross v tali purje tuulde seadmiseks

stoopor <st`oopor -i 2e s> (vn штопор < holl stopper) • lenn pööris (vigurlennu element), lennuki kruvijooneline laskumine

taak <t`aak taagi t`aaki 22e s> , staak <st`aak staagi st`aaki 22e s> (holl stag) • mer tross, mis hoiab laeva masti eestpoolt (purjejahtidel ka tagantpoolt); taakide külge kinnitatakse ka kolmnurksed purjed taakslid

taaksel <t`aaks|el -li 2e s> (holl stagzeil < stag taak, tross + zeil puri) • mer mastide vahel v eespool fokkmasti paiknev, taagil tõstetav kolm- v nelinurkne puri

talrep <t`alr|`ep -epi -`eppi 22e s> (vn талреп < holl taliereep) • mer seadis taglase trosside v kettide pingutamiseks

tarpoon <tarp|`oon -ooni -`ooni 22e s> (holl tarpoen) • zool suur röövkala (Megalops) , kuulub heeringalaadsete seltsi; tarpoonid elavad ookeanide lähistroopilistes ja troopilistes rannikuvetes

tattoo2 [tətuu] (ingl < holl taptoe < tap kraan + toe kinni, sõdurite kasarmusse naasmine märguandena kõrtside sulgemiseks) • sõj sõjaväeorkestrite kujundmarssimine; sõjaväeline paraadrongkäik

tikk2 <t`ikk tiki t`ikki 22e s> (holl tijk) • tekst tikkriie, tihedakoeline triibuline mööbli- ja madratsiriie

topenant <topen|`ant -andi -`anti 22e s> (holl toppenant) • mer tross raa otstest üles masti v tengini; toetab raad ülalt

trapp2 <tr`app trapi tr`appi 22e s> (holl trap trepp) • laeva- v lennukitrepp

trass2 <tr`ass trassi tr`assi 22e s> (sks Trass < holl tras < it terrazzo) • geol poorne ränidioksiidi sisaldav tuffkivim, mida kasut lisandina tsemendis

triiv <tr`iiv triivi tr`iivi 22e s> (rts driva, holl drijven ujuma, triivima) • aeglane liikumine, muutumine v algasendist hälbimine; mer laeva kursist kõrvalekaldumine tuule v hoovuse mõjul

tropp <tr`opp tropi tr`oppi 22e s> (holl strop) • trossi jupp, mille mõlemas otsas on aas; troppi kasut raskuste kinnitamiseks tõstemehhanismi konksu otsa

trümm <tr`ümm trümmi tr`ümmi 22e s> (vn трюм < holl het ruim, ’t ruim trümm, määrava artikliga) • mer laeva lastiruum, alumise teki ja põhja vaheline ruum

vall <v`all valli v`alli 22e s> (sks Fall, holl val) • mer laeva seisevtaglase tross, millega tõstetakse raad, purje, lippu vms. Vt ka vant

van1 (holl) • Hollandi perekonnanimedes esinev sõna, mis alguses tähistas päritolu (ei ole aadliseisusse kuulumise tunnus)

veeblingud pl <veebling -u 2 s> (sks Webleinen, holl weeflijnen) • mer vantidele kinnitatud põiktrossid, puit- v metallastmed, mis võimaldavad kasutada vante masti ronimisel nagu redeleid

veld <v`eld veldi v`eldi 22e s> (< holl väli) • geogr kuiv lava Lõuna-Aafrikas Draakonimägedest läänes ja loodes

verf <v`erf verfi v`erfi 22e s> (holl werf) • mer laevatehas, laevade ehituse v remondiga tegelev ettevõte

vindseil <v`inds|`eil -eili -`eili 22e s> (holl windzeil, ingl windsail) • mer lihtne laevaruumide õhustamise vahend, kasut hrl merel lastiruumide õhustamiseks ja jahutamiseks

vöörtääv <+ t`ääv täävi t`äävi 22e s> (holl voorsteven < voor- eesmine + steven käil) • mer laevakere talastiku osa: laeva vööris paiknev tarind, millel ühinevad mõlema parda talastik ja plaadistus


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur