[VSL] Võõrsõnade leksikon

adagietto [adadž·etto] (it) • muus pisut kiiremini kui adagio; lühike adagio-heliteos; muusikalise suurvormi adagio’st pisut kiirem osa v iseseisev heliteos

adagio [adaadžo] (it) • muus aeglaselt, rahulikult; ka suurvormi aeglane osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti tantsulise episoodi aeglane osa
adagio sostenuto [adaadžo sostenuuto] (it) • muus aeglaselt, tagasi hoides
adagio non troppo [adaadžo non troppo] (it) • muus mitte liiga aeglaselt

allegretto [allegr·etto] (it) • muus elavalt, vallatult, kergelt (aeglasemalt kui allegro); ka selles tempos heliteos

allegro [alleegro] (it) • muus lõbusasti, kiiresti (kiiremini kui andante ja aeglasemalt kui presto); ka suurema heliteose (sonaadi, sümfoonia, kvarteti) kiiretempoline osa v iseseisev heliteos; tants klassikalise balleti kiire, hrl hüpetel ja varvastehnikal rajanev tantsuline episood

andante [and·ante] (it) • muus aeglaselt, rahulikult (kiiremini kui adagio, kuid aeglasemalt kui allegro); ka mitmeosalise teose (sonaadi, sümfoonia jm) mõõdukas tempos osa v iseseisev heliteos

andantino [andantiino] (it) • muus pisut elavamalt kui andante; ka mitmeosalise teose lühem osa v iseseisev heliteos

ballaad <ball|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr ballade < keskld ballare tantsima) • kirj alguses keskaegne tantsulaul; hiljem fantastilise, ajaloolise v heroilise sisuga, sageli sünge v salapärase värvinguga eepiline luuletus; nüüdisajal lüroeepilist laadi mitmestroofiline luuleteos; muus lüroeepilise sisuga muusikateos
ballaadooper • muus ballaadilaadne ulatuslik heliteos rahvalaulude ja -muusikaga

canticum sacrum [kantikum sakrum] (ld püha laul) • muus vaimulik heliteos piibli tekstidele

concertante [kontšert·ante] (it) muus
1. kontserti andev, soleeriv
2. kontserdi vormis heliteos solistile ja orkestrile

concerto grosso [kontš·erto grosso] (it suur kontsert) • muus XVII s välja kujunenud mitmeosaline sümfooniline heliteos orkestrile ja soolopillirühmale

dies [di˛es] (ld) • päev
dies ater [di˛es aater] (ld) • „must päev“, õnnetu päev
Dies irae [di˛es iire] (ld viha päev, viimnepäev) • muus reekviemi osa XIII s-st pärit ladinakeelsetele sõnadele; alates XVIII s-st ka iseseisev heliteos

duett <du`ett dueti du`etti 22e s> (it duetto < ld duo kaks) • muus kahele häälele kirjutatud heliteos; selle helindi esitajad; piltl kaks koos esinevat v kokkukuuluvat isikut

duo <d`uo 26 s; duo 16 s> (it < ld duo kaks) • muus heliteos kahele muusikariistale; selle ettekandjad

hümn <h`ümn hümni h`ümni 22e s> (kr hymnos) muus
1. Vana-Kreekas pidulik kiituslaul jumalate v kangelaste auks; kirj piduliku sisuga lüüriline luuletus
2. pidulik laul, mis on tunnustatud riikliku (riigihümn) v seltsiühtsuse sümbolina
3. ülevpidulikus laadis heliteos

isorütmiline <+ rütmili|ne -se -st 12 adj> (< iso- + rütmiline) • muus samarütmiline (heliteos)

kaanon <k`aanon -i 2e s> (kr kanōn mõõdupuu, reegel, eeskiri)
1. eeskirjalaadne üldtunnustatud tava mingil alal (eriti kunstis, kirjanduses); reegel, norm; usuelu, usutalitusi, moraali jm reguleeriv eeskiri
2. relig piibli raamatute nimestik; katoliku pühakute nimekiri; missa (1) keskse osa tekst; kirikuõiguse säte; mittepsalmilistel piiblilauludel põhinev õigeusu kirikulaul
3. muus ahellaul, mitmehäälne heliteos, milles avahääle meloodiat kordavad üksteise järel alustades teised hääled

kantileen <kantil|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld cantilena laul, leelutus) muus
1. keskaegne lüroeepiline ühehäälne laul
2. laulev, meloodiline osa (instrumentaal)heliteoses
3. XIII-XV s mitmehäälne heliteos, kus ülemist häält lauldi ja ülejäänud hääli mängiti pillidega
4. katoliku kiriku liturgia meloodiline osa

kassatsioon1 <kassatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Kassation) • muus mitmeosaline serenaadilaadne heliteos, eriti populaarne XVIII s

kompositsioon <kompositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld compositio kokkuseadmine; korrastamine) kokkuseade, ülesehitus
1. kirj teose koostisosade süsteem, nende seostatus tervikuks
2. kunst teose vormiline ja ruumiline ülesehitus; mitmefiguuriline vm keerukama ülesehitusega kujutava kunsti teos
3. lgv liitsõnamoodustus, sõnade liitmine
4. muus heliteos, helind, ka selle ülesehitus; heliloominguõpetus, kompositsiooniõpetus

kontsert <k`onts|`ert -erdi -`erti 22e s> (it concerto < concertare koos musitseerima) muus
1. avalik muusikaettekanne
2. ühele v mitmele soolopillile ja orkestrile v ainult orkestrile kirjutatud suur virtuoosne heliteos

missa <missa 16 s> (ld missa < mittere saatma)
1. relig katoliku jumalateenistuse põhivorm, armulauateenistus
2. muus mitme- (hrl viie-)osaline heliteos katoliku armulauateenistuse tekstidele
missa solemnis [missa sol·emnis] (ld) • pidulik missa
missa pro defunctis [missa proo def·unktis] (ld) • surnutemissa, hingemissa
missaraamat vt missaal

monotemaatika <+ temaatika 1 s> (< mono- + temaatika) • muus kompositsioonitehnika; üheainsa läbiva muusikalise teemaga heliteos

mugaam <mug|`aam -aami -`aami 22e s> (aserbaidžaani muğam) • muus makaami alaliik, aserbaidžaani muusika helilaad; aserbaidžaani muusika mitmeosaline heliteos, mis koosneb improvisatsioonilise ja tantsulise loomuga vokaal- ning instrumentaalosadest

nokturn <nokt|`urn -urni -`urni 22e s> (pr nocturne < ld nocturnus öine)
1. muus lühike lüüriline öist meeleolu kajastav heliteos; aj vabas õhus õhtul v öösel esitatud puhkpillipalade tsükkel XVIII s
2. kunst öömaal, millel kujutatavat esitatakse öö-, kuu- v kunstlikus (lõke, küünal, lamp) valguses

oktett <okt|`ett -eti -`etti 22e s> (it ottetto < ld octo kaheksa)
1. muus heliteos kaheksale pillile v lauljale; kaheksast esinejast koosnev ansambel
2. keem, füüs kaheksaelektroniline püsiv aatomi väliskiht

oratoorium <orat`oorium -i 19~2e s> (ld oratorium < orare paluma)
1. muus mitmeosaline eepilis-dramaatiline lavategevuseta heliteos koorile, solistidele ja orkestrile
2. relig katoliku palvela

parafraas <+ fr`aas fraasi fr`aasi 22e s> (< para- + fraas)
1. lgv ümbersõnastus
2. kirj teksti laiendav v selgitav esitus teiste sõnadega; proosateose värsistus v värssteose proosasõnastus; vaba tõlge, jäljendus
3. muus ooperi v rahvaviisi teemadel loodud vabas vormis heliteos

passioon <passi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld passio)
1. kannatus
2. relig Kristuse kannatamise lugu
3. muus kirikumuusika vorm: oratooriumilaadne heliteos Kristuse kannatusi kirjeldavale evangeeliumitekstile
4. van kirg, kirglik harrastus v armastus; armastatu

preluudium <prel`uudium -i 19~2e s> (< keskld praeludium sissejuhatus < pre- + ld ludus mäng), prelüüd <prel|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (pr prélude < keskld) • muus muusikateose eelmäng, sissejuhatav heliteos; väike, tihti ühtsel motiivil rajanev vabas vormis instrumentaalheliteos

rapsoodia <raps`oodia 1 s> (kr rhapsōidia)
1. aj rändlauliku esitatav eepiline laul Vana-Kreekas
2. muus rahvaviisidel põhinev vabavormiline heliteos klaverile, orkestrile v soolopillile ja orkestrile

ritšerkaar <ritšerk|`aar -aari -`aari 22e s> (it ricercare otsima) • muus, aj XVI s tekkinud ning imitatsioonilisel polüfoonial põhinev heliteos

rondo <rondo 16 s> (it) • muus 5- v enamaosaline korduva peateemaga rondoost pärinev heliteos

sekstett <sekst|`ett -eti -`etti 22e s> (sks Sextett < it sestetto, ld sex kuus) • muus kuuele häälele v pillile kirjutatud heliteos; kuuest esinejast koosnev ansambel; piltl kuuik

sonaat <son|`aat -aadi -`aati 22e s> (it sonata < ld sonare kõlama) • muus kuni XVII s-ni iga muusikariistadel ettekantav heliteos; hiljem 3–4 sisuliselt seotud osast koosnev muusikateos ühele v mitmele muusikariistale

sümfoonia <sümf`oonia 1 s> (< kr symphōnia kooskõla) • muus sümfooniaorkestrile (vahel ka koorile ja solistidele) loodud, hrl 3–4 osast koosnev sonaaditsükli vormis kirjutatud heliteos

transkript <transkr|`ipt -ipti -`ipti 22e s> (< ld transcribere, perf partits transcriptus ümber kirjutama) • lgv transkribeeritud tekst; muus ümberseatud heliteos

transponeering <transponeering -u 2 s> • muus transponeeritud (1) heliteos

triosonaat <+ son|`aat -aadi -`aati 22e s> (< trio + sonaat) • muus kahele võrdsele meloodiapillile (nt viiul ja oboe) ja generaalbassile (harmooniapill ja basspill) kirjutatud heliteos, XVII–XVIII s kammermuusika tähtsamaid vorme

uvertüür <uvert|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr ouverture < ouvrir avama) • muus avamäng, lavateost v suurt vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav instrumentaalheliteos, ka iseseisev heliteos