[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 394 artiklit, väljastan 200

abaka <abaka 1 s> (hisp abacá < tagalogi abaka) • bot Filipiinidelt pärinev taim, Manilla kanep, kanepbanaan (Musa textilis); selle taime leherootsudest saadavat kiudainet kasut laevaköite, mattide jm valmistamiseks

adoob <ad`oob adoobi ad`oobi 22e s> (hisp adobe < ar aṭ-ṭūb < kopti tōb) • eh põletamata tellis, ka neist valmistatud hoone

agaam <ag`aam agaami ag`aami 22e s> (hisp agama < kariibi) • zool kõrbetes, poolkõrbetes, troopikametsades elutsev sisalik (Agama)

agraz [agr·as] (hisp < agro hapu) • valmimata viinamari; kok värsketest viinamarjadest valmistatud karastusjook

aguuti <aguuti 16 s> (hisp agutí < guaranii) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõeäärsetes metsades elutsev taimtoiduline näriline (Dasyprocta), tegutseb öösiti

aigis <aigis -e 9 s> (kr kitsenahk) • müt hirmuäratav kilp Vana-Kreeka müt-s (Homerosel); Zeusi turvisekilp; Athena rinnakilp

albatross <albatr|`oss -ossi -`ossi 22e s> (holl albatros, ingl < hisp, port alcatraz suula, van pelikan < ar al-ghaṭṭāṣ sukelduja; sukellind, pelikan v al-qādūz vesiratta laba; pelikan) • zool lõunapoolkera merede suur kajakasarnane lind (Diomedea) tormilinnuliste seltsist

albiino <albiino 16 s> (hisp, port albino < albo valge) • biol albinismi tunnustega inimene, loom v taim

alcázar [alk·assar] (hisp < ar al-qaṣr loss < ld castrum kindlus) • eh kindlustatud loss, linnus Hispaanias

alkald <alk|`ald -aldi 22e s> (hisp alcalde < ar al-qāḑī kohtunik) • kogukonnavanem, kohtunik Hispaanias ja Ladina-Ameerika maades

alkanna <alk´anna 16 s> (< hisp alcana henna < ar al-ḥinnā’) • bot Vahemere ranniku rohttaim (Alkanna) kareleheliste sugukonnast

alligaator <allig`aator -i 2e s> (< hisp el lagarto sisalik) • zool Ameerikas ja Hiinas elav roomaja (Alligator) krokodilliliste seltsist

alpaka1 <alp´aka 16 s> (hisp alpaca < indiaani k-d)
1. zool pako, Lõuna-Ameerika kodustatud loom laamade perekonnast (Lama pacos)
2. tekst alpakavillast kootud kangas

amfibrahh <amfibr|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (kr amphibrachys < amfi- + kr brachys lühike) • kirj värsijalg, milles kahe lühikese (v rõhutu) silbi vahel on üks pikk (v rõhuline) silp (◡ – ◡)

amfimakker <amfim`ak|ker -ri 2e s> (kr amphimakros < amfi- + kr makros pikk) • kirj värsijalg, milles kahe pika (v rõhulise) silbi vahel on üks lühike (v rõhutu) silp (– ◡ –)

angvantiibo <angvantiibo 16 s> (hisp anguantibo) • zool karumaaki, Kesk-Aafrika peaaegu sabatu poolahviline (Arctocebus) loorilaste sugukonnast

anšoovis <anšoovis -e 9 s> (sks Anschovis < hisp, port anchoa, anchova) • zool väike kilutaoline parvekala (Engraulis) heeringaliste alamseltsist, elab Mustas ja Aasovi meres, Euroopa edelarannikul, Vahemeres jm

antresool <antres|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr entresol < hisp entresuelo < entre vahel + suelo korrus) • arhit hoone poolkorrus; ka põhiruumi osalt hõlmav pool- v vahekorrus üldpindala suurendamiseks

antsiil <ants|`iil -iili -`iili 22e s> (ld ancile) • müt Rooma mütoloogiline taevast alla langenud kilp, mis pidi tagama Rooma riigi õitsengu

apartement <apartem|`ent -endi -`enti 22e s> (pr appartement korter < hisp apartamiento < apartarse eralduma) • suur luksuslik eluruum v korter

aprikoos <aprik|`oos -oosi -`oosi 22e s> (sks Aprikose < holl abrikoos, ingl apricot < port albricoque, hisp albaricoque < ar al-barqūq < ld praecox, praecoquus vara küps) • bot aprikoosipuu magus viltjaskarvane luuvili
aprikoosipuubot Lõuna- ja Lääne-Euroopas kasvav viljapuu (Armeniaca) (pärit Kesk- ja Ida-Aasiast)

aravakid pl <arav|`ak -aki -`akki 22e s> (ingl Arawaks, hisp arahuacos < indiaani k-d) • indiaani hõim Lõuna-Ameerika Orinoco ja Amazonase jõgikonnas

argüraspiid <argürasp|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr pl argyraspides hõbekilbikandjad < argyros hõbe + aspis kilp) • aj raskerelvastuses eliitüksuse sõdalane Aleksander Suure sõjaväes, kandis hõbedaga kaetud kilpi

