Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 402 artiklit, väljastan 200
aatom <`aatom -i 2e s> (< kr atomos jagamatu) • füüs keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, koosneb positiivse laenguga tuumast ja elektronkattest, mille moodustavad negatiivse laenguga elektronid
aatomienergia • tuumaenergia, osakeste vastastikuse mõjutamise energia aatomituumas
aatomifüüsika • füüsika haru, mis uurib aatomi elektronkatte ehitust
aatomipomm • sõj tuumapomm, millel on suur plahvatusjõud aatomituuma energia väga kiire vabanemise tõttu
aatomispekter • atomaarse gaasi v auru kiirgus- v neeldumisspekter
aatomispektraalanalüüs • aatomi omadusi kirjeldav eritlus
aatomituum • aatomi positiivselt laetud keskosa, koosneb prootoneist ja neutroneist
aatomkell • täpseim ajamõõteseade, mille töötamine põhineb aatomites toimuvatel võnkumistel
aatommassiühik • aatomite jt mikroosakeste massi mõõtühik, tähis Ar
aerobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< aero- + bioloogia) • biol bioloogia haru, mis uurib aeroplanktonit ja selle levimist õhus, ka lendavate loomade keskkonnaolusid
aerogeoloogia <+ l`oogia 1 s> (< aero- + geoloogia) • geol geoloogia haru, mis uurib õhust maastiku geoloogilist ehitust ja maavarade esinemist
aeroloogia <+ l`oogia 1 s> (aero- + -loogia) • meteor õhkkonna füüsikaliste omaduste ja seisundimuutustega tegelev meteoroloogia haru
aeronautika <+ nautika 1 s> (< aero- + kr nautikē meresõidukunst) • lenn õhust kergemaid lennuvahendeid (õhupall, aerostaat, stratostaat) kasutav lennunduse haru; van lennundus
aeronoomia <+ n`oomia 1 s> (< aero- + -noomia) • meteor meteoroloogia haru, mis uurib ülalpool troposfääri toimuvaid füüsikalisi ja keemilisi protsesse
agraarmeteoroloogia <+ l`oogia 1 s> (< agraar- + meteoroloogia) • meteor meteoroloogia haru, mis koostab ilmateateid maaharijaile
agrofüüsika <+ füüsika 1 s> (< agro- + füüsika) • füüs füüsika haru, mis uurib mullas ja taimede elutegevuses toimuvaid füüsikalisi protsesse
agrogeoloogia <+ l`oogia 1 s> (< agro- + geoloogia) • geol geoloogia haru, mis tegeleb põllumajandusmaa uurimisega
agrotehnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< agro- + tehnoloogia) • põll agrotehnikal põhinev tehnoloogia haru, mis tegeleb põllu- ja aiakultuuride viljelemise agronoomiliste, tehniliste jm küsimustega kompleksselt
akaroloogia <+ l`oogia 1 s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + -loogia) • zool lestalisi uuriv zooloogia haru
aktinomeetria <+ m`eetria 1 s> (< aktino- + -meetria) • meteor kiirgusenergiat ja selle ülekannet uuriv meteoroloogia haru
akustika <ak´ustika 1 s> (< kr akoustikos kuulmis-)
1. füüs helinähtusi käsitlev füüsika haru
2. muus kuuldavus- ja kõlavusomadused
akustoelektroonika <+ elektroonika 1 s> (< akustika + elektroonika) • el elektroonika haru, mis põhineb tahkeis aineis, pms monokristallides levivate akustiliste lainete ja elektronide voo vastastikuse mõju rakendamisel
akustooptika <+ optika 1 s> (< akustika + optika) • füüsika ja tehnika haru, mis uurib ja rakendab akustilise ja optilise energia vastastikusel mõjul põhinevaid nähtusi
algebra <algebra 1 s> (keskld < ar al-jabr) • mat matemaatika haru, mis uurib tehteid (operatsioone) ja nende omadusi üldistavate sümbolite (tähtede ja tehtemärkide) abil
analüüs <anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< kr analysis lahutamine, lahendamine) • algosadeks v -tunnusteks lahutav uurimine, eritlus. Vt ka süntees
keemiline analüüs • keem mingi aine koostise määramine, kas ainult koostisosade (kvalitatiivne analüüs) v ka nende koguselise vahekorra kindlakstegemine (kvantitatiivne analüüs)
matemaatiline analüüs • mat matemaatika keskne haru, mis uurib funktsioone piirväärtuse meetodil
analüütiline <analüütili|ne -se -st 12 adj> (kr analytikos) • analüüsisse puutuv, sellele omane v seda rakendav, eritlev
analüütiline filosoofia • fil neopositivismilähedane filosoofia suund, mille järgi filosoofia ainus ülesanne on mõtlemistüüpide kindlakstegemine
analüütiline funktsioon • mat funktsioon, mida on võimalik esitada koonduva astmereana
analüütiline geomeetria • mat matemaatika osa, mis uurib geomeetriliste kujundite (punktide, joonte, pindade ja kehade) omadusi koordinaatide vahendusel algebra meetoditega
analüütiline keemia • keem keemia haru, mis tegeleb ainete koostise määramisega
analüütiline otsustus • fil otsustus, mille saab kindlaks teha mõistete analüüsi teel
analüütiline psühholoogia • psühh psühhoanalüüsi erikuju, milles individuaalsest alateadvusest eristatakse kollektiivne alateadvus – ajus säiliv eelmiste põlvkondade kogemuse peegeldus
analüütilised kaalud plt • tehn tundlikud ning täpsed võrdõlgsed kangkaalud hrl teaduslikuks otstarbeks
analüütiline keel • lgv keel, kus sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad pms abisõnad ja sõnajärg (nt inglise keel, romaani keeled jt), vt ka sünteetiline keel
andragoogika <andragoogika 1 s> (< kr anēr, gen andros mees, inimene + agōgē juhtimine, kasvatamine) • ped täiskasvanupedagoogika, täiskasvanutega tegelev pedagoogika haru
anestesioloogia <+ l`oogia 1 s> (< anesteesia + -loogia) • med tuimastus- ja narkoosiõpetus, arstiteaduse haru, mis käsitleb valutustamist kirurgilise operatsiooni ajal ning intensiivravi, elustamist ja krooniliste valude ravi
angioloogia <+ l`oogia 1 s> (< angio- + -loogia), vasoloogia <+ l`oogia 1 s> (< vas + -loogia) • anat sooneõpetus, vere- ja lümfisooni uuriv anatoomia haru
anorgaaniline <+ orgaanili|ne -se -st 12 adj> (< an- + orgaaniline) • elutu loodusega seotud, elutu, vastand orgaaniline
anorgaaniline aine • aine, mis ei pärine taime- ega loomariigist (mineraalid, vesi jne)
anorgaaniline keemia • keemia haru, mis käsitleb keemilisi elemente, lihtaineid ja ühendeid (v.a süsinikuühendid)
antropogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< antropo- + genees) • antr inimese põlvnemine; antropoloogia haru, mis käsitleb inimese põlvnemist
antropoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< antropo- + ökoloogia), humaanökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld humanus inimese- + ökoloogia) • ökol inimese kohanemist ning mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele uuriv ökoloogia haru
antökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr anthos õis + ökoloogia) • biol, ökol õitsemisökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib taimede õitsemise seost keskkonnaoludega, taimede ja tolmeldajate vastastikuseid kohastumusi, nende kujunemist evolutsioonis ja tähtsust ökosüsteemis
arabistika <arab´istika 1 s> (< pn Araabia) • lgv araabia keelt, kirjandust, kultuurilugu jm käsitlev orientalistika haru
arahnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr arachnē ämblik, ämblikuvõrk + -loogia) • zool ämblikuteadus, ämblikega tegelev zooloogia haru
arheoloogia <+ l`oogia 1 s> (< arheo- + -loogia) • muinasteadus, ajalooteaduse haru, mis käsitleb inimühiskonna varasemat ajalugu muististe (aineliste mälestiste, nagu töö- ja tarberiistade, ehete, relvade, elamute, linnuste, kalmete jne) põhjal
aritmeetika <aritmeetika 1 s> (kr arithmētikē < arithmos arv) • mat arvutamisõpetus, matemaatika haru, mis käsitleb arvude lihtsamaid omadusi ja nendega sooritatavaid tehteid
artroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr arthron liiges + -loogia) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb liigesehaigusi
astrofotograafia <+ gr`aafia 1 s> (< astro- + fotograafia) • astr taevakehade fotografeerimisega tegelev astronoomia haru
astrofotomeetria <+ m`eetria 1 s> (< astro- + foto- + -meetria) • astr, füüs taevakehade heleduse mõõtmine ja sellega tegelev astronoomia haru
astrofüüsika <+ füüsika 1 s> (< astro- + füüsika) • astr, füüs taevakehade ehitust ja kosmilise hajusaine füüsikalisi nähtusi uuriv astronoomia haru
astromeetria <+ m`eetria 1 s> (< astro- + -meetria) • astr taevakehade asendite määramisega ning nende suuruse, kuju ja pinnamoodustiste mõõtmisega tegelev astronoomia haru
atmosfääriakustika <+ ak´ustika 1 s> (< atmosfäär) • meteor meteoroloogiline akustika, meteoroloogia haru, mis uurib heli levimist atmosfääris ja meteoroloogilise päritoluga helisid (müristamist, tuule ulumist, mere mühinat jne)
atmosfäärifüüsika <+ füüsika 1 s> (< atmosfäär) • füüs, meteor geofüüsika haru, mis uurib meteoroogilisi protsesse ja nähtusi, nagu vee aurumine maapinnalt, auru kondenseerumine, pilvede, udu ja sademete tekkimine jm
atmosfäärioptika <+ optika 1 s> (< atmosfäär + optika) • meteor meteoroloogia haru, mis uurib valguse levimist Maa atmosfääris ja sellega kaasnevaid nähtusi, nagu valguse hajumine, neeldumine, peegeldumine, polariseerumine, refraktsioon ja difraktsioon
automaaditeooria <+ te`ooria 1 s> (< automaat + teooria) • mat XX s tekkinud matemaatika haru, mis uurib automaatide (1) üldisi omadusi
automaatika <automaatika 1 s> (< kr automatos ise toimiv) • tehn teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb inimese vahetu osavõtuta toimuvate tehniliste protsesside juhtimise ja kontrollimise meetodite ja vahenditega
automaatjuhtimine <+ j`uhtimi|ne -se -st 12 s> (< automaatne) • tehn automaatika haru, mis käsitleb masinate, seadmete jm inimese vahetu osavõtuta juhtimise meetodeid ja süsteeme
automaatkontroll <+ kontr|`oll -olli -`olli 22e s> (< automaatne + kontroll) • tehn automaatika haru, mille ülesanne on avastada tootmisprotsessi hälbeid selle iseloomulike suuruste, nt rõhu v temperatuuri automaatse jälgimise abil
autökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< auto- + ökoloogia) • ökol organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru
ballistika <ball´istika 1 s> (ld ballista < kr ballō heidan, viskan) • füüs, sõj rakendusmehaanika haru, mis käsitleb tulirelva mürsu, kuuli, pommi, mittejuhitava raketi jne liikumist relvarauas vm liikumist piiravais tingimustes (siseballistika) ja õhus (välisballistika)
balneograafia <+ gr`aafia 1 s> (< balneo- + -graafia) • hüdrol mineraalveeallikate asukohti kirjeldav balneoloogia haru
balneotehnika <+ tehnika 1 s> (< balneo- + tehnika) • mineraalvee tootmise ja säilitamise tehnilisi probleeme käsitlev balneoloogia haru
balneoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< balneo- + teraapia) • med mineraalvete (mõnes käsitluses ka ravimuda, mere- ja jõekümbluste) profülaktilise ja ravitoime uurimisega tegelev balneoloogia haru
batrahholoogia <+ l`oogia 1 s> (< kr batrachos konn + -loogia) • zool kahepaiksetega tegelev zooloogia haru
batümeetria <+ m`eetria 1 s> (< kr bathys sügav + -meetria) • hüdrol hüdromeetria haru, mis tegeleb veekogude sügavuse mõõtmisega
bioakustika <+ ak´ustika 1 s> (< bio- + akustika) • biol bioloogia haru, mis uurib loomade hääli, helide vahendusel suhtlemist ja helilokatsiooni abil ruumis orienteerumist
bioenergeetika <+ energeetika 1 s> (< bio- + energeetika)
1. biol biokeemia haru, mis termodünaamika seadustest lähtudes käsitleb energiavahetust elusorganismides
2. psühh inimese kehasiseste peamiste energiastruktuuride kasutamine eluenergia suurendamiseks
biogeokeemia <+ k`eemia 1 s> (< bio-) • keem geokeemia haru, mis uurib elusaine ja selle lagusaaduste osavõttu geokeemilistest protsessidest
biomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • biol, mat biomeetrial põhinev
biomeetriline pass • inimese biomeetrilisi tunnuseid (näopilt, sõrmejälg jm) sisaldav isikudokument
biomeetriline geneetika • biol geneetika haru, mis uurib pms pidevalt muutlike tunnuste päritavust
biostratigraafia <+ gr`aafia 1 s> (< bio- + stratigraafia) • geol stratigraafia haru, mis uurib kivististena säilinud looma- ning taimevormide põhjal maakoorekihtide suhtelist vanust
biotsönoloogia <+ l`oogia 1 s> • ökol biotsönoose uuriv ökoloogia haru
defektoloogia <+ l`oogia 1 s> (< defekt + -loogia) • ped pedagoogika haru, mis uurib füüsiliste v vaimsete puuetega laste kasvatamist ja õpetamist
dendroklimatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< dendro- + klimatoloogia) • meteor ilmastikuteaduse haru, mis uurib kliimaerinevusi pikaealiste puude aastarõngaste põhjal
dendroloogia <+ l`oogia 1 s> (< dendro- + -loogia) • bot puu- ja põõsateadus, puid ja põõsaid käsitlev botaanika haru
deontiline <de´ontili|ne -se -st 12 adj> (< kr deon vajalik, õige) • fil, loog moraaliloogikast v normidest lähtuv
deontiline loogika • normide loogika, loogika haru, mis uurib normatiivsete otsuste loogilist struktuuri ja seoseid
deskriptiivne <deskript`iiv|ne -se 2 adj> (keskld descriptivus < ld descriptio kirjeldus) • kirjeldav, kujutav, deskriptiiv-
deskriptiivlingvistika • lgv strukturaallingvistika Ameerika haru; asetab pearõhu keelte sünkroonilise kirjeldamise metoodika küsimustele
deskriptiivsed teadused pl • teadusharud, mis ainult kirjeldavad nähtusi ja tõsiasju, püüdmata selgitada nende olemust ja põhjusi
diferents <difer|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld differentia) • vahe, erinevus; mat kahe arvu vahe
diferentsarvutus • mat matemaatika haru, mis uurib funktsioone argumendi diskreetsel muutumisel
diferentsiaal <diferentsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< uusld differentialis erinev < ld differentia erinevus) • mat funktsiooni muudu peaosa; tehn auto v traktori seadis, mis võimaldab vedavail rattail vahehammasrataste abil teineteisest erineva kiirusega liikuda (nt pööretel)
diferentsiaalarvutus • mat matemaatilise analüüsi osa, mis käsitleb funktsioonide tuletiste ja diferentsiaalide omadusi ning nende rakendusi
diferentsiaalgeomeetria • mat geomeetria haru, mis uurib kõverjooni ja pindu nende võrrandite kaudu matemaatilise analüüsi, eriti diferentsiaalarvutuse meetoditega
diferentsiaalvõrrand • mat võrrand, mis seob otsitava(te) funktsiooni(de) väärtusi erinevates punktides
diferentsiaalne <diferentsi`aal|ne -se 2 adj> (uusld differentialis < ld differentia erinevus), diferentsiaal- • (tingimustest olenevalt) erinev, eristav
diferentsiaaldiagnoos • med eristusdiagnoos, haiguse eristamine teistest, sarnastest haigustest
diferentsiaalliik • bot liik, mis kuulub kahte v enamasse sarnaste taimekoosluste tüüpi (assotsiatsiooni (3))
diferentsiaalmeetod • füüs mõõtemeetod, mis põhineb mõõdetava ja suure täpsusega teada oleva suuruse väärtuste erinevuse mõõtmisel
diferentsiaalpsühholoogia • psühh psühholoogia haru, mis uurib isikute v inimühenduste (vanuse-, rahvus-, sotsiaalsete, rassiliste jm gruppide) psüühilist erinevust
diferentsiaalvõimendi • el kahe sisendiga võimendi, mille väljundpinge on võrdeline kummalegi sisendile rakendatud pingete vahega
digitaaltehnika <+ tehnika 1 s> (< digitaalne + tehnika), digitehnika <+ tehnika 1 s> • tehnika haru, mis tegeleb digitaalsignaalide moodustamise, töötluse ja edastusega
dipool <dip|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< di- + kr polos telg, poolus) • el kahe suuruselt võrdse ja lähestikku asetseva vastasnimelise elektrilaengu süsteem
dipoolantenn • el lühi- ja ultralühilainel kasutatav sümmeetriline vibraator, mille kumbki haru on veerandlainepikkune
dipteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< dipterid + -loogia) • zool kahetiivalisi (diptereid) uuriv entomoloogia haru
dosimeetria <+ m`eetria 1 s> (< doos + -meetria) • füüs kiiritusdooside mõõtmine, seda käsitlev rakendusfüüsika haru
mikrodosimeetria • dosimeetria haru, mis käsitleb kiirguse toime jaotust objektide mikrostruktuurides
dünaamika <dünaamika 1 s> (< kr dynamikos võimas, võimalik < dynamis jõud)
1. (jõuline, hoogne) liikumine; arenemis‑ v muutumiskäik, vt ka staatika
2. füüs mehaanika haru, mis käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul
3. muus õpetus helitugevuse muutustest
dünaamikapiirkond • akustikas maksimaalse ja minimaalse helirõhu suhe detsibellides; piltl mingi nähtuse arenemis- v muutumiskäik; liikumise v tegevuse küllus
dünaamiline <dünaamili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs dünaamikasse puutuv, liikumisest tingitud
2. tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne; liikumis- v arenemisvõimeline. Vastand staatiline
dünaamiline geoloogia • geol geoloogia haru, mis käsitleb Maa pinnal ja sisemuses toimivaid geoloogilisi jõude
dünaamiline meteoroloogia • meteor meteoroloogia haru, mis uurib atmosfääri liikumist, lähtudes hüdro- ja termodünaamika võrrandeist; laiemas tähenduses: teoreetiline meteoroloogia, uurib atmosfääris toimuvaid protsesse teoreetilise füüsika meetodeid rakendades
dünaamiline planeerimine • mat matemaatilise planeerimise haru, mis uurib ajas kulgevate v üldse mitmeetapiliste protsesside optimeerimise meetodeid
dünaamiline programm • info programm, mille paiknemine arvuti mälus pole ette määratud
dünaamiline psühholoogia • psühh suund psühholoogias, mis rõhutab vajadust uurida psüühiliste nähtuste ja käitumise motiive, eriti instinkte ja tunge
dünaamiline rõhk
1. lgv hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses hinguse rõhujõuga (omane ka eesti keelele)
2. füüs löökrõhk
dünaamiline stereotüüp • psühh, füsiol ajutiste seoste süsteem, mis kujuneb kindlate välisärritite mõjul, kui need pidevalt samas järjekorras korduvad
elekter <el`ekt|er -ri 2e s> (< kr ēlektron merevaik) • füüs mateeria põhiomadusi, mis seisneb elektrilaengute olemasolus aine elementaarosakestel; elektrilaengute liikumise ja vastastiktoimega seotud nähtuste üldnimetus
elekterkeevitus • keevitamine elektrivooluga kuumutamise abil
elekterküte • kütmine elektrienergia muundamisel saadud soojusega
elekterside • teabe elektrilise edastamisega tegelev sidetehnika haru, vastav sidepidamisviis
elektervalgustus • valgustamine elektrivoolu abil
elektervedu • veoviis, mille puhul veoki elektriajam saab energiat välisest elektriallikast v akupatareist
elektriauto tehn • elektri jõul liikuv auto
elektrilaeng • mateeria elektromagnetiliste omaduste iseloomustaja; elektrilaengut kannavad aine aatomite koostisse kuuluvad prootonid ja elektronid; elektrilaengu mõõtühik on kulon
elektroakustika <+ ak´ustika 1 s> (< elektro- + akustika) • füüs akustika haru, tegeleb helivõnkumiste muundamisega elektrivõnkumisteks ja vastupidi
elektrodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< elektro- + dünaamika) • füüs füüsika haru, mis uurib elektrilaengute ja laetud kehade liikumist ning elektromagnetväljade levimist
elektrofüsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< elektro- + füsioloogia) • füsiol füsioloogia haru, mis uurib bioelektrilisi nähtusi organismides ja elektrivoolu toimet organismidesse, nende kudedesse ja rakkudesse
elektrokeemia <+ k`eemia 1 s> (< elektro- + keemia) • keem füüsikalise keemia haru, uurib elektriliste ja keemiliste nähtuste vastastikuseid seoseid
elektromeetria <+ m`eetria 1 s> (< elektro- + -meetria) • geol, füüs kivimite elektromagnetiliste omaduste erinevusel põhinevate elektriliste uuringumeetoditega tegelev geofüüsika haru
elektromehaanika <+ mehaanika 1 s> (< elektro- + mehaanika) • el elektriseadmete tootmise ja rakendamisega tegelev elektrotehnika haru
elektrometallurgia <+ metall`urgia 1 s> (< elektro- + metallurgia) • tehn metallurgia haru, kus metallide tootmiseks ja sulatamiseks rakendatakse elektrivoolu
elektronoptika <+ optika 1 s> (< elektron + optika) • füüs füüsika haru, mis uurib elektron- v ioonkiirte kujundamist ja suunamist elektri- ja magnetväljadega, kitsamas mõttes elektronkiirte koondamist, suunamist, kujutise saamist ja ülekandmist vaakumis staatiliste väljade abil
elektronspektroskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< elektron) • füüs spektroskoopia haru, mis tegeleb elektronide kineetilise energia (energiaspektrite) mõõtmisega; võimaldab saada teavet ainete keemilise koostise ja elektronstruktuuri kohta
elektroonika <elektroonika 1 s> (< kr ēlektron merevaik) • teaduse ja tehnika haru, mis uurib ja rakendab vaakumis, gaasides, pooljuhtides jt keskkondades liikuvate laengutega seotud nähtusi
elektroonikaseade, elektroonikaaparaat • elektronseadiste kasutamisel põhinev seade, aparaat
elektrooptika <+ optika 1 s> (< elektro- + optika) • füüs füüsika haru, mis uurib aine optiliste omaduste muutumist elektrivälja toimel
elektrostaatika <+ staatika 1 s> (< elektro- + staatika) • füüs füüsika haru, mis uurib liikumatute laengute tekitatud, ajas muutumatut (staatilist) elektrivälja
elektrotermia <+ t`ermia 1 s> (< elektro- + kr thermē soojus, kuumus) • el elektrotehnika haru, mis tegeleb elektrienergia muundamisega soojusenergiaks tööstuslikul otstarbel
elementaarosake <+ osake -se -st 12 s> (< elementaarne), fundamentaalosake <+ osake -se -st 12 s> (< fundamentaalne) • füüs mikroosake, mis võtab kõigist tänapäeval tuntud füüsikalistest protsessidest osa jagamatu tervikuna
elementaarosakeste füüsika • füüs füüsika haru, mis uurib elementaarosakesi ja nende interaktsioone
endodontia <endod`ontia 1 s> (< endo- + kr odous, gen odontos hammas) • med hammaste juurekanalite raviga tegelev stomatoloogia haru
entomoloogia <+ l`oogia 1 s> (< entomo- + -loogia) • zool putukateadus, putukaid käsitlev zooloogia haru
entsüklopedioloogia <+ l`oogia 1 s> (< entsüklopeedia + -loogia) • bibl raamatuteaduse haru, mis tegeleb entsüklopeediliste teatmeteoste koostamise ja analüüsi probleemidega
episkopaalkirik <+ kirik -u 2 s> (< episkopaalne) • relig anglikaani kiriku haru USA-s
etioloogia <+ l`oogia 1 s> (kr aitiologia põhjuse esitamine < aitia põhjus + -loogia) med
1. arstiteaduse haru, mis uurib haiguste põhjusi
2. ülevaade asjaoludest, mis võivad olla konkreetse haiguse põhjuseks
etnobotaanika <+ botaanika 1 s> (< etno- + botaanika) • bot botaanika haru, mis kogub ja süstematiseerib rahva teadmisi taimedest (taimede rahvapäraseid nimetusi, kasutusalasid, taimedega seotud uskumusi jne)
etnopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib rahvaste jt etniliste rühmade psüühikat ning kultuuri kohanemust oma keskkonnaga
etümoloogia <+ l`oogia 1 s> (kr etymologia < etymon sõna põhitähendus < etymos tõde, tõene + -loogia) lgv
1. keeleteaduse haru, mis uurib sõnade päritolu
2. sõna algupära ning seos (sugulussuhted) muude sama keele v teiste keelte sõnadega
faleristika <faler´istika 1 s> (< ld phalerae sõjaväelaste metallist rinnaehis < kr phalaron plaat) • ordeneid, medaleid ja märke uuriv numismaatika haru
farmakogeneetika <+ geneetika 1 s> (< farmako- + geneetika) • biol geneetika haru, mis uurib ravimite toimet loomade ja inimese pärilikkusele
farmakognoosia <+ gn`oosia 1 s> (< farmako- + kr gnōsis tundmine) • farm droogiõpetus, rohuteaduse haru, mis tegeleb taimset ja loomset päritolu ravimtoorainega
fenoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr phainō ilmun + -loogia) • biol looduse aastaajalisi nähtusi, nende arenemist ja tekkimise ajalist reeglipärasust uuriv bioloogia haru
finantsõigus <+ `õigus -e 11~9 s> (< finants-) • jur rahanduslikus tegevuses tekkivaid suhteid reguleeriv õiguse haru
fiting <fiting -u 2 s> (ingl fitting) • tehn torude ühendusosa, nagu torupõlv, haru- v üleminekutükk, muhv jne
floristika <flor´istika 1 s> (< floora)
1. bot taimegeograafia haru, mis käsitleb teatud ala taimestikku ja selle süstemaatiliste rühmade paiknemise seaduspärasusi
2. lilleseadekunst
fotokeemia <+ k`eemia 1 s> (< foto- + keemia) • keem keemia haru, mis uurib valguse toimel kulgevaid reaktsioone ning reaktsioone, millega kaasneb valguse tekkimine
fotomeetria <+ m`eetria 1 s> (< foto- + -meetria) • füüs optika haru, mis tegeleb nähtavat kiirgust iseloomustavate nn fotomeetriliste suuruste mõõtmisega fotomeetri abil
fraseoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr phrasis kõne, väljend + -loogia) • lgv fraseologisme uuriv keeleteaduse haru; mingile keelele omased fraseologismid, idioomid; mõne isiku v rahvakihi omapäraste väljendite kogum
ftisiaatria <ftisi`aatria 1 s> (< kr phthisis tiisikus + -iaatria) • med tuberkuloosi profülaktika, diagnoosimise ja raviga tegelev arstiteaduse haru
füsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr physiologia looduseuurimine < physis loodus + -loogia) • füsiol bioloogia haru, teadus organismi ning selle elundite ja rakkude talitlusest; organismi ja selle elundite talitlus
fütopaleontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< füto- + paleontoloogia) • taimepaleontoloogia, botaanika haru, mis uurib taimede kivistunud jäänuseid
fütotsönoloogia <+ l`oogia 1 s> (< füto- + tsönoloogia) • bot taimekooslusi uuriv botaanika haru
gaasidünaamika <+ dünaamika 1 s> • füüs aerodünaamika haru, uurib probleeme, mille puhul on oluline arvestada gaasi 1 kokkusurutavust
galeeniline <galeenili|ne -se -st 12 adj> (< pn Galenos, Vana-Kreeka arst, 129–199/216)
1. Galenose põhimõtteid järgiv
2. farm ürtidest valmistatud
galeeniline farmaatsia • farm drooge ja neist valmistatavaid preparaate käsitlev farmaatsia haru
galeeniline preparaat • farm taimseist ja loomseist tooraineist valmistatav ravivahend (siirupid, tinktuurid, ekstraktid, mikstuurid, salvid, plaastrid jne), sisaldab lähteaines leiduvaid toimeaineid ning raviks mittevajalikke täiteaineid
gamma <gamma 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 3. täht Γ, γ; vastab ladina g-le
2. muus heliastmik, astmeliselt üles v alla kulgev helirida oktavi piires, vt ka diatooniline heliastmik, kromaatiline heliastmik
3. fot kontrastsusarv
4. järjestikune rida mingisuguseid ühelaadilisi, kuid üksteisest veidi erinevaid nähtusi, nt hele, külm vm värvide v toonide gamma)
gammadefektoskoopia • füüs meetod metallesemete ja nende keevisõmbluste defektide avastamiseks gammakiirguse abil
gammaglobuliin, γ-globuliin • füsiol immuunglobuliin, vereseerumi valgu koostisaine, mis täidab immuunseerumis antikeha ülesannet
gammakiirgus, γ-kiirgus • füüs gammakvantide voog; kitsamas tähenduses röntgenikiirgusest väiksema lainepikkusega elektromagnetkiirgus
gammaraud, γ-raud • üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril 906–1401 °C
gammaravi • med kiiritusravi, gammakiirguse rakendamine raviks
gammaspektroskoopia • füüs tuumafüüsika haru, uurib ergastatud aatomituumade gammakiirguse energeetilist (spektraalset) koostist
gastroenteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< gastro- + entero- + -loogia) • med arstiteaduse haru, käsitleb pms mittenakkuslikke mao- ja soolehaigusi, nende diagnoosimist, ravi ja profülaktikat
geneetika <geneetika 1 s> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • biol bioloogia haru, pärilikkusõpetus; teadus, mis uurib organismide pärilikkuse, muutlikkuse ja arenemise nähtusi
geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioon • mõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioon • biol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioon • med eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline kood • biol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimine • info programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogia • psühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)
geodeetiline <geodeetili|ne -se -st 12 adj> • geod geodeesiasse kuuluv, sellega seotud, geodeesia-
geodeetiline astronoomia • astr rakendusastronoomia haru, mis käsitleb geodeetilistel töödel tehtavaid astronoomilisi välimõõtmisi
geodeetiline joon • geod sirgjoone analoog kõverpinnal; joon, mis on lühim oma kahe teineteisele küllalt lähedase punkti vahel
geodeetiline punkt • geod punkt Maa pinnal, mille koordinaadid on määratud geodeetiliste mõõtmistega
geodeetilised koordinaadid pl • geod geodeetiliste mõõtmistega määratud geograafilised koordinaadid
geohüdroloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + hüdroloogia) • hüdrol maaveehüdroloogia, hüdroloogia maaveele pühendatud haru. Vt ka hüdrogeoloogia
geokronoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + kronoloogia) • geol geoloogia haru, mis uurib maakoore kihtide tekkimise järjekorda ja aega, geoloogiline ajaarvamine
geolingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< geo- + lingvistika) • lgv lingvistika haru, mis uurib eri geograafilistes piirkondades räägitavaid keeli ja murdeid
geomeetria <+ m`eetria 1 s> (< kr geōmetria maamõõtmine < geo- + -meetria) • mat matemaatika haru, mis käsitleb reaalsuse ruumiliste vormide ja vahekordade uurimisel kujunenud abstraktseid ruume ja nende omadusi
geopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< geo- + psühholoogia) • psühh psühholoogia haru, mis uurib inimese hingeelu sõltuvust geograafilistest teguritest
geotektoonika <+ tektoonika 1 s> (< geo- + tektoonika) • geol geoloogia haru, uurib Maa ja maakoore struktuuri arenemise ajalugu ja maakoore liikumiste põhjusi ning seaduspärasusi
geotermika <+ termika 1 s> (< geo- + kr thermē soojus) • füüs geofüüsika haru, mis uurib maakera sisesoojust ja maakoore osade soojusrežiimi
geriaatria <geri`aatria 1 s> (< kr gēras vanadus + -iaatria) • med arstiteaduse haru, mis käsitleb eakate inimeste haigusi, ravi ja profülaktikameetodeid, gerontoloogia osa
gerontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< geronto- + -loogia) • bioloogia haru, mis uurib organismide, eeskätt inimese vananemise põhjusi ja olemust
globaalökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< globaalne) • ökol ökoloogia haru, mis tegeleb kogu biosfääri hõlmavate nähtustega (nt rahvastikuplahvatus, loodusvarade kahanemine, keskkonnasaaste suurenemine jne)
graaf <gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr graphō kirjutan, joonistan)
1. mat hulk, milles on määratud vähemalt üks binaarne vahekord; geomeetriliselt võib graafi kujutada punktihulgana, kus osa punkte on ühendatud joontega
2. grafeemi realisatsioon
graafiteooria • diskreetse matemaatika haru, mis uurib graafe
grammatika <gramm´atika 1 s> (kr grammatikē < gramma kirjatäht) lgv
1. keele grammatiline ehitus, mingi keele tähendusüksuste (sõnade, lausete) ehitus
2. keeleteaduse haru, mis uurib keele grammatilist ehitust
3. keeleõpetus, mingi keele sõnade muutmise ja lausete moodustamise reeglistik, koosneb hääliku- (foneetika), vormi- (morfoloogia), tuletus- (derivatsioon) ja lauseõpetusest (süntaks); vastav raamat v õpik
gravimeetria <+ m`eetria 1 s> (< ld gravis raske + -meetria) • geofüüsika haru, mis uurib Maa raskusjõuvälja ning selle seost geoidi kuju ja Maa siseehitusega
halurgia <hal`urgia 1 s> (< kr hals sool + ergon töö) • tehn tehnoloogia haru, mis uurib soolade eraldamist vesilahustest
hebertist <hebert|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn J. R. Hébert, Prantsuse ajakirjanik ja poliitik, 1757-94) • aj jakobiinide pahempoolse haru liige XVIII s lõpus, hebertistid kaitsesid Pariisi kehvikute huve
heliotehnika <+ tehnika 1 s> (< helio- + tehnika) • tehn tehnika haru, mis tegeleb Päikese kiirgusenergia muundamisega muudeks energialiikideks
herpetoloogia <+ l`oogia 1 s> (< herpēs, gen herpētos, teatud madu + -loogia) • zool roomajaid käsitlev zooloogia haru
hipoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< hipo- + teraapia) • psühh psühhoteraapia haru, mis kasutab hobustega tegelemist ja selle rahustavat mõju inimese psüühikahäirete ravis
homileetika <homileetika 1 s> (< kr homilētikē vestluskunst) • relig õpetus jutluse ülesehitusest ja ettekandmisest, praktilise teoloogia haru, vt ka homiilia
human engineering [hjuumən endžin·iəring] (ingl) • psühh objektipsühhotehnika; psühhotehnika haru, mis käsitleb töökeskkonna kohandamist töötajaga ja töötaja enda kohandumist töökeskkonnaga
hüdraulika <hüdr´aulika 1 s> (< kr hydraulis vesiorel) • tehn, füüs hüdromehaanika rakenduslik haru, mis käsitleb viskoossete, praktiliselt kokkusurumatute vedelike tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi
hüdroakustika <+ ak´ustika 1 s> (< hüdro- + akustika) • füüs akustika haru, mis uurib heli levimist vees, pms looduslikes veekogudes
hüdroautomaatika <+ automaatika 1 s> (< hüdro- + automaatika) • tehn automaatika haru, mis tegeleb hüdraulika põhimõttel töötavaist seadmeist koostatud automaatsüsteemidega
hüdrobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< hüdro- + bioloogia) • biol bioloogia haru, mis käsitleb veeorganismide ökoloogiat, kooslusi ja veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse
hüdrobotaanika <+ botaanika 1 s> (< hüdro- + botaanika) • bot veetaimi uuriv botaanika haru. Vt ka hüdrobioloogia
hüdroenergeetika <+ energeetika 1 s> (< hüdro- + energeetika)
1. teadus hüdroenergia varudest ja kasutamisest
2. energeetika haru, mis hõlmab hüdroenergia tootmist, muundamist ja kasutamist
hüdrogeoloogia <+ l`oogia 1 s> (< hüdro- + geoloogia) • geol põhjavee päritolu, koostist, omadusi ja liikumist uuriv geoloogia haru. Vt ka geohüdroloogia
hüdrograafia <+ gr`aafia 1 s> (< hüdro- + -graafia)
1. geogr loodusgeograafia haru, mis tegeleb siseveekogude uurimise ja kirjeldamisega
2. mer van merenduse haru Nõukogude Liidus, mis selgitas ja kavandas merede ning suurte siseveekogude laevasõiduteid ja -tingimusi
hüdrometallurgia <+ metall`urgia 1 s> (< hüdro- + metallurgia) • tehn metallurgia haru, milles metalle toodetakse märgmeetodil, töödeldes maake v nende tööstuslikke jääke keemiliste reagentide vesilahustega
hülobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr hylē aine + bioloogia) • biol bioloogia haru, mis uurib materjalide, kütuse, tehnikatoodete, rajatiste ja materiaalsete kultuuriväärtuste biokahjustusi, pindade kattumist elusorganismidega, biohäireid ning jäätmete lagundamist
-iaatria <+ i`aatria 1 s> (< kr iatreia ravimine) • arstiteaduse haru v ravimisviis
ihtüoloogia <+ l`oogia 1 s> (< ihtüo- + -loogia) • zool kalateadus, kalu ja kalalaadseid uuriv zooloogia haru
ikonograafia <+ gr`aafia 1 s> (< keskkr eikonographia ikoonimaalimine < kr eikōn kuju, pilt + -graafia)
1. kunst kunstiteaduse haru, mis uurib kindla isiku v süžee (keskaegses kunstis usuteema) motiivide, sümbolite ja atribuutika kujutamise reeglistikku
2. relig pühapiltide ajaloo kirjeldamine
ikonoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr eikōn kuju, pilt + -loogia) • kunst kunstiteaduse haru, mis tegeleb kunstiteose sümboolika ja tähenduse uurimisega
impulsitehnika <+ tehnika 1 s> (< impulss + tehnika) • el elektrotehnika haru, mis hõlmab elektriimpulsside tekitamise, neile vajaliku kuju andmise, nende eraldamise ning mõõtmise meetodeid ja vahendeid
industrial relations [ind·astriəl ril·eiš(ə)nz] (ingl) • maj, pol sotsiaalpoliitika haru, töösuhted majanduses, tööandjate ja -võtjate vahelised suhted, sotsiaalsete partnerite vahelised suhted
infoteooria <+ te`ooria 1 s> (< info + teooria) • küberneetika haru, mis uurib info edastamise ja muundamise üldisi seaduspärasusi ning tegeleb selle mõõtmise probleemidega
infrapunaastronoomia <+ astron`oomia 1 s> (< infrapunakiirgus + astronoomia) • astr infrapunakiirguse registreerimise ja analüüsimisega tegelev astrofüüsika haru
integraaloptika <+ optika 1 s> (< integraalne + optika) • füüs optika haru, mis uurib õhukestes läbipaistvates kiledes kehtivaid valguse genereerimise, levimise ja muundamise seaduspärasusi
intellekt <intell|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (sks Intellekt < ld intellectus arusaamine) • mõistus, aru, mõtlemisvõime; psühh inimesele omane võime maailma tunnetada; kõrgemate loomade võime uues olukorras otstarbekalt käituda
tehisintellekt info
1. tehisaru, modelleeritud ajuprotsessidest tulenev arvuti suutlikkus jäljendada inimese vaimset tegevust
2. arvutiteaduse haru, mis uurib ajuprotsesside modelleerimist elektronarvutil ja vastavate arvutisüsteemide loomise meetodeid
interlingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< inter- + lingvistika) • lgv keeleteaduse haru, mis algul tegeles rahvusvaheliste abikeelte loomise printsiipide uurimisega; nüüdisajal uurib tehiskeelte probleeme üldse
ioonoptika <+ optika 1 s> (< ioon + optika) • füüs füüsika haru, mis uurib ioonikimpude liikumise juhtimist staatiliste elektri- ja magnetväljade abil
juveliir <juvel|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Juwelier) • kullassepp, juveelide valmistaja v nendega kaupleja
juveliirikunst • kullassepakunsti haru, vääriskivide töötlemine ja nende kasutamine esemete kaunistamisel
kalorimeetria <+ m`eetria 1 s> (< ld calor soojus + -meetria) • füüs füüsika haru, mis tegeleb soojushulkade mõõtmisega
kardioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kardio- + -loogia) • med meditsiini haru, mis käsitleb südame ja veresoonkonna ehitust ja talitlust nii terves kui ka haiges organismis, haiguste etioloogiat, diagnoosimist, ravi ja profülaktikat
karootis <karootis -e 9 s> (uusld (arteria) carotis < kr pl karōtides) • anat unearter, kaela kaudu pähe siirduv tuiksoon, aordi haru
karpobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + bioloogia), karpoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karpos vili + ökoloogia), diasporoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr diaspora hajumus + -loogia) • bot taimede viljumist ja levimist uuriv botaanika haru
kartsinoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr karkinos vähk + -loogia)
1. zool vähiteadus, koorikloomi käsitlev zooloogia haru
2. med vähkkasvajaid käsitlev arstiteaduse haru
kataloog <katal|`oog -oogi -`oogi 22e s> (kr katalogos nimistu) • loend, nimestik, raamatute, piltide, käsikirjade vm korrastatud nimistu ühes tarvilike viidetega eseme leidmiseks; info astmelise failihaldussüsteemi (failipuu) üks tase (haru), hõlbustab kasutajail failide süstematiseerimist
katastroof <katastr|`oof -oofi -`oofi 22e s> (< kr katastrophē purustamine, hävitamine) • äkiline õnnetus, hukatus, hävinguline sündmus (looduses, inimtegevuses)
katastroofimeditsiin • arstiteaduse ja tervishoiukorralduse haru, mille eesmärk on osutada arstiabi katastroofide puhul
keemiline <keemili|ne -se -st 12 adj> • keemiasse puutuv, keemia-
keemiline analüüs • keemilise koostise kindlakstegemine
keemiline element • liit- v lihtaine koostisosa, mis ei ole ühegi keemilise menetlusega lagundatav
keemiline füüsika • keemia ja füüsika piiriteadus, mille eesmärk on aine ehituse ja muundumiste selgitamine füüsika teoreetiliste ja eksperimentaalsete meetodite abil
keemiline kineetika • füüsikalise keemia haru, mis käsitleb keemiliste reaktsioonide kiirust ja kulgu
keemiline küberneetika • küberneetika meetodite rakendamine keemilis-tehnoloogiliste süsteemide juhtimisel
keemiline reaktsioon • aine muundumine koostiselt v struktuurilt teiseks aineks
keemiline valem • keemiavalem, keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis, millega märgitakse keemilise ühendi kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist
keemiline ühend • kahe v enama elemendi aatomitest koosnev keemiliselt individuaalne aine (liitaine)
kemotroonika <kemotroonika 1 s> (< kemo- + elektroonika) • keem, el elektrokeemia haru, mille ülesanne on kemotronide loomine
kinemaatika <kinemaatika 1 s> (< kr kinēma liigutus, liikumine) • füüs mehaanika haru, mis käsitleb kehade liikumist, arvestamata seda põhjustavaid tegureid ja kehade massi
koksikeemia <+ k`eemia 1 s> (< koks) • keemia ja keemilise tehnoloogia haru, mis tegeleb tahkekütuste, pms kivisüte koksistamisega ning esmaste koksistamissaaduste töötlemisega
koleopteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< koleopterid + -loogia) • zool entomoloogia haru, mis käsitleb mardikaid
kolloid <koll|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr kolla liim + -oid) • keem kolloidsüsteemis dispersse faasina esinev aine
kolloidhõbe vt kollargool
kolloidkeemia • keem dispersseid süsteeme ja pinnanähtusi käsitlev füüsikalise keemia haru
kolloidlahus • keem vedelik, milles lahustunud aine osakesed on suuremad tõeliste lahuste, kuid väiksemad suspensioonide ja emulsioonide aineosakestest
kombinatoorika <kombinatoorika 1 s> (< ld combinare ühendama) • mat matemaatika haru, mis uurib elementide hulkadesse kuulumise ning hulkades paiknemise viise, eeskätt lõpliku hulga elementidest moodustatavaid ühendeid: kombinatsioone, variatsioone, permutatsioone jt
kondiiter <kond`iit|er -ri 2e s> (vn кондитер < sks Konditor < ld condire sisse tegema, maitsestama) • tortide, kookide, küpsiste jm valmistaja
kondiitritoode • enamasti magus küpsetis (tort, kook, küpsised), ka maiustus (marmelaad, pastilaa, martsipan, šokolaad, kompvekid jm)
kondiitritööstus • toiduainetööstuse haru, mille toodangu moodustavad kondiitritooted
konsulaarõigus <+ `õigus -e 11~9 s> (< konsulaarne) • jur rahvusvahelise õiguse haru, õigusnormide kogum, mis reguleerib konsulite määramisega, nende ülesannete, eesõiguste ja immuniteediga ning tegevuse lõppemisega seostuvaid riikide suhteid
kosmiline <kosmili|ne -se -st 12 adj> (kr kosmikos) • kosmosesse puutuv, kosmosest pärinev, maailmaruumi-
kosmiline geodeesia • astr, füüs geodeesia haru, mis käsitleb Maa tehiskaaslaste jm kosmoseobjektide kasutamist mõõdistamisel
kosmiline hajusaine • astr, füüs Päikesesüsteemis, galaktikates ja galaktikatevahelises ruumis olev taevakehadevaheline hõre tolmune ja gaasiline aine
kosmiline kiirgus • astr maailmaruumis suure kiirusega liikuvate laenguga osakeste (primaarkiirgus) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (sekundaarkiirgus) voog
kosmogoonia <+ g`oonia 1 s> (kr kosmogonia maailma tekkimine < kosmos + -goonia) • astr astronoomia haru, mis käsitleb Päikesesüsteemi jt taevakehade ja nende süsteemide tekkimist ning arenemist
kosmoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kosmo- + -loogia) • astr astronoomia haru, mis käsitleb universumi kui terviku ehitust ja arenemist ning seda määravaid printsiipe ja seaduspärasusi
kosmosemeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< kosmos + meditsiin) • med meditsiini haru, mis uurib kosmose ja kosmoselennu mõju inimorganismile
kosmoseõigus <+ `õigus -e 11~9 s> (< kosmos) • jur rahvusvahelise õiguse haru, mis reguleerib riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kosmose kasutamise suhteid ning määrab kindlaks kosmilise ruumi ja taevakehade õigusseisundi
kristallofüüsika <+ füüsika 1 s> (< kristall + füüsika) • füüs molekulaarfüüsika haru, mis käsitleb kristallide struktuuri, omadusi ja kristallides toimuvaid protsesse
kristallokeemia <+ k`eemia 1 s> • keem keemia haru, mis piirneb kristallograafia ja tahkisefüüsikaga ning uurib kristallides olevate aatomite, ioonide ja molekulide paigutust ning keemilist sidet
kronobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< krono- + bioloogia) • biol bioloogia haru, mis uurib organismi elutegevuse rütme; elu rütmiline kulgemine on bioloogia põhiseaduspärasusi
kronomeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< krono- + meditsiin) • med biorütme uuriv arstiteaduse haru
kronostratigraafia <+ gr`aafia 1 s> (< krono- + stratigraafia) • geol stratigraafia haru, mis klassifitseerib kivimeid vanuse järgi (vöö, lade, ladejärk, ladestik)
krüobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< krüo- + bioloogia) • biol bioloogia haru, mis uurib madalate ja ülimadalate temperatuuride mõju organismidele, kudedele ja rakkudele
krüoelektroonika <+ elektroonika 1 s> (< krüo- + elektroonika) • el elektroonika haru, kus rakendatakse madalal temperatuuril ilmnevaid nähtusi
krüogeenika <+ geenika 1 s> (< krüo- + kr genos teke) • füüs teaduse ja tehnika haru, mis uurib madalate temperatuuride saamise ja säilitamise füüsikalisi aluseid
krüoloogia <+ l`oogia 1 s> (< krüo- + -loogia)
1. füüs madalate temperatuuride uurimisega tegelev füüsika haru
2. meteor õpetus looduslikust jääst
3. õpetus krüosfäärist
krüotehnika <+ tehnika 1 s> (< krüo- + tehnika) • tehn tehnika haru, mis hõlmab madalate temperatuuride saamist ja kasutamist
krüptoanalüüs <+ anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< krüpto- + analüüs) • info dekrüpteerimismeetoditega tegelev krüptoloogia haru
krüptograafia <+ gr`aafia 1 s> (< krüpto- + -graafia)
1. salakiri; sõnumite šifreerimine (kodeerimine)
2. info krüpteerimismeetodeid, ka digitaalallkirjade moodustamise viise uuriv krüptoloogia haru
kultuuriantropoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kultuur + antropoloogia) • antr inimkultuuri iseärasusi ja üldisi arengu seaduspärasusi uuriv teadus, olemuselt lähedane etnoloogiale; anglosaksi teaduste nomenklatuuris füüsilise antropoloogia kõrval teine antropoloogia haru
kumranoloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Kumran, arheoloogiline leiukoht Surnumere ääres + -loogia) • lgv Kumrani koobastest jm Surnumere äärest leitud vanu ürikuid ja käsikirju uuriv hebraistika haru
kvantelektrodünaamika <+ dünaamika 1 s> (< kvant + elektrodünaamika) • füüs elektromagnetilist interaktsiooni käsitlev väljade kvantteooria haru
kvantelektroonika <+ elektroonika 1 s> (< kvant + elektroonika) • füüs optika, raadiofüüsika ja elektroonika piirialale kuuluv teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb koherentse elektromagnetkiirguse tekitamist, kiirguse ja aine mittelineaarset vastastikmõju ning sellel mõjul põhinevaid seadmeid
kvantkeemia <+ k`eemia 1 s> (< kvant) • keem füüsikalise keemia haru, mis kasutab keemiliste objektide (aatomite, molekulide) ja protsesside uurimiseks kvantmehaanika ja statistilise füüsika ideid ning meetodeid
kvantmehaanika <+ mehaanika 1 s> (< kvant + mehaanika) • füüs teoreetilise füüsika haru, mis käsitleb mikroobjektide (osakeste ja nende süsteemide) omadusi ning nende objektidega toimuvaid protsesse
kvantstatistika <+ stat´istika 1 s> (< kvant + statistika) • füüs statistilise füüsika haru, mis uurib kvantmehaanika seadustele alluvaid suurest arvust osakestest koosnevaid süsteeme
kvaternaarigeoloogia <+ l`oogia 1 s> • geol geoloogia haru, mis uurib kvaternaaris kujunenud setteid ja pinnavorme, nende tekkimise aega ja tingimusi, tektooniliste liikumiste laadi, maavarasid, kliimat, taimestiku ning loomastiku arenemise seaduspärasusi jm selle ajastu loodusolusid
küberneetika <küberneetika 1 s> (ingl cybernetics < kr kybernētēs tüürimees, juht)
1. teadus juhtimise, side ja informatsiooni töötlemise üldistest seaduspärasustest
2. relig kirikuvalitsemisõpetus, protestantliku usuteaduse haru, mis käsitleb kiriku kui ühiskondliku institutsiooni korraldust ja valitsemiskorda, selle korra tekkimist ja kujunemist
laserkeemia <+ k`eemia 1 s> • keem füüsikalise keemia haru, mis uurib laserikiirgusega stimuleeritavaid keemilisi reaktsioone