Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
anglid pl <`ang|el -li 2e s> (ld Angli) • aj Schleswigist V s Britanniasse siirdunud germaani hõim
anglosaksid pl <+ s`aks saksi s`aksi 22e s> (< ld Angli anglid + Saxones saksid) • aj inglise rahvale aluseks olnud germaani hõimud
bataavid pl <bat|`aav -aavi -`aavi 22e s> (ld Batavi) • aj germaani hõim Reini suudmealal
donariit <donar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Donar, germaani piksejumal) • keem, mäend ammooniumnitraati sisaldav lõhkeaine, kasut mäenduses
fee <f`ee 26i s> (pr fée < ld fatum saatus) • müt õrn abivalmis saatusehaldjatar romaani ja germaani rahvaste müt-s
germanist <german|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloog, germaani keelte (saksa, rootsi, taani, norra, islandi, hollandi, flaami jt) v germaani rahvaste kultuuri ja kirjanduse uurija
germanistika <german´istika 1 s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloogia, germaani rahvaste keeli (kitsamalt saksa keelt), kirjandust ja kultuuri käsitlev teadus
gnoom1 <gn`oom gnoomi gn`oomi 22e s> (sks Gnom) • müt kääbuslik mäe- v maavaim germaani müt-s ja Lääne-Euroopa muinasjuttudes; piltl kääbus
heruskid pl <her|`usk -uski -`uski 22e s> (ld Cherusci, kr Chērouskoi) • aj muistne germaani hõim, elasid Weseri ja Elbe jõe vahelisel alal
jüüdid pl <j`üüt jüüdi j`üüti 22e s> (sks Jüten < vanapõhja Iótar) • aj Jüüti poolsaarel elanud germaani hõim, mis segunes V–VIII s taanlastega
kimbrid pl <k`imb|er -ri 2e s> (ld Cimbri) • aj muistne germaani hõim
nornid pl <n`orn norni n`orni 22e s> (vanapõhja nornir) • müt germaani saatusejumalannad, kes ketravad inimese elusaatusi sümboliseerivat lõnga
noviaal <novi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld novus uus) • lgv Taani keeleteadlase Otto Jesperseni 1928. a loodud rahvusvaheline tehiskeel, mille sõnavara põhineb romaani ja germaani keeltel; ei leidnud praktilist kasutamist
pangermanism <+ german|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + ld pn Germania Saksamaa) • pol ühiskondlik-poliitiline liikumine, mis taotleb kõigi germaani keeli, eeskätt saksa keelt kõnelevate rahvaste kultuurilist ja poliitilist ühendamist; tekkis XIX s lõpus Austria-Ungaris, oli natsionaalsotsialismi ideelisi lätteid; tänapäeval on pangermanismi pooldajaid mõnes Saksamaa parempoolses organisatsioonis
ragnarök <ragnar|`ök -öki -`ökki 22e s> (vanapõhja < regin, pl gen ragna kuningas + rök määratud lõpp, saatus) • müt germaani müt-s maailmahukk, mille järel maailm sünnib uuena ja paremana
saaga <saaga 16 s> (isl saga) • folkl Islandi muistendite rahvusvaheliselt levinud nimetus; germaani muistne kangelaslaul; piltl ühe suguvõsa lugu (ka kirjandusteos)
sueebid pl <su`eeb sueebi su`eebi 22e s> (ld pl Suebi) • aj Elbe, Maini ja Ülem-Reini vahelisel alal asunud germaani hõimuliit
sülf <s`ülf sülfi s`ülfi 22e s> (pr sylphe) • müt meessoost õhuvaim keldi ja germaani müt-s
sülfiid <sülf|`iid -iidi -`iidi 22e s> (pr sylphide) • müt naissoost õhuvaim keldi ja germaani müt-s
teutoonid pl <teut|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld Teutoni, Teutones) • aj muistne germaani hõim
valhalla <valh´alla 16 s> (< vanapõhja valhöll (lahingus) langenute koda) • müt germaani müt-s suur saal jumal Odini kojas, lahingus langenud sangarite ja surnud kuningate asupaik, kuulsate isikute ja rahvuskangelaste puhkepaik
valküür <valk|`üür -üüri -`üüri 22e s> (sks Walküre < vanapõhja valkyrja (lahingus) langenute valija) • müt germaani müt-s sõjasangareid abistav ja võitluses langenud kangelasi Valhallasse juhtiv jumal Odini kaaskonda kuuluv sõjakas neitsi