[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 150 artiklit

a
1. muus alusastmiku 6. heli tähtnimetus, silpnimetus la (selle järgi häälestatakse pillid)
2. aari tähis

absoluutne <absol`uut|ne -se 2 adj> (ld absolutus) • tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik, vastand relatiivne
absoluutne kunstkunst kunst, millel pole mingit elulist sisu, selle pooldajate arvates on kunst väärtus omaette, vt ka abstraktsionism
absoluutne kuulminemuus võime täpselt määrata iga heli täpset (absoluutset) kõrgust kuulmise järgi, ilma muusikariista abita
absoluutne kõrgusgeogr kõrgus üle merepinna
absoluutne monarhiapol riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile)
absoluutne mõõtühikute süsteemfüüs mõõtühikute süsteem, kus põhiühikute hulka kuuluvad pikkus-, massi- ja ajaühik
absoluutne niiskusfüüs vee v veeauru hulk aine massi- v mahuühikus
absoluutne nullpunktfüüs madalaim mõeldav temperatuur (–273,16 °C)
absoluutne temperatuurfüüs temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
absoluutne tõdefil tõde, mis annab objektiivsest tõelisusest igakülgse ja ammendava teadmise

aerofon <aerofon -i 19 s> (< aero- + kr phōnē hääl, heli) • muus puhkpill, liik muusikariistu, milles heli tekib õhusamba võnkumisest pilli torus

akord <ak`ord akordi ak`ordi 22e s> (it accordo kooskõla; kokkulepe, leping) • muus vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla; maj võlakorralduskokkulepe
akordtasumaj eelneva kokkuleppe alusel kogu töö eest makstav tasu

aktsentueerima <aktsentu|`eerima -eerib 28 v> (keskld accentuare rõhke järgima < ld accentus rõhk) • rõhutama, rõhutatult hääldama; muus üksikut heli v akordi eriti rõhutama

altereerima <alter|`eerima -eerib 28 v> • muus heli kõrgust muutma, alteratsiooni teostama

antifon <antifon -i 19 s> (keskld antiphona < kr antiphōnos vastukõlav), antifoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s>
1. muus vahelduslaul, mida protestantlikus liturgias vaimulik ja kogudus v katoliku kirikus kaks koori laulavad vaheldumisi
2. relig mitmesuguste katoliku liturgiliste tekstide nimetus (nt tunnipalves psalme ja hümne raamivad salmid)
3. (< anti- + kr phōnē hääl, heli) med, tehn kõrva tugeva v kestva müra v kahina eest kaitsev seade, mürakiiver v -klapid

antitsipatsioon <antitsipatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld anticipatio) • ennetamine; etteaimamine; nähtuse v toimingu enneaegne asetleidmine; mingi sündmuse mõtteline ennetamine; muus ennak, järgneva akordi ühe v mitme heli esinemine eelnevas akordis akordivälisena

apofoonia (< apo- + kr phōnē hääl, heli) ablaut

atmosfääriakustika <+ ak´ustika 1 s> (< atmosfäär) • meteor meteoroloogiline akustika, meteoroloogia haru, mis uurib heli levimist atmosfääris ja meteoroloogilise päritoluga helisid (müristamist, tuule ulumist, mere mühinat jne)

atraktant <atrakt|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld attractio kokkutõmme < attrahere külge tõmbama) • biol (putukaid) ligimeelitav tegur (nt värvus, heli)

audifon <audifon -i 19 s> (< ld audire kuulma + kr phōnē hääl, heli) • aj, tehn omaaegne kuuldeseadis kuulmise osaliselt kaotanud isikuile

audio- (< ld audire) • kuuldeline, kuulde-, kuulmis-, heli-

autofoonia <+ f`oonia 1 s> (< auto- + kr phōnē hääl, heli) • med sisekõrvakahjustusest tekkinud kuulmishäire, mille puhul oma hääl kuuldub liiga tugevana

bronhofoonia <+ f`oonia 1 s> (< kr bronchos kopsutoru + phōnē hääl, heli) • med kopsutorude heli, auskulteerimisel kuuldav bronhihääl kopsukoe tihkestuse korral

c [tsee]
1. vt senti-
2. muus alusastmiku 1. heli tähtnimetus, silpnimetus do
c-võti vt aldivõti, tenorivõti

CD1 [tsee-dee] {lüh ingl sõnadest compact disk} • laserplaat pms heli salvestamiseks

click [klikk] (ingl) • info vt klikk2; med lühike terav heli (nt südametoonide osana)

col legno [kol lenjo] (it puiduga), lüh c. l.muus keelpillidel vibu e poogna seljaga heli tekitamine

d
1. muus alusastmiku 2. heli tähtnimetus, silpnimetus re
2. vt detsi-

diafoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s> (< dia- + kr phōnē heli) • mer aparaat majakailt udu ajal helisignaalide andmiseks

diees <di`ees dieesi di`eesi 22e s> (pr dièse < kr diesis väikseim intervall, nt pooltoon) • muus alteratsioonimärk #, mis kõrgendab heli pooltooni võrra

diktofon <diktofon -i 19 s> (< ld dictare ette ütlema + kr phōnē hääl, heli) • tehn kõnesalvestusseade, kaasaskantav seade kõne salvestamiseks ja selle taasesitamiseks

dissonants <disson|`ants -antsi -`antsi 22e s> (pr dissonance < ld dissonans lahkheliline, kooskõlatu) • muus ebakõla, konsonantsi rikkumine tonaalses muusikas, helisuhe v heliühend, milles mõni heli ei sula teiste samaaegsetega üheks helimuljeks, vastand konsonants; piltl lahkheli, ebakõla, kellegi sõnade v käitumise mittevastavus konkreetsele olukorrale

do <d`o 26 s> (it) • muus alusastmiku 1. heli silpnimetus; kuni XVII s-ni oli nimetus ut; tähtnimetus c
do-võti vt aldivõti, tenorivõti

dodekafoonia <+ f`oonia 1 s> (< kr dōdeka kaksteist + kr phōnē hääl, heli) • muus kaksteisthelimuusika, kompositsioonimeetod, mis põhineb oktavi 12 heli osatähtsuse täielikul võrdsustamisel

dublbemoll <+ bem|`oll -olli -`olli 22e s> (pr double bémol) • muus kaksikbemoll, alteratsioonimärk (♭♭), mis madaldab heli terve tooni võrra

dubldiees <+ di`ees dieesi di`eesi 22e s> (pr double dièse) • muus kaksikdiees, alteratsioonimärk (Χ), mis kõrgendab heli terve tooni võrra

duool <du`ool duooli du`ooli 22e s> (sks Duole < ld duo kaks) • muus kahest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab kolme sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 2 ja kaarega). Vt ka triool, kvartool, kvintool, sekstool, septool

dusoon <dus|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld duo kaks + sonus heli, hääl) • muus kakskõla, kahehäälne kooskõla. Vt ka konsoon, unisoon

e
1. muus alusastmiku 3. heli tähtnimetus, silpnimetus mi
2. mat teatud irratsionaalarv (transtsendentne arv)
3. füüs elementaarlaengu tähis

eufoonia <+ f`oonia 1 s> (kr euphōnia < eu- + phōnē hääl, heli) • ilukõla, heakõlalisus, vastand kakofoonia; kirj keeleline ilukõla, mis saavutatakse häälikuvalikuga

eufoonium <euf`oonium -i 19~2e s> (< kr euphōnos heakõlaline < eu- + phōnē hääl, heli) • muus madala häälega vaskpuhkpill

f
1. {lüh sõnast feminiinum}
2. {lüh sõnast frekvents}
3. {lüh sõnast femto-}
4. muus alusastmestiku 4. heli tähtnimetus, silpnimetus fa
f-võti vt bassivõti

fa <f`a 26 s> • muus alusastmiku 4. heli silpnimetus, tähtnimetus f
fa-võti vt bassivõti

fermaat <ferm|`aat -aadi -`aati 22e s> (it fermata peatus) • muus pikendusmärk, heli v pausi pikendamise märk noodi v pausi kohal (harvem nende all)

fileerima <fil|`eerima -eerib 28 v> (< filee)
1. tekst võrkpitsi valmistama
2. kok fileed (2) eraldama
3. (pr filer) muus heli pikalt sujuvalt kuni hääbumiseni kõlada laskma

flažolett <flažol|`ett -eti -`etti 22e s> (pr flageolet < vanapr flajol flööt < ld flare puhuma) muus
1. endisaegne väike flööditaoline puupuhkpill
2. flöödikõlaline heli keelpillil v harfil
3. flöödi tämbriga oreliregister

fonatsioon <fonatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr phonation < kr phōnē hääl, heli) • lgv foneerimine, hääle tekitamine, hääldamine

foneem <fon|`eem -eemi -`eemi 22e s> (pr phonème < kr phōnēma heli, kõne) • lgv väikseim tähendust eristav keeleüksus (häälik v häälikuühend)

foneerima <fon|`eerima -eerib 28 v> (< kr phōnē hääl, heli) • hääldama

fono- (< kr phōnē hääl, heli) • hääle-, heli-; hääliku-

fonograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (fono- + -graaf) • aj, tehn endisaegne seade heli mehaaniliseks salvestamiseks ja taasesitamiseks

fonografeerima <+ graf|`eerima -eerib 28 v> • heli fonograafi abil salvestama

fonogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< fono- + -gramm) • helisalvestis, mehaaniliselt, magnetiliselt v fotograafiliselt salvestatud heli

foon2 <f`oon fooni f`ooni 22e s> (< kr phōnē hääl, heli) • füüs helivaljuse mõõtühik, tähis phon; lgv foneemi avaldumine kõnes (hääleliselt)

foonon <f`oonon -i 2e s> (ingl phonon < kr phōnē hääl, heli) • füüs kvaasiosake, ka vedela heeliumi võnkevälja kvant

g
1. grammi tähis
2. muus alusastmiku 5. heli tähtnimetus, silpnimetus sol
g-võti vt sol-võti

geofon <g`eofon -i 2e s> (< geo- + kr phōnē hääl, heli) • geol aparaat maakoores levivate helilainete registreerimiseks, seismograafi eriliik

grammofon <grammofon -i 19 s> (< kr gramma kirjutis + phōnē hääl, heli) • tehn mehaaniliselt plaadile salvestatud heli taasesitamise seade, vinüülplaadimängija

guiro <guiro 16 s> (hisp güiro < aravaki k-d) • muus, folkl Ladina-Ameerika rahvapill, põiksälgustatud pudelkõrvits v bambus, millel pulgatõmme tekitab kraapiva heli; teisend: õõnestatud pudelkõrvits, mida ümbritseva nöörvõrgu küljes olevad klaaspärlid raputamisel tärisevad

h
1. {lüh sõnast hora1}
2. {lüh sõnast hekto-}
3. muus alusastmiku 7. heli tähtnimetus, silpnimetus si

hekelfon <hekelfon -i 19 s> (< pn Heckel, Saksa firma + kr phōnē hääl, heli) • muus kahekordse lesthuulikuga puupuhkpill (baritonoboe)

heterofoonia <+ f`oonia 1 s> (< hetero- + kr phōnē hääl, heli) • muus meloodia esitamine ühel ajal mitme ettekandja poolt, kusjuures see kõlab nii põhikujul kui ka mõningate kõrvalekaldumiste v kaunistustega

hüdroakustika <+ ak´ustika 1 s> (< hüdro- + akustika) • füüs akustika haru, mis uurib heli levimist vees, pms looduslikes veekogudes

hüdrofon <hüdrofon -i 19 s> (< hüdro- + kr phōnē hääl, heli) • tehn seade vees levivate helivõnkumiste vastuvõtmiseks ning elektrivõnkumisteks muundamiseks

hüdrolokaator <+ lok`aator -i 2e s> (< hüdro- + lokaator), sonar <sonar -i 2e s> {lüh ingl sõnadest sound navigation and ranging navigeerimine ja kauguste määramine heli abil} • tehn seade osaliselt v täielikult vees olevate objektide avastamiseks ning nende asukoha (suuna ja kauguse) määramiseks. Vt ka kajalood

hüperheli <+ heli 17 s> (< hüper-) • füüs heli, mille sagedus on üle 106 kHz

hüpertekst <+ t`ekst teksti t`eksti 22e s> (ingl hypertext) • info hajusalt paiknevatest osadest koosnev, kuid viitesõnade (hüperlinkide) kaudu tervikut moodustav digitaalne tekstikogum; laiemas tähenduses hõlmab ka graafikat, heli ja videot

ideofoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s> (< ideo- + kr phōnē hääl, heli) • lgv onomatopoeetiline v helisid jäljendav sõna

idiofon <idiofon -i 19 s> (< idio- + kr phōnē hääl, heli) • muus „iseheliseja“, korpuspill, löökpill, kus heli tekib kogu instrumendi võnkumisest, nt gong, kastanjetid, triangel

infraheli <+ heli 17 s> (< infra-) • füüs heli, mille sagedus on alla 16 hertsi; ei ole kuuldav, kuid suure amplituudi korral tekitab kõrvas valuaistingu; infrahelisid põhjustavad atmosfääriprotsessid (tuul, äike), maavärinad, masinate vibratsioon, liiklus jms

intensiivsus <intens`iivsus -e 11~9 s> (< intensiivne) • pingsus, tõhusus; tugevus; füüs kiirguse v heli intensiivsus on energiahulk, mis ajaühikus langeb kiirguse v heli levimise suunaga risti olevale pindalaühikule

interferents <interfer|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< inter- + ld ferire lööma)
1. pärssimine, vastuseis
2. füüs kohtuvate heli-, valgus- v raadiolainete vastastikune toime
3. biol ühe viiruse tekitatud muutuse pidurdumine rakus teise viiruse toime tõttu
4. psühh kahe v enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel vähemalt ühe protsessi karakteristikud halvenevad
5. lgv ühe keele mõju teisele keelele, selle tarvitusele

intervall <interv|`all -alli -`alli 22e s> (ld intervallum) (ruumi- v aja-)vahemik
1. füüs suurus, mis väljendab kahe sündmuse (punkthetke) vastastikust eraldatust ajas ja ruumis
2. muus kahe kooskõlava (harmooniline intervall) v teineteisele järgneva (meloodiline intervall) heli kõrguse vahe, vt ka priim, sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim, oktav, noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim
3. mat vahemik, kõigi nende arvude (v punktide) hulk, mis asetsevad kahe antud arvu (v punkti) a ja b vahel
4. sõj sõjaväelaste, sõidukite v üksuste määratud vahemaa üksteisest külgsuunas või ka (sõidukitel) järjestikku
5. med nähtudevaba vaheaeg haiguse kulus

isofooniline <+ foonili|ne -se -st 12 adj> (< iso- + kr phōnē hääl, heli) • hääle- v helinähtuste olemasolu märkiv

isolatsioon <isolatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr isolation < isoleerima)
1. eraldamine; eraldumine; eraldumus
2. sotsiol vabadusekaotusega seotud eraldamine ümbrusest
3. med ümbrusele ohtlike haigete eraldamine (vastavatesse haiglatesse v ruumidesse)
4. biol isoleeritus, liikide v liigisiseste rühmituste vahelise ristumise püsiv v pikemaajaline puudumine
5. tehn vahend õhu, heli, soojuse, vee, elektri jm soovimatu juurde- v äravoolu tõkestamiseks

kakofoonia <+ f`oonia 1 s> (< kako- + kr phōnē heli, hääl) • ka muus ebakõla, kõrvale ebameeldiv kõla. Vastand eufoonia

kammertoon <+ t`oon tooni t`ooni 22e s> (sks Kammerton < kammermuusika + toon) • muus normaalkõrgusega helihark, mis võnkuma panduna tekitab heli sagedusega 440 Hz; kasut helikõrguse etalonina muusikariistade häälestamisel ja laulmisel

kassett <kass|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cassette < it cassetta kastike)
1. tehn lameda karbi kujuline heli- v videolindiga seadis
2. fot valgustihe mahuti plaatide v filmi asetamiseks fotoaparaati v filmikaamerasse
3. kartongist lahtise seljaga kaitsekarp raamatute, kirjapaberi vms jaoks
4. sõj seadis lennukilt seeriaviisi pommide heitmiseks; van laskurrelva padrunisalve endisaegne nimetus
5. (sks Kassette < it) arhit ruudukujuline laesüvend talastiku v võlviroodude vahel
kassettlagi (sks Kassettendecke) • arhit tihedasti kõrvuti paiknevate (ka rosettidega vm kaunistatud) kassettidega lagi

klaver <klaver -i 2e s> (sks Klavier < ld clavis võti, riiv, keskld klahv) • muus tähtsaimaid klahvpille, kus heli tekib vildiga kaetud haamrikese löögist keelele

klipp <kl`ipp klipi kl`ippi 22e s> (ingl clip) • heli- v videolõik

kordofon <kordofon -i 19 s> (< kr chordē pillikeel + phōnē hääl, heli) • muus keelpill

kromaatiline <kromaatili|ne -se -st 12 adj> (kr chrōmatikos)
1. värvuselisel erinevusel põhinev, värvuseline, värviline, värvus-
2. muus helistiku põhihelist poole v terve tooni võrra kõrgendatud v madaldatud (heli kohta)
kromaatiline heliastmikmuus pooltoonide kaupa tõusev v langev heliastmik, vt ka diatooniline heliastmik

ksülofon <ksülofon -i 19 s> (< ksülo- + kr phōnē hääl, heli) • muus löökpill, koosneb kromaatilise heliastmikuna häälestatud puuplaatidest, heli tekib spetsiaalsete puupulkadega plaatidele lüües

kvadrofoonia <+ f`oonia 1 s> (< ld quattuor neli + kr phōnē hääl, heli) • tehn neljakanaliline heliülekanne, mille eesmärk on luua kuulaja ümber ruumiheli (erinevalt kahekanalilisest stereosüsteemist, mis loob helipanoraami kuulaja ees)

kvartool <kvart|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Quartole < ld quartus neljas) • muus neljast võrdse vältusega helist koosnev suvajaotusega rütmikujund, mis asendab kolme sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 4). Vt ka duool, triool, kvintool, sekstool, septool

kvintool <kvint|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Quintole < ld quintus viies) • muus viiest võrdse vältusega helist koosnev suvajaotusega rütmikujund, mis asendab kolme v nelja sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 5). Vt ka duool, triool, kvartool, sekstool, septool

la <l`a 26 s> • muus alusastmiku 6. heli silpnimetus, tähtnimetus a

larüngofon <lar´üngofon -i 19 s> (< larüngo- + kr phōnē hääl, heli) • tehn kõrimikrofon, kõrile asetatav mikrofon, mis võtab vahetult vastu häälekurdude helivõnkumisi

lasergrammofon <+ grammofon -i 19 s> (< laser + grammofon) • tehn laserplaadimängija, taasesitab heli vinüülplaadilt, kasutades helivao lugemiseks laserikiirt

laserplaat <+ pl`aat plaadi pl`aati 22e s> (< laser) • info CD-plaat, heli, teksti v pildi optilise digitsalvestusega ketas läbimõõduga 120 mm, mida loetakse laserkiirega. Vt ka laserketas

lokaator <lok`aator -i 2e s> (< ld locare asetama, paigutama)
1. tehn seade objekti asukoha määramiseks sellelt peegeldunud heli- v elektromagnetlainete v objekti enese kiirguse järgi
2. info sisendseade punkti koordinaadiandmete saamiseks, nt valguspliiats, hiir

magnetofon <magnetofon -i 19 s> (< magnet + kr phōnē hääl, heli), makk <m`akk maki m`akki 22e s> • tehn seade heli vm informatsiooni magnetiliseks salvestamiseks magnetlindile ja salvestatu taasesitamiseks

mantra <m`antra 1 s> (sanskr mõte) • relig maagilise toimega silp, sõna, lause või heli Idamaade usundeis, loits; piltl pidevalt korratav fraas

marimba <mar´imba 16 s> , marimbafon <mar´imbafon -i 19 s> (< it, port marimba < bantu k-d + kr phōnē hääl, heli) • muus puitplaatidega ja metalltorukestest resonaatoritega madalakõlaline ksülofon, mida mängitakse nuiakestega; algselt Lõuna-Aafrika ja Kesk-Ameerika neegrite löökpill

mediant <medi|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits medians poolitav) • muus helistiku toonika ja dominandi vaheline heli; ülemine mediant on helistiku kolmas aste; alumine mediant on helistiku kuues aste

megafon <megafon -i 19 s> (< mega- + kr phōnē hääl, heli)
1. lehtritaoline kõnetoru, ruupor
2. tehn elektriruupor, mis koosneb ühisesse kesta paigutatud mikrofonist, võimendist ja valjuhääldist

melo- (< kr melos laul, viis) • heli-, muusika-

membranofon <membr´anofon -i 19 s> (< ld membrana kile + kr phōnē hääl, heli) • muus nahaga kaetud löökpill, nt trumm, timpan

metafoonia <+ f`oonia 1 s> (< meta- + kr phōnē hääl, heli), umlaut <`uml|`aut -audi -`auti 22e s> (sks Umlaut) • lgv tüvevokaali muutumine järgneva silbi vokaali mõjul, nt Hand – Hände (saksa keeles)

metallofon <met´allofon -i 19 s> (< metallo- + kr phōnē hääl, heli) • muus vasarakestega mängitav löökpill, koosneb heliastmikuna häälestatud metallplaatidest v -torudest

mi <m`i 26 s> • muus alusastmiku 3. heli silpnimetus, tähtnimetus e

mikrofon <mikrofon -i 19 s> (< mikro- + kr phōnē heli, hääl) • el side- ja helitehnikas kasutatav elektroakustikaseade, mis muundab helivõnkumise elektrivõnkumiseks

MMS {lüh ingl sõnadest Multimedia Message Service multimeediumsõnumiteenus} info
1. mobiiltelefonsides multimeediumsõnumi edastamise süsteem, võimaldab lisaks tekstile saata ja vastu võtta ka pilte ning heli- ja videoinfot
2. multimeediumsõnum, SMS-i edasiarendus

moderaator <moder`aator -i 2e s> (< ld moderator talitseja, juhtija)
1. tehn pidur, masina käiku aeglustav seadis
2. muus muusikariista heli reguleerija
3. info võrgufoorumit haldav isik
4. väitluse, diskussiooni, koosoleku, vestlussaate vmt juht ja suunaja

monofoonia <+ f`oonia 1 s> (< mono- + kr phōnē heli, hääl) • tehn ühekanaliline heliülekanne ja -salvestus. Vt ka stereofoonia

multimeedium <+ m`eedium -i 19~2e s> (< multi- + meedium) • heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus

naturaalhelirida <+ rida r`ea r`itta 18u s> (< naturaalne) • muus osahelirida, heli moodustavate harmooniliste osahelide kogum

nautofon <nautofon -i 19 s> (< kr nautēs meremees + phōnē hääl, heli) • mer elektromagnetiline membraaniga udusignaaliaparaat, kasut tuletornides ja laevadel

noon <n`oon nooni n`ooni 22e s> (ld nonus üheksas)
1. muus üheksas aste teatavast põhihelist arvates; intervall, mis laiuselt vastab suhtele 1. ja 9. astme vahel, st mis koosneb oktavist ja sekundist
2. relig katoliku palve varapärastlõunane osa
noonakordmuus viie tertsina paikneva heli kooskõla

oboe <ob`oe 26 s> (it oboe < pr hautbois < haut kõrge, ka heli kohta + bois puit, puupuhkpillid) • muus veidi nasaalse kõlaga puupuhkpill, nüüdisaegse orkestri instrument

orel <orel -i 2e s> (sks Orgel < ld organum < kr organon tööriist) • muus klahvpill, mille heli tekitavad suure heliulatusega ja rohkete kõlavärvingutega viled
orelpunktmuus pedaal, mitmehäälses muusikas kestvalt ühel kõrgusel kõlav heli v kooskõla, mis ei sõltu teiste häälte liikumisest ega harmoonia muutustest

parafoneerima <parafon|`eerima -eerib 28 v> (< para- + kr phōnē hääl, heli) • kõnelemisel v laulmisel järsku falsetti üle minema, (eriti tahtmatult) „kiremishäält“ tegema

parafoonia <+ f`oonia 1 s> (< para- + kr phōnē hääl, heli) • muus muusika faktuuri liik, paralleelsete kooskõlade järgnevus

perkussioon <perkussi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld percussio löömine, löök) • koputus, koputlus; med sõrme v vasarakese koputusel tekkiva heli põhjal elundi seisundi kindlakstegemine

plokkflööt <+ fl`ööt flöödi fl`ööti 22e s> (sks Blockflöte < plokk + flööt) • muus nokataolise huuliku ja 8 sõrmeavaga vertikaalselt mängitav puupuhkpill, millel heli tekib huulikusse paigutatud ploki abil moodustunud peenikese õhujoa lõikumisel vastu huulikut

ponderomootorjõud <+ j`õud j`õu j`õudu 22e s> (< ld pondus, gen ponderis kaal + motor liigutaja) • füüs elektriliselt laetud kehale v elektrivooluga juhile elektromagnetväljas mõjuv mehaaniline jõud; ka valguse ja heli rõhk

poogen <p`oog|en -na 2 s> (sks Bogen kaar, vibu)
1. muus poogenpillidel heli tekitamise vahend; koosneb elastsest puitridvast ja selle otste vahele pinguldatud hobusesabajõhvidest
2. trük standardse suurusega paberileht, mida kasut trükise valmistamiseks; arvestusühik kirjastusalal ja polügraafias, vt ka autoripoogen
3. piltl liikuva keha tekitatud kaar, nt tantsusamm

poogenpill <+ p`ill pilli p`illi 22e s> • muus vibupill, keelpill, millel heli tekitatakse poognaga. Vt ka tšello, vioola, kontrabass

psalm <ps`alm psalmi ps`almi 22e s> (kr psalmos sõrmitsemine, näppepilli heli, näppepilliga saadetav laul) • relig, muus vaimulik laul, eriti Taaveti laulude hulka kuuluv laul

psalteerium <psalt`eerium -i 19~2e s> (ld psalterium < kr psaltērion), psalter <ps`alt|er -ri 2e s> • muus idamaist päritolu vanaaegne kandle tüüpi keelpill, mille lamedale kõlakastile olid pinguldatud eri pikkusega sool- v teraskeeled; heli tekitati kas sõrmede v lipitsaga. Vt ka psalmodikon

raadiomikrofon <+ mikrofon -i 19 s> (< raadio) • tehn heli ülekandmise seade, mis koosneb mikrofonist ja patareitoitega ultralühilaineraadiosaatjast; komplekti kuulub ka ultralühilainevastuvõtja, mis edastab vastuvõetud helisignaali võimendisse v salvestusseadmesse

re <r`e 26 s> • muus alusastmiku 2. heli silpnimetus, tähtnimetus d

repetitsioon <repetitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld repetitio)
1. läbivõetu kordamine, selgeks harjutamine; õppetöös järeleaitamine
2. näidendi, kontserdi, filmistseeni jne proov
3. muus klaveri haamermehhanismi mängutundlikkus sama heli kiirel kordamisel

reverberatsioon <reverberatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld reverberare tagasi lööma) • füüs järelkõla, heli korduvast peegeldumisest ja hajumisest põhjustatud sumbumine ruumis
reverberatsiooniaegfüüs järelkõlakestus, aeg, mille kestel helirõhk pärast heli järsku lakkamist väheneb ühe tuhandikuni
reverberatsioonikamberfüüs akustilisteks mõõtmisteks ühtlase helivälja tekitamise ruum

rinforzando [rinforts·ando] (it), lüh rf, rfzmuus äkki (kas üksikut heli v tervet helikäiku) tugevdades

saksofon <saksofon -i 19 s> (< pn A. Sax, Belgia pillimeister, 1814–94 + kr phōnē hääl, heli) • muus puhkpill, mille heli tekitab plastist, kautšukist v metallist huulikule kinnitatud rooglesta võnkumine; kuulub puupuhkpillide rühma, kuigi valmistatakse metallist; ehituselt lähedane klarnetile

samplima <s`amplima samplib 28 v> , sämplima <s`ämplima sämplib 28 v> (ingl sample proovi võtma) • info, muus heli arvutimuusika vms elektrooniliselt töödeldava helitoote tarbeks talletama

sarrusofon <sarr´usofon -i 19 s> (< pn Sarrus + kr phōnē hääl, heli) • muus sõjaväekapellmeister Sarrusi ja pillimeister Gautrot’ loodud karedavõitu heliga topeltlesthuulikuga vaskpuhkpill

sekstakord <+ ak`ord akordi ak`ordi 22e s> (< sekst + akord) • muus põhikolmkõla esimene pööre, mille madalaim heli on heliastmiku terts (1), madalaima ja kõrgeima heli intervall on sekst (1)

sekstool <sekst|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Sextole < ld sextus kuues) • muus kuuest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab nelja sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 6). Vt ka duool, triool, kvartool, kvintool, septool

septakord <+ ak`ord akordi ak`ordi 22e s> (< septim + akord) • muus nelikõla (nelja heli kooskõla), mille alumise ja ülemise heli intervall on septim

septool <sept|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Septole < ld septimus seitsmes) • muus seitsmest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab 6 v 8 sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 7). Vt ka duool, triool, kvartool, kvintool, sekstool

sforzando [sforts·ando] (it), sforzato [sfortsaato] (it), lüh sf, sfzmuus üht heli (akordi) tugevasti rõhutades, märk ^ noodi v kooskõla kohal

si <s`i 26 s> • muus alusastmiku 7. heli silpnimetus; tähtnimetus h

sireen <sir|`een -eeni -`eeni 22e s> (kr pn Seirēn)
1. müt Vana-Kreeka müt-s meresaarel elav kuri lindnaine, kelle laul ahvatles möödasõitvaid laevnikke surma
2. tehn heligeneraator, milles heli tekib õhu- v aurujuga augustatud ketta v silindri abil perioodiliselt katkestades; kasut signalisatsiooniseadmena merenduses, kodanikukaitses jm

sono-, täishääliku ees son- (< ld sonus heli, hääl) • heli-, kõla-

sound [saund] (ingl) • muus heli, hääl; kõla, helivärving, saund; ka mingile orkestrile iseloomulik muusikastiil

spikaato <spikaato 16 s> (it spiccato) • muus poogenpillide mänguvõte, kus heli tekitatakse lühida hüpleva poognalöögiga

stereoefekt <+ ef`ekt efekti ef`ekti 22e s> (< stereo- + efekt) • heli v pildi ruumilisuse mulje

stereofoonia <+ f`oonia 1 s> (< stereo- + kr phōnē hääl, heli) • tehn heli salvestamise ja ülekandmise meetod, mille puhul helisignaale edastatakse ja taasesitatakse mitme (hrl kahe) iseseisva kanali kaudu. Vt ka monofoonia

stereofooniline <+ foonili|ne -se -st 12 adj> (< stereo- + kr phōnē hääl, heli) • mitmekanalilise heliga, heli ruumilisuse tajumist võimaldav

stridulatsioon <stridulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld stridere vihisema, sisisema, undama, stridulus vihisev, sisisev, undav) • zool siristamine
stridulatsiooniaparaatzool siristi, pms isaste ritsikaliste ja siristilaste helitekitamisvahend, paikneb eestiibadel v mujal; siristav v sirtsuv heli tekib stridulatsiooni kitiinosade vastamisi hõõrdumisest, stridulatsiooni kile võnkumisest

sul ponticello [sul pontitš·ello] (it roobi juures) • muus mänguvõte, mille puhul keelpillidel tekitatakse roobi juures mängides sahisev heli

sünkroonfilmimine <+ f`ilmimi|ne -se -st 12 s> (< sünkroon- + filmima) • film helifilmi valmistamine, mille puhul filmimine ja heli salvestamine toimuvad korraga

taksofon <taksofon -i 19 s> (vn таксофон < ld taxare hindama + kr phōnē hääl, heli) • telefoniautomaat, mis võimaldab kõnelust pärast ettemakset müntide v telefonikaardiga

telefon <telefon -i 19 s> (< tele- + kr phōnē hääl, heli)
1. telefonside, elektroonilise side liik, mis on mõeldud kõnesignaali edastamiseks juhtmete v raadiolainete kaudu
2. telefoniaparaat, telefonsides kõne edastamise ja vastuvõtmise seade, mis paikneb kõnekohas

tenuto [tenuuto] (it), lüh ten.muus väljapeetult (öeldakse heli vältuse kohta)

toneem <ton|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< ld tonus toon; pinge + kr phōnēma heli, hääl) • lgv tähendust eristav toon. Vt ka toon, toonikeel

tonikaalsus <tonik`aalsus -e 11~9 s> (< kr tonikos pingutatav, pingul) • rõhutatus, esiletõstetus; muus funktsionaalsuse liik, mille puhul üks heli v heliühend esildub kesksena, juhtivana, põhilisena. Vt ka atonaalne

toon <t`oon tooni t`ooni 22e s> (ld tonus < kr tonos pinge, rõhk, helikõrgus)
1. füüs kindla kõrgusega heli
2. muus kindla kõrgusega heli, mis tekib heliallika harmoonilise võnkumise tagajärjel; heli koostisosa, helide kõrguse vahe mõõtühik
3. lgv kõne- v häälevarjund, mis paljudes keeltes eristab ühesugustest häälikutest koosnevate sõnade tähendust
4. kunst värvivarjund
5. piltl maneer, käitumisviis, hea komme
puhastoonmuus ülemtoonideta heli

toonikeel <+ k`eel keele keelte 13 s> (< toon (3)) • lgv keel, milles sõnade v muutelõppude tähendust eristab peale häälikute iseloomulik põhitoonikontuur (heli v viis); nt hiina, vietnami, paljud Aafrika keeled

tremoleerima <tremol|`eerima -eerib 28 v> (< it tremolare värisema) • muus värisevat, lainetavat heli tekitama, eriti laulmisel

tremolo [treemolo] (it), lüh trem. muus
1. sama heli pidev kiire kordumine
2. kahe eri kõrgusega heli kiire vaheldumine

ultraheli <+ heli 17 s> (< ultra-) • füüs inimkõrvale kuuldamatu suure sagedusega (üle 20 kHz) heli
ultrahelidefektoskoopiatehn esemete sisedefektide ja ebakorrapärasuste avastamine ultraheli abil

unisoon <unis|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld unisonus ühekõlaline < uni- + ld sonus heli, hääl)
1. muus ükskõla, ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine; sama meloodia või heliteose esitamine mitme esitaja poolt puhtas priimis või oktavis, vt ka konsoon, dusoon
2. (hrl inessiivis) millegagi kokkusobimine

vibrafon <vibrafon -i 19 s> (< ld vibrare raputama, värisema + kr phōnē hääl, heli) • muus kindla häälestusega, vibreerivaid helisid tekitav löökpill, mida mängitakse 2–4 kummist v plastist südamikuga nuiakesega vastu metallplaate lüües

vibrato [vibraato] (it) • muus lauldes v pilli mängides heli väristamine. Vt ka tremolo

videokaamera <+ kaamera 1 s> (< video- + kaamera) • tehn seade, mis koosneb kokkuehitatud väikesest televisioonikaamerast ja videomagnetofonist; muundab liikuva pildi ja heli elektrisignaaliks ning salvestab selle andmekandjale


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur