[VSL] Võõrsõnade leksikon

al dente (it, dente hammas) • kok poolkõva, tähistab makaronide ja köögiviljade keetmisel nende valmidusastet

anodontia <anod`ontia 1 s> (< an- + kr odous, gen odontos hammas) • anat (kaasasündinud) hambutus. Vt ka hüpodontia

dentaal <dent|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld dentalis hamba- < dens hammas) • lgv hammashäälik, kujundatakse keeletipu ja hammaste koostööl, nt d, n, t

dentaalne <dent`aal|ne -se 2 adj> (< ld dentalis hamba- < dens hammas) • hambaisse puutuv, hamba-

dentiin <dent|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld dens hammas) • anat hambaluu, hamba peamine, pulpi e säsi ümbritsev rakuvaba mineraliseerunud kude

dentist <dent|`ist -isti -`isti 22e s> (pr dentiste < ld dens hammas) • med kõrghariduseta hambaarst; hambatehnik

dentitsioon <dentitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dentitio < dens hammas) • hammastumine, hammaste tulek lastel

edentatsioon <edentatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld edentare hambaid välja lööma < e-1 + dens hammas) • med hambakaotus, hammaste väljalangemine haiguse korral v hammaste eemaldamine ravimenetlusena

edentulism <edentul|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld edentulus hambutu < e-1 + dens hammas) • med hambutus, jäävhammaste puudumine

endodont <endod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< endo- + kr odous, gen odontos hammas) • med stomatoloog, kes on spetsialiseerunud hammaste juurekanalite ravimisele

endodontia <endod`ontia 1 s> (< endo- + kr odous, gen odontos hammas) • med hammaste juurekanalite raviga tegelev stomatoloogia haru

heterodontne <heterod`ont|ne -se 2 adj> (< hetero- + kr odous, gen odontos hammas) • anat erinevahambaline, segahambune, erisuguse kujuga hammastega. Vastand homodontne

homodontne <homod`ont|ne -se 2 adj> (< homo- + kr odous, gen odontos hammas) • anat ühtlashambune, samasuguse kujuga hammastega. Vastand heterodontne

hüperdontia <hüperd`ontia 1 s> , hüperodontia <hüperod`ontia 1 s> (< hüper- + kr odous, gen odontos hammas) • anat hammaste liigne arv

hüpodontia <hüpod`ontia 1 s> (< hüpo- + kr odous, gen odontus hammas) • anat vaeghambalisus, jäävhammaste ja nende algete osaline puudumine. Vt ka anodontia

iguaanodon <iguaanodon -i 19 s> (< iguaan + kr odous, gen odontos hammas) • paleont hiidsisalike hulka kuuluv roomaja, kuni 10 m pikk; elas kriidiajastu alguses Lääne-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Mongoolias, liikus tugevail tagajäsemeil, toitus taimedest

konodont <konod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr kōnos käbi, koonus + odous, gen odontos hammas) • paleont kihvjas v hambuline pisikivistis paleosoikumi ja mesosoikumi meresetendeis

koonushammas <+ hammas h`amba 7 s> (< koonus) • med kaasasündinud peenike hammas, hrl teine eesülahammas

kreodondid pl <kreod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr kreas liha + odous, gen odontis hammas) • paleont paleogeeni ajastul elanud ürgsed kiskjalised, nüüdsete kiskjaliste eellased

labürintodondid pl <labürintod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< labürint + odous, gen odontos hammas) • paleont hilisdevonist varajuurani elanud kahepaiksete ülemselts v alamklass; olid kuni 5 meetri pikkuse kehaga, osa elas pms vees, osa maal

mahhairodus <mahh´airodus -e 11 s> (< kr machaira mõõk + odous hammas) • paleont mõõkhammastiiger, väljasurnud kiskja kaslaste sugukonnast, pikkade, suust väljaulatuvate kihvadega tiiger; elas neogeeni ajastul

mastodon <mastodon -i 19 s> , mastodont <mastod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr mastos (naise) rind + odous, gen odontos hammas) • paleont hiliseotseenist pleistotseenini Euraasias, Ameerikas ja Põhja-Aafrikas elanud kuni elevandisuurune londiline

mastodonsaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr mastos (naise) rind + odous, gen odontos hammas + saurus) • paleont kesk- ja hilistriiases Kesk- ja Ida-Euroopas elanud labürintodontide ülemseltsi kuulunud kahepaikne

molaar <mol|`aar -aari -`aari 22e s> (ld (dens) molaris veski-, jahvatav (hammas) < mola veski) • anat tagapurihammas

odonaadid pl <odon|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kr odōn hammas) • zool kiililised (Odonata), kiililiste selts (putukate klassist)

odontalgia <odont`algia 1 s> (< odonto- + -algia), dentalgia <dent`algia 1 s> (< ld dens, gen dentis hammas + -algia) • med hambavalu

odonto- [od·onto] (< kr odous, gen odontos hammas) • hammas-, hamba-

odontoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< odonto- + -liit)
1. med hambakivi, hambail tekkiv kivitaoline moodustis
2. paleont väljasurnud looma kivistunud hammas v kihv

ortodont <ortod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< orto- + kr odous, gen odontos hammas) • med stomatoloog, kes tegeleb hammaste ja lõualuude väärarengu uurimise, vältimise ja raviga

ortodontia <ortod`ontia 1 s> (< orto- + kr odous, gen odontos hammas) • med hambaridade ja lõualuu ehituse vigade parandamisega tegelev stomatoloogia haru, hambakorrastusõpetus

parodont <parod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< par-), periodont <period|`ont -ondi -`onti 22e s> (< peri- + kr odous, gen odontos hammas) • anat hambaümbris, hambakõrvalkoestik

plakodondid pl <plakod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr plax plaat, riba + odous, gen odontos hammas) • paleont triiase ajastul vees elanud roomajad

pleiodontsus <pleiod`ontsus -e 11~9 s> (< kr pleiōn rohkem + odous, gen odontos hammas) • med liighambasus

pteranodon <pter´anodon -i 19 s> (< pter- + an- + kr odous, gen odontis hammas) • paleont suur väljasurnud hambutu tiibsisalik

šeever <š`eev|er -ri 2e s> , šeiver <š`eiv|er -ri 2e s> (ingl shaver) • tehn lõikeriist hammas- ja tigurataste viimistlemiseks

šeeverdama <šeeverdama 27 v> , šeiverdama <šeiverdama 27 v> • tehn hammas- ja tiguratta hammaste tööpindu šeevriga viimistlema

taeniodondid pl <taeniod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr tainia pael, lint + odous, gen odontis hammas) • paleont varapaleotseenist hiliseotseenini Põhja-Ameerikas elanud algeliste taimtoiduliste pärisimetajate selts (Taeniodonta); põlvnemine ebaselge

talioon <tali|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld talio, gen talionis kättetasumine) • aj iidne õigusemõistmise põhimõte: süüdlasele tekitati karistusena samasugune kahju nagu see, mille tekitamises ta oli süüdi (n-ö silm silma, hammas hamba vastu)

telodondid pl <telod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr telos lõpp + kr odous, gen odontos hammas) • paleont kilpkalade hulka kuulunud ordoviitsiumist devonini elanud lõuatute klassi loomad; Eestis elasid alamsiluri lõpus ja ülemsiluris

teriodondid pl <teriod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr thērion metsloom + odous, gen odontos hammas) • paleont loomahambulised, terapsiidide alamselts; peetakse imetajate eellasteks

tillodondid pl <tillod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr tillō kitkun + odous, gen odontis hammas) • paleont hilispaleotseenist keskeotseenini Põhja-Ameerikas ja Euroopas elanud algeliste kõigesööjate pärisimetajate selts (Tillodontia)

tridens <tridens -i 2e s> (ld < tri- + dens hammas) • ka müt kolmhark, kolme haruga ahing, merejumal Poseidoni v Neptunuse sümbol