[VSL] Võõrsõnade leksikon

aimakk <aim|`akk -aki -`akki 22e s> (mongoli аймаг) • geogr suurim haldusüksus Mongoolias

corregimiento [korrehimi·ento] (hisp < corregir parandama, karistama) • aj haldusüksus Hispaanias

county [kaunti] (ingl) • krahvkond, põhiline haldusüksus Suurbritannias ja Iirimaal; maakond, osariigist v provintsist väiksem haldusüksus USA-s, Kanadas, Austraalias jm

departemang <departem|`ang -angu -`angu 22e s> (pr département)
1. suurim haldusüksus Prantsusmaal jm
2. aj revolutsioonieelsel Venemaal ja mõnes teises riigis kõrgemate haldus- ja kohtuasutuste (ministeeriumide, senati jm) osakonna nimetus
3. USA-s ja Šveitsis ministeeriumide nimetus
riigidepartemang • USA välisministeerium

diötsees <diöts|`ees -eesi -`eesi 22e s> (ld dioecesis < kr dioikēsis valitsemine, provints) • aj Vana-Rooma haldusüksus; relig katoliku piiskopkond. Vt ka eparhia

eparhia <ep`arhia 1 s> (kr eparchia provints) • aj Rooma keisririigi idaprovints; haldusüksus Bütsantsis; relig õigeusu piiskopi kirikliku võimu juht. Vt ka diötsees

gmina <gmina 17 s> (poola < sks Gemeinde kogukond) • Poola väikseim haldusüksus

hundare [hündare] (rts sadakond < hundra sada) • aj kihelkonnale vastav haldusüksus muistsel Sveamaal (Rootsis)

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

kanton <k`anton -i 2e s> (pr canton < it cantone < canto nurk, kant) • liidumaa Šveitsis; teatav haldusüksus paljudes riikides

ken (jpn)
1. aj Jaapani endine pikkusmõõt, 1 ken = 1,8 m
2. ringkond, haldusüksus, prefektuur Jaapanis

kindralkomissariaat <+ komissari|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kindral- + komissariaat) • aj II maailmasõja ajal Saksamaa poolt okupeeritud aladel haldusüksus tsiviilvõimu korraldamiseks

kindralkubermang <+ kuberm|`ang -angu -`angu 22e s> (< kindral- + kubermang) • aj Venemaa haldusüksus 1775–1917; koosnes 1–13 kubermangust v oblastist

komitaat <komit|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld comitatus < comes krahv < ld kaaslane)
1. aj maa-ala, piirkond, krahvkond keskajal; tänapäeval suur haldusüksus Ungaris
2. saatmine, nt ülikooli lõpetanu pidulik ärasaatmine (pms üliõpilasorganisatsioonides)

kommuun <komm|`uun -uuni -`uuni 22e s> (pr commune < ld communis ühine)
1. töö ja vara ühisusel rajanev ettevõte v kollektiiv
2. aj keskajal feodaalkohustustest vabanenud linna- v külakogukond; suure Prantsuse revolutsiooni aegne linnade omavalitsus; autonoomne rahvusriik Nõukogude riigi alguspäevil
3. väikseim haldusüksus Prantsusmaal, Belgias, Itaalias jm

krai <kr`ai 26 s> (vn край serv, äär, piirkond) • suur territoriaalne haldusüksus Venemaal

kreis <kr`eis kreisi kr`eisi 22e s> (sks Kreis ring, ringkond) • haldusüksus Saksamaal; aj maakonna tsaariaegne nimetus, eriti Baltimail
kreisfiskaal • aj maakonna rahaasjade järelevalve ametnik

kubermang <kuberm|`ang -angu -`angu 22e s> (< pr gouvernement valitsemine, valitsus) • suurim haldusüksus mõnes riigis

lään <l`ään lääni l`ääni 22e s> (rts län)
1. suurim haldusüksus Rootsis ja Soomes
2. (sks Lehen, Lehn) aj vt feood

noom <n`oom noomi n`oomi 22e s> (kr nomos)
1. aj maakond, Vana-Egiptuse haldusüksus
2. haldusüksus tänapäeva Kreekas

oblast <oblast -i 2e s> (vn область piirkond) • (suur) haldusüksus Venemaal

prefektuur <prefekt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld praefectura asehalduspiirkond; ülemaamet)
1. aj haldusüksus Vana-Roomas
2. haldusüksuse valitsemisorgan mõnes riigis
3. prefekti (2) ametiruum, tema kantselei
4. prefekti ametikoht

presidentkond <presid`entk|`ond -onna -`onda 22i s> (< president) • aj territoriaalne haldusüksus Liivimaal 1582–98, keskused olid Võnnu (Cēsis), Tartu ja Pärnu

provints <prov|`ints -intsi -`intsi 22e s> (ld provincia)
1. aj antiikajal Rooma võimule allunud maa väljaspool Itaaliat
2. haldusüksus mõnes riigis, maakond, kubermang
3. pealinnast vm suurtest keskustest kaugel asuv maakoht, eriti vastandina neile
4. teadusrajoneeringute üksus, nt taimegeograafias

rajoon <raj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (vn район < sks Rayon ringkond, piirkond < pr rayon kiir, raadius)
1. piirkond, paikkond, maa-ala
2. haldusüksus mõnes riigis (Venemaal, Ukrainas)
3. bot taksonoomiline üksus, nt geobotaaniline rajoon

regionalism <regional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld regionalis piirkondlik)
1. pol haldusliku tsentralisatsiooni vastu suunatud liikumine, mis taotleb vanade ajalooliselt kujunenud riigiosade omapärasuse ja eriseisundi säilitamist
2. kunst USA 1920–30ndate kunstiliikumine, mis püüdis kunstis vabaneda Euroopa mõjudest ja vältida New Yorgi kunstnike juhtivat rolli

regioon <regi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld regio suund, piir, piirkond)
1. ala, piirkond; valdkond
2. haldusüksus mitmes riigis
3. biogeograafilise rajoonimise põhiüksusi
4. info kuvaruumi pidev osa

sandžakk <sandž|`akk -aki -`akki 22e s> (trg sancak) • haldusüksus Türgis

staarost <staarost -i 2e s> (vn староста) • aj Venemaal XVI–XX s alguseni valitav kogukonnapealik, küla- v semstvovanem; Poolas staarostkonna valitseja (kuni 1795. a-ni), hiljem haldusametnik, asemaanõunik
staarostkond • aj haldusüksus Poola kuningriigis

staniitsa <staniitsa 16 s> (vn станица)
1. kasakaküla, maa-asula endistel kasakaaladel Venemaal ja Ukrainas
2. kasakate piirivalveratsasalk XVI–XVII s Lõuna-Vene steppides
3. kasakate maa-alaline haldusüksus (XVIII s-st a-ni 1917)

župa <župa 16 s> (ukr, serbia-horvaadi жупа, sloveeni, tšehhi župa) • aj lõuna- ja lääneslaavlaste haldusüksus varakeskajast kuni XX s-ni

teema <teema 16 s> (< kr thema pandu < tithēmi panen)
1. peamõte, juhtmõte; aineringi määrang; kõneaine; kirj ainevalla ja põhiprobleemistiku piiritlus; muus heliteose peamist muusikalist mõtet kätkev vormielement; lgv teada olevat infot väljendav lauseosa, vt ka reema
2. sõj, aj sõjaväeline haldusüksus Bütsantsis, moodustati VII–VIII s; teemasid juhtisid strateegid, kellele allus igas teemas u 4000–5000 stratioodist koosnev maakaitsevägi

triibus <tr`iibus -e 11~9 s> (ld tribus)
1. aj esialgu Vana-Rooma hõim, hiljem territoriaalne haldusüksus Vana-Roomas
2. biol alamsugukonnast väiksem süstemaatikaüksus, mille moodustavad lähedased perekonnad

vilajett <vilaj|`ett -eti -`etti 22e s> (trg vilayet < ar wilāya(t)) • provintsile vastav suur territoriaalne haldusüksus Türgis

vojevoodkond <vojev`oodk|`ond -onna -`onda 22i s> (poola wojewodztwo) • aj territoriaalne haldusüksus Poolas