[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 45 artiklit

animatsioon <animatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr animation < ld animatio hingestamine, elustamine) • tehn, kunst filmi- ja videotehnikas objektide liikumismulje tekitamine sel teel, et järjestikuliste liikumisfaasidega seisevkujutisi (kaadreid) esitatakse piisavalt suure sagedusega; animatsioonil põhineb animafilmi e multifilmi valmistamine. Vt ka multiplikatsioon

annotatsioon <annotatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr annotation < ld annotatio märge, ülestähendus) • teose, kirjutise v filmi lühike tutvustus

biennaal <bienn|`aal -aali -`aali 22e s> (it biennale < ld biennalis kaheaastane < bi- + annus aasta) • kunst kahe aasta tagant toimuv rahvusvaheline nüüdiskunsti (kujutava, filmi-, teatri- vm kunsti) ülevaatus. Vt ka triennaal, kvadriennaal

casting [kaasting, kästing] (ingl)
1. näitlejate vm osatäitjate valimine (etenduse v filmi jaoks); modellide valimine ja esitlemine (moe-show, ajakirja, reklaamifirma vm jaoks)
2. sport spordiala, kus võisteldakse spinningu ja lendõnge kaugus- ja täpsusheidetes

cinéma d’auteur [sinem·a dot·ör] (pr) • film autorifilm (suuna, mitte konkreetse filmi tähenduses)

desensibilisatsioon <+ sensibilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + sensibilisatsioon)
1. med organismi ülitundlikkuse vähendamine allergeeni toimimise suhtes; ka lokaalse (nt paljastunud dentiini) tundlikkuse vähendamine
2. fot säritatud filmi v fotoplaatide valgustundlikkuse vähendamine; võimaldab ilmutada tugevamini valgustatud ruumis

DIN {lüh sks sõnadest Deutsche Industrie-Norm Saksa tööstusstandard} • fot van endisaegne filmi valgustundlikkuse mõõtühik. Vt ka DIN-formaat

dubleerima <dubl|`eerima -eerib 28 v> (pr doubler)
1. kahekordistama, teisikeksemplari valmistama; mingit ülesannet paralleelselt täitma v tegevust kordama
2. teater dublandina esinema, teise näitlejaga vaheldumisi sama osa täitma; teatavas episoodis näitlejat asendama
3. film helifilmi teksti teise keelde üle kandma; