?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
anglid pl <`ang|el -li 2e s> (ld Angli) • aj Schleswigist V s Britanniasse siirdunud germaani hõim
anglosaksid pl <+ s`aks saksi s`aksi 22e s> (< ld Angli anglid + Saxones saksid) • aj inglise rahvale aluseks olnud germaani hõimud
bataavid pl <bat|`aav -aavi -`aavi 22e s> (ld Batavi) • aj germaani hõim Reini suudmealal
donariit <donar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Donar, germaani piksejumal) • keem, mäend ammooniumnitraati sisaldav lõhkeaine, kasut mäenduses
fee <f`ee 26i s> (pr fée < ld fatum saatus) • müt õrn abivalmis saatusehaldjatar romaani ja germaani rahvaste müt-s
germanist <german|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloog, germaani keelte (saksa, rootsi, taani, norra, islandi, hollandi, flaami jt) v germaani rahvaste kultuuri ja kirjanduse uurija
germanistika <german´istika 1 s> (< ld Germani germaanlased) • lgv germaani v saksa filoloogia, germaani rahvaste keeli (kitsamalt saksa keelt), kirjandust ja kultuuri käsitlev teadus
gnoom1 <gn`oom gnoomi gn`oomi 22e s> (sks Gnom) • müt kääbuslik mäe- v maavaim germaani müt-s ja Lääne-Euroopa muinasjuttudes; piltl kääbus
heruskid pl <her|`usk -uski -`uski 22e s> (ld Cherusci, kr Chērouskoi) • aj muistne germaani hõim, elasid Weseri ja Elbe jõe vahelisel alal
jüüdid pl <j`üüt jüüdi j`üüti 22e s> (sks Jüten < vanapõhja Iótar) • aj Jüüti poolsaarel elanud germaani hõim, mis segunes V–VIII s taanlastega
kimbrid pl <k`imb|er -ri 2e s> (ld Cimbri) • aj muistne germaani hõim
nornid pl <n`orn norni n`orni 22e s> (vanapõhja nornir) • müt germaani saatusejumalannad, kes ketravad inimese elusaatusi sümboliseerivat lõnga
noviaal <novi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld novus uus) • lgv Taani keeleteadlase Otto Jesperseni 1928. a loodud rahvusvaheline tehiskeel, mille sõnavara põhineb romaani ja germaani keeltel; ei leidnud praktilist kasutamist
pangermanism <+ german|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + ld pn Germania Saksamaa) • pol ühiskondlik-poliitiline liikumine, mis taotleb kõigi germaani keeli, eeskätt saksa keelt kõnelevate rahvaste kultuurilist ja poliitilist ühendamist; tekkis XIX s lõpus Austria-Ungaris, oli natsionaalsotsialismi ideelisi lätteid; tänapäeval on pangermanismi pooldajaid mõnes Saksamaa parempoolses organisatsioonis
ragnarök <ragnar|`ök -öki -`ökki 22e s> (vanapõhja < regin, pl gen ragna kuningas + rök määratud lõpp, saatus) • müt germaani müt-s maailmahukk, mille järel maailm sünnib uuena ja paremana
saaga <saaga 16 s> (isl saga) • folkl Islandi muistendite rahvusvaheliselt levinud nimetus; germaani muistne kangelaslaul; piltl ühe suguvõsa lugu (ka kirjandusteos)
sueebid pl <su`eeb sueebi su`eebi 22e s> (ld pl Suebi) • aj Elbe, Maini ja Ülem-Reini vahelisel alal asunud germaani hõimuliit
sülf <s`ülf sülfi s`ülfi 22e s> (pr sylphe) • müt meessoost õhuvaim keldi ja germaani müt-s
sülfiid <sülf|`iid -iidi -`iidi 22e s> (pr sylphide) • müt naissoost õhuvaim keldi ja germaani müt-s
teutoonid pl <teut|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld Teutoni, Teutones) • aj muistne germaani hõim
valhalla <valh´alla 16 s> (< vanapõhja valhöll (lahingus) langenute koda) • müt germaani müt-s suur saal jumal Odini kojas, lahingus langenud sangarite ja surnud kuningate asupaik, kuulsate isikute ja rahvuskangelaste puhkepaik
valküür <valk|`üür -üüri -`üüri 22e s> (sks Walküre < vanapõhja valkyrja (lahingus) langenute valija) • müt germaani müt-s sõjasangareid abistav ja võitluses langenud kangelasi Valhallasse juhtiv jumal Odini kaaskonda kuuluv sõjakas neitsi