[VSL] Võõrsõnade leksikon
Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 150 artiklit
a
1. muus alusastmiku 6. heli tähtnimetus, silpnimetus la (selle järgi häälestatakse pillid)
2. aari tähis
absoluutne <absol`uut|ne -se 2 adj> (ld absolutus) • tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik, vastand relatiivne
absoluutne kunst • kunst kunst, millel pole mingit elulist sisu, selle pooldajate arvates on kunst väärtus omaette, vt ka abstraktsionism
absoluutne kuulmine • muus võime täpselt määrata iga heli täpset (absoluutset) kõrgust kuulmise järgi, ilma muusikariista abita
absoluutne kõrgus • geogr kõrgus üle merepinna
absoluutne monarhia • pol riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule (monarhile)
absoluutne mõõtühikute süsteem • füüs mõõtühikute süsteem, kus põhiühikute hulka kuuluvad pikkus-, massi- ja ajaühik
absoluutne niiskus • füüs vee v veeauru hulk aine massi- v mahuühikus
absoluutne nullpunkt • füüs madalaim mõeldav temperatuur (–273,16 °C)
absoluutne temperatuur • füüs temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
absoluutne tõde • fil tõde, mis annab objektiivsest tõelisusest igakülgse ja ammendava teadmise
aerofon <aerofon -i 19 s> (< aero- + kr phōnē hääl, heli) • muus puhkpill, liik muusikariistu, milles heli tekib õhusamba võnkumisest pilli torus
akord <ak`ord akordi ak`ordi 22e s> (it accordo kooskõla; kokkulepe, leping) • muus vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla; maj võlakorralduskokkulepe
akordtasu • maj eelneva kokkuleppe alusel kogu töö eest makstav tasu
aktsentueerima <aktsentu|`eerima -eerib 28 v> (keskld accentuare rõhke järgima < ld accentus rõhk) • rõhutama, rõhutatult hääldama; muus üksikut heli v akordi eriti rõhutama
altereerima <alter|`eerima -eerib 28 v> • muus heli kõrgust muutma, alteratsiooni teostama
antifon <antifon -i 19 s> (keskld antiphona < kr antiphōnos vastukõlav), antifoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s>
1. muus vahelduslaul, mida protestantlikus liturgias vaimulik ja kogudus v katoliku kirikus kaks koori laulavad vaheldumisi
2. relig mitmesuguste katoliku liturgiliste tekstide nimetus (nt tunnipalves psalme ja hümne raamivad salmid)
3. (< anti- + kr phōnē hääl, heli) med, tehn kõrva tugeva v kestva müra v kahina eest kaitsev seade, mürakiiver v -klapid
antitsipatsioon <antitsipatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld anticipatio) • ennetamine; etteaimamine; nähtuse v toimingu enneaegne asetleidmine; mingi sündmuse mõtteline ennetamine; muus ennak, järgneva akordi ühe v mitme heli esinemine eelnevas akordis akordivälisena
atmosfääriakustika <+ ak´ustika 1 s> (< atmosfäär) • meteor meteoroloogiline akustika, meteoroloogia haru, mis uurib heli levimist atmosfääris ja meteoroloogilise päritoluga helisid (müristamist, tuule ulumist, mere mühinat jne)
atraktant <atrakt|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld attractio kokkutõmme < attrahere külge tõmbama) • biol (putukaid) ligimeelitav tegur (nt värvus, heli)
audifon <audifon -i 19 s> (< ld audire kuulma + kr phōnē hääl, heli) • aj, tehn omaaegne kuuldeseadis kuulmise osaliselt kaotanud isikuile
audio- (< ld audire) • kuuldeline, kuulde-, kuulmis-, heli-
autofoonia <+ f`oonia 1 s> (< auto- + kr phōnē hääl, heli) • med sisekõrvakahjustusest tekkinud kuulmishäire, mille puhul oma hääl kuuldub liiga tugevana
bronhofoonia <+ f`oonia 1 s> (< kr bronchos kopsutoru + phōnē hääl, heli) • med kopsutorude heli, auskulteerimisel kuuldav bronhihääl kopsukoe tihkestuse korral
c [tsee]
1. vt senti-
2. muus alusastmiku 1. heli tähtnimetus, silpnimetus do
c-võti vt aldivõti, tenorivõti
CD1 [tsee-dee] {lüh ingl sõnadest compact disk} • laserplaat pms heli salvestamiseks
click 
[klikk] (ingl) • info vt klikk2; med lühike terav heli (nt südametoonide osana)
col legno [kol lenjo] (it puiduga), lüh c. l. • muus keelpillidel vibu e poogna seljaga heli tekitamine
diafoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s> (< dia- + kr phōnē heli) • mer udusireeniseade, aparaat majakailt udu ajal helisignaalide andmiseks
diees <di`ees dieesi di`eesi 22e s> (pr dièse < kr diesis väikseim intervall, nt pooltoon) • muus alteratsioonimärk #, mis kõrgendab heli pooltooni võrra
diktofon <diktofon -i 19 s> (< ld dictare ette ütlema + kr phōnē hääl, heli) • tehn kõnesalvestusseade, kaasaskantav seade kõne salvestamiseks ja selle taasesitamiseks
dissonants <disson|`ants -antsi -`antsi 22e s> (pr dissonance < ld dissonans lahkheliline, kooskõlatu) • muus ebakõla, konsonantsi rikkumine tonaalses muusikas, helisuhe v heliühend, milles mõni heli ei sula teiste samaaegsetega üheks helimuljeks, vastand konsonants; piltl lahkheli, ebakõla, kellegi sõnade v käitumise mittevastavus konkreetsele olukorrale
do <d`o 26 s> (it) • muus alusastmiku 1. heli silpnimetus; kuni XVII s-ni oli nimetus ut; tähtnimetus c
do-võti vt aldivõti, tenorivõti
dodekafoonia <+ f`oonia 1 s> (< kr dōdeka kaksteist + kr phōnē hääl, heli) • muus kaksteisthelimuusika, kompositsioonimeetod, mis põhineb oktavi 12 heli osatähtsuse täielikul võrdsustamisel
dublbemoll <+ bem|`oll -olli -`olli 22e s> (pr double bémol) • muus kaksikbemoll, alteratsioonimärk (♭♭), mis madaldab heli terve tooni võrra
dubldiees <+ di`ees dieesi di`eesi 22e s> (pr double dièse) • muus kaksikdiees, alteratsioonimärk (Χ), mis kõrgendab heli terve tooni võrra
duool <du`ool duooli du`ooli 22e s> (sks Duole < ld duo kaks) • muus kahest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab kolme sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 2 ja kaarega). Vt ka triool, kvartool, kvintool, sekstool, septool
dusoon <dus|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld duo kaks + sonus heli, hääl) • muus kakskõla, kahehäälne kooskõla. Vt ka konsoon, unisoon
e
1. muus alusastmiku 3. heli tähtnimetus, silpnimetus mi
2. mat teatud irratsionaalarv (transtsendentne arv)
3. füüs elementaarlaengu tähis
eufoonia <+ f`oonia 1 s> (kr euphōnia < eu- + phōnē hääl, heli) • ilukõla, heakõlalisus, vastand kakofoonia; kirj keeleline ilukõla, mis saavutatakse häälikuvalikuga
eufoonium <euf`oonium -i 19~2e s> (< kr euphōnos heakõlaline < eu- + phōnē hääl, heli) • muus madala häälega vaskpuhkpill
f
1. {lüh sõnast feminiinum}
2. {lüh sõnast frekvents}
3. {lüh sõnast femto-}
4. muus alusastmestiku 4. heli tähtnimetus, silpnimetus fa
f-võti vt bassivõti
fermaat <ferm|`aat -aadi -`aati 22e s> (it fermata peatus) • muus pikendusmärk, heli v pausi pikendamise märk noodi v pausi kohal (harvem nende all)
fileerima <fil|`eerima -eerib 28 v> (< filee)
1. tekst võrkpitsi valmistama
2. kok fileed (2) eraldama
3. (pr filer) muus heli pikalt sujuvalt kuni hääbumiseni kõlada laskma
flažolett <flažol|`ett -eti -`etti 22e s> (pr flageolet < vanapr flajol flööt < ld flare puhuma) muus
1. endisaegne väike flööditaoline puupuhkpill
2. flöödikõlaline heli keelpillil v harfil
3. flöödi tämbriga oreliregister
fonatsioon <fonatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr phonation < kr phōnē hääl, heli) • lgv foneerimine, hääle tekitamine, hääldamine
foneem <fon|`eem -eemi -`eemi 22e s> (pr phonème < kr phōnēma heli, kõne) • lgv väikseim tähendust eristav keeleüksus (häälik v häälikuühend)
foneerima <fon|`eerima -eerib 28 v> (< kr phōnē hääl, heli) • hääldama
fono- (< kr phōnē hääl, heli) • hääle-, heli-; hääliku-
fonograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (fono- + -graaf) • aj, tehn endisaegne seade heli mehaaniliseks salvestamiseks ja taasesitamiseks
fonografeerima <+ graf|`eerima -eerib 28 v> • heli fonograafi abil salvestama
fonogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< fono- + -gramm) • helisalvestis, mehaaniliselt, magnetiliselt v fotograafiliselt salvestatud heli
foon2 <f`oon fooni f`ooni 22e s> (< kr phōnē hääl, heli) • füüs helivaljuse mõõtühik, tähis phon; lgv foneemi avaldumine kõnes (hääleliselt)
foonon <f`oonon -i 2e s> (ingl phonon < kr phōnē hääl, heli) • füüs kvaasiosake, ka vedela heeliumi võnkevälja kvant
geofon <g`eofon -i 2e s> (< geo- + kr phōnē hääl, heli) • geol aparaat maakoores levivate helilainete registreerimiseks, seismograafi eriliik
grammofon <grammofon -i 19 s> (< kr gramma kirjutis + phōnē hääl, heli) • tehn mehaaniliselt plaadile salvestatud heli taasesitamise seade, vinüülplaadimängija
guiro <guiro 16 s> (hisp güiro < aravaki k-d) • muus, folkl Ladina-Ameerika rahvapill, põiksälgustatud pudelkõrvits v bambus, millel pulgatõmme tekitab kraapiva heli; teisend: õõnestatud pudelkõrvits, mida ümbritseva nöörvõrgu küljes olevad klaaspärlid raputamisel tärisevad
h
1. {lüh sõnast hora1}
2. {lüh sõnast hekto-}
3. muus alusastmiku 7. heli tähtnimetus, silpnimetus si
hekelfon <hekelfon -i 19 s> (< pn Heckel, Saksa firma + kr phōnē hääl, heli) • muus kahekordse lesthuulikuga puupuhkpill (baritonoboe)
heterofoonia <+ f`oonia 1 s> (< hetero- + kr phōnē hääl, heli) • muus meloodia esitamine ühel ajal mitme ettekandja poolt, kusjuures see kõlab nii põhikujul kui ka mõningate kõrvalekaldumiste v kaunistustega
hüdroakustika <+ ak´ustika 1 s> (< hüdro- + akustika) • füüs akustika haru, mis uurib heli levimist vees, pms looduslikes veekogudes
hüdrofon <hüdrofon -i 19 s> (< hüdro- + kr phōnē hääl, heli) • tehn seade vees levivate helivõnkumiste vastuvõtmiseks ning elektrivõnkumisteks muundamiseks
hüdrolokaator <+ lok`aator -i 2e s> (< hüdro- + lokaator), sonar <sonar -i 2e s> {lüh ingl sõnadest sound navigation and ranging navigeerimine ja kauguste määramine heli abil} • tehn seade osaliselt v täielikult vees olevate objektide avastamiseks ning nende asukoha (suuna ja kauguse) määramiseks. Vt ka kajalood
hüpertekst <+ t`ekst teksti t`eksti 22e s> (ingl hypertext) • info hajusalt paiknevatest osadest koosnev, kuid viitesõnade (hüperlinkide) kaudu tervikut moodustav digitaalne tekstikogum; laiemas tähenduses hõlmab ka graafikat, heli ja videot
ideofoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s> (< ideo- + kr phōnē hääl, heli) • lgv onomatopoeetiline v helisid jäljendav sõna
idiofon <idiofon -i 19 s> (< idio- + kr phōnē hääl, heli) • muus „iseheliseja“, korpuspill, löökpill, kus heli tekib kogu instrumendi võnkumisest, nt gong, kastanjetid, triangel
infraheli <+ heli 17 s> (< infra-) • füüs heli, mille sagedus on alla 16 hertsi; ei ole kuuldav, kuid suure amplituudi korral tekitab kõrvas valuaistingu; infrahelisid põhjustavad atmosfääriprotsessid (tuul, äike), maavärinad, masinate vibratsioon, liiklus jms
intensiivsus <intens`iivsus -e 11~9 s> (< intensiivne) • pingsus, tõhusus; tugevus; füüs kiirguse v heli intensiivsus on energiahulk, mis ajaühikus langeb kiirguse v heli levimise suunaga risti olevale pindalaühikule
interferents <interfer|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< inter- + ld ferire lööma)
1. pärssimine, vastuseis
2. füüs kohtuvate heli-, valgus- v raadiolainete vastastikune toime
3. biol ühe viiruse tekitatud muutuse pidurdumine rakus teise viiruse toime tõttu
4. psühh kahe v enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, mille tagajärjel vähemalt ühe protsessi karakteristikud halvenevad
5. lgv ühe keele mõju teisele keelele, selle tarvitusele
intervall <interv|`all -alli -`alli 22e s> (ld intervallum) (ruumi- v aja-)vahemik
1. füüs suurus, mis väljendab kahe sündmuse (punkthetke) vastastikust eraldatust ajas ja ruumis
2. muus kahe kooskõlava (harmooniline intervall) v teineteisele järgneva (meloodiline intervall) heli kõrguse vahe, vt ka priim, sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim, oktav, noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim
3. mat vahemik, kõigi nende arvude (v punktide) hulk, mis asetsevad kahe antud arvu (v punkti) a ja b vahel
4. sõj sõjaväelaste, sõidukite v üksuste määratud vahemaa üksteisest külgsuunas või ka (sõidukitel) järjestikku
5. med nähtudevaba vaheaeg haiguse kulus
isofooniline <+ foonili|ne -se -st 12 adj> (< iso- + kr phōnē hääl, heli) • hääle- v helinähtuste olemasolu märkiv
isolatsioon <isolatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr isolation < isoleerima)
1. eraldamine; eraldumine; eraldumus
2. sotsiol vabadusekaotusega seotud eraldamine ümbrusest
3. med ümbrusele ohtlike haigete eraldamine (vastavatesse haiglatesse v ruumidesse)
4. biol isoleeritus, liikide v liigisiseste rühmituste vahelise ristumise püsiv v pikemaajaline puudumine
5. tehn vahend õhu, heli, soojuse, vee, elektri jm soovimatu juurde- v äravoolu tõkestamiseks
kakofoonia <+ f`oonia 1 s> (< kako- + kr phōnē heli, hääl) • ka muus ebakõla, kõrvale ebameeldiv kõla. Vastand eufoonia
kammertoon <+ t`oon tooni t`ooni 22e s> (sks Kammerton < kammermuusika + toon) • muus normaalkõrgusega helihark, mis võnkuma panduna tekitab heli sagedusega 440 Hz; kasut helikõrguse etalonina muusikariistade häälestamisel ja laulmisel
kassett <kass|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cassette < it cassetta kastike)
1. tehn lameda karbi kujuline heli- v videolindiga seadis
2. fot valgustihe mahuti plaatide v filmi asetamiseks fotoaparaati v filmikaamerasse
3. kartongist lahtise seljaga kaitsekarp raamatute, kirjapaberi vms jaoks
4. sõj seadis lennukilt seeriaviisi pommide heitmiseks; van laskurrelva padrunisalve endisaegne nimetus
5. (sks Kassette < it) arhit ruudukujuline laesüvend talastiku v võlviroodude vahel
kassettlagi (sks Kassettendecke) • arhit tihedasti kõrvuti paiknevate (ka rosettidega vm kaunistatud) kassettidega lagi
klaver <klaver -i 2e s> (sks Klavier < ld clavis võti, riiv, keskld klahv) • muus tähtsaimaid klahvpille, kus heli tekib vildiga kaetud haamrikese löögist keelele
klipp <kl`ipp klipi kl`ippi 22e s> (ingl clip) • heli- v videolõik
kordofon <kordofon -i 19 s> (< kr chordē pillikeel + phōnē hääl, heli) • muus keelpill
kromaatiline <kromaatili|ne -se -st 12 adj> (kr chrōmatikos)
1. värvuselisel erinevusel põhinev, värvuseline, värviline, värvus-
2. muus helistiku põhihelist poole v terve tooni võrra kõrgendatud v madaldatud (heli kohta)
kromaatiline heliastmik • muus pooltoonide kaupa tõusev v langev heliastmik, vt ka diatooniline heliastmik
ksülofon <ksülofon -i 19 s> (< ksülo- + kr phōnē hääl, heli) • muus löökpill, koosneb kromaatilise heliastmikuna häälestatud puuplaatidest, heli tekib spetsiaalsete puupulkadega plaatidele lüües
kvadrofoonia <+ f`oonia 1 s> (< ld quattuor neli + kr phōnē hääl, heli) • tehn neljakanaliline heliülekanne, mille eesmärk on luua kuulaja ümber ruumiheli (erinevalt kahekanalilisest stereosüsteemist, mis loob helipanoraami kuulaja ees)
kvartool <kvart|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Quartole < ld quartus neljas) • muus neljast võrdse vältusega helist koosnev suvajaotusega rütmikujund, mis asendab kolme sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 4). Vt ka duool, triool, kvintool, sekstool, septool
kvintool <kvint|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Quintole < ld quintus viies) • muus viiest võrdse vältusega helist koosnev suvajaotusega rütmikujund, mis asendab kolme v nelja sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 5). Vt ka duool, triool, kvartool, sekstool, septool
larüngofon <lar´üngofon -i 19 s> (< larüngo- + kr phōnē hääl, heli) • tehn kõrimikrofon, kõrile asetatav mikrofon, mis võtab vahetult vastu häälekurdude helivõnkumisi
lasergrammofon <+ grammofon -i 19 s> (< laser + grammofon) • tehn laserplaadimängija, taasesitab heli vinüülplaadilt, kasutades helivao lugemiseks laserikiirt
laserplaat <+ pl`aat plaadi pl`aati 22e s> (< laser) • info CD-plaat, heli, teksti v pildi optilise digitsalvestusega ketas läbimõõduga 120 mm, mida loetakse laserkiirega. Vt ka laserketas
lokaator <lok`aator -i 2e s> (< ld locare asetama, paigutama)
1. tehn seade objekti asukoha määramiseks sellelt peegeldunud heli- v elektromagnetlainete v objekti enese kiirguse järgi
2. info sisendseade punkti koordinaadiandmete saamiseks, nt valguspliiats, hiir
magnetofon <magnetofon -i 19 s> (< magnet + kr phōnē hääl, heli), makk <m`akk maki m`akki 22e s> • tehn seade heli vm informatsiooni magnetiliseks salvestamiseks magnetlindile ja salvestatu taasesitamiseks
mantra <m`antra 1 s> (sanskr mõte) • relig maagilise toimega silp, sõna, lause või heli Idamaade usundeis, loits; piltl pidevalt korratav fraas
marimba <mar´imba 16 s> , marimbafon <mar´imbafon -i 19 s> (< it, port marimba < bantu k-d + kr phōnē hääl, heli) • muus puitplaatidega ja metalltorukestest resonaatoritega madalakõlaline ksülofon, mida mängitakse nuiakestega; algselt Lõuna-Aafrika ja Kesk-Ameerika neegrite löökpill
mediant <medi|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits medians poolitav) • muus helistiku toonika ja dominandi vaheline heli; ülemine mediant on helistiku kolmas aste; alumine mediant on helistiku kuues aste
megafon <megafon -i 19 s> (< mega- + kr phōnē hääl, heli)
1. lehtritaoline kõnetoru, ruupor
2. tehn elektriruupor, mis koosneb ühisesse kesta paigutatud mikrofonist, võimendist ja valjuhääldist
melo- (< kr melos laul, viis) • heli-, muusika-
membranofon <membr´anofon -i 19 s> (< ld membrana kile + kr phōnē hääl, heli) • muus nahaga kaetud löökpill, nt trumm, timpan
metafoonia <+ f`oonia 1 s> (< meta- + kr phōnē hääl, heli), umlaut <`uml|`aut -audi -`auti 22e s> (sks Umlaut) • lgv tüvevokaali muutumine järgneva silbi vokaali mõjul, nt Hand – Hände (saksa keeles)
metallofon <met´allofon -i 19 s> (< metallo- + kr phōnē hääl, heli) • muus vasarakestega mängitav löökpill, koosneb heliastmikuna häälestatud metallplaatidest v -torudest
mikrofon <mikrofon -i 19 s> (< mikro- + kr phōnē heli, hääl) • el side- ja helitehnikas kasutatav elektroakustikaseade, mis muundab helivõnkumise elektrivõnkumiseks
MMS {lüh ingl sõnadest Multimedia Message Service multimeediumsõnumiteenus} info
1. mobiiltelefonsides multimeediumsõnumi edastamise süsteem, võimaldab lisaks tekstile saata ja vastu võtta ka pilte ning heli- ja videoinfot
2. multimeediumsõnum, SMS-i edasiarendus
moderaator <moder`aator -i 2e s> (< ld moderator talitseja, juhtija)
1. tehn pidur, masina käiku aeglustav seadis
2. muus muusikariista heli reguleerija
3. info võrgufoorumit haldav isik
4. väitluse, diskussiooni, koosoleku, vestlussaate vmt juht ja suunaja
monofoonia <+ f`oonia 1 s> (< mono- + kr phōnē heli, hääl) • tehn ühekanaliline heliülekanne ja -salvestus. Vt ka stereofoonia
multimeedium <+ m`eedium -i 19~2e s> (< multi- + meedium) • heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus
naturaalhelirida <+ rida r`ea r`itta 18u s> (< naturaalne) • muus osahelirida, heli moodustavate harmooniliste osahelide kogum
nautofon <nautofon -i 19 s> (< kr nautēs meremees + phōnē hääl, heli) • mer elektromagnetiline membraaniga udusignaaliaparaat, kasut tuletornides ja laevadel
noon <n`oon nooni n`ooni 22e s> (ld nonus üheksas)
1. muus üheksas aste teatavast põhihelist arvates; intervall, mis laiuselt vastab suhtele 1. ja 9. astme vahel, st mis koosneb oktavist ja sekundist
2. relig katoliku palve varapärastlõunane osa
noonakord • muus viie tertsina paikneva heli kooskõla
oboe <ob`oe 26 s> (it oboe < pr hautbois < haut kõrge, ka heli kohta + bois puit, puupuhkpillid) • muus veidi nasaalse kõlaga puupuhkpill, nüüdisaegse orkestri instrument
orel <orel -i 2e s> (sks Orgel < ld organum < kr organon tööriist) • muus klahvpill, mille heli tekitavad suure heliulatusega ja rohkete kõlavärvingutega viled
orelpunkt • muus pedaal, mitmehäälses muusikas kestvalt ühel kõrgusel kõlav heli v kooskõla, mis ei sõltu teiste häälte liikumisest ega harmoonia muutustest
parafoneerima <parafon|`eerima -eerib 28 v> (< para- + kr phōnē hääl, heli) • kõnelemisel v laulmisel järsku falsetti üle minema, (eriti tahtmatult) „kiremishäält“ tegema
parafoonia <+ f`oonia 1 s> (< para- + kr phōnē hääl, heli) • muus muusika faktuuri liik, paralleelsete kooskõlade järgnevus
perkussioon <perkussi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld percussio löömine, löök) • koputus, koputlus; med sõrme v vasarakese koputusel tekkiva heli põhjal elundi seisundi kindlakstegemine
plokkflööt <+ fl`ööt flöödi fl`ööti 22e s> (sks Blockflöte < plokk + flööt) • muus nokataolise huuliku ja 8 sõrmeavaga vertikaalselt mängitav puupuhkpill, millel heli tekib huulikusse paigutatud ploki abil moodustunud peenikese õhujoa lõikumisel vastu huulikut
ponderomootorjõud <+ j`õud j`õu j`õudu 22e s> (< ld pondus, gen ponderis kaal + motor liigutaja) • füüs elektriliselt laetud kehale v elektrivooluga juhile elektromagnetväljas mõjuv mehaaniline jõud; ka valguse ja heli rõhk
poogen <p`oog|en -na 2 s> (sks Bogen kaar, vibu)
1. muus poogenpillidel heli tekitamise vahend; koosneb elastsest puitridvast ja selle otste vahele pinguldatud hobusesabajõhvidest
2. trük standardse suurusega paberileht, mida kasut trükise valmistamiseks; arvestusühik kirjastusalal ja polügraafias, vt ka autoripoogen
3. piltl liikuva keha tekitatud kaar, nt tantsusamm
poogenpill <+ p`ill pilli p`illi 22e s> • muus vibupill, keelpill, millel heli tekitatakse poognaga. Vt ka tšello, vioola, kontrabass
psalm <ps`alm psalmi ps`almi 22e s> (kr psalmos sõrmitsemine, näppepilli heli, näppepilliga saadetav laul) • relig, muus vaimulik laul, eriti Taaveti laulude hulka kuuluv laul
psalteerium <psalt`eerium -i 19~2e s> (ld psalterium < kr psaltērion), psalter <ps`alt|er -ri 2e s> • muus idamaist päritolu vanaaegne kandle tüüpi keelpill, mille lamedale kõlakastile olid pinguldatud eri pikkusega sool- v teraskeeled; heli tekitati kas sõrmede v lipitsaga. Vt ka psalmodikon
raadiomikrofon <+ mikrofon -i 19 s> (< raadio) • tehn heli ülekandmise seade, mis koosneb mikrofonist ja patareitoitega ultralühilaineraadiosaatjast; komplekti kuulub ka ultralühilainevastuvõtja, mis edastab vastuvõetud helisignaali võimendisse v salvestusseadmesse
repetitsioon <repetitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld repetitio)
1. läbivõetu kordamine, selgeks harjutamine; õppetöös järeleaitamine
2. näidendi, kontserdi, filmistseeni jne proov
3. muus klaveri haamermehhanismi mängutundlikkus sama heli kiirel kordamisel
reverberatsioon <reverberatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld reverberare tagasi lööma) • füüs järelkõla, heli korduvast peegeldumisest ja hajumisest põhjustatud sumbumine ruumis
reverberatsiooniaeg • füüs järelkõlakestus, aeg, mille kestel helirõhk pärast heli järsku lakkamist väheneb ühe tuhandikuni
reverberatsioonikamber • füüs akustilisteks mõõtmisteks ühtlase helivälja tekitamise ruum
rinforzando [rinforts·ando] (it), lüh rf, rfz • muus äkki (kas üksikut heli v tervet helikäiku) tugevdades
saksofon <saksofon -i 19 s> (< pn A. Sax, Belgia pillimeister, 1814–94 + kr phōnē hääl, heli) • muus puhkpill, mille heli tekitab plastist, kautšukist v metallist huulikule kinnitatud rooglesta võnkumine; kuulub puupuhkpillide rühma, kuigi valmistatakse metallist; ehituselt lähedane klarnetile
samplima <s`amplima samplib 28 v> , sämplima <s`ämplima sämplib 28 v> (ingl sample proovi võtma) • info, muus heli arvutimuusika vms elektrooniliselt töödeldava helitoote tarbeks talletama
sarrusofon <sarr´usofon -i 19 s> (< pn Sarrus + kr phōnē hääl, heli) • muus sõjaväekapellmeister Sarrusi ja pillimeister Gautrot’ loodud karedavõitu heliga topeltlesthuulikuga vaskpuhkpill
sekstakord <+ ak`ord akordi ak`ordi 22e s> (< sekst + akord) • muus põhikolmkõla esimene pööre, mille madalaim heli on heliastmiku terts (1), madalaima ja kõrgeima heli intervall on sekst (1)
sekstool <sekst|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Sextole < ld sextus kuues) • muus kuuest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab nelja sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 6). Vt ka duool, triool, kvartool, kvintool, septool
septakord <+ ak`ord akordi ak`ordi 22e s> (< septim + akord) • muus nelikõla (nelja heli kooskõla), mille alumise ja ülemise heli intervall on septim
septool <sept|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Septole < ld septimus seitsmes) • muus seitsmest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab 6 v 8 sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 7). Vt ka duool, triool, kvartool, kvintool, sekstool
sforzando [sforts·ando] (it), sforzato [sfortsaato] (it), lüh sf, sfz • muus üht heli (akordi) tugevasti rõhutades, märk ^ noodi v kooskõla kohal
sireen <sir|`een -eeni -`eeni 22e s> (kr pn Seirēn)
1. müt Vana-Kreeka müt-s meresaarel elav kuri lindnaine, kelle laul ahvatles möödasõitvaid laevnikke surma
2. tehn heligeneraator, milles heli tekib õhu- v aurujuga augustatud ketta v silindri abil perioodiliselt katkestades; kasut signalisatsiooniseadmena merenduses, kodanikukaitses jm
sono-, täishääliku ees son- (< ld sonus heli, hääl) • heli-, kõla-
sound [saund] (ingl) • muus heli, hääl; kõla, helivärving, saund; ka mingile orkestrile iseloomulik muusikastiil
spikaato <spikaato 16 s> (it spiccato) • muus poogenpillide mänguvõte, kus heli tekitatakse lühida hüpleva poognalöögiga
stereofoonia <+ f`oonia 1 s> (< stereo- + kr phōnē hääl, heli) • tehn heli salvestamise ja ülekandmise meetod, mille puhul helisignaale edastatakse ja taasesitatakse mitme (hrl kahe) iseseisva kanali kaudu. Vt ka monofoonia
stereofooniline <+ foonili|ne -se -st 12 adj> (< stereo- + kr phōnē hääl, heli) • mitmekanalilise heliga, heli ruumilisuse tajumist võimaldav
