[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 402 artiklit, väljastan 200

aatom <`aatom -i 2e s> (< kr atomos jagamatu) • füüs keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, koosneb positiivse laenguga tuumast ja elektronkattest, mille moodustavad negatiivse laenguga elektronid
aatomienergiatuumaenergia, osakeste vastastikuse mõjutamise energia aatomituumas
aatomifüüsikafüüsika haru, mis uurib aatomi elektronkatte ehitust
aatomipommsõj tuumapomm, millel on suur plahvatusjõud aatomituuma energia väga kiire vabanemise tõttu
aatomispekteratomaarse gaasi v auru kiirgus- v neeldumisspekter
aatomispektraalanalüüsaatomi omadusi kirjeldav eritlus
aatomituumaatomi positiivselt laetud keskosa, koosneb prootoneist ja neutroneist
aatomkelltäpseim ajamõõteseade, mille töötamine põhineb aatomites toimuvatel võnkumistel
aatommassiühikaatomite jt mikroosakeste massi mõõtühik, tähis Ar

aerobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< aero- + bioloogia) • biol bioloogia haru, mis uurib aeroplanktonit ja selle levimist õhus, ka lendavate loomade keskkonnaolusid

aerogeoloogia <+ l`oogia 1 s> (< aero- + geoloogia) • geol geoloogia haru, mis uurib õhust maastiku geoloogilist ehitust ja maavarade esinemist

aeroloogia <+ l`oogia 1 s> (aero- + -loogia) • meteor õhkkonna füüsikaliste omaduste ja seisundimuutustega tegelev meteoroloogia haru

aeronautika <+ nautika 1 s> (< aero- + kr nautikē meresõidukunst) • lenn õhust kergemaid lennuvahendeid (õhupall, aerostaat, stratostaat) kasutav lennunduse haru; van lennundus

aeronoomia <+ n`oomia 1 s> (< aero- + -noomia) • meteor meteoroloogia haru, mis uurib ülalpool troposfääri toimuvaid füüsikalisi ja keemilisi protsesse

agraarmeteoroloogia <+ l`oogia 1 s> (< agraar- + meteoroloogia) • meteor meteoroloogia haru, mis koostab ilmateateid maaharijaile

agrofüüsika <+ füüsika 1 s> (< agro- + füüsika) • füüs füüsika haru, mis uurib mullas ja taimede elutegevuses toimuvaid füüsikalisi protsesse

agrogeoloogia <+ l`oogia 1 s> (< agro- + geoloogia) • geol geoloogia haru, mis tegeleb põllumajandusmaa uurimisega

agrotehnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< agro- + tehnoloogia) • põll agrotehnikal põhinev tehnoloogia haru, mis tegeleb põllu- ja aiakultuuride viljelemise agronoomiliste, tehniliste jm küsimustega kompleksselt

akaroloogia <+ l`oogia 1 s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + -loogia) • zool lestalisi uuriv zooloogia haru

aktinomeetria <+ m`eetria 1 s> (< aktino- + -meetria) • meteor kiirgusenergiat ja selle ülekannet uuriv meteoroloogia haru

akustika <ak´ustika 1 s> (< kr akoustikos kuulmis-)
1. füüs helinähtusi käsitlev füüsika haru
2. muus kuuldavus- ja kõlavusomadused

akustoelektroonika <+ elektroonika 1 s> (< akustika + elektroonika) • el elektroonika haru, mis põhineb tahkeis aineis, pms monokristallides levivate akustiliste lainete ja elektronide voo vastastikuse mõju rakendamisel

akustooptika <+ optika 1 s> (< akustika + optika) • füüsika ja tehnika haru, mis uurib ja rakendab akustilise ja optilise energia vastastikusel mõjul põhinevaid nähtusi

algebra <algebra 1 s> (keskld < ar al-jabr) • mat matemaatika haru, mis uurib tehteid (operatsioone) ja nende omadusi üldistavate sümbolite (tähtede ja tehtemärkide) abil

analüüs <anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< kr analysis lahutamine, lahendamine) • algosadeks v -tunnusteks lahutav uurimine, eritlus. Vt ka süntees
keemiline analüüskeem mingi aine koostise määramine, kas ainult koostisosade (kvalitatiivne analüüs) v ka nende koguselise vahekorra kindlakstegemine (kvantitatiivne analüüs)
matemaatiline analüüsmat matemaatika keskne haru, mis uurib funktsioone piirväärtuse meetodil

analüütiline <analüütili|ne -se -st 12 adj> (kr analytikos) • analüüsisse puutuv, sellele omane v seda rakendav, eritlev
analüütiline filosoofiafil neopositivismilähedane filosoofia suund, mille järgi filosoofia ainus ülesanne on mõtlemistüüpide kindlakstegemine
analüütiline funktsioonmat funktsioon, mida on võimalik esitada koonduva astmereana
analüütiline geomeetriamat matemaatika osa, mis uurib geomeetriliste kujundite (punktide, joonte, pindade ja kehade) omadusi koordinaatide vahendusel algebra meetoditega
analüütiline keemiakeem keemia haru, mis tegeleb ainete koostise määramisega
analüütiline otsustusfil otsustus, mille saab kindlaks teha mõistete analüüsi teel
analüütiline psühholoogiapsühh psühhoanalüüsi erikuju, milles individuaalsest alateadvusest eristatakse kollektiivne alateadvus – ajus säiliv eelmiste põlvkondade kogemuse peegeldus
analüütilised kaalud plttehn tundlikud ning täpsed võrdõlgsed kangkaalud hrl teaduslikuks otstarbeks
analüütiline keellgv keel, kus sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad pms abisõnad ja sõnajärg (nt inglise keel, romaani keeled jt), vt ka sünteetiline keel

andragoogika <andragoogika 1 s> (< kr anēr, gen andros mees, inimene + agōgē juhtimine, kasvatamine) • ped täiskasvanupedagoogika, täiskasvanutega tegelev pedagoogika haru

anestesioloogia <+ l`oogia 1 s> (< anesteesia + -loogia) • med tuimastus- ja narkoosiõpetus, arstiteaduse haru, mis käsitleb valutustamist kirurgilise operatsiooni ajal ning intensiivravi, elustamist ja krooniliste valude ravi

angioloogia <+ l`oogia 1 s> (< angio- + -loogia), vasoloogia <+ l`oogia 1 s> (< vas + -loogia) • anat sooneõpetus, vere- ja lümfisooni uuriv anatoomia haru

