[VSL] Võõrsõnade leksikon

acidum [atsidum] (uusld < ld acidus hapu) • hape

agraz [agr·as] (hisp < agro hapu) • valmimata viinamari; kok värsketest viinamarjadest valmistatud karastusjook

agruumid pl <agr|`uum -uumi -`uumi 22e s> (it agrumi < ld acer hapu, kibe) • bot tsitruspuuviljad (apelsinid, sidrunid, mandariinid jt)

amarell <amar|`ell -elli -`elli 22e s> (sks Amarelle < it amarena < ld amarus kibe, hapu) • aiand liik heleda vilja ja vähevärvika mahlaga hapukirsse

anoksia <an`oksia 1 s> (< an- + kr oxys hapu) • med kudede hapnikuvaegus; biol hapniku puudumine organismi elukeskkonnas

anoksiline <an´oksili|ne -se -st 12 adj> (< an- + kr oxys hapu) • keem seisund, milles keskkond (nt vesi) ei sisalda vaba hapnikku, küll aga nitriteid või nitraate

atsidifikatsioon <atsidifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -fikatsioon) • keem hapestumine, mulla v vee muutumine happeliseks, seisneb vesinikioonide ja vabade hapete tekkes

atsidimeetria <+ m`eetria 1 s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -meetria) • keem mõõtanalüütiline meetod hapete hulga määramiseks lahuses

atsidofiilbakter <+ b`akter -i 2e s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -fiil + bakter) • biol happelembeline bakter; mõningaid kultuurliike kasut piimatööstuses atsidofiilpiima ja -baktermassi valmistamiseks; mõlemad soodustavad toidu seedimist

atsidofiilsus <+ f`iilsus -e 11~9 s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -fiil) • biol loom- ja taimorganismide rakkude ja kudede omadus värvuda happeliste värvainete toimel. Vastand basofiilsus

atsidoos <atsid|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu) • med organismi mürgistus kehas tekkivate happeliselt reageerivate ainetega, happemürgistus

atsiidsus <ats`iidsus -e 11~9 s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu) • keem happesus, mingi vedeliku (nt maomahla) happesusaste. Vastand anatsiidsus

atsüülrühm <+ r`ühm rühma r`ühma 22i s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -üül) • keem orgaaniline radikaal RCO-; atsüülrühma esineb mitmeis orgaanilistes ühendeis, tema sisestamiseks molekuli kasut atsüülimist

bensoehape <+ hape h`appe 6 s> (< bensoe), ka benseenkarboksüülhape <+ hape h`appe 6 s> (< benseen + karbo- + kr oxys hapu) • keem lihtsaim aromaatne karboksüülhape, tarvit ravimina, säilitusainena aed- ja puuvilja konservimisel, värvide ja lakkide valmistamisel jm

epoksüvaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> (ingl epoxy resin < epi- + kr oxys terav, hapu) • keem tehisvaik, millest valmistatakse epoksü- e epoliimi, -pahtlit ja -lakki

euroksübiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr eurys lai + oxys hapu + biont) • biol veeorganismid, kes taluvad suuri vees lahustunud hapniku sisalduse erinevusi

hüperatsiidsus <+ ats`iidsus -e 11~9 s> (< hüper- + ld acidus hapu) • med ülihappesus, soolhappe liigsisaldus maomahlas

laim <l`aim laimi l`aimi 22e s> (ingl lime < pr < hisp lima < ar līma) • bot hapulaimipuu (Citrus aurantiifolia) rohekas väga hapu, kuid C-vitamiinirikas vili; laimidest valmistatakse sidrunhapet. Vt ka limett

oksüfiilsus <+ f`iilsus -e 11~9 s> (< kr oxys hapu + -fiil) • biol happelembesus, mõningate bakterite võime kasvada ja areneda ka vähese molekulaarse hapniku juuresolekul

oksülofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr oxys hapu + -üül + -füüt) • bot happelise mulla taim

oksütotsiin <oksütots|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl oxytocin < kr oxys hapu + tokos sünnitus) • füsiol üks ajuripatsi hormoone, stimuleerib siseelundite (pms emaka) silelihasrakkude kokkutõmbumist ja piimanäärmete talitlust

oxygenium [oksüg·enium] (uusld < kr oxys hapu + genos päritolu, teke), tähis O • keem hapnik

püridoksiin <püridoks|`iin -iini -`iini 22e s> (< püridiin + kr oxys hapu) • keem, biol B₆-vitamiin, vajalik vitamiin lihaskoele, närvikoele, nahale; osaleb koensüümina paljude organismile vajalike ainete sünteesil

püroos <pür|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr pyrōsis põletamine, põletus) • med kõrvetised, põletav tunne söögitorus; tekib hapu maomahla söögitorru sattumisel

stenoksübiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< steno- + kr oxys hapu + biont) • zool veeorganism, kes ei talu vett, milles lahustunud hapniku sisaldus kõigub suurtes piirides, nt jõeforell, mõned bakterid

türoksiin <türoks|`iin -iini -`iini 22e s> (< türo- + oxys kibe, hapu) • füsiol kilpnäärmehormoon, mis sisaldab joodi; valmistatakse ka sünteetiliselt

vinegrett <vinegr|`ett -eti -`etti 22e s> (pr vinaigrette < vinaigre äädikas < vin vein + aigre hapu) • kok maitsestatud äädika- ja taimeõlikaste (Prantsuse kaste); selle kastmega valmistatud köögiviljasalat