stridulatsioon <stridulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld stridere vihisema, sisisema, undama, stridulus vihisev, sisisev, undav) • zool siristamine
stridulatsiooniaparaat • zool siristi, pms isaste ritsikaliste ja siristilaste helitekitamisvahend, paikneb eestiibadel v mujal; siristav v sirtsuv heli tekib stridulatsiooni kitiinosade vastamisi hõõrdumisest, stridulatsiooni kile võnkumisest
sul ponticello [sul pontitš·ello] (it roobi juures) • muus mänguvõte, mille puhul keelpillidel tekitatakse roobi juures mängides sahisev heli
sünkroonfilmimine <+ f`ilmimi|ne -se -st 12 s> (< sünkroon- + filmima) • film helifilmi valmistamine, mille puhul filmimine ja heli salvestamine toimuvad korraga
taksofon <taksofon -i 19 s> (vn таксофон < ld taxare hindama + kr phōnē hääl, heli) • telefoniautomaat, mis võimaldab kõnelust pärast ettemakset müntide v telefonikaardiga
telefon <telefon -i 19 s> (< tele- + kr phōnē hääl, heli)
1. telefonside, elektroonilise side liik, mis on mõeldud kõnesignaali edastamiseks juhtmete v raadiolainete kaudu
2. telefoniaparaat, telefonsides kõne edastamise ja vastuvõtmise seade, mis paikneb kõnekohas
tenuto [tenuuto] (it), lüh ten. • muus väljapeetult (öeldakse heli vältuse kohta)
toneem <ton|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< ld tonus toon; pinge + kr phōnēma heli, hääl) • lgv tähendust eristav toon. Vt ka toon, toonikeel
tonikaalsus <tonik`aalsus -e 11~9 s> (< kr tonikos pingutatav, pingul) • rõhutatus, esiletõstetus; muus funktsionaalsuse liik, mille puhul üks heli v heliühend esildub kesksena, juhtivana, põhilisena. Vt ka atonaalne
toon <t`oon tooni t`ooni 22e s> (ld tonus < kr tonos pinge, rõhk, helikõrgus)
1. füüs kindla kõrgusega heli
2. muus kindla kõrgusega heli, mis tekib heliallika harmoonilise võnkumise tagajärjel; heli koostisosa, helide kõrguse vahe mõõtühik
3. lgv kõne- v häälevarjund, mis paljudes keeltes eristab ühesugustest häälikutest koosnevate sõnade tähendust
4. kunst värvivarjund
5. piltl maneer, käitumisviis, hea komme
puhastoon • muus ülemtoonideta heli
toonikeel <+ k`eel keele keelte 13 s> (< toon (3)) • lgv keel, milles sõnade v muutelõppude tähendust eristab peale häälikute iseloomulik põhitoonikontuur (heli v viis); nt hiina, vietnami, paljud Aafrika keeled
tremoleerima <tremol|`eerima -eerib 28 v> (< it tremolare värisema) • muus värisevat, lainetavat heli tekitama, eriti laulmisel
tremolo [treemolo] (it), lüh trem. muus
1. sama heli pidev kiire kordumine
2. kahe eri kõrgusega heli kiire vaheldumine
ultraheli <+ heli 17 s> (< ultra-) • füüs inimkõrvale kuuldamatu suure sagedusega (üle 20 kHz) heli
ultrahelidefektoskoopia • tehn esemete sisedefektide ja ebakorrapärasuste avastamine ultraheli abil
unisoon <unis|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld unisonus ühekõlaline < uni- + ld sonus heli, hääl)
1. muus ükskõla, ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine; sama meloodia või heliteose esitamine mitme esitaja poolt puhtas priimis või oktavis, vt ka konsoon, dusoon
2. (hrl inessiivis) millegagi kokkusobimine
vibrafon <vibrafon -i 19 s> (< ld vibrare raputama, värisema + kr phōnē hääl, heli) • muus kindla häälestusega, vibreerivaid helisid tekitav löökpill, mida mängitakse 2–4 kummist v plastist südamikuga nuiakesega vastu metallplaate lüües
vibrato [vibraato] (it) • muus lauldes v pilli mängides heli väristamine. Vt ka tremolo
videokaamera <+ kaamera 1 s> (< video- + kaamera) • tehn seade, mis koosneb kokkuehitatud väikesest televisioonikaamerast ja videomagnetofonist; muundab liikuva pildi ja heli elektrisignaaliks ning salvestab selle andmekandjale