anorgaaniline <+ orgaanili|ne -se -st 12 adj> (< an- + orgaaniline) • elutu loodusega seotud, elutu, vastand orgaaniline
anorgaaniline aineaine, mis ei pärine taime- ega loomariigist (mineraalid, vesi jne)
anorgaaniline keemiakeemia haru, mis käsitleb keemilisi elemente, lihtaineid ja ühendeid (v.a süsinikuühendid)

antropogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< antropo- + genees) • antr inimese põlvnemine; antropoloogia haru, mis käsitleb inimese põlvnemist

antropoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< antropo- + ökoloogia), humaanökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld humanus inimese- + ökoloogia) • ökol inimese kohanemist ning mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele uuriv ökoloogia haru

antökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr anthos õis + ökoloogia) • biol, ökol õitsemisökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib taimede õitsemise seost keskkonnaoludega, taimede ja tolmeldajate vastastikuseid kohastumusi, nende kujunemist evolutsioonis ja tähtsust ökosüsteemis

arabistika <arab´istika 1 s> (< pn Araabia) • lgv araabia keelt, kirjandust, kultuurilugu jm käsitlev orientalistika haru

arahnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr arachnē ämblik, ämblikuvõrk + -loogia) • zool ämblikuteadus, ämblikega tegelev zooloogia haru

arheoloogia <+ l`oogia 1 s> (< arheo- + -loogia) • muinasteadus, ajalooteaduse haru, mis käsitleb inimühiskonna varasemat ajalugu muististe (aineliste mälestiste, nagu töö- ja tarberiistade, ehete, relvade, elamute, linnuste, kalmete jne) põhjal

aritmeetika <aritmeetika 1 s> (kr arithmētikē < arithmos arv) • mat arvutamisõpetus, matemaatika haru, mis käsitleb arvude lihtsamaid omadusi ja nendega sooritatavaid tehteid

artroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr arthron liiges + -loogia) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb liigesehaigusi

astrofotograafia <+ gr`aafia 1 s> (< astro- + fotograafia) • astr taevakehade fotografeerimisega tegelev astronoomia haru

astrofotomeetria <+ m`eetria 1 s> (< astro- + foto- + -meetria) • astr, füüs taevakehade heleduse mõõtmine ja sellega tegelev astronoomia haru

astrofüüsika <+ füüsika 1 s> (< astro- + füüsika) • astr, füüs taevakehade ehitust ja kosmilise hajusaine füüsikalisi nähtusi uuriv astronoomia haru

astromeetria <+ m`eetria 1 s> (< astro- + -meetria) • astr taevakehade asendite määramisega ning nende suuruse, kuju ja pinnamoodustiste mõõtmisega tegelev astronoomia haru

atmosfääriakustika <+ ak´ustika 1 s> (< atmosfäär) • meteor meteoroloogiline akustika, meteoroloogia haru, mis uurib heli levimist atmosfääris ja meteoroloogilise päritoluga helisid (müristamist, tuule ulumist, mere mühinat jne)

atmosfäärifüüsika <+ füüsika 1 s> (< atmosfäär) • füüs, meteor geofüüsika haru, mis uurib meteoroogilisi protsesse ja nähtusi, nagu vee aurumine maapinnalt, auru kondenseerumine, pilvede, udu ja sademete tekkimine jm

atmosfäärioptika <+ optika 1 s> (< atmosfäär + optika) • meteor meteoroloogia haru, mis uurib valguse levimist Maa atmosfääris ja sellega kaasnevaid nähtusi, nagu valguse hajumine, neeldumine, peegeldumine, polariseerumine, refraktsioon ja difraktsioon

automaaditeooria <+ te`ooria 1 s> (< automaat + teooria) • mat XX s tekkinud matemaatika haru, mis uurib automaatide (1) üldisi omadusi

automaatika <automaatika 1 s> (< kr automatos ise toimiv) • tehn teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb inimese vahetu osavõtuta toimuvate tehniliste protsesside juhtimise ja kontrollimise meetodite ja vahenditega

automaatjuhtimine <+ j`uhtimi|ne -se -st 12 s> (< automaatne) • tehn automaatika haru, mis käsitleb masinate, seadmete jm inimese vahetu osavõtuta juhtimise meetodeid ja süsteeme

automaatkontroll <+ kontr|`oll -olli -`olli 22e s> (< automaatne + kontroll) • tehn automaatika haru, mille ülesanne on avastada tootmisprotsessi hälbeid selle iseloomulike suuruste, nt rõhu v temperatuuri automaatse jälgimise abil

autökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< auto- + ökoloogia) • ökol organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru

ballistika <ball´istika 1 s> (ld ballista < kr ballō heidan, viskan) • füüs, sõj rakendusmehaanika haru, mis käsitleb tulirelva mürsu, kuuli, pommi, mittejuhitava raketi jne liikumist relvarauas vm liikumist piiravais tingimustes (siseballistika) ja õhus (välisballistika)

balneograafia <+ gr`aafia 1 s> (< balneo- + -graafia) • hüdrol mineraalveeallikate asukohti kirjeldav balneoloogia haru

balneotehnika <+ tehnika 1 s> (< balneo- + tehnika) • mineraalvee tootmise ja säilitamise tehnilisi probleeme käsitlev balneoloogia haru

balneoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< balneo- + teraapia) • med mineraalvete (mõnes käsitluses ka ravimuda, mere- ja jõekümbluste) profülaktilise ja ravitoime uurimisega tegelev balneoloogia haru

batrahholoogia <+ l`oogia 1 s> (< kr batrachos konn + -loogia) • zool kahepaiksetega tegelev zooloogia haru

batümeetria <+ m`eetria 1 s> (< kr bathys sügav + -meetria) • hüdrol hüdromeetria haru, mis tegeleb veekogude sügavuse mõõtmisega

bioakustika <+ ak´ustika 1 s> (< bio- + akustika) • biol bioloogia haru, mis uurib loomade hääli, helide vahendusel suhtlemist ja helilokatsiooni abil ruumis orienteerumist

bioenergeetika <+ energeetika 1 s> (< bio- + energeetika)
1. biol biokeemia haru, mis termodünaamika seadustest lähtudes käsitleb energiavahetust elusorganismides
2. psühh inimese kehasiseste peamiste energiastruktuuride kasutamine eluenergia suurendamiseks

biogeokeemia <+ k`eemia 1 s> (< bio-) • keem geokeemia haru, mis uurib elusaine ja selle lagusaaduste osavõttu geokeemilistest protsessidest

biomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • biol, mat biomeetrial põhinev
biomeetriline passinimese biomeetrilisi tunnuseid (näopilt, sõrmejälg jm) sisaldav isikudokument
biomeetriline geneetikabiol geneetika haru, mis uurib pms pidevalt muutlike tunnuste päritavust

biostratigraafia <+ gr`aafia 1 s> (< bio- + stratigraafia) • geol stratigraafia haru, mis uurib kivististena säilinud looma- ning taimevormide põhjal maakoorekihtide suhtelist vanust

biotsönoloogia <+ l`oogia 1 s> • ökol biotsönoose uuriv ökoloogia haru

defektoloogia <+ l`oogia 1 s> (< defekt + -loogia) • ped pedagoogika haru, mis uurib füüsiliste v vaimsete puuetega laste kasvatamist ja õpetamist

dendroklimatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< dendro- + klimatoloogia) • meteor ilmastikuteaduse haru, mis uurib kliimaerinevusi pikaealiste puude aastarõngaste põhjal

dendroloogia <+ l`oogia 1 s> (< dendro- + -loogia) • bot puu- ja põõsateadus, puid ja põõsaid käsitlev botaanika haru

deontiline <de´ontili|ne -se -st 12 adj> (< kr deon vajalik, õige) • fil, loog moraaliloogikast v normidest lähtuv
deontiline loogikanormide loogika, loogika haru, mis uurib normatiivsete otsuste loogilist struktuuri ja seoseid

deskriptiivne <deskript`iiv|ne -se 2 adj> (keskld descriptivus < ld descriptio kirjeldus) • kirjeldav, kujutav, deskriptiiv-
deskriptiivlingvistikalgv strukturaallingvistika Ameerika haru; asetab pearõhu keelte sünkroonilise kirjeldamise metoodika küsimustele
deskriptiivsed teadused plteadusharud, mis ainult kirjeldavad nähtusi ja tõsiasju, püüdmata selgitada nende olemust ja põhjusi

diferents <difer|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld differentia) • vahe, erinevus; mat kahe arvu vahe
diferentsarvutusmat matemaatika haru, mis uurib funktsioone argumendi diskreetsel muutumisel

diferentsiaal <diferentsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< uusld differentialis erinev < ld differentia erinevus) • mat funktsiooni muudu peaosa; tehn auto v traktori seadis, mis võimaldab vedavail rattail vahehammasrataste abil teineteisest erineva kiirusega liikuda (nt pööretel)
diferentsiaalarvutusmat matemaatilise analüüsi osa, mis käsitleb funktsioonide tuletiste ja diferentsiaalide omadusi ning nende rakendusi
diferentsiaalgeomeetriamat geomeetria haru, mis uurib kõverjooni ja pindu nende võrrandite kaudu matemaatilise analüüsi, eriti diferentsiaalarvutuse meetoditega
diferentsiaalvõrrandmat võrrand, mis seob otsitava(te) funktsiooni(de) väärtusi erinevates punktides

diferentsiaalne <diferentsi`aal|ne -se 2 adj> (uusld differentialis < ld differentia erinevus), diferentsiaal-(tingimustest olenevalt) erinev, eristav
diferentsiaaldiagnoosmed eristusdiagnoos, haiguse eristamine teistest, sarnastest haigustest
diferentsiaalliikbot liik, mis kuulub kahte v enamasse sarnaste taimekoosluste tüüpi (assotsiatsiooni (3))
diferentsiaalmeetodfüüs mõõtemeetod, mis põhineb mõõdetava ja suure täpsusega teada oleva suuruse väärtuste erinevuse mõõtmisel
diferentsiaalpsühholoogiapsühh psühholoogia haru, mis uurib isikute v inimühenduste (vanuse-, rahvus-, sotsiaalsete, rassiliste jm gruppide) psüühilist erinevust
diferentsiaalvõimendiel kahe sisendiga võimendi, mille väljundpinge on võrdeline kummalegi sisendile rakendatud pingete vahega

digitaaltehnika <+ tehnika 1 s> (< digitaalne + tehnika), digitehnika <+ tehnika 1 s> • tehnika haru, mis tegeleb digitaalsignaalide moodustamise, töötluse ja edastusega

dipool <dip|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< di- + kr polos telg, poolus) • el kahe suuruselt võrdse ja lähestikku asetseva vastasnimelise elektrilaengu süsteem
dipoolantennel lühi- ja ultralühilainel kasutatav sümmeetriline vibraator, mille kumbki haru on veerandlainepikkune

dipteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< dipterid + -loogia) • zool kahetiivalisi (diptereid) uuriv entomoloogia haru

dosimeetria <+ m`eetria 1 s> (< doos + -meetria) • füüs kiiritusdooside mõõtmine, seda käsitlev rakendusfüüsika haru
mikrodosimeetriadosimeetria haru, mis käsitleb kiirguse toime jaotust objektide mikrostruktuurides

dünaamika <dünaamika 1 s> (< kr dynamikos võimas, võimalik < dynamis jõud)
1. (jõuline, hoogne) liikumine; arenemis‑ v muutumiskäik, vt ka staatika
2. füüs mehaanika haru, mis käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul
3. muus õpetus helitugevuse muutustest
dünaamikapiirkondakustikas maksimaalse ja minimaalse helirõhu suhe detsibellides; piltl mingi nähtuse arenemis- v muutumiskäik; liikumise v tegevuse küllus

dünaamiline <dünaamili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs dünaamikasse puutuv, liikumisest tingitud
2. tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne; liikumis- v arenemisvõimeline. Vastand staatiline
dünaamiline geoloogiageol geoloogia haru, mis käsitleb Maa pinnal ja sisemuses toimivaid geoloogilisi jõude
dünaamiline meteoroloogiameteor meteoroloogia haru, mis uurib atmosfääri liikumist, lähtudes hüdro- ja termodünaamika võrrandeist; laiemas tähenduses: teoreetiline meteoroloogia, uurib atmosfääris toimuvaid protsesse teoreetilise füüsika meetodeid rakendades
dünaamiline planeeriminemat matemaatilise planeerimise haru, mis uurib ajas kulgevate v üldse mitmeetapiliste protsesside optimeerimise meetodeid
dünaamiline programminfo programm, mille paiknemine arvuti mälus pole ette määratud
dünaamiline psühholoogiapsühh suund psühholoogias, mis rõhutab vajadust uurida psüühiliste nähtuste ja käitumise motiive, eriti instinkte ja tunge
dünaamiline rõhk
1. lgv hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses hinguse rõhujõuga (omane ka eesti keelele)
2. füüs löökrõhk
dünaamiline stereotüüppsühh, füsiol ajutiste seoste süsteem, mis kujuneb kindlate välisärritite mõjul, kui need pidevalt samas järjekorras korduvad

elekter <el`ekt|er -ri 2e s> (< kr ēlektron merevaik) • füüs mateeria põhiomadusi, mis seisneb elektrilaengute olemasolus aine elementaarosakestel; elektrilaengute liikumise ja vastastiktoimega seotud nähtuste üldnimetus
elekterkeevituskeevitamine elektrivooluga kuumutamise abil
elekterkütekütmine elektrienergia muundamisel saadud soojusega
elektersideteabe elektrilise edastamisega tegelev sidetehnika haru, vastav sidepidamisviis
elektervalgustusvalgustamine elektrivoolu abil
elekterveduveoviis, mille puhul veoki elektriajam saab energiat välisest elektriallikast v akupatareist
elektriauto tehnelektri jõul liikuv auto
elektrilaengmateeria elektromagnetiliste omaduste iseloomustaja; elektrilaengut kannavad aine aatomite koostisse kuuluvad prootonid ja elektronid; elektrilaengu mõõtühik on kulon

elektroakustika <+ ak´ustika 1 s> (< elektro- + akustika) • füüs akustika haru, tegeleb helivõnkumiste muundamisega elektrivõnkumisteks ja vastupidi

elektrodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< elektro- + dünaamika) • füüs füüsika haru, mis uurib elektrilaengute ja laetud kehade liikumist ning elektromagnetväljade levimist

elektrofüsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< elektro- + füsioloogia) • füsiol füsioloogia haru, mis uurib bioelektrilisi nähtusi organismides ja elektrivoolu toimet organismidesse, nende kudedesse ja rakkudesse

elektrokeemia <+ k`eemia 1 s> (< elektro- + keemia) • keem füüsikalise keemia haru, uurib elektriliste ja keemiliste nähtuste vastastikuseid seoseid

elektromeetria <+ m`eetria 1 s> (< elektro- + -meetria) • geol, füüs kivimite elektromagnetiliste omaduste erinevusel põhinevate elektriliste uuringumeetoditega tegelev geofüüsika haru

elektromehaanika <+ mehaanika 1 s> (< elektro- + mehaanika) • el elektriseadmete tootmise ja rakendamisega tegelev elektrotehnika haru

elektrometallurgia <+ metall`urgia 1 s> (< elektro- + metallurgia) • tehn metallurgia haru, kus metallide tootmiseks ja sulatamiseks rakendatakse elektrivoolu

elektronoptika <+ optika 1 s> (< elektron + optika) • füüs füüsika haru, mis uurib elektron- v ioonkiirte kujundamist ja suunamist elektri- ja magnetväljadega, kitsamas mõttes elektronkiirte koondamist, suunamist, kujutise saamist ja ülekandmist vaakumis staatiliste väljade abil

elektronspektroskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< elektron) • füüs spektroskoopia haru, mis tegeleb elektronide kineetilise energia (energiaspektrite) mõõtmisega; võimaldab saada teavet ainete keemilise koostise ja elektronstruktuuri kohta

elektroonika <elektroonika 1 s> (< kr ēlektron merevaik) • teaduse ja tehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides, pooljuhtides jt keskkondades liikuvate laengutega seotud nähtusi
elektroonikaseade, elektroonikaaparaatelektronseadiste kasutamisel põhinev seade, aparaat

elektrooptika <+ optika 1 s> (< elektro- + optika) • füüs füüsika haru, mis uurib aine optiliste omaduste muutumist elektrivälja toimel

elektrostaatika <+ staatika 1 s> (< elektro- + staatika) • füüs füüsika haru, mis uurib liikumatute laengute tekitatud, ajas muutumatut (staatilist) elektrivälja

elektrotermia <+ t`ermia 1 s> (< elektro- + kr thermē soojus, kuumus) • el elektrotehnika haru, mis tegeleb elektrienergia muundamisega soojusenergiaks tööstuslikul otstarbel

elementaarosake <+ osake -se -st 12 s> (< elementaarne), fundamentaalosake <+ osake -se -st 12 s> (< fundamentaalne) • füüs mikroosake, mis võtab kõigist tänapäeval tuntud füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna
elementaarosakeste füüsikafüüs füüsika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende interaktsioone

endodontia <endod`ontia 1 s> (< endo- + kr odous, gen odontos hammas) • med hammaste juurekanalite raviga tegelev stomatoloogia haru

entomoloogia <+ l`oogia 1 s> (< entomo- + -loogia) • zool putukateadus, putukaid käsitlev zooloogia haru

entsüklopedioloogia <+ l`oogia 1 s> (< entsüklopeedia + -loogia) • bibl raamatuteaduse haru, mis tegeleb entsüklopeediliste teatmeteoste koostamise ja analüüsi probleemidega

episkopaalkirik <+ kirik -u 2 s> (< episkopaalne) • relig anglikaani kiriku haru USA-s

etioloogia <+ l`oogia 1 s> (kr aitiologia põhjuse esitamine < aitia põhjus + -loogia) med
1. arstiteaduse haru, mis uurib haiguste põhjusi
2. ülevaade asjaoludest, mis võivad olla konkreetse haiguse põhjuseks

etnobotaanika <+ botaanika 1 s> (< etno- + botaanika) • bot botaanika haru, mis kogub ja süstematiseerib rahva teadmisi taimedest (taimede rahvapäraseid nimetusi, kasutusalasid, taimedega seotud uskumusi jne)

etnopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib rahvaste jt etniliste rühmade psüühikat ning kultuuri kohanemust oma keskkonnaga

etümoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr etymologia < etymon sõna põhitähendus < etymos tõde, tõene + -loogia) lgv
1. keeleteaduse haru, mis uurib sõnade päritolu
2. sõna algupära ning seos (sugulussuhted) muude sama keele v teiste keelte sõnadega

faleristika <faler´istika 1 s> (< ld phalerae sõjaväelaste metallist rinnaehis < kr phalaron plaat) • ordeneid, medaleid ja märke uuriv numismaatika haru

farmakogeneetika <+ geneetika 1 s> (< farmako- + geneetika) • biol geneetika haru, mis uurib ravimite toimet loomade ja inimese pärilikkusele

farmakognoosia <+ gn`oosia 1 s> (< farmako- + kr gnōsis tundmine) • farm droogiõpetus, rohuteaduse haru, mis tegeleb taimset ja loomset päritolu ravimtoorainega

fenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr phainō ilmun + -loogia) • biol looduse aastaajalisi nähtusi, nende arenemist ja tekkimise ajalist reeglipärasust uuriv bioloogia haru

finantsõigus <+ `õigus -e 11~9 s> (< finants-) • jur rahanduslikus tegevuses tekkivaid suhteid reguleeriv õiguse haru

fiting <fiting -u 2 s> (ingl fitting) • tehn torude ühendusosa, nagu torupõlv, haru- v üleminekutükk, muhv jne

floristika <flor´istika 1 s> (< floora)
1. bot taimegeograafia haru, mis käsitleb teatud ala taimestikku ja selle süstemaatiliste rühmade paiknemise seaduspärasusi
2. lilleseadekunst

foniaatria <foni`aatria 1 s> (< fono- + -iaatria) • med häälehäireid uuriv arstiteaduse haru

fotokeemia <+ k`eemia 1 s> (< foto- + keemia) • keem keemia haru, mis uurib valguse toimel kulgevaid reaktsioone ning reaktsioone, millega kaasneb valguse tekkimine

fotomeetria <+ m`eetria 1 s> (< foto- + -meetria) • füüs optika haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavate nn fotomeetriliste suuruste mõõtmisega fotomeetri abil

fraseoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr phrasis kõne, väljend + -loogia) • lgv fraseologisme uuriv keeleteaduse haru; mingile keelele omased fraseologismid, idioomid; mõne isiku v rahvakihi omapäraste väljendite kogum

ftisiaatria <ftisi`aatria 1 s> (< kr phthisis tiisikus + -iaatria) • med tuberkuloosi profülaktika, diagnoosimise ja raviga tegelev arstiteaduse haru

füsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr physiologia looduseuurimine < physis loodus + -loogia) • füsiol bioloogia haru, teadus organismi ning selle elundite ja rakkude talitlusest; organismi ja selle elundite talitlus

fütopaleontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< füto- + paleontoloogia) • taimepaleontoloogia, botaanika haru, mis uurib taimede kivistunud jäänuseid

fütotsönoloogia <+ l`oogia 1 s> (< füto- + tsönoloogia) • bot taimekooslusi uuriv botaanika haru

gaasidünaamika <+ dünaamika 1 s> • füüs aerodünaamika haru, uurib probleeme, mille puhul on oluline arvestada gaasi 1 kokkusurutavust

galeeniline <galeenili|ne -se -st 12 adj> (< pn Galenos, Vana-Kreeka arst, 129–199/216)
1. Galenose põhimõtteid järgiv
2. farm ürtidest valmistatud
galeeniline farmaatsiafarm drooge ja neist valmistatavaid preparaate käsitlev farmaatsia haru
galeeniline preparaatfarm taimseist ja loomseist tooraineist valmistatav ravivahend (siirupid, tinktuurid, ekstraktid, mikstuurid, salvid, plaastrid jne), sisaldab lähteaines leiduvaid toimeaineid ning raviks mittevajalikke täiteaineid

gamma <gamma 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 3. täht Γ, γ; vastab ladina g-le
2. muus heliastmik, astmeliselt üles v alla kulgev helirida oktavi piires, vt ka diatooniline heliastmik, kromaatiline heliastmik
3. fot kontrastsusarv
4. järjestikune rida mingisuguseid ühelaadilisi, kuid üksteisest veidi erinevaid nähtusi, nt hele, külm vm värvide v toonide gamma)
gammadefektoskoopiafüüs meetod metallesemete ja nende keevisõmbluste defektide avastamiseks gammakiirguse abil
gammaglobuliin, γ-globuliinfüsiol immuunglobuliin, vereseerumi valgu koostisaine, mis täidab immuunseerumis antikeha ülesannet
gammakiirgus, γ-kiirgusfüüs gammakvantide voog; kitsamas tähenduses röntgenikiirgusest väiksema lainepikkusega elektromagnetkiirgus
gammaraud, γ-raudüks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril 906–1401 °C
gammaravimed kiiritusravi, gammakiirguse rakendamine raviks
gammaspektroskoopiafüüs tuumafüüsika haru, uurib ergastatud aatomituumade gammakiirguse energeetilist (spektraalset) koostist

gastroenteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< gastro- + entero- + -loogia) • med arstiteaduse haru, käsitleb pms mittenakkuslikke mao- ja soolehaigusi, nende diagnoosimist, ravi ja profülaktikat

geneetika <geneetika 1 s> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • biol bioloogia haru, pärilikkusõpetus; teadus, mis uurib organismide pärilikkuse, muutlikkuse ja arenemise nähtusi

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioonmõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioonbiol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioonmed eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline koodbiol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimineinfo programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogiapsühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

geodeetiline <geodeetili|ne -se -st 12 adj> • geod geodeesiasse kuuluv, sellega seotud, geodeesia-
geodeetiline astronoomiaastr rakendusastronoomia haru, mis käsitleb geodeetilistel töödel tehtavaid astronoomilisi välimõõtmisi
geodeetiline joongeod sirgjoone analoog kõverpinnal; joon, mis on lühim oma kahe teineteisele küllalt lähedase punkti vahel
geodeetiline punktgeod punkt Maa pinnal, mille koordinaadid on määratud geodeetiliste mõõtmistega
geodeetilised koordinaadid plgeod geodeetiliste mõõtmistega määratud geograafilised koordinaadid

geohüdroloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + hüdroloogia) • hüdrol maaveehüdroloogia, hüdroloogia maaveele pühendatud haru. Vt ka hüdrogeoloogia

geokronoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + kronoloogia) • geol geoloogia haru, mis uurib maakoore kihtide tekkimise järjekorda ja aega, geoloogiline ajaarvamine

geolingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< geo- + lingvistika) • lgv lingvistika haru, mis uurib eri geograafilistes piirkondades räägitavaid keeli ja murdeid

geomeetria <+ m`eetria 1 s> (< kr geōmetria maamõõtmine < geo- + -meetria) • mat matemaatika haru, mis käsitleb reaalsuse ruumiliste vormide ja vahekordade uurimisel kujunenud abstraktseid ruume ja nende omadusi

geopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib inimese hingeelu sõltuvust geograafilistest teguritest

geotektoonika <+ tektoonika 1 s> (< geo- + tektoonika) • geol geoloogia haru, uurib Maa ja maakoore struktuuri arenemise ajalugu ja maakoore liikumiste põhjusi ning seaduspärasusi

geotermika <+ termika 1 s> (< geo- + kr thermē soojus) • füüs geofüüsika haru, mis uurib maakera sisesoojust ja maakoore osade soojusrežiimi

geriaatria <geri`aatria 1 s> (< kr gēras vanadus + -iaatria) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb eakate inimeste haigusi, ravi ja profülaktikameetodeid, gerontoloogia osa

gerontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geronto- + -loogia) • bioloogia haru, mis uurib organismide, eeskätt inimese vananemise põhjusi ja olemust

globaalökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< globaalne) • ökol ökoloogia haru, mis tegeleb kogu biosfääri hõlmavate nähtustega (nt rahvastikuplahvatus, loodusvarade kahanemine, keskkonnasaaste suurenemine jne)

graaf <gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr graphō kirjutan, joonistan)
1. mat hulk, milles on määratud vähemalt üks binaarne vahekord; geomeetriliselt võib graafi kujutada punktihulgana, kus osa punkte on ühendatud joontega
2. grafeemi realisatsioon
graafiteooriadiskreetse matemaatika haru, mis uurib graafe

grammatika <gramm´atika 1 s> (kr grammatikē < gramma kirjatäht) lgv
1. keele grammatiline ehitus, mingi keele tähendusüksuste (sõnade, lausete) ehitus
2. keeleteaduse haru, mis uurib keele grammatilist ehitust
3. keeleõpetus, mingi keele sõnade muutmise ja lausete moodustamise reeglistik, koosneb hääliku- (foneetika), vormi- (morfoloogia), tuletus- (derivatsioon) ja lauseõpetusest (süntaks); vastav raamat v õpik

gravimeetria <+ m`eetria 1 s> (< ld gravis raske + -meetria) • geofüüsika haru, mis uurib Maa raskusjõuvälja ning selle seost geoidi kuju ja Maa siseehitusega

halurgia <hal`urgia 1 s> (< kr hals sool + ergon töö) • tehn tehnoloogia haru, mis uurib soolade eraldamist vesilahustest

hebertist <hebert|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn J. R. Hébert, Prantsuse ajakirjanik ja poliitik, 1757-94) • aj jakobiinide pahempoolse haru liige XVIII s lõpus, hebertistid kaitsesid Pariisi kehvikute huve

heliotehnika <+ tehnika 1 s> (< helio- + tehnika) • tehn tehnika haru, mis tegeleb Päikese kiirgusenergia muundamisega muudeks energialiikideks

herpetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< herpēs, gen herpētos, teatud madu + -loogia) • zool roomajaid käsitlev zooloogia haru

hipoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< hipo- + teraapia) • psühh psühhoteraapia haru, mis kasutab hobustega tegelemist ja selle rahustavat mõju inimese psüühikahäirete ravis

homileetika <homileetika 1 s> (< kr homilētikē vestluskunst) • relig õpetus jutluse ülesehitusest ja ettekandmisest, praktilise teoloogia haru, vt ka homiilia

human engineering [hjuumən endžin·iəring] (ingl) • psühh objektipsühhotehnika; psühhotehnika haru, mis käsitleb töökeskkonna kohandamist töötajaga ja töötaja enda kohandumist töökeskkonnaga

hüdraulika <hüdr´aulika 1 s> (< kr hydraulis vesiorel) • tehn, füüs hüdromehaanika rakenduslik haru, mis käsitleb viskoossete, praktiliselt kokkusurumatute vedelike tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi

hüdroakustika <+ ak´ustika 1 s> (< hüdro- + akustika) • füüs akustika haru, mis uurib heli levimist vees, pms looduslikes veekogudes

hüdroautomaatika <+ automaatika 1 s> (< hüdro- + automaatika) • tehn automaatika haru, mis tegeleb hüdraulika põhimõttel töötavaist seadmeist koostatud automaatsüsteemidega

hüdrobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< hüdro- + bioloogia) • biol bioloogia haru, mis käsitleb veeorganismide ökoloogiat, kooslusi ja veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse

hüdrobotaanika <+ botaanika 1 s> (< hüdro- + botaanika) • bot veetaimi uuriv botaanika haru. Vt ka hüdrobioloogia

hüdroenergeetika <+ energeetika 1 s> (< hüdro- + energeetika)
1. teadus hüdroenergia varudest ja kasutamisest
2. energeetika haru, mis hõlmab hüdroenergia tootmist, muundamist ja kasutamist

hüdrogeoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hüdro- + geoloogia) • geol põhjavee päritolu, koostist, omadusi ja liikumist uuriv geoloogia haru. Vt ka geohüdroloogia

hüdrograafia <+ gr`aafia 1 s> (< hüdro- + -graafia)
1. geogr loodusgeograafia haru, mis tegeleb siseveekogude uurimise ja kirjeldamisega
2. mer van merenduse haru Nõukogude Liidus, mis selgitas ja kavandas merede ning suurte siseveekogude laevasõiduteid ja -tingimusi

hüdrometallurgia <+ metall`urgia 1 s> (< hüdro- + metallurgia) • tehn metallurgia haru, milles metalle toodetakse märgmeetodil, töödeldes maake v nende tööstuslikke jääke keemiliste reagentide vesilahustega

hülobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr hylē aine + bioloogia) • biol bioloogia haru, mis uurib materjalide, kütuse, tehnikatoodete, rajatiste ja materiaalsete kultuuriväärtuste biokahjustusi, pindade kattumist elusorganismidega, biohäireid ning jäätmete lagundamist

-iaatria <+ i`aatria 1 s> (< kr iatreia ravimine) • arstiteaduse haru v ravimisviis

ihtüoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ihtüo- + -loogia) • zool kalateadus, kalu ja kalalaadseid uuriv zooloogia haru

ikonograafia <+ gr`aafia 1 s> (< keskkr eikonographia ikoonimaalimine < kr eikōn kuju, pilt + -graafia)
1. kunst kunstiteaduse haru, mis uurib kindla isiku v süžee (keskaegses kunstis usuteema) motiivide, sümbolite ja atribuutika kujutamise reeglistikku
2. relig pühapiltide ajaloo kirjeldamine

ikonoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr eikōn kuju, pilt + -loogia) • kunst kunstiteaduse haru, mis tegeleb kunstiteose sümboolika ja tähenduse uurimisega

impulsitehnika <+ tehnika 1 s> (< impulss + tehnika) • el elektrotehnika haru, mis hõlmab elektriimpulsside tekitamise, neile vajaliku kuju andmise, nende eraldamise ning mõõtmise meetodeid ja vahendeid

industrial relations [ind·astriəl ril·eiš(ə)nz] (ingl) • maj, pol sotsiaalpoliitika haru, töösuhted majanduses, tööandjate ja -võtjate vahelised suhted, sotsiaalsete partnerite vahelised suhted

infoteooria <+ te`ooria 1 s> (< info + teooria) • küberneetika haru, mis uurib info edastamise ja muundamise üldisi seaduspärasusi ning tegeleb selle mõõtmise probleemidega