armaada <armaada 16 s> (hisp armada < ld armatus relvastatud) • sõj eskaader, suur sõjalaevastik; ka lennuväe- v tankikoondis

armadill <armad|`ill -illi -`illi 22e s> (hisp armadillo < armado relvastatud) • zool Lõuna-Ameerika imetaja vöölaste (Dasypodidae) sugukonnast napihambuliste seltsist; armadilli e vöölase keha katab sarvkilbistest rüü

arsis <arsis -e 9 s> (kr arsis tõste < airō tõstan), iktus <`iktus -e 11~9 s> (ld ictus löök < icere lööma) • kirj tõus, värsijala rõhuline (antiikajal rõhutu) silp (vastand teesis); muus takti rõhuta osa

aspidistra <aspid`istra 1 s> (< kr aspis kilp) • bot lehtliilia (Aspidistra), suurte tumeroheliste lehtede ja väikeste õitega taim liilialiste sugukonnast

asuleenid pl <asul|`een -eeni -`eeni 22e s> (< hisp azul sinine < keskld azolum < ar lāzaward lasuriit, vrd asuur) • keem eeterlikes õlides leiduvad karbotsüklilised ühendid, hapetega reageerides annavad sooli

azulejos [asul·ehos] (hisp pl < ar az-zulaiŷ) • eh Hispaanias laialt kasutatavad mitmevärvilised glasuuritud keraamilised seinaplaadid

austral <`austral -i 2e s> (hisp) • aj Argentina rahaühik 1983–91, asendati peesoga

auto1 <auto 16 s> (hisp, port < ld actus tegevus) • teater, aj keskajal Hispaanias usundilise sisuga draama, mida etendati tänavail ja väljakuil

autožiiro <autožiiro 16 s> (pr autogire < hisp autogiro < auto- + kr gyros ring) • tehn, lenn rootormudellennuki liik; õhusõiduk, mille tõstejõu tekitab vastuvoolava õhu toimel rõhttasandis vabalt pöörlev tiivik ja edasiliikumine toimub hariliku lennukipropelleri abil. Vt ka helikopter

aviiso <aviiso 16 s> (hisp aviso nõuanne, luure) • aj, sõj väike kiire sõjalaev teate- ja luureteenistuseks pms XIX ja XX s vahetusel

avokaado <avokaado 16 s> (hisp avocado < nahua ahuácatl munand) • bot Ameerika pirnloorberi (Persea americana) vili

bagass <bag|`ass -assi -`assi 22e s> (pr bagasse < hisp bagazo) • suhkruroost suhkru valmistamisel saadavad pressimisjäätmed

bailatino [bailat·ino] (soome < hisp bailar tantsima) • tants Ladina-Ameerika rütmikatel tantsudel põhinev treeningustiil, mis arendab kehatunnetust ja annab üldkehalist koormust; bailatino töötasid välja Soome tantsutreenerid

balaata <balaata 16 s> (Ameerika hisp balata) • tehn teatud Lõuna-Ameerika puude piimmahla kuivatamisel saadav kummitaoline aine. Vt ka kautšuk, gutapertš

balsa <balsa 16 s> (< hisp parv) • troopilises Ameerikas kasvava balsapuu (Ochroma pyramidale) kerge puit; kasut korgi aseainena

banaan <ban|`aan -aani -`aani 22e s> (port, hisp banana < Aafrika k-d) • bot troopiline, kuni 15 m kõrgune rohttaim (Musa) banaaniliste sugukonnast, selle taime suhkru- ja tärkliserikas vili; kiubanaanist saadakse kiudainet, nn manillakanepit

banderilja <bander´ilja 16 s> (hisp banderilla) • lintidega kaunistatud lühike kisuline oda, kasut härjavõitlusel

banderiljeero <banderiljeero 16 s> (hisp banderillero) • banderiljaga varustatud jalahärjavõitleja

barkass <bark|`ass -assi -`assi 22e s> (holl barkas < hisp barcaza < barca paat) • mer merekindel kuni 22-aeruline sõjalaeva teeninduspaat; suur mootor- v aerupaat laevade pukseerimiseks v kaubaveoks sadama piirkonnas

barrakuuda <barrakuuda 16 s> (hisp barracuda) • zool ookeanide troopilistes vetes elav 2–3 m pikkune hiid-noolhaug (Sphyraena barracuda)

barranko <barr´anko 16 s> (Ameerika hisp barranco) • geogr voolava vihmavee tekitatud uure (sälkorg) vulkaanikuhikute nõlvadel

bataat <bat|`aat -aadi -`aati 22e s> (hisp batata < indiaani k-d) • bot maguskartul (Ipomoea batatas), troopikamail levinud taim kassitapuliste sugukonnast; bataadi tärkliserikas söödav juuremugul

blanko- (hisp blanco) • tühi, täitmata
blankokrediitmaj lühiajaline materiaalse tagatiseta pangalaen, mis rajaneb ainult isiklikul usaldusel, antakse sularaha puudusel
blankovekselmaj veksel, millele veksliandja annab allkirja enne, kui on kirjutatud veksli tekst
blankovolitusmaj volitus, millel leidub ainult volitaja allkiri, kuna teksti kirjutab volinik hiljem; piiramata volitus

bodega [bodeega] (hisp) • veinikelder, trahter

bola <bola 17 s> (hisp pall) • etn Lõuna-Ameerika indiaanlaste viskerelv: haruline rihm selle otstesse kinnitatud 2–3 metall- v kivikuuliga

boliivar <bol`iivar -i 2e s> (hisp bolívar < pn S. Bolívar, Lõuna-Ameerika riigitegelane, 1783–1830)
1. maj Venezuela rahaühik, lüh VEF; 1 boliivar = 100 sentimot
2. tekst laiaääreline kübar (oli moes 1920ndatel)

bongo <bongo 16 s> (Ameerika hisp bongó)
1. muus Lõuna-Ameerika päritolu väike käsitrumm, mängitakse sõrmede v pulkadega, orkestreis kasut eri suurusega bongosid omavahel ühendatuna
2. zool üliharuldane võsapuklane (Tragelaphus eurycerus) hirvantiloobi perekonnast

boolero <boolero 1 s> (hisp bolero)
1. folkl 3/4-taktimõõdus hispaania rahvuslik paaristants kastanjettide ja laulu saatel; muus ka vastav muusikapala; 4/4-taktimõõdus aeglane Lõuna-Ameerika rahvatants
2. tekst lühike lahtine naiste pihikvest

brisa (hisp kirdetuul) • meteor kirdepassaadi nimetus Lõuna-Ameerika põhjarannikul, vt ka briis

burrito <burr´ito 16 s> (hisp burrito) • kok rulli keeratud ja liha, ubade vms täidetud tortilja

caballero (hisp) kavaljeero

cachaça [kašaasa] (port < hisp cachaza loidus) • Brasiilia päritolu kange alkohoolne jook, mida valmistatakse suhkruroost

cachetero [katšeteero] (hisp) • lühike oda; härjavõitluses viimase odapiste tegija

cachucha [katš·utša] (hisp) • folkl, muus hispaania rahvatants aeglases 3/8-taktimõõdus

cafeteria (hisp) • kohvik-restoran, söökla

campo [kampo] (it, hisp, port) • väljak, tasandik; laager, leer

canarie [kanar·i] (pr < hisp canaria < pn Kanaari saared) • tants, muus kiire 3-osalises taktimõõdus vana Prantsuse tants

cancionero [kansjoneero] (hisp, port laulude raamat) • kirj Hispaania ja Portugali kirjanduses paljude autorite (ka anonüümseid) luuletusi sisaldav antoloogia

capeador (hisp) kapeadoor

caramba [kar·amba] (hisp < caraje peenis) • pagan võtku!, tuhat ja tuline!

cargo (hisp) kargo

casa [kaasa] (it, hisp < ld) • maja, kodu

caudillo [kaud·iljo] (hisp) • aj Hispaania väepealik keskajal; Ladina-Ameerikas sõjaväelasest diktaator; Hispaania endise riigipea F. Franco ametlik tiitel

centavo (hisp) sentaavo

céntimo (hisp) sentimo

cha-cha-cha (hisp) tšatša1, tša-tša-tšaa

chaconne [šak·on] (pr < hisp chacona) • tants Hispaania ja Portugali pidulik 3/4-taktimõõdus ringtants, levis XVII s Prantsusmaal lavatantsuna; muus XVII–XVIII s ka instrumentaalne variatsioonivorm basso ostinato teemaga

chicha [tšitša] (hisp < indiaani k-d) • Lõuna-Ameerika kääritatud maisijook

chilli [tšilli] (hisp) tšilli

chompa [tšompa] (hisp < ingl jumper džemper) • tekst aimara-indiaanlaste traditsiooniline alpakavillast kampsun

cigarrillo (hisp) sigarillo

claves [klaaves] (Ameerika hisp pl < ld clavis, pl claves võti, pulk) • muus Kuuba löökpill: kaks u 20 cm pikkust pulka, mida teineteise vastu lüüakse

comedia [komeedia] (hisp) • teater Hispaania teatri õitseaja kõikide ilmalike näidendite nimetus

conga (Ameerika hisp) konga

conquista (hisp) konkista

conquistador (hisp) konkistadoor

cordoba (hisp) kordoba

corregidor [korrehid·or] (hisp < corregir parandama, karistama) • aj Hispaanias kõrgeim (linna)ametnik

corregimiento [korrehimi·ento] (hisp < corregir parandama, karistama) • aj haldusüksus Hispaanias

corrida [korriida] (hisp corrida (de toros) < ld currere jooksma) • härjavõitlus

cortes (hisp, port) kortes

costa2 [kosta] (it, hisp) • rand, rannik

dago [deigou] (Ameerika ingl < hisp pn Diego, arvatavasti nimemoonutis) • hispaanlase ja lõunaeurooplase pilkenimi

desperaado <desperaado 16 s> (ingl desperado < desperate, hisp desesperado meeleheitlik, lootusetu) • meeleheitlik, hulljulge, kõigeks valmis olev inimene; bandiit

diastol <di`astol -i 2e s> (< kr diastolē lahutamine, laienemine)
1. füsiol südamelõdve, südamekoja ja -vatsakese korrapärane lõtvumine, vastand süstol
2. kirj meetrikas: arsise tõttu pikenenud lühike silp

dinero [dineero] (hisp < ld denarius denaar)
1. aj vana Hispaania ja Portugali raha
2. endisajal Peruu hõberaha (1 dinero = 10 sentaavot)

dispašš <disp|`ašš -aši -`ašši 22e s> (pr dispache < it dispaccio kiirsõnum < hisp despacho) • maj, jur mereavarii puhul koostatav kahjude arvestus ning jaotus laeva- ja lastiomaniku vahel

don <don -i 19 s> (hisp, it < ld dominus isand) • härra, aadlike ja viisakustiitel hispaaniakeelsetes maades ning Itaalias, kasut eesnime ees

donja <donja 16 s> (hisp doña < ld domina emand) • proua, Hispaania viisakustiitel, kasut eesnime ees

dubloon <dubl|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr doublon < hisp doblón kaheline) • aj Hispaania kuldmünt (1 dubloon = 2 eskuudot, sisaldas u 7,5 g kulda)

duenja <du´enja 16 s> (hisp dueña < ld domina emand) • Hispaanias perenaine, proua; seltsidaam, vanem naine noore naise kaaslasena

egiid <eg`iid egiidi eg`iidi 22e s> (ld aegis kilp; kaitse < kr aigis, gen aigidos kitsenahk) • müt Vana-Kreeka müt-s Zeusi kilp, hiljem kujutati ka Athena nahkse rinnaturvisena
egiidi allpiltl (kellegi) kaitse v eestkoste all v soosimisel

eküü <ek`üü 26 s> (pr écu kilp < ld scutum)
1. aj Prantsuse kuld- v hõbemünt
2. {lüh ingl sõnadest European Currency Unit} maj Euroopa valuutaühik, kehtestati Euroopa valuutasüsteemi arvestusühikuna 13. märtsist 1979 ja käibis kuni üleminekuni eurole 1. jaanuaril 1999, lüh ECU

eldoraado <eldoraado 16 s> (hisp el Dorado „kullamaa“) • aj muinasjutuline maa Lõuna-Ameerika siseosas, mida innukalt otsiti XVI–XVIII s; piltl õnnemaa, rikkusemaa

eleemi <eleemi 16 s> (ingl, it, hisp elemi) • mõnede troopikapuude vaik; kasut droogina ja lakkide valmistamisel

El Niño [el ninjo] pn (hisp < el niño Jesús Jeesuslaps) • meteor ilmastikunähtuste kogum, mis seostub Vaikse ookeani troopilise ala ida- ja lääneosa õhurõhkude vahe muutustega; tekib periooditi (hrl 3–4 a järel) lõunapoolkera suvise pööripäeva (s.o jõulude) paiku, kestab 12–18 kuud; põhjustab suuri ilmastikuhälbeid, omandades kohati loodusõnnetuse mõõtmed

embargo <emb´argo 16 s> (hisp) maj, pol
1. riigivõimu keeld vedada välja v sisse toorainet, relvi vm väärtusi
2. välisriigile kuuluva vara (laevade, relvade jne) kinnipidamine; keeld teiste riikide laevadel tulla keelu kuulutanud riigi sadamaisse v väljuda neist

encomienda [enkomi·enda] (hisp < encomendar kellegi hoolde usaldama) • aj indiaanlaste ekspluateerimise vorm Hispaania Ameerika kolooniates XVI–XVIII s

endiivia <end`iivia 1 s> (hisp, it endivia < ld intibus) • bot salatsigur (Cichorium endivia), Ida-Indiast pärinev taim korvõieliste sugukonnast. Vt ka frisee, eskariool

escudo (hisp, port) eskuudo

eskadrill <eskadr|`ill -illi -`illi 22e s> (pr escadrille < it squadriglia < hisp escuadrilla < escuadra eskaader) • sõj kahest v enamast lennulülist v salgast koosnev õhuväeüksus (10–18 lennukit v kopterit)

eskapaad <eskap|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr escapade põgenemine < hisp escapada) • kõrvalehüpe, vemp

eskuudo <eskuudo 16 s> (hisp, port escudo < ld scutum kilp)
1. aj Hispaania ja Portugali kuldmünt; endine Portugali rahaühik, lüh PTE
2. maj Cabo Verde rahaühik, lüh CVE; Ida-Timori rahaühik, lüh TPE

espaada <espaada 16 s> (hisp espada)
1. vt matadoor
2. matadoori mõõk

espanjool <espanj|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< hisp español, pr espagnol hispaania keel)
1. lgv ladiino, heebrea sugemetega romaani keel, mida rääkisid sefardid
2. kok pruun v tumepunane põhikaste

esquire [iskw·aiə(r)] (ingl < vanapr esquier < ld scutarius kilbiga ihukaitsja < scutum kilp), lüh Esq.aj Inglismaal algselt rüütli kannupoisi nimetus, hiliskeskajast alates rüütlimõisate valdajate ja aadlike poegade tiitel; XIX s-st alates kirjas perekonnanime järele asetatav viisakusväljend; nüüdisajal käibelt kadumas

estancia [est·anssia] (hisp < estar olema, asuma) • talu, suur karjafarm Lõuna-Ameerikas

estraad <estr|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr estrade poodium, estraad < hisp estrado < ld stratum voodi, voodikate, sillutis)
1. maapinnast pisut kõrgemal asetsev lava v kõrgendatud põrandaosa (teatris, suuremas saalis) orkestri, koori, artistide, kõnelejate jt esinemiskohana
2. estraadikunst, lavakunsti liik, mis hõlmab pms meelelahutuslikke sõna-, muusika-, tantsu- ja tsirkusekunsti väikevorme
estraadimuusikamuus levimuusika žanr, mis hõlmab meelelahutuslikke instrumentaalpalu ja laule

falangist <falang|`ist -isti -`isti 22e s> (hisp falangista) • aj, pol Hispaania fašistliku partei Falangi liige

fandango <fand´ango 16 s> (hisp) • folkl, tants 3/8- v 6/8-taktimõõdus hispaania rahvatants ja -laul kastanjettide ja kitarri saatel

fanfaroon <fanfar|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr fanfaron < hisp fanfarrón) • kelkija, praalija

flamenko <flam´enko 16 s> (hisp flamenco flamingo) • folkl, muus, tants hoogne käteplaksutuste ja jalalöökidega Andaluusia päritolu tants; selle tantsu muusika

flamingo <flam´ingo 16 s> (ingl, sks < port flamengo, hisp flamenco) • zool suur roosa sulestikuga kuresarnane veelind (Phoenicopteridae); elutseb Aasia, Ameerika, Aafrika ja Lõuna-Euroopa troopikas ja subtroopikas

folia2 (hisp hullus, meeletus) • muus, aj algselt rahulikus kolmeosalises taktimõõdus vana portugali-hispaania tants; XVII-XVIII s palju kasutatud bassiteema (basso ostinato)

gabardiin <gabard|`iin -iini -`iini 22e s> (pr gabardine < ingl < vanapr gauvardine, hisp gabardina lai mantel) • tekst toimne villane v segakiust ülikonna- ja mantliriie

gala <gala 17 s> (pr < hisp)
1. aj õukonnariietus; XVII–XVIII s õukonnapidu
2. pidulik üritus

galeer <gal|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it galera < it, hisp galea) • mer aerude või purjede abil liikuv 1–2-mastiline sõjalaev, oli kasut oli kasut antiikajast kuni XVIII s
galeeriorisõudja galeeril (hrl ori, sunnitööline v sõjavang)

galeoon <gale|`oon -ooni -`ooni 22e s> (hisp galeón, it galeone < galea galeer) • mer 3–4-mastiline relvastatud, kõrge vöörikastelli ja mitmekorruselise ahtriehitisega kaubapurjelaev, oli kasut XVI–XVII s

galiott <gali|`ott -oti -`otti 22e s> (hisp galeota, it galeotta < galea galeer) • mer väike, kerge ja kiire kahemastiline galeer XVII sajandi esimesel poolel Vahemeremaades; ümara ahtri ja vööriga ning lameda põhjaga väike Põhja-Euroopa rannasõidulaev XVIII–XIX sajandil

gambiit <gamb|`iit -iidi -`iiti 22e s> (hisp gambito < it gambetto jalg) • sport kahiavang, males avang, kus loovutatakse (kahitakse) ettur (v kerge malend), et saavutada parem seis pealetungiks

garrott <garr|`ott -oti -`otti 22e s> (hisp garrote kaigas) • aj keskajal kasutatud kägistusraud, kaelaraud surmanuhtluse täideviimiseks kägistuse teel

gazpacho [gasp·atšo] (hisp) • kok külm aedvilja-, pms tomatipüreesupp

gaucho (hisp) gautšo

gautšo <gautšo 16 s> (hisp gaucho < indiaani k-d) • hispaania-indiaani segarahva liige; Lõuna-Ameerika ratsakarjus. Vt ka kauboi

gerilja <ger´ilja 16 s> (hisp guerrilla < guerra sõda) • sõj sissisõda (eriti Hispaanias Napoleon I vastu a-tel 1808–14); sissirühm

gladiaator <gladi`aator -i 2e s> (ld gladiator < gladius mõõk) • aj kutseline Vana-Rooma võitlusmängudel amfiteatris teiste omasugustega v metsloomadega elu ja surma peale võitleja, pms selleks väljaõpetatud ori v sõjavang, kelle relvadeks olid kas kilp ja mõõk v heitevõrk, ahing ja pistoda

gongorism <gongor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn L. de Góngora y Argote, Hispaania luuletaja, 1561–1627), kultism <kult|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr cultisme < hisp culteranismo < cultismo ladinapäraste sõnade tarvitamine < ld perf partits cultus haritud) • aj, kirj toretsevalt keeruka väljenduslaadiga barokkluule vool XVII s Hispaania kirjanduses

granadill <granad|`ill -illi -`illi 22e s> (hisp granadilla) • bot troopilises Ameerikas kasvava purpurkannatuslille (Passiflora edulis Sims) söödav, granaatõunaga sarnanev vili

grand <gr`and grandi gr`andi 22e s> (hisp grande (de España)) • Hispaania kõrgaadlik

grandeza [grand·esa] (hisp) • grandi tiitel; pidulik, jäik väärikus; ülevus

gringo <gringo 16 s> (Ameerika hisp) • valgenahaline, muulane; põhjaameeriklaste ja inglaste pilkenimi Ladina-Ameerikas

guaano <guaano 16 s> (Ameerika hisp guano < ketšua wanu sõnnik)
1. merelindude sõnnik, mida leidub lademeina Lõuna-Ameerika, ka Aafrika kuivadel rannikutel; on lämmastiku- ja fosforirikas väetis
2. kalajäätmeist, krabidest jm valmistatav väetis

guacamole [guakamoole] (hisp) • kok Mehhiko-pärane küüslaugu ja sidrunimahlaga maitsestatud avokaadopüree

guajaav <guaj|`aav -aavi -`aavi 22e s> (hisp guayaba < aravaki k-d) • bot guajaavipuu vili
guajaavipuubot troopilise Ameerika põõsas v väike puu (Psidium guajava) mürdiliste sugukonnast; u 140 liiki, õied hrl suured ja valged; mitme liigi viljad on söödavad

guajakipuu [guaj·akipuu] <+ p`uu 26i s> (hisp guayaco < aravaki k-d) • bot Kesk- ja Lõuna-Ameerika igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Guaiacum) seigleheliste sugukonnast; mõnest liigist saadakse väärispuitu

guanaako <guanaako 16 s> (hisp guanaco < ketšua wanaku) • zool üks laama liike (Lama huanaco), elab Lõuna-Ameerika kõrgmäestikes; annab väärtuslikku villa

guaranii <guaran`ii 26 s> (hisp guaraní guaranii, keele ja rahva nimetusena < guaranii) • maj Paraguay rahaühik, lüh PYG; 1 guaranii = 100 sentimot

guerilla (hisp) gerilja

guiro <guiro 16 s> (hisp güiro < aravaki k-d) • muus, folkl Ladina-Ameerika rahvapill, põiksälgustatud pudelkõrvits v bambus, millel pulgatõmme tekitab kraapiva heli; teisend: õõnestatud pudelkõrvits, mida ümbritseva nöörvõrgu küljes olevad klaaspärlid raputamisel tärisevad

gurd <g`urd gurdi g`urdi 22e s> (pr gourde < hisp gordo paks, suur) • maj Haiti rahaühik, lüh HTG

habaneera <habaneera 16 s> (hisp habanera < pn La Habana Havanna, Kuuba pealinn) • folkl, tants kuuba rahvatants hrl aeglases 2/4-taktimõõdus; tantsitakse laulu saatel

hacienda [asj·enda] (hisp < ld facienda tehtav(ad)) • suurmaavaldus, mõis (Ladina-Ameerikas v Hispaanias). Vt ka fazenda

halfa <halfa 16 s> (ar ḥalfah), esparto <esp´arto 16 s> (hisp) • bot stepirohu liik (Stipa tenacissima) Vahemere maadel, kasut mitmesuguste esemete punumiseks, tselluloosi ja paberi valmistamiseks
halfapabertrük paks, kuid kerge kõrgtrükipaber

halkaspiidid pl <halkasp|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr chalkaspis, pl chalkaspides < chalkos vask, pronks + aspis kilp) • aj Makedoonia faalanksi sõdurid, kes kandsid pronkskaunistusega kilpe

heksadekaanhape <+ hape h`appe 6 s> (< heksa- + kr deka kümme), palmitiinhape <+ hape h`appe 6 s> (< hisp palmita palmike) • keem värvuseta kristalne aine, sisaldub paljudes rasvades ja taimeõlides (nt palmiõlis)

hendekasüllabus <hendekas´üllabus -e 11 s> (kr hendekasyllabos < hendeka üksteist + syllabē silp) • kirj 11-silbiline värss, üksteistsilbik

hermandaad <hermand|`aad -aadi -`aadi 22e s> (hisp hermandad vennaskond) • aj Hispaania linnade ja maakogukondade liit aadli omavoli ja bandiitide vastu võitlemiseks keskajal

hidalgo <hid´algo 16 s> (hisp < hijo de algo „kellegi (st tähtsa isiku) poeg“) • Hispaania alamaadlik. Vt ka fidalgo

hipi <hipi 16 s> (ingl hippies < hep, hip teadlik, moekas, stiilne) • 1960ndatest alates USA-s jt maades tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noor, kelle mässumeelsus avaldus üldkehtivate kõlblus- ja käitumisnormide eiramises, eripärases rõivastuses, vabaarmastuse kultuses, narkootikumide tarvitamises jm

hopliit <hopl|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr hoplitēs < hoplon suur kilp) • aj, sõj raskerelvastuses jalaväelane Vana-Kreekas

horniito <horniito 16 s> (Ameerika hisp hornito < horno ahi) • geol laavakorsten, räbukorsten, laavavoolust aurude survel üleskerkiv kuhik

hota <hota 16 s> (hisp jota) • folkl, tants kiire tempo ja terava rütmiga hispaania rahvatants 3/4- v 3/8-taktimõõdus, tantsitakse laulu, kitarri, mandoliini ja kastanjettide saatel

hunta <hunta 16 s> (hisp junta ühendus, kogu) • pol ajutine täidesaatev riigiorgan Hispaanias, Portugalis ja Ladina-Ameerikas

hurrikaan <hurrik|`aan -aani -`aani 22e s> (ingl hurricane < hisp huracán < aravaki k-d) • meteor orkaani nimetus Põhja-Ameerikas ja Lääne-India saarestikus. Vt ka taifuun, tsüklon

iguaan <igu|`aan -aani -`aani 22e s> (hisp iguana < kariibi) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev suur lameda kehaga pikasabaline sisalik (Iguana), elab peamiselt maapinnal. Vt ka leeguan

infant <inf|`ant -andi -`anti 22e s> (hisp infante < ld infans, gen infantis väikelaps) • aj (alla 7 a vana) printsi tiitel Hispaanias ja Portugalis monarhistliku riigikorra ajal. Vt ka infanta

infanta <inf´anta 16 s> (hisp < ld infans, gen infantis väikelaps) • aj (alla 7 a vana) printsessi tiitel Hispaanias ja Portugalis monarhistliku riigikorra ajal. Vt ka infant

inkad pl <inka 16 s> (hisp incas < ketšua inqa) • indiaani hõim Peruus ja sellest hõimust pärinev valitsev dünastia enne XVI s

jadeiit <jade|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< hisp jade jaspis) • miner leelispürokseenide rühma kuuluv tihe ja kõva poolväärismineraal, kristallub monokliinses süngoonias

jalapeno <jalapeno 17~16 s> (hisp jalapeño < pn Xalapa (Jalapa), linn Mehhikos) • kok tumeroheline Mehhiko tšilli

jasmiin <jasm|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Jasmin < hisp jazmín < ar yās(a)mīn < prs yāsmīn, yāsman) • bot pms troopika ja lähistroopika heitlehiste v igihaljaste põõsaste ja puitliaanide perekond (Jasminum) õlipuuliste sugukonnast; mõnede liikide lõhnavaist õitest saadakse eeterlikku jasmiiniõli; ebajasmiin on heitlehiste põõsaste perekond kivirikuliste sugukonnast (Philadelphus)

jojoobiõli <+ õli 17 s> (< hisp jojoba simmondsia < indiaani k-d hohohwi) • Põhja-Ameerikas kasvava igihalja põõsa simmondsia (Simmondsia chinensis) seemneist saadav õli, kasut ravimitööstuses ja kosmeetikas. Vt ka jujuub

juka <juka 16 s> (hisp yuca < indiaani k-d) • kõnek palm- e tääkliilia (Yucca), teravate nahkjate lehtedega taim agaaviliste sugukonnast

junta (hisp) hunta

kadrill <kadr|`ill -illi -`illi 22e s> (pr quadrille < hisp cuadrilla < cuadro nelinurk < ld quadrum)
1. tants seltskonnatants, tantsitakse paaris, tantsupaarid asetsevad nelinurkselt vastastikku
2. sport koolisõiduvõistlus, kus neli ratsanikku esitavad koos sünkroonseid liigutusi, tavaliselt muusika saatel

kaiman <k`aiman -i 2e s> (hisp caimán < kariibi v Aafrika k-d) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõgedes ja järvedes elav alligaatorlaste sugukonda kuuluv kaimanite (Caiman) perekond

kakao <kak`ao 26 s> (hisp cacao < nahua cacauatl kakaopuu) • kok kakaopuu seemneist valmistatud pulber; sellest tehtud jook; pressitud kakaoubade jahvatamisel saadav kakaopulber e kakaojahu on šokolaadi peaosis
kakaopuubot troopikapuu (Theobroma), mille seemnetest, nn kakaoubadest, saadakse pressimisel kakaovõid e kakaorasva

kaldeera <kaldeera 16 s> (hisp caldera katel) • geol hiidkraater, ümmargune v ovaalne sulglohk, hävinenud vulkaani lõõri ülaosa

kalebass <kaleb|`ass -assi -`assi 22e s> (pr calebasse < hisp calabaza)
1. kalebassipuu vilja kuivatatud koorest valmistatud pudelikujuline anum, millest juuakse matet
2. bot harilik pudelkõrvits (Lagenaria siceraria); selle taime viljast valmistatud nõu

kamarilja <kamar´ilja 16 s> (hisp dem camarilla < cámara kamber) • pol monarhi õukonnas mõjukas rühmitis, mille liikmed mõjutavad oma intriigidega riigiasju isiklikes huvides

kamraad <kamr|`aad -aadi -`aadi 22e s> (sks Kamerad < hisp camarada toakaaslane < cámara tuba) • kaaslane, seltsimees, semu

kanasta <kan´asta 16 s> (hisp canasta korv) • Uruguayst pärinev kombinatsiooniline kaardimäng

kanaster <kan`ast|er -ri 2e s> (ingl canaster < hisp canasta korv) • van sort kanget suitsetamistubakat

kanjon <k`anjon -i 2e s> (hisp cañón < caño toru < caña pilliroog < ld canna) • geogr kitsas sügav kuristikulaadne jõeorg

kannibal <kannibal -i 19 s> (pr cannibale < hisp caníbal < aravaki k-d, hõimu nimi) • inimesesööja; piltl julmur, toores ning verejanuline inimene

kapeadoor <kapead|`oor -oori -`oori 22e s> (hisp capeador) • amatöörhärjavõitleja

kapibaara <kapibaara 16 s> (hisp capibara < guaranii kapiÿva rohusööja) • zool veesiga (Hydrochoerus hydrochaeris), suur näriline veesigalaste sugukonnast; elab Lõuna-Ameerika jõgede ja järvede äärsetel kõrge rohustikuga madalikel

karamell <karam|`ell -elli -`elli 22e s> (pr caramel < hisp, port caramelo) • kok suhkru kuumutamisel tekkiv pruunikas siirupitaoline mass (suhkrukaramell); pruunistatud suhkrust, siirupist ja lisandeist kõva kompvek

karbonaado <karbonaado 16 s> (hisp carbonado) • miner peeneteraline must teemant

kargo <kargo 16 s> (hisp cargo laadimine, koorem) • maj last, (laeva) laadung, koorem; kindlale aadressile suunatud saadetis (auto- v bussifirma vahendusel)
kargokindlustusmaj koorma v saadetise kindlustus veol tekkida võivate kahjude vastu

kasiik <kas|`iik -iigi -`iiki 22e s> (hisp cacique < kariibi) • indiaani pealik; suurmaaomanik mõnes Ladina-Ameerika riigis

kask <k`ask kaski k`aski 22e s> (pr casque < hisp casco kolju; raudkübar) • (sõjaväelase, tuletõrjuja) metallkiiver

kaskarillipuu [kaskar·illipuu] <+ p`uu 26i s> (< hisp dem cascarilla kaskarillikoor < cáscara puukoor) • bot põõsastaim piimalilleliste sugukonnast krootoni perekonnast (Croton eluteria); kasvab pms Bahama saartel

kaskokindlustus <+ kindlustus -e 11 s> (sks Kasko(versicherung) < hisp casco vaat, laevakere) • maj veovahendi (laeva, auto jne) kindlustus veol tekkivate õnnetuste vastu

kastanjetid pl <kastanj|`ett -eti -`etti 22e s> (hisp castañetas < castaña kastan) • muus kahest õõnega puu- v luuplaadikesest koosnev rütmipill, mida tantsija peos hoides klõbistab rütmi rõhutamiseks

kavaler <kavaler -i 19 s> (it cavaliere, hisp caballero, pr cavalier ratsanik < ld caballarius hobusemees) • algselt rüütel; aadlitiitel Hispaanias ja Itaalias; hiljem härrasmees, naise meessaatja, austaja
ordeni kavalerordeniga autasustatu

kavaljeero <kavaljeero 16 s> (hisp caballero) • rüütel, aadlik, härra (Hispaanias)

kebratšo <kebr´atšo 16 s> (hisp quebracho kirvelõhkuja) • mõningate Lõuna-Ameerikas kasvavate puuliikide (nt kebratšopuu) ülikõva puit, millest saadakse ka parkimisel ja ravimina tarvitatavat ekstrakti

ketsaal <kets|`aal -aali -`aali 22e s> (hisp quetzal < nahua quetzalli ketsali sabasulg) • maj Guatemala rahaühik, lüh GTQ

ketsal <k`etsal -i 2e s> (hisp quetzal < nahua quetzaltototl) • zool lind järanoklaste sugukonnast (Trogonidae), asteekide ja maajade kultuslind; Guatemala vapilind

kiinakoor <+ k`oor koore koorte 13 s> (hisp quina < ketšua kina) • kiinapuu koor; kasut ravimina palaviku, eriti malaaria vastu

kindral <k`indral -i 2e s> (it generale, hisp, ingl general, pr général < ld generalis üldine, üld-) • sõj kõrgem ohvitseri auaste maa- ja lennuväes
kindralleitnantkindralmajorist kõrgem kindraliauaste
kindralmajormadalaim kindraliauaste

kinoa <kin`oa 26 s> (hisp quinua, quínoa < ketšua kinwa) • bot, kok Tšiili hanemalts, Lõuna-Ameerikast pärit taim, mille seemneid tarvitatakse toiduks (Chenopodium quinoa)

kipu <kipu 16 s> (hisp quipu < ketšua khipu sõlm) • etn inkade sõlmnöör mitmesuguste arvuliste faktide fikseerimiseks

kitarr <kit|`arr -arri -`arri 22e s> (hisp guitarra < kr kithara kitara) • muus Euroopas XIII s-st tuntud keelpill, millel on hrl 8-kujuline kõlakast ja kromaatilise jaotusega sõrmlaud; mängitakse sõrmede v lipitsaga

koiott <koi|`ott -oti -`otti 22e s> (hisp coyote < nahua coyotl) • zool Põhja-Ameerika rohtlate väheldast kasvu koerlane (Canis latrans), toitub pms närilistest, harva murrab ka väikesi koduloomi

kokapõõsas <+ põõsas p`õõsa 7 s> , kokapunapuu <+ p`uu 26i s> (hisp coca < ketšua kuka) • bot Lõuna-Ameerikast pärinev troopikapõõsas (Erythroxylum coca), mille lehed sisaldavad kokaiini jt alkaloide


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur