[VSL] Võõrsõnade leksikon

adjektiiv <adjekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld adiectivum < adicere juurde viskama v panema) • lgv omadussõna, nt hea laps

aleatoorne <aleat`oor|ne -se 2 adj> (< ld aleatorius täringumängu v -mängijasse puutuv < alea täringumäng) • maj riskantne, hea õnne peale sõlmitud, nt leping, kihlvedu, loterii, hasartmäng, börsitehing jms

all right [oolr·ait] (ingl) • hea küll!, hüva!, korras!

antagonism <antagon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr antagonisme < kr antagōnizomai võitlen kellegi vastu)
1. vastandlikkus, lepitamatu vastuolu, vastuolulisus; vaenulike sotsiaalsete jõudude konflikt ja lepitamatu võitlus; relig vastuolu dualistlikes ususüsteemides, nt hea ja kurja antagonism
2. biol mikroobidevaheliste suhete vorm, kus üks mikroob pärsib teise elutegevust v surmab teise
3. farm raviainete vastandlik toime, st nad kahandavad üksteise mõju

apollo <ap´ollo 16 s> (< pn Apollo, Vana-Rooma jumal) • ilus, hea kehaehitusega noormees, meesiludus

arbiter elegantiae [arbiter eleg·antsie] (ld), arbiter elegantiarum [arbiter elegantsiaarum] (ld) • kohtunik hea maitse küsimustes

armkoraud <+ r`aud raua r`auda 22u s> , lüh ARMCO {lüh ingl nimest American Rolling Mill Company} • tehn tehniliselt puhas raud, millel on suur plastsus, elektrijuhtivus ja magnetiline küllastus ning hea korrosioonikindlus; kasut elektrotehnikas pehme magnetmaterjalina

bona fama divitiis est potior [bona faama div·itsi˛is est potsior] (ld) • hea maine on rikkusest parem

bona opinio hominum tutior pecunia est [bona opiinio hominum tuutsior pekuunia est] (ld) • hea maine on kindlam kui raha; aus nimi on rohkem väärt kui raha

bonbon [bo(n)b·o(n)] (pr < bon hea) • kompvek

bonifikatsioon <bonifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr bonification < ld bonus hea + -fikatsioon) • maj hüvitus, hinnakõrgendus (kui kaup on ettenähtust parem)

bonne <bonne 16 s> (< pr bonne teenijatüdruk < fem hea) • van lastekasvatajanna, lapsehoidja

bon ton [bo(n) to(n)] (pr) • hea toon, kombekus

bonum (ld) • varandus, omand
commune bonum [kommuune bonum] (ld) • jur ühine (v üldine) omand
magnum bonum (ld) • jur suur omand
summum bonum (ld) • fil ülim hüve; kõrgeim hea

bonus vir semper tiro est [bonus vir semper tiiro est] (ld) • hea inimene jääb alati algajaks (st teda on kerge alt vedada) (Martialis)

boonus <b`oonus -e 11~9 s> (< ld bonus hea) maj
1. lisatasu v hüvitis (mida makstakse nt aktsionäridele lisaks dividendile)
2. hinnaaland suurekoguselise v hinnalise ostu puhul
3. aseraha (kohalike võimude v asutuste poolt väljaantud lühiajaline võlakohustis). Vt ka maalus

daam <d`aam daami d`aami 22e s> (pr dame < ld domina emand) • hea käitumise ja maitsega intelligentne naine; ka naine üldse; varem aadlinaise tiitel (Inglismaal nüüdisajalgi). Vt ka dame

deemon <d`eemon -i 2e s> (kr daimōn) • müt antiikmüt-s: hea v kuri võim v jumalus, mis avaldab mõju inimese saatusele; relig kuri vaim; info ooteolekus programm, mille käivitab mingi sündmus

eu- (kr) • tähendab eesliitena ̔hästi, hea, kaunis̒

eurütmia <eur`ütmia 1 s> (kr eurhythmia < eu- < rhythmos korrapärane liikumine, kord) • hea proportsioon (arhitektuuris); ühtlane rütm, kaunis väljenduslik tasakaal (muusikas, liigutustes ja tantsus, kõnes)

eutroofia <+ tr`oofia 1 s> (< eu- + -troofia) • med (imiku) hea toitumus; biol rohketoitelisus, toitesoolade rohkus, eriti veekogudes ja soodes

fraus (ld) • pettus, kelmus
pia fraus • vaga pettus, pettus hea kavatsusega

goodwill [gudwill] (ingl) • hea tahe; maj ettevõtte hea nimi, firmaväärtus, maineväärtus

gospel <g`osp|el -eli ~ -li 2e s> (ingl gospel evangeelium < good spell hea jutt) • muus USA neegrite rütmikas vaimulik laul, mida esitatakse soololauluna v solisti ja koori vahelduvlauluna (on mõjutatud bluusist ja džässist)

grafiit <graf|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Grafit, Graphit < kr graphō kirjutan) • miner must kuni terashall mineraal, süsiniku püsivaim mineraalne vorm
grafiitmääre • kuni 10% grafiiti sisaldav must plastne määre, kasut raskelt koormatud hõõrdepindade määrimiseks
grafiitplast • pms fenoolformaldehüüdvaigust ja grafiidist valmistatud plast, hea elektri- ja soojusjuht
grafiitreaktor • tuumareaktor, milles soojuskandjaks on vesi ja aeglustiks grafiit

Hi-Fi, hi-fi {lüh ingl sõnadest high fidelity (kõrge) loomutruudus (heliedastuse kohta)} • heliseadmete hea kvaliteedi tähis

hüpermneesia <+ mn`eesia 1 s> (< hüper- + kr mimnēskomai meenutan, mäletan) • ülimälu, erakordselt hea mäluvõime

hüpernefroom <+ nefr|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< hüper- + nefroom) • med neerupealisekasvaja (võib olla hea- ja pahaloomuline)

ihtüornis <ihtü´ornis -e 9 s> (< ihtüo- + kr ornis lind) • paleont kalalind, kriidiajastu lõpus Põhja-Ameerikas veekogude lähistel elanud tuvisuurune hea lennuvõimega ja arvatavasti hammastega lind (Ichthyornis)

indiferentne <indifer`ent|ne -se 2 adj> (ld indifferens)
1. ükskõikne, loid; olemuselt v omadustelt neutraalne, ei halb ega hea
2. keem mittereageeriv
3. med mõjutu, toimetu

ionosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< ioon + sfäär) • meteor atmosfääri ioniseerunud väliskiht, mida iseloomustavad elektronide ja ioonide suur kontsentratsioon, hea elektrijuhtivus, raadiolainete peegeldamise, murdmise ja neelamise võime jne

kalokagaatia <kalokag`aatia 1 s> (kr kalokagathia < kalos kaunis + agathos hea) • fil inimlik täiuseõpetus vanakreeklastel, mis ühendas esteetilised ja kõlbelised väärtused, eeskätt ilu ja headuse, kuid ka jõu, õigluse, mõõdukuse, mehisuse ja arukuse; oli eriti tähtis Sokratese õpetuses

katamaraan <katamar|`aan -aani -`aani 22e s> (ingl catamaran < tamili kaṭṭa-maram „kokkuseotud palgid“) • mer kahekereline hea püstuvusega laev, arenenud loodusrahvaste parvetaolisest veesõidukist

keep smiling [kiip smailing] (ingl naerata, hoia naeratust) • ela naeratades, säilita hea tuju

litootes <litootes -e 9 s> (< kr litotēs lihtsus) kirj
1. eitusjaatus; stiilivõte, mis eituse vormis väljendab v varjundab jaatavat sisu, nt hea › pole paha, vt ka hüperbool (2)
2. kõnekujund, milles kirjeldatavaid nähtusi rõhutamise eesmärgil vähendatakse, nt üks jalatäis maad

lukulluslik <luk`ullusl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< pn L. Licinius Lucullus, toretseva eluviisi poolest tuntud Vana-Rooma väepealik, u 117–56 eKr) • külluslik, rohke ja hea valikuga (söömingu kohta)

lümfadenoos <+ aden|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< lümf + kr adēn nääre) • med üldine sidekoehaigus, nii hea- kui ka halvaloomuliste haiguste üldnimetus

makadaamia <makad`aamia 1 s> (< pn J. Macadam, Austraalia keemik, 1827–1865) • bot igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Macadamia) prootealiste sugukonnast Austraalias, Indoneesias, Madagaskaril; mõned liigid kannavad hea maitsega vilju, makadaamiapähkleid; punakat puitu kasut kunsttisleritöös

manihheism <manihhe|`ism -ismi -`ismi 22e s> , manilus <manilus -e 11 s> (< pn Mani, Pärsia prohvet, u 216–276/277) • aj, relig osalt kristlik, osalt Vana-Pärsia usundist zoroastrismist võrsunud õpetus, levinud Rooma keisririigis alates III s; manihheismi põhidogmaks oli võitlus hea ja kurja, valguse- ja pimeduseriigi vahel kogu maailmas

manitu <manitu 1 s> (algonkini k-d) • müt üleloomulik jõud, hea v kuri loodusvaim, mis võib olla loodusesemetes ja -nähtustes

mazdakism <mazdak|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Mazdak) • relig Iraani usureformaatori Mazdaki (surn 528 v 529) rajatud usuline ja poliitiline õpetus, mis lähtus hea ja kurja võitlusest ning hea võidust; ideaaliks oli varandusühisusel põhinev vennaskond

maxime sufficit [maksime suffitsit] (ld) • ped rahuldab ülimal määral, väga hea (eksamihinne)

metall <met|`all -alli -`alli 22e s> (ld metallum kaevandus, kivimurd < kr metallon) • lihtaine v sulam, millel on iseloomulik läige, enamasti hea sepistatavus ning elektri- ja soojusjuhtivus

nomadism <nomad|`ism -ismi -`ismi 22e s> , nomaadlus <nom`aadlus -e 11~9 s> • nomaadidena elamine, rändeluviis; biol hulgu-eluviis, hea kulgemisvõimega loomade laialdane asukohavahetus elutsükli vältel

odöör <od`öör odööri od`ööri 22e s> (pr odeur lõhn) • van hea lõhn; lõhnaõli, lõhnaaine

okei <ok`ei interj> (ingl okay), lüh OK • kõnek korras, hästi, hea küll, nõus, olgu

parfüüm <parf|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (pr parfum) • hea lõhn, lõhnaaine, lõhnaõli

peeri <peeri 16 s> (prs parī) • müt Pärsia müt-s hea haldjas, kaitseingel

pelamiid <pelam|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr pēlamys noor tuunikala) • zool vööttuun (Euthynnus pelamis), Atlandi ookeani soojade osade, ka Vahemere ja Musta mere pelaagiline röövkala makrelllaste sugukonnast; hea tööndus- ja püügikala

plaakor <pl`aakor -i 2e s> (vn плакор < kr plax, gen plakos tasane maa) • geogr tasane v lainjas veelahkmeala, mille mullal on keskmine v hea viljakus

placet [platset] (ld meeldib, kõlbab, on hea) • relig katoliku kiriku õiguses kõrgema ametikandja nõusoleku vormel seaduse v määruse kehtestamiseks; poolthääletamisel kasutatav vormel; jaa-hääl kirikukogul

polaartursk <+ t`ursk tursa t`urska 22i s> (< polaar-) • zool Põhja-Jäämeres jää vahetus läheduses elutsev tursklane (Vulpes lagopus); toitub planktonist; on hea töönduskala

positiivne <posit`iiv|ne -se 2 adj> (keskld positivus tõeline < ld ponere panema)
1. jaatav, heakskiitev, ootustele vastav; (omadustelt) hea, kasulik, väärtuslik
2. mat nullist suurem (arvu kohta)
3. el leppeliselt plussmärgiga tähistatav. Vastand negatiivne

psühholoog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • med, psühh psühholoogia eriteadlane või vastava hariduse saanud asjatundja; piltl inimeste hingeelu tundja, hea inimestetundja

rehabilitatsioon <rehabilitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld rehabilitatio < rehabilitare rehabiliteerima < re- + habilitare õigusvõimet omistama < ld habilis sobiv; suuteline)
1. õiguse, au ja hea nime ennistamine
2. jur ennistus, kohtuotsusega äravõetud õiguste tagasiandmine teatud aja möödumisel pärast karistuse kandmist v pärast kohtuotsuse uuesti läbivaatamist
3. med inimese tervise v töövõime taastumine v taastamine

renomee <renom`ee 26i s> (pr renommée) • reputatsioon, (hea) maine, hea v aus nimi

reputatsioon <reputatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld reputatio hindamine, järelemõtlemine) • hea (v halb) kuulsus, maine, aus nimi; lugupeetavus. Vt ka renomee

risk <r`isk riski r`iski 22e s> (pr risque), riisiko <riisiko 1 s> (it risico mrd < keskld risicus) • võimalik oht, kahju tekke võimalus; liigjulgus; toimimine hea õnne peale

shiitake [šiitake] (jpn) • bot pruuni soomuselise viljakehaga kandseen (Lentinula edodes) lehikulaadsete seltsist; kasvab Kagu-Aasias, hea maitse pärast viljeldakse Jaapanis ja ka Euroopas

simmental <simmental -i 19 s> (< pn Simmental, org Berni kantonis Šveitsis) • põll hea liha- ja piimaanniga veisetõug

stiilikas <stiilika|s - 2 adj, s>
1. adj hea stiiliga, väljenduslaadilt ilmekas
2. s kõnek stiilipidu, kus kantakse kindlas stiilis kostüüme

svastika <svastika 1 s> (sanskr õnne toov) • kunst haakrist, täisnurkselt kõrvale murtud haruotstega rist, üks vanimaid ususümboleid ja ornamendimotiive, pms hea ende, elu ja Päikese sümbol; Saksa natsionaalsotsialistid muutsid svastika oma embleemiks

šampinjon <šampinjon -i 19 s> (< pr champignon seen) • bot hea söögiseen (Agaricus) lehikuliste sugukonnast; aed-šampinjoni kultuurteisendeid kasvat kasvuhoonetes, kaevandustes, koobastes jm

tank <t`ank tanki t`anki 22e s> (ingl)
1. suur vedelikumahuti nt vedelkütuse, joogi- v katlavee, laeva ballasti vms jaoks, vt ka tsistern
2. sõj täielikult soomustatud ja hea maastikuläbivusega roomikuil liikuv relvastatud lahingumasin
3. kõnek tanksaabas, tugev paksust nahast saabas

termokamber <+ k`amb|er -ri 2e s> (< termo-) • õhukindlalt suletav hea soojusisolatsiooniga ruum v anum, milles on võimalik tekitada ja hoida soovitavat soojusrežiimi

toon <t`oon tooni t`ooni 22e s> (ld tonus < kr tonos pinge, rõhk, helikõrgus)
1. füüs kindla kõrgusega heli
2. muus kindla kõrgusega heli, mis tekib heliallika harmoonilise võnkumise tagajärjel; heli koostisosa, helide kõrguse vahe mõõtühik
3. lgv kõne- v häälevarjund, mis paljudes keeltes eristab ühesugustest häälikutest koosnevate sõnade tähendust
4. kunst värvivarjund
5. piltl maneer, käitumisviis, hea komme
puhastoon • muus ülemtoonideta heli

umami <umami 1 s> (jpn hea maitse) • proteiinimaitse, mageda lihaleeme ja naatriumglutamaadi maitse, lisandub neljale põhimaitsele, mida inimese maitsmismeel eristab