infrapunaastronoomia <+ astron`oomia 1 s> (< infrapunakiirgus + astronoomia) • astr infrapunakiirguse registreerimise ja analüüsimisega tegelev astrofüüsika haru

integraaloptika <+ optika 1 s> (< integraalne + optika) • füüs optika haru, mis uurib õhukestes läbipaistvates kiledes kehtivaid valguse genereerimise, levimise ja muundamise seaduspärasusi

intellekt <intell|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (sks Intellekt < ld intellectus arusaamine) • mõistus, aru, mõtlemisvõime; psühh inimesele omane võime maailma tunnetada; kõrgemate loomade võime uues olukorras otstarbekalt käituda
tehisintellekt info
1. tehisaru, modelleeritud ajuprotsessidest tulenev arvuti suutlikkus jäljendada inimese vaimset tegevust
2. arvutiteaduse haru, mis uurib ajuprotsesside modelleerimist elektronarvutil ja vastavate arvutisüsteemide loomise meetodeid

interlingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< inter- + lingvistika) • lgv keeleteaduse haru, mis algul tegeles rahvusvaheliste abikeelte loomise printsiipide uurimisega; nüüdisajal uurib tehiskeelte probleeme üldse

ioonoptika <+ optika 1 s> (< ioon + optika) • füüs füüsika haru, mis uurib ioonikimpude liikumise juhtimist staatiliste elektri- ja magnetväljade abil

juveliir <juvel|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Juwelier) • kullassepp, juveelide valmistaja v nendega kaupleja
juveliirikunstkullassepakunsti haru, vääriskivide töötlemine ja nende kasutamine esemete kaunistamisel

kalorimeetria <+ m`eetria 1 s> (< ld calor soojus + -meetria) • füüs füüsika haru, mis tegeleb soojushulkade mõõtmisega

kardioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kardio- + -loogia) • med meditsiini haru, mis käsitleb südame ja veresoonkonna ehitust ja talitlust nii terves kui ka haiges organismis, haiguste etioloogiat, diagnoosimist, ravi ja profülaktikat

karootis <karootis -e 9 s> (uusld (arteria) carotis < kr pl karōtides) • anat unearter, kaela kaudu pähe siirduv tuiksoon, aordi haru

karpobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + bioloogia), karpoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + ökoloogia), diasporoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr diaspora hajumus + -loogia) • bot taimede viljumist ja levimist uuriv botaanika haru

kartsinoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karkinos vähk + -loogia)
1. zool vähiteadus, koorikloomi käsitlev zooloogia haru
2. med vähkkasvajaid käsitlev arstiteaduse haru

karüoloogia <+ l`oogia 1 s> (< karüo- + -loogia) • biol rakutuuma käsitlev rakuteaduse haru

kataloog <katal|`oog -oogi -`oogi 22e s> (kr katalogos nimistu) • loend, nimestik, raamatute, piltide, käsikirjade vm korrastatud nimistu ühes tarvilike viidetega eseme leidmiseks; info astmelise failihaldussüsteemi (failipuu) üks tase (haru), hõlbustab kasutajail failide süstematiseerimist

katastroof <katastr|`oof -oofi -`oofi 22e s> (< kr katastrophē purustamine, hävitamine) • äkiline õnnetus, hukatus, hävinguline sündmus (looduses, inimtegevuses)
katastroofimeditsiinarstiteaduse ja tervishoiukorralduse haru, mille eesmärk on osutada arstiabi katastroofide puhul

keemiline <keemili|ne -se -st 12 adj> • keemiasse puutuv, keemia-
keemiline analüüskeemilise koostise kindlakstegemine
keemiline elementliit- v lihtaine koostisosa, mis ei ole ühegi keemilise menetlusega lagundatav
keemiline füüsikakeemia ja füüsika piiriteadus, mille eesmärk on aine ehituse ja muundumiste selgitamine füüsika teoreetiliste ja eksperimentaalsete meetodite abil
keemiline kineetikafüüsikalise keemia haru, mis käsitleb keemiliste reaktsioonide kiirust ja kulgu
keemiline küberneetikaküberneetika meetodite rakendamine keemilis-tehnoloogiliste süsteemide juhtimisel
keemiline reaktsioonaine muundumine koostiselt v struktuurilt teiseks aineks
keemiline valemkeemiavalem, keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis, millega märgitakse keemilise ühendi kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist
keemiline ühendkahe v enama elemendi aatomitest koosnev keemiliselt individuaalne aine (liitaine)

kemotroonika <kemotroonika 1 s> (< kemo- + elektroonika) • keem, el elektrokeemia haru, mille ülesanne on kemotronide loomine

kinemaatika <kinemaatika 1 s> (< kr kinēma liigutus, liikumine) • füüs mehaanika haru, mis käsitleb kehade liikumist, arvestamata seda põhjustavaid tegureid ja kehade massi

koksikeemia <+ k`eemia 1 s> (< koks) • keemia ja keemilise tehnoloogia haru, mis tegeleb tahkekütuste, pms kivisüte koksistamisega ning esmaste koksistamissaaduste töötlemisega

koleopteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< koleopterid + -loogia) • zool entomoloogia haru, mis käsitleb mardikaid

kolloid <koll|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr kolla liim + -oid) • keem kolloidsüsteemis dispersse faasina esinev aine
kolloidhõbe vt kollargool
kolloidkeemiakeem dispersseid süsteeme ja pinnanähtusi käsitlev füüsikalise keemia haru
kolloidlahuskeem vedelik, milles lahustunud aine osakesed on suuremad tõeliste lahuste, kuid väiksemad suspensioonide ja emulsioonide aineosakestest

kombinatoorika <kombinatoorika 1 s> (< ld combinare ühendama) • mat matemaatika haru, mis uurib elementide hulkadesse kuulumise ning hulkades paiknemise viise, eeskätt lõpliku hulga elementidest moodustatavaid ühendeid: kombinatsioone, variatsioone, permutatsioone jt

kondiiter <kond`iit|er -ri 2e s> (vn кондитер < sks Konditor < ld condire sisse tegema, maitsestama) • tortide, kookide, küpsiste jm valmistaja
kondiitritoodeenamasti magus küpsetis (tort, kook, küpsised), ka maiustus (marmelaad, pastilaa, martsipan, šokolaad, kompvekid jm)
kondiitritööstustoiduainetööstuse haru, mille toodangu moodustavad kondiitritooted

konsulaarõigus <+ `õigus -e 11~9 s> (< konsulaarne) • jur rahvusvahelise õiguse haru, õigusnormide kogum, mis reguleerib konsulite määramisega, nende ülesannete, eesõiguste ja immuniteediga ning tegevuse lõppemisega seostuvaid riikide suhteid

kosmiline <kosmili|ne -se -st 12 adj> (kr kosmikos) • kosmosesse puutuv, kosmosest pärinev, maailmaruumi-
kosmiline geodeesiaastr, füüs geodeesia haru, mis käsitleb Maa tehiskaaslaste jm kosmoseobjektide kasutamist mõõdistamisel
kosmiline hajusaineastr, füüs Päikesesüsteemis, galaktikates ja galaktikatevahelises ruumis olev taevakehadevaheline hõre tolmune ja gaasiline aine
kosmiline kiirgusastr maailmaruumis suure kiirusega liikuvate laenguga osakeste (primaarkiirgus) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (sekundaarkiirgus) voog

kosmogoonia <+ g`oonia 1 s> (kr kosmogonia maailma tekkimine < kosmos + -goonia) • astr astronoomia haru, mis käsitleb Päikesesüsteemi jt taevakehade ja nende süsteemide tekkimist ning arenemist

kosmoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kosmo- + -loogia) • astr astronoomia haru, mis käsitleb universumi kui terviku ehitust ja arenemist ning seda määravaid printsiipe ja seaduspärasusi

kosmosemeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< kosmos + meditsiin) • med meditsiini haru, mis uurib kosmose ja kosmoselennu mõju inimorganismile

kosmoseõigus <+ `õigus -e 11~9 s> (< kosmos) • jur rahvusvahelise õiguse haru, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kosmose kasutamise suhteid ning määrab kindlaks kosmilise ruumi ja taevakehade õigusseisundi

kristallofüüsika <+ füüsika 1 s> (< kristall + füüsika) • füüs molekulaarfüüsika haru, mis käsitleb kristallide struktuuri, omadusi ja kristallides toimuvaid protsesse

kristallokeemia <+ k`eemia 1 s> • keem keemia haru, mis piirneb kristallograafia ja tahkisefüüsikaga ning uurib kristallides olevate aatomite, ioonide ja molekulide paigutust ning keemilist sidet

kronobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< krono- + bioloogia) • biol bioloogia haru, mis uurib organismi elutegevuse rütme; elu rütmiline kulgemine on bioloogia põhiseaduspärasusi

kronomeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< krono- + meditsiin) • med biorütme uuriv arstiteaduse haru

kronostratigraafia <+ gr`aafia 1 s> (< krono- + stratigraafia) • geol stratigraafia haru, mis klassifitseerib kivimeid vanuse järgi (vöö, lade, ladejärk, ladestik)

krüobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< krüo- + bioloogia) • biol bioloogia haru, mis uurib madalate ja ülimadalate temperatuuride mõju organismidele, kudedele ja rakkudele

krüoelektroonika <+ elektroonika 1 s> (< krüo- + elektroonika) • el elektroonika haru, kus rakendatakse madalal temperatuuril ilmnevaid nähtusi

krüogeenika <+ geenika 1 s> (< krüo- + kr genos teke) • füüs teaduse ja tehnika haru, mis uurib madalate temperatuuride saamise ja säilitamise füüsikalisi aluseid

krüoloogia <+ l`oogia 1 s> (< krüo- + -loogia)
1. füüs madalate temperatuuride uurimisega tegelev füüsika haru
2. meteor õpetus looduslikust jääst
3. õpetus krüosfäärist

krüotehnika <+ tehnika 1 s> (< krüo- + tehnika) • tehn tehnika haru, mis hõlmab madalate temperatuuride saamist ja kasutamist

krüptoanalüüs <+ anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< krüpto- + analüüs) • info dekrüpteerimismeetoditega tegelev krüptoloogia haru

krüptograafia <+ gr`aafia 1 s> (< krüpto- + -graafia)
1. salakiri; sõnumite šifreerimine (kodeerimine)
2. info krüpteerimismeetodeid, ka digitaalallkirjade moodustamise viise uuriv krüptoloogia haru

kultuuriantropoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kultuur + antropoloogia) • antr inimkultuuri iseärasusi ja üldisi arengu seaduspärasusi uuriv teadus, olemuselt lähedane etnoloogiale; anglosaksi teaduste nomenklatuuris füüsilise antropoloogia kõrval teine antropoloogia haru

kumranoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Kumran, arheoloogiline leiukoht Surnumere ääres + -loogia) • lgv Kumrani koobastest jm Surnumere äärest leitud vanu ürikuid ja käsikirju uuriv hebraistika haru

kvantelektrodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< kvant + elektrodünaamika) • füüs elektromagnetilist interaktsiooni käsitlev väljade kvantteooria haru

kvantelektroonika <+ elektroonika 1 s> (< kvant + elektroonika) • füüs optika, raadiofüüsika ja elektroonika piirialale kuuluv teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb koherentse elektromagnetkiirguse tekitamist, kiirguse ja aine mittelineaarset vastastikmõju ning sellel mõjul põhinevaid seadmeid

kvantkeemia <+ k`eemia 1 s> (< kvant) • keem füüsikalise keemia haru, mis kasutab keemiliste objektide (aatomite, molekulide) ja protsesside uurimiseks kvantmehaanika ja statistilise füüsika ideid ning meetodeid

kvantmehaanika <+ mehaanika 1 s> (< kvant + mehaanika) • füüs teoreetilise füüsika haru, mis käsitleb mikroobjektide (osakeste ja nende süsteemide) omadusi ning nende objektidega toimuvaid protsesse

kvantstatistika <+ stat´istika 1 s> (< kvant + statistika) • füüs statistilise füüsika haru, mis uurib kvantmehaanika seadustele alluvaid suurest arvust osakestest koosnevaid süsteeme

kvaternaarigeoloogia <+ l`oogia 1 s> • geol geoloogia haru, mis uurib kvaternaaris kujunenud setteid ja pinnavorme, nende tekkimise aega ja tingimusi, tektooniliste liikumiste laadi, maavarasid, kliimat, taimestiku ning loomastiku arenemise seaduspärasusi jm selle ajastu loodusolusid

küberneetika <küberneetika 1 s> (ingl cybernetics < kr kybernētēs tüürimees, juht)
1. teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise üldistest seaduspärasustest
2. relig kirikuvalitsemisõpetus, protestantliku usuteaduse haru, mis käsitleb kiriku kui ühiskondliku institutsiooni korraldust ja valitsemiskorda, selle korra tekkimist ja kujunemist

laserkeemia <+ k`eemia 1 s> • keem füüsikalise keemia haru, mis uurib laserikiirgusega stimuleeritavaid keemilisi reaktsioone


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur