[VSL] Võõrsõnade leksikon

abaka <abaka 1 s> (hisp abacá < tagalogi abaka) • bot Filipiinidelt pärinev taim, Manilla kanep, kanepbanaan (Musa textilis); selle taime leherootsudest saadavat kiudainet kasut laevaköite, mattide jm valmistamiseks

adoob <ad`oob adoobi ad`oobi 22e s> (hisp adobe < ar aṭ-ṭūb < kopti tōb) • eh põletamata tellis, ka neist valmistatud hoone

agaam <ag`aam agaami ag`aami 22e s> (hisp agama < kariibi) • zool kõrbetes, poolkõrbetes, troopikametsades elutsev sisalik (Agama)

agraz [agr·as] (hisp < agro hapu) • valmimata viinamari; kok värsketest viinamarjadest valmistatud karastusjook

aguuti <aguuti 16 s> (hisp agutí < guaranii) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõeäärsetes metsades elutsev taimtoiduline näriline (Dasyprocta), tegutseb öösiti

albatross <albatr|`oss -ossi -`ossi 22e s> (holl albatros, ingl < hisp, port alcatraz suula, van pelikan < ar al-ghaṭṭāṣ sukelduja; sukellind, pelikan v al-qādūz vesiratta laba; pelikan) • zool lõunapoolkera merede suur kajakasarnane lind (Diomedea) tormilinnuliste seltsist

albiino <albiino 16 s> (hisp, port albino < albo valge) • biol albinismi tunnustega inimene, loom v taim

alcázar [alk·assar] (hisp < ar al-qaṣr loss < ld castrum kindlus) • eh kindlustatud loss, linnus Hispaanias

alkald <alk|`ald -aldi 22e s> (hisp alcalde < ar al-qāḑī kohtunik) • kogukonnavanem, kohtunik Hispaanias ja Ladina-Ameerika maades

alkanna <alk´anna 16 s> (< hisp alcana henna < ar al-ḥinnā’) • bot Vahemere ranniku rohttaim (Alkanna) kareleheliste sugukonnast

alligaator <allig`aator -i 2e s> (< hisp el lagarto sisalik) • zool Ameerikas ja Hiinas elav roomaja (Alligator) krokodilliliste seltsist

alpaka1 <alp´aka 16 s> (hisp alpaca < indiaani k-d)
1. zool pako, Lõuna-Ameerika kodustatud loom laamade perekonnast (Lama pacos)
2. tekst alpakavillast kootud kangas

angvantiibo <angvantiibo 16 s> (hisp anguantibo) • zool karumaaki, Kesk-Aafrika peaaegu sabatu poolahviline (Arctocebus) loorilaste sugukonnast

anšoovis <anšoovis -e 9 s> (sks Anschovis < hisp, port anchoa, anchova) • zool väike kilutaoline parvekala (Engraulis) heeringaliste alamseltsist, elab Mustas ja Aasovi meres, Euroopa edelarannikul, Vahemeres jm

antresool <antres|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr entresol < hisp entresuelo < entre vahel + suelo korrus) • arhit hoone poolkorrus; ka põhiruumi osalt hõlmav pool- v vahekorrus üldpindala suurendamiseks

apartement <apartem|`ent -endi -`enti 22e s> (pr appartement korter < hisp apartamiento < apartarse eralduma) • suur luksuslik eluruum v korter

aprikoos <aprik|`oos -oosi -`oosi 22e s> (sks Aprikose < holl abrikoos, ingl apricot < port albricoque, hisp albaricoque < ar al-barqūq < ld praecox, praecoquus vara küps) • bot aprikoosipuu magus viltjaskarvane luuvili
aprikoosipuu • bot Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvav viljapuu (Armeniaca) (pärit Kesk- ja Ida-Aasiast)

aravakid pl <arav|`ak -aki -`akki 22e s> (ingl Arawaks, hisp arahuacos < indiaani k-d) • indiaani hõim Lõuna-Ameerika Orinoco ja Amazonase jõgikonnas

armaada <armaada 16 s> (hisp armada < ld armatus relvastatud) • sõj eskaader, suur sõjalaevastik; ka lennuväe- v tankikoondis

armadill <armad|`ill -illi -`illi 22e s> (hisp armadillo < armado relvastatud) • zool Lõuna-Ameerika imetaja vöölaste (Dasypodidae) sugukonnast napihambuliste seltsist; armadilli e vöölase keha katab sarvkilbistest rüü

asuleenid pl <asul|`een -eeni -`eeni 22e s> (< hisp azul sinine < keskld azolum < ar lāzaward lasuriit, vrd asuur) • keem eeterlikes õlides leiduvad karbotsüklilised ühendid, hapetega reageerides annavad sooli

azulejos [asul·ehos] (hisp pl < ar az-zulaiŷ) • eh Hispaanias laialt kasutatavad mitmevärvilised glasuuritud keraamilised seinaplaadid

austral <`austral -i 2e s> (hisp) • aj Argentina rahaühik 1983–91, asendati peesoga

auto1 <auto 16 s> (hisp, port < ld actus tegevus) • teater, aj keskajal Hispaanias usundilise sisuga draama, mida etendati tänavail ja väljakuil

autožiiro <autožiiro 16 s> (pr autogire < hisp autogiro < auto- + kr gyros ring) • tehn, lenn rootormudellennuki liik; õhusõiduk, mille tõstejõu tekitab vastuvoolava õhu toimel rõhttasandis vabalt pöörlev tiivik ja edasiliikumine toimub hariliku lennukipropelleri abil. Vt ka helikopter

aviiso <aviiso 16 s> (hisp aviso nõuanne, luure) • aj, sõj väike kiire sõjalaev teate- ja luureteenistuseks pms XIX ja XX s vahetusel

avokaado <avokaado 16 s> (hisp avocado < nahua ahuácatl munand) • bot Ameerika pirnloorberi (Persea americana) vili

bagass <bag|`ass -assi -`assi 22e s> (pr bagasse < hisp bagazo) • suhkruroost suhkru valmistamisel saadavad pressimisjäätmed

bailatino [bailat·ino] (soome < hisp bailar tantsima) • tants Ladina-Ameerika rütmikatel tantsudel põhinev treeningustiil, mis arendab kehatunnetust ja annab üldkehalist koormust; bailatino töötasid välja Soome tantsutreenerid

balaata <balaata 16 s> (Ameerika hisp balata) • tehn teatud Lõuna-Ameerika puude piimmahla kuivatamisel saadav kummitaoline aine. Vt ka kautšuk, gutapertš

balsa <balsa 16 s> (< hisp parv) • troopilises Ameerikas kasvava balsapuu (Ochroma pyramidale) kerge puit; kasut korgi aseainena

banaan <ban|`aan -aani -`aani 22e s> (port, hisp banana < Aafrika k-d) • bot troopiline, kuni 15 m kõrgune rohttaim (Musa) banaaniliste sugukonnast, selle taime suhkru- ja tärkliserikas vili; kiubanaanist saadakse kiudainet, nn manillakanepit

banderilja <bander´ilja 16 s> (hisp banderilla) • lintidega kaunistatud lühike kisuline oda, kasut härjavõitlusel

banderiljeero <banderiljeero 16 s> (hisp banderillero) • banderiljaga varustatud jalahärjavõitleja

barkass <bark|`ass -assi -`assi 22e s> (holl barkas < hisp barcaza < barca paat) • mer merekindel kuni 22-aeruline sõjalaeva teeninduspaat; suur mootor- v aerupaat laevade pukseerimiseks v kaubaveoks sadama piirkonnas

barrakuuda <barrakuuda 16 s> (hisp barracuda) • zool ookeanide troopilistes vetes elav 2–3 m pikkune hiid-noolhaug (Sphyraena barracuda)

barranko <barr´anko 16 s> (Ameerika hisp barranco) • geogr voolava vihmavee tekitatud uure (sälkorg) vulkaanikuhikute nõlvadel

bataat <bat|`aat -aadi -`aati 22e s> (hisp batata < indiaani k-d) • bot maguskartul (Ipomoea batatas), troopikamail levinud taim kassitapuliste sugukonnast; bataadi tärkliserikas söödav juuremugul

blanko- (hisp blanco) • tühi, täitmata
blankokrediit • maj lühiajaline materiaalse tagatiseta pangalaen, mis rajaneb ainult isiklikul usaldusel, antakse sularaha puudusel
blankoveksel • maj veksel, millele veksliandja annab allkirja enne, kui on kirjutatud veksli tekst
blankovolitus • maj volitus, millel leidub ainult volitaja allkiri, kuna teksti kirjutab volinik hiljem; piiramata volitus

bodega [bodeega] (hisp) • veinikelder, trahter

bola <bola 17 s> (hisp pall) • etn Lõuna-Ameerika indiaanlaste viskerelv: haruline rihm selle otstesse kinnitatud 2–3 metall- v kivikuuliga

boliivar <bol`iivar -i 2e s> (hisp bolívar < pn S. Bolívar, Lõuna-Ameerika riigitegelane, 1783–1830)
1. maj Venezuela rahaühik, lüh VEF; 1 boliivar = 100 sentimot
2. tekst laiaääreline kübar (oli moes 1920ndatel)

bongo <bongo 16 s> (Ameerika hisp bongó)
1. muus Lõuna-Ameerika päritolu väike käsitrumm, mängitakse sõrmede v pulkadega, orkestreis kasut eri suurusega bongosid omavahel ühendatuna
2. zool üliharuldane võsapuklane (Tragelaphus eurycerus) hirvantiloobi perekonnast

boolero <boolero 1 s> (hisp bolero)
1. folkl ³/₄-taktimõõdus hispaania rahvuslik paaristants kastanjettide ja laulu saatel; muus ka vastav muusikapala; ⁴/₄-taktimõõdus aeglane Lõuna-Ameerika rahvatants
2. tekst lühike lahtine naiste pihikvest

brisa (hisp kirdetuul) • meteor kirdepassaadi nimetus Lõuna-Ameerika põhjarannikul, vt ka briis

burrito <burr´ito 16 s> (hisp burrito) • kok rulli keeratud ja liha, ubade vms täidetud tortilja

caballero (hisp) → kavaljeero

cachaça [kašaasa] (port < hisp cachaza loidus) • Brasiilia päritolu kange alkohoolne jook, mida valmistatakse suhkruroost

cachetero [katšeteero] (hisp) • lühike oda; härjavõitluses viimase odapiste tegija

cachucha [katš·utša] (hisp) • folkl, muus hispaania rahvatants aeglases ³/₈-taktimõõdus

cafeteria (hisp) • kohvik-restoran, söökla

campo [kampo] (it, hisp, port) • väljak, tasandik; laager, leer

canarie [kanar·i] (pr < hisp canaria < pn Kanaari saared) • tants, muus kiire 3-osalises taktimõõdus vana Prantsuse tants

cancionero [kansjoneero] (hisp, port laulude raamat) • kirj Hispaania ja Portugali kirjanduses paljude autorite (ka anonüümseid) luuletusi sisaldav antoloogia

capeador (hisp) → kapeadoor

caramba [kar·amba] (hisp < caraje peenis) • pagan võtku!, tuhat ja tuline!

cargo (hisp) → kargo

casa [kaasa] (it, hisp < ld) • maja, kodu

caudillo [kaud·iljo] (hisp) • aj Hispaania väepealik keskajal; Ladina-Ameerikas sõjaväelasest diktaator; Hispaania endise riigipea F. Franco ametlik tiitel

centavo (hisp) → sentaavo

céntimo (hisp) → sentimo

cha-cha-cha (hisp) → tšatša1, tša-tša-tšaa

chaconne [šak·on] (pr < hisp chacona) • tants Hispaania ja Portugali pidulik ³/₄-taktimõõdus ringtants, levis XVII s Prantsusmaal lavatantsuna; muus XVII–XVIII s ka instrumentaalne variatsioonivorm basso ostinato teemaga

chicha [tšitša] (hisp < indiaani k-d) • Lõuna-Ameerika kääritatud maisijook

chilli [tšilli] (hisp) → tšilli

chompa [tšompa] (hisp < ingl jumper džemper) • tekst aimara-indiaanlaste traditsiooniline alpakavillast kampsun

cigarrillo (hisp) → sigarillo

claves [klaaves] (Ameerika hisp pl < ld clavis, pl claves võti, pulk) • muus Kuuba löökpill: kaks u 20 cm pikkust pulka, mida teineteise vastu lüüakse

comedia [komeedia] (hisp) • teater Hispaania teatri õitseaja kõikide ilmalike näidendite nimetus

conga (Ameerika hisp) → konga

conquista (hisp) → konkista

conquistador (hisp) → konkistadoor

cordoba (hisp) → kordoba

corregidor [korrehid·or] (hisp < corregir parandama, karistama) • aj Hispaanias kõrgeim (linna)ametnik

corregimiento [korrehimi·ento] (hisp < corregir parandama, karistama) • aj haldusüksus Hispaanias

corrida [korriida] (hisp corrida (de toros) < ld currere jooksma) • härjavõitlus

cortes (hisp, port) → kortes

costa2 [kosta] (it, hisp) • rand, rannik

dago [deigou] (Ameerika ingl < hisp pn Diego, arvatavasti nimemoonutis) • hispaanlase ja lõunaeurooplase pilkenimi

desperaado <desperaado 16 s> (ingl desperado < desperate, hisp desesperado meeleheitlik, lootusetu) • meeleheitlik, hulljulge, kõigeks valmis olev inimene; bandiit

dinero [dineero] (hisp < ld denarius denaar)
1. aj vana Hispaania ja Portugali raha
2. endisajal Peruu hõberaha (1 dinero = 10 sentaavot)

dispašš <disp|`ašš -aši -`ašši 22e s> (pr dispache < it dispaccio kiirsõnum < hisp despacho) • maj, jur mereavarii puhul koostatav kahjude arvestus ning jaotus laeva- ja lastiomaniku vahel

don <don -i 19 s> (hisp, it < ld dominus isand) • härra, aadlike ja viisakustiitel hispaaniakeelsetes maades ning Itaalias, kasut eesnime ees

donja <donja 16 s> (hisp doña < ld domina emand) • proua, Hispaania viisakustiitel, kasut eesnime ees

dubloon <dubl|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr doublon < hisp doblón kaheline) • aj Hispaania kuldmünt (1 dubloon = 2 eskuudot, sisaldas u 7,5 g kulda)

duenja <du´enja 16 s> (hisp dueña < ld domina emand) • Hispaanias perenaine, proua; seltsidaam, vanem naine noore naise kaaslasena

eldoraado <eldoraado 16 s> (hisp el Dorado „kullamaa“) • aj muinasjutuline maa Lõuna-Ameerika siseosas, mida innukalt otsiti XVI–XVIII s; piltl õnnemaa, rikkusemaa

eleemi <eleemi 16 s> (ingl, it, hisp elemi) • mõnede troopikapuude vaik; kasut droogina ja lakkide valmistamisel

El Niño [el ninjo] pn (hisp < el niño Jesús Jeesuslaps) • meteor ilmastikunähtuste kogum, mis seostub Vaikse ookeani troopilise ala ida- ja lääneosa õhurõhkude vahe muutustega; tekib periooditi (hrl 3–4 a järel) lõunapoolkera suvise pööripäeva (s.o jõulude) paiku, kestab 12–18 kuud; põhjustab suuri ilmastikuhälbeid, omandades kohati loodusõnnetuse mõõtmed

embargo <emb´argo 16 s> (hisp) maj, pol
1. riigivõimu keeld vedada välja v sisse toorainet, relvi vm väärtusi
2. välisriigile kuuluva vara (laevade, relvade jne) kinnipidamine; keeld teiste riikide laevadel tulla keelu kuulutanud riigi sadamaisse v väljuda neist

encomienda [enkomi·enda] (hisp < encomendar kellegi hoolde usaldama) • aj indiaanlaste ekspluateerimise vorm Hispaania Ameerika kolooniates XVI–XVIII s

endiivia <end`iivia 1 s> (hisp, it endivia < ld intibus) • bot salatsigur (Cichorium endivia), Ida-Indiast pärinev taim korvõieliste sugukonnast. Vt ka frisee, eskariool

escudo (hisp, port) → eskuudo

eskadrill <eskadr|`ill -illi -`illi 22e s> (pr escadrille < it squadriglia < hisp escuadrilla < escuadra eskaader) • sõj kahest v enamast lennulülist v salgast koosnev õhuväeüksus (10–18 lennukit v kopterit)

eskapaad <eskap|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr escapade põgenemine < hisp escapada) • kõrvalehüpe, vemp

eskuudo <eskuudo 16 s> (hisp, port escudo < ld scutum kilp)
1. aj Hispaania ja Portugali kuldmünt; endine Portugali rahaühik, lüh PTE
2. maj Cabo Verde rahaühik, lüh CVE; Ida-Timori rahaühik, lüh TPE

espaada <espaada 16 s> (hisp espada)
1. vt matadoor
2. matadoori mõõk

espanjool <espanj|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< hisp español, pr espagnol hispaania keel)
1. lgv ladiino, heebrea sugemetega romaani keel, mida rääkisid sefardid
2. kok pruun v tumepunane põhikaste

estancia [est·anssia] (hisp < estar olema, asuma) • talu, suur karjafarm Lõuna-Ameerikas

estraad <estr|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr estrade poodium, estraad < hisp estrado < ld stratum voodi, voodikate, sillutis)
1. maapinnast pisut kõrgemal asetsev lava v kõrgendatud põrandaosa (teatris, suuremas saalis) orkestri, koori, artistide, kõnelejate jt esinemiskohana
2. estraadikunst, lavakunsti liik, mis hõlmab pms meelelahutuslikke sõna-, muusika-, tantsu- ja tsirkusekunsti väikevorme
estraadimuusika • muus levimuusika žanr, mis hõlmab meelelahutuslikke instrumentaalpalu ja laule

falangist <falang|`ist -isti -`isti 22e s> (hisp falangista) • aj, pol Hispaania fašistliku partei Falangi liige

fandango <fand´ango 16 s> (hisp) • folkl, tants ³/₈- v ⁶/₈-taktimõõdus hispaania rahvatants ja -laul kastanjettide ja kitarri saatel

fanfaroon <fanfar|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr fanfaron < hisp fanfarrón) • kelkija, praalija

flamenko <flam´enko 16 s> (hisp flamenco flamingo) • folkl, muus, tants hoogne käteplaksutuste ja jalalöökidega Andaluusia päritolu tants; selle tantsu muusika

flamingo <flam´ingo 16 s> (ingl, sks < port flamengo, hisp flamenco) • zool suur roosa sulestikuga kuresarnane veelind (Phoenicopteridae); elutseb Aasia, Ameerika, Aafrika ja Lõuna-Euroopa troopikas ja subtroopikas

folia2 (hisp hullus, meeletus) • muus, aj algselt rahulikus kolmeosalises taktimõõdus vana portugali-hispaania tants; XVII-XVIII s palju kasutatud bassiteema (basso ostinato)

gabardiin <gabard|`iin -iini -`iini 22e s> (pr gabardine < ingl < vanapr gauvardine, hisp gabardina lai mantel) • tekst toimne villane v segakiust ülikonna- ja mantliriie

gala <gala 17 s> (pr < hisp)
1. aj õukonnariietus; XVII–XVIII s õukonnapidu
2. pidulik üritus

galeer <gal|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it galera < it, hisp galea) • mer aerude või purjede abil liikuv 1–2-mastiline sõjalaev, oli kasut oli kasut antiikajast kuni XVIII s
galeeriori • sõudja galeeril (hrl ori, sunnitööline v sõjavang)

galeoon <gale|`oon -ooni -`ooni 22e s> (hisp galeón, it galeone < galea galeer) • mer 3–4-mastiline relvastatud, kõrge vöörikastelli ja mitmekorruselise ahtriehitisega kaubapurjelaev, oli kasut XVI–XVII s

galiott <gali|`ott -oti -`otti 22e s> (hisp galeota, it galeotta < galea galeer) • mer väike, kerge ja kiire kahemastiline galeer XVII sajandi esimesel poolel Vahemeremaades; ümara ahtri ja vööriga ning lameda põhjaga väike Põhja-Euroopa rannasõidulaev XVIII–XIX sajandil

gambiit <gamb|`iit -iidi -`iiti 22e s> (hisp gambito < it gambetto jalg) • sport kahiavang, males avang, kus loovutatakse (kahitakse) ettur (v kerge malend), et saavutada parem seis pealetungiks

garrott <garr|`ott -oti -`otti 22e s> (hisp garrote kaigas) • aj keskajal kasutatud kägistusraud, kaelaraud surmanuhtluse täideviimiseks kägistuse teel

gazpacho [gasp·atšo] (hisp) • kok külm aedvilja-, pms tomatipüreesupp

gaucho (hisp) → gautšo

gautšo <gautšo 16 s> (hisp gaucho < indiaani k-d) • hispaania-indiaani segarahva liige; Lõuna-Ameerika ratsakarjus. Vt ka kauboi

gerilja <ger´ilja 16 s> (hisp guerrilla < guerra sõda) • sõj sissisõda (eriti Hispaanias Napoleon I vastu a-tel 1808–14); sissirühm

gongorism <gongor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn L. de Góngora y Argote, Hispaania luuletaja, 1561–1627), kultism <kult|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr cultisme < hisp culteranismo < cultismo ladinapäraste sõnade tarvitamine < ld perf partits cultus haritud) • aj, kirj toretsevalt keeruka väljenduslaadiga barokkluule vool XVII s Hispaania kirjanduses

granadill <granad|`ill -illi -`illi 22e s> (hisp granadilla) • bot troopilises Ameerikas kasvava purpurkannatuslille (Passiflora edulis Sims) söödav, granaatõunaga sarnanev vili

grand <gr`and grandi gr`andi 22e s> (hisp grande (de España)) • Hispaania kõrgaadlik

grandeza [grand·esa] (hisp) • grandi tiitel; pidulik, jäik väärikus; ülevus

gringo <gringo 16 s> (Ameerika hisp) • valgenahaline, muulane; põhjaameeriklaste ja inglaste pilkenimi Ladina-Ameerikas

guaano <guaano 16 s> (Ameerika hisp guano < ketšua wanu sõnnik)
1. merelindude sõnnik, mida leidub lademeina Lõuna-Ameerika, ka Aafrika kuivadel rannikutel; on lämmastiku- ja fosforirikas väetis
2. kalajäätmeist, krabidest jm valmistatav väetis

guacamole [guakamoole] (hisp) • kok Mehhiko-pärane küüslaugu ja sidrunimahlaga maitsestatud avokaadopüree

guajaav <guaj|`aav -aavi -`aavi 22e s> (hisp guayaba < aravaki k-d) • bot guajaavipuu vili
guajaavipuu • bot troopilise Ameerika põõsas v väike puu (Psidium guajava) mürdiliste sugukonnast; u 140 liiki, õied hrl suured ja valged; mitme liigi viljad on söödavad

guajakipuu [guaj·akipuu] <+ p`uu 26i s> (hisp guayaco < aravaki k-d) • bot Kesk- ja Lõuna-Ameerika igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Guaiacum) seigleheliste sugukonnast; mõnest liigist saadakse väärispuitu

guanaako <guanaako 16 s> (hisp guanaco < ketšua wanaku) • zool üks laama liike (Lama huanaco), elab Lõuna-Ameerika kõrgmäestikes; annab väärtuslikku villa

guaranii <guaran`ii 26 s> (hisp guaraní guaranii, keele ja rahva nimetusena < guaranii) • maj Paraguay rahaühik, lüh PYG; 1 guaranii = 100 sentimot

guerilla (hisp) → gerilja

guiro <guiro 16 s> (hisp güiro < aravaki k-d) • muus, folkl Ladina-Ameerika rahvapill, põiksälgustatud pudelkõrvits v bambus, millel pulgatõmme tekitab kraapiva heli; teisend: õõnestatud pudelkõrvits, mida ümbritseva nöörvõrgu küljes olevad klaaspärlid raputamisel tärisevad

gurd <g`urd gurdi g`urdi 22e s> (pr gourde < hisp gordo paks, suur) • maj Haiti rahaühik, lüh HTG

habaneera <habaneera 16 s> (hisp habanera < pn La Habana Havanna, Kuuba pealinn) • folkl, tants kuuba rahvatants hrl aeglases ²/₄-taktimõõdus; tantsitakse laulu saatel

hacienda [asj·enda] (hisp < ld facienda tehtav(ad)) • suurmaavaldus, mõis (Ladina-Ameerikas v Hispaanias). Vt ka fazenda

halfa <halfa 16 s> (ar ḥalfah), esparto <esp´arto 16 s> (hisp) • bot stepirohu liik (Stipa tenacissima) Vahemere maadel, kasut mitmesuguste esemete punumiseks, tselluloosi ja paberi valmistamiseks
halfapaber • trük paks, kuid kerge kõrgtrükipaber

heksadekaanhape <+ hape h`appe 6 s> (< heksa- + kr deka kümme), palmitiinhape <+ hape h`appe 6 s> (< hisp palmita palmike) • keem värvuseta kristalne aine, sisaldub paljudes rasvades ja taimeõlides (nt palmiõlis)

hermandaad <hermand|`aad -aadi -`aadi 22e s> (hisp hermandad vennaskond) • aj Hispaania linnade ja maakogukondade liit aadli omavoli ja bandiitide vastu võitlemiseks keskajal

hidalgo <hid´algo 16 s> (hisp < hijo de algo „kellegi (st tähtsa isiku) poeg“) • Hispaania alamaadlik. Vt ka fidalgo

horniito <horniito 16 s> (Ameerika hisp hornito < horno ahi) • geol laavakorsten, räbukorsten, laavavoolust aurude survel üleskerkiv kuhik

hota <hota 16 s> (hisp jota) • folkl, tants kiire tempo ja terava rütmiga hispaania rahvatants ³/₄- v ³/₈-taktimõõdus, tantsitakse laulu, kitarri, mandoliini ja kastanjettide saatel

hunta <hunta 16 s> (hisp junta ühendus, kogu) • pol ajutine täidesaatev riigiorgan Hispaanias, Portugalis ja Ladina-Ameerikas

hurrikaan <hurrik|`aan -aani -`aani 22e s> (ingl hurricane < hisp huracán < aravaki k-d) • meteor orkaani nimetus Põhja-Ameerikas ja Lääne-India saarestikus. Vt ka taifuun, tsüklon

iguaan <igu|`aan -aani -`aani 22e s> (hisp iguana < kariibi) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev suur lameda kehaga pikasabaline sisalik (Iguana), elab peamiselt maapinnal. Vt ka leeguan

infant <inf|`ant -andi -`anti 22e s> (hisp infante < ld infans, gen infantis väikelaps) • aj (alla 7 a vana) printsi tiitel Hispaanias ja Portugalis monarhistliku riigikorra ajal. Vt ka infanta

infanta <inf´anta 16 s> (hisp < ld infans, gen infantis väikelaps) • aj (alla 7 a vana) printsessi tiitel Hispaanias ja Portugalis monarhistliku riigikorra ajal. Vt ka infant

inkad pl <inka 16 s> (hisp incas < ketšua inqa) • indiaani hõim Peruus ja sellest hõimust pärinev valitsev dünastia enne XVI s

jadeiit <jade|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< hisp jade jaspis) • miner leelispürokseenide rühma kuuluv tihe ja kõva poolväärismineraal, kristallub monokliinses süngoonias

jalapeno <jalapeno 17~16 s> (hisp jalapeño < pn Xalapa (Jalapa), linn Mehhikos) • kok tumeroheline Mehhiko tšilli

jasmiin <jasm|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Jasmin < hisp jazmín < ar yās(a)mīn < prs yāsmīn, yāsman) • bot pms troopika ja lähistroopika heitlehiste v igihaljaste põõsaste ja puitliaanide perekond (Jasminum) õlipuuliste sugukonnast; mõnede liikide lõhnavaist õitest saadakse eeterlikku jasmiiniõli; ebajasmiin on heitlehiste põõsaste perekond kivirikuliste sugukonnast (Philadelphus)

jojoobiõli <+ õli 17 s> (< hisp jojoba simmondsia < indiaani k-d hohohwi) • Põhja-Ameerikas kasvava igihalja põõsa simmondsia (Simmondsia chinensis) seemneist saadav õli, kasut ravimitööstuses ja kosmeetikas. Vt ka jujuub

juka <juka 16 s> (hisp yuca < indiaani k-d) • kõnek palm- e tääkliilia (Yucca), teravate nahkjate lehtedega taim agaaviliste sugukonnast

junta (hisp) → hunta

kadrill <kadr|`ill -illi -`illi 22e s> (pr quadrille < hisp cuadrilla < cuadro nelinurk < ld quadrum)
1. tants seltskonnatants, tantsitakse paaris, tantsupaarid asetsevad nelinurkselt vastastikku
2. sport koolisõiduvõistlus, kus neli ratsanikku esitavad koos sünkroonseid liigutusi, tavaliselt muusika saatel

kaiman <k`aiman -i 2e s> (hisp caimán < kariibi v Aafrika k-d) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõgedes ja järvedes elav alligaatorlaste sugukonda kuuluv kaimanite (Caiman) perekond

kakao <kak`ao 26 s> (hisp cacao < nahua cacauatl kakaopuu) • kok kakaopuu seemneist valmistatud pulber; sellest tehtud jook; pressitud kakaoubade jahvatamisel saadav kakaopulber e kakaojahu on šokolaadi peaosis
kakaopuu • bot troopikapuu (Theobroma), mille seemnetest, nn kakaoubadest, saadakse pressimisel kakaovõid e kakaorasva

kaldeera <kaldeera 16 s> (hisp caldera katel) • geol hiidkraater, ümmargune v ovaalne sulglohk, hävinenud vulkaani lõõri ülaosa

kalebass <kaleb|`ass -assi -`assi 22e s> (pr calebasse < hisp calabaza)
1. kalebassipuu vilja kuivatatud koorest valmistatud pudelikujuline anum, millest juuakse matet
2. bot harilik pudelkõrvits (Lagenaria siceraria); selle taime viljast valmistatud nõu

kamarilja <kamar´ilja 16 s> (hisp dem camarilla < cámara kamber) • pol monarhi õukonnas mõjukas rühmitis, mille liikmed mõjutavad oma intriigidega riigiasju isiklikes huvides

kamraad <kamr|`aad -aadi -`aadi 22e s> (sks Kamerad < hisp camarada toakaaslane < cámara tuba) • kaaslane, seltsimees, semu

kanasta <kan´asta 16 s> (hisp canasta korv) • Uruguayst pärinev kombinatsiooniline kaardimäng

kanaster <kan`ast|er -ri 2e s> (ingl canaster < hisp canasta korv) • van sort kanget suitsetamistubakat

kanjon <k`anjon -i 2e s> (hisp cañón < caño toru < caña pilliroog < ld canna) • geogr kitsas sügav kuristikulaadne jõeorg

kannibal <kannibal -i 19 s> (pr cannibale < hisp caníbal < aravaki k-d, hõimu nimi) • inimesesööja; piltl julmur, toores ning verejanuline inimene

kapeadoor <kapead|`oor -oori -`oori 22e s> (hisp capeador) • amatöörhärjavõitleja

kapibaara <kapibaara 16 s> (hisp capibara < guaranii kapiÿva rohusööja) • zool veesiga (Hydrochoerus hydrochaeris), suur näriline veesigalaste sugukonnast; elab Lõuna-Ameerika jõgede ja järvede äärsetel kõrge rohustikuga madalikel

karamell <karam|`ell -elli -`elli 22e s> (pr caramel < hisp, port caramelo) • kok suhkru kuumutamisel tekkiv pruunikas siirupitaoline mass (suhkrukaramell); pruunistatud suhkrust, siirupist ja lisandeist kõva kompvek

karbonaado <karbonaado 16 s> (hisp carbonado) • miner peeneteraline must teemant

kargo <kargo 16 s> (hisp cargo laadimine, koorem) • maj last, (laeva) laadung, koorem; kindlale aadressile suunatud saadetis (auto- v bussifirma vahendusel)
kargokindlustus • maj koorma v saadetise kindlustus veol tekkida võivate kahjude vastu

kasiik <kas|`iik -iigi -`iiki 22e s> (hisp cacique < kariibi) • indiaani pealik; suurmaaomanik mõnes Ladina-Ameerika riigis

kask <k`ask kaski k`aski 22e s> (pr casque < hisp casco kolju; raudkübar) • (sõjaväelase, tuletõrjuja) metallkiiver

kaskarillipuu [kaskar·illipuu] <+ p`uu 26i s> (< hisp dem cascarilla kaskarillikoor < cáscara puukoor) • bot põõsastaim piimalilleliste sugukonnast krootoni perekonnast (Croton eluteria); kasvab pms Bahama saartel

kaskokindlustus <+ kindlustus -e 11 s> (sks Kasko(versicherung) < hisp casco vaat, laevakere) • maj veovahendi (laeva, auto jne) kindlustus veol tekkivate õnnetuste vastu

kastanjetid pl <kastanj|`ett -eti -`etti 22e s> (hisp castañetas < castaña kastan) • muus kahest õõnega puu- v luuplaadikesest koosnev rütmipill, mida tantsija peos hoides klõbistab rütmi rõhutamiseks

kavaler <kavaler -i 19 s> (it cavaliere, hisp caballero, pr cavalier ratsanik < ld caballarius hobusemees) • algselt rüütel; aadlitiitel Hispaanias ja Itaalias; hiljem härrasmees, naise meessaatja, austaja
ordeni kavaler • ordeniga autasustatu

kavaljeero <kavaljeero 16 s> (hisp caballero) • rüütel, aadlik, härra (Hispaanias)

kebratšo <kebr´atšo 16 s> (hisp quebracho kirvelõhkuja) • mõningate Lõuna-Ameerikas kasvavate puuliikide (nt kebratšopuu) ülikõva puit, millest saadakse ka parkimisel ja ravimina tarvitatavat ekstrakti

ketsaal <kets|`aal -aali -`aali 22e s> (hisp quetzal < nahua quetzalli ketsali sabasulg) • maj Guatemala rahaühik, lüh GTQ

ketsal <k`etsal -i 2e s> (hisp quetzal < nahua quetzaltototl) • zool lind järanoklaste sugukonnast (Trogonidae), asteekide ja maajade kultuslind; Guatemala vapilind

kiinakoor <+ k`oor koore koorte 13 s> (hisp quina < ketšua kina) • kiinapuu koor; kasut ravimina palaviku, eriti malaaria vastu

kindral <k`indral -i 2e s> (it generale, hisp, ingl general, pr général < ld generalis üldine, üld-) • sõj kõrgem ohvitseri auaste maa- ja lennuväes
kindralleitnant • kindralmajorist kõrgem kindraliauaste
kindralmajor • madalaim kindraliauaste

kinoa <kin`oa 26 s> (hisp quinua, quínoa < ketšua kinwa) • bot, kok Tšiili hanemalts, Lõuna-Ameerikast pärit taim, mille seemneid tarvitatakse toiduks (Chenopodium quinoa)

kipu <kipu 16 s> (hisp quipu < ketšua khipu sõlm) • etn inkade sõlmnöör mitmesuguste arvuliste faktide fikseerimiseks

kitarr <kit|`arr -arri -`arri 22e s> (hisp guitarra < kr kithara kitara) • muus Euroopas XIII s-st tuntud keelpill, millel on hrl 8-kujuline kõlakast ja kromaatilise jaotusega sõrmlaud; mängitakse sõrmede v lipitsaga

koiott <koi|`ott -oti -`otti 22e s> (hisp coyote < nahua coyotl) • zool Põhja-Ameerika rohtlate väheldast kasvu koerlane (Canis latrans), toitub pms närilistest, harva murrab ka väikesi koduloomi

kokapõõsas <+ põõsas p`õõsa 7 s> , kokapunapuu <+ p`uu 26i s> (hisp coca < ketšua kuka) • bot Lõuna-Ameerikast pärinev troopikapõõsas (Erythroxylum coca), mille lehed sisaldavad kokaiini jt alkaloide

kolkotaar <kolkot|`aar -aari -`aari 22e s> (hisp colcótar < ar qolqotār) • pruunpunane värvaine, punane ebapuhas raudoksiid

koloon1 <kol|`oon -ooni -`ooni 22e s> (hisp colón < pn C. Kolumbus, Itaalia-Hispaania maadeavastaja, 1451–1506) • maj Costa Rica rahaühik, lüh CRC; El Salvadori rahaühik, lüh SVC

kompradoor <komprad|`oor -oori -`oori 22e s> (hisp comprador ostja) • ülesostja, vaheltkaupleja; maj vahetalitaja välismaise kapitali ja kohaliku turu vahel sõltlasmaades

kondor <k`ondor -i 2e s> (hisp condor < ketšua kuntur) • zool Põhja- ja Lõuna-Ameerika mägises lääneosas elutsev hiiglasuur raipeist toituv kulliline kondorlaste sugukonnast (Cathartidae)

konga <konga 16 s> (Ameerika hisp conga) • muus teatav Lõuna-Ameerikast pärit trumm

konkista <konk´ista 16 s> (< hisp conquista vallutus) • aj hispaanlaste ja portugallaste vallutuste ajastu XV s lõpus ja XVI s alguses

konkistadoor <konkistad|`oor -oori -`oori 22e s> (hisp conquistador vallutaja) • aj Hispaania ja Portugali maadevallutaja; konkistadoorid anastasid XVI s 1. poolel oma koduriikide nimel suured maa-alad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas

konterbandist <konterband|`ist -isti -`isti 22e s> , kontrabandist <kontraband|`ist -isti -`isti 22e s> (hisp contrabandista) • salakaubavedaja

konterbant <konterb|`ant -andi -`anti 22e s> , kontraband <k`ontrab|`and -andi -`andi 22e s> (hisp contrabando < kontra- + bando määrus, korraldus) • salakaup; salakaubavedu, ebaseaduslik kaupade toimetamine üle tollipiiride; piltl salaja v keeluvastaselt sissetoodu

kontseptism <kontsept|`ism -ismi -`ismi 22e s> (hisp conceptismo < concepto mõte, mõiste, vaimukus) • aj, kirj barokne stiilisuund XVII s Hispaania proosas; kontseptismi iseloomustavad vaimukas, kuid kohati raskepärane mänglus mõistete ja kujunditega, aforistlikkus, ootamatud võrdlused ja antiteesid

kookospalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (< hisp, port coco kookospähkel) • bot pikkade sulgjate lehtedega igihaljas kuni 30 m kõrge palm (Cocos nucifera), tähtsamaid troopilisi kultuurtaimi

koolibri <koolibri 1e s> (hisp colibrí < kariibi) • zool värviküllase sulestikuga lind arvukast, pms troopilises Ameerikas esinevast koolibrilaste sugukonnast (Trochilidae); koolibrid on väikseimad linnud

kopaal <kop|`aal -aali -`aali 22e s> , kopaalvaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> (hisp copal < nahua) • bot merevaigusarnane kõvastunud troopika- ja subtroopikapuude vaik, kasut lakitööstuses. Vt ka dammara

kopaiivapalsam <+ p`alsam -i 2e s> (port, hisp copaiba < tupii + palsam) • eeterlikke õlisid sisaldav kopaiivapuu vaik

kordoba <kordoba 1 s> (hisp córdoba < F. H. de Córdoba, Hispaania konkistadoor, 1475-1526) • maj Nicaragua rahaühik, lüh NIC; 1 kordoba = 100 sentaavot

kortes <kortes -e 9 s> (hisp, port pl cortes, sg corte õukond) • aj keskajal esindusnõukogu Pürenee poolsaare riikides; pol tänapäeval Hispaania parlament (Las Cortes Generales)