[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

anglid pl <`ang|el -li 2e s> (ld Angli) • aj Schleswigist V s Britanniasse siirdunud germaani hõim

anglosaksid pl <+ s`aks saksi s`aksi 22e s> (< ld Angli anglid + Saxones saksid) • aj inglise rahvale aluseks olnud germaani hõimud

bataavid pl <bat|`aav -aavi -`aavi 22e s> (ld Batavi) • aj germaani hõim Reini suudmealal

donariit <donar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Donar, germaani piksejumal) • keem, mäend ammooniumnitraati sisaldav lõhkeaine, kasut mäenduses

fee <f`ee 26i s> (pr fée < ld fatum saatus) • müt õrn abivalmis saatusehaldjatar romaani ja germaani rahvaste müt-s

germanist <german|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloog, germaani keelte (saksa, rootsi, taani, norra, islandi, hollandi, flaami jt) v germaani rahvaste kultuuri ja kirjanduse uurija

germanistika <german´istika 1 s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloogia, germaani rahvaste keeli (kitsamalt saksa keelt), kirjandust ja kultuuri käsitlev teadus

gnoom1 <gn`oom gnoomi gn`oomi 22e s> (sks Gnom) • müt kääbuslik mäe- v maavaim germaani müt-s ja Lääne-Euroopa muinasjuttudes; piltl kääbus

heruskid pl <her|`usk -uski -`uski 22e s> (ld Cherusci, kr Chērouskoi) • aj muistne germaani hõim, elasid Weseri ja Elbe jõe vahelisel alal

jüüdid pl <j`üüt jüüdi j`üüti 22e s> (sks Jüten < vanapõhja Iótar) • aj Jüüti poolsaarel elanud germaani hõim, mis segunes V–VIII s taanlastega

kimbrid pl <k`imb|er -ri 2e s> (ld Cimbri) • aj muistne germaani hõim

nornid pl <n`orn norni n`orni 22e s> (vanapõhja nornir) • müt germaani saatusejumalannad, kes ketravad inimese elusaatusi sümboliseerivat lõnga

noviaal <novi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld novus uus) • lgv Taani keeleteadlase Otto Jesperseni 1928. a loodud rahvusvaheline tehiskeel, mille sõnavara põhineb romaani ja germaani keeltel; ei leidnud praktilist kasutamist

pangermanism <+ german|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + ld pn Germania Saksamaa) • pol ühiskondlik-poliitiline liikumine, mis taotleb kõigi germaani keeli, eeskätt saksa keelt kõnelevate rahvaste kultuurilist ja poliitilist ühendamist; tekkis XIX s lõpus Austria-Ungaris, oli natsionaalsotsialismi ideelisi lätteid; tänapäeval on pangermanismi pooldajaid mõnes Saksamaa parempoolses organisatsioonis

ragnarök <ragnar|`ök -öki -`ökki 22e s> (vanapõhja < regin, pl gen ragna kuningas + rök määratud lõpp, saatus) • müt germaani müt-s maailmahukk, mille järel maailm sünnib uuena ja paremana

saaga <saaga 16 s> (isl saga) • folkl Islandi muistendite rahvusvaheliselt levinud nimetus; germaani muistne kangelaslaul; piltl ühe suguvõsa lugu (ka kirjandusteos)

sueebid pl <su`eeb sueebi su`eebi 22e s> (ld pl Suebi) • aj Elbe, Maini ja Ülem-Reini vahelisel alal asunud germaani hõimuliit

sülf <s`ülf sülfi s`ülfi 22e s> (pr sylphe) • müt meessoost õhuvaim keldi ja germaani müt-s

sülfiid <sülf|`iid -iidi -`iidi 22e s> (pr sylphide) • müt naissoost õhuvaim keldi ja germaani müt-s

teutoonid pl <teut|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld Teutoni, Teutones) • aj muistne germaani hõim

valhalla <valh´alla 16 s> (< vanapõhja valhöll (lahingus) langenute koda) • müt germaani müt-s suur saal jumal Odini kojas, lahingus langenud sangarite ja surnud kuningate asupaik, kuulsate isikute ja rahvuskangelaste puhkepaik

valküür <valk|`üür -üüri -`üüri 22e s> (sks Walküre < vanapõhja valkyrja (lahingus) langenute valija) • müt germaani müt-s sõjasangareid abistav ja võitluses langenud kangelasi Valhallasse juhtiv jumal Odini kaaskonda kuuluv sõjakas neitsi


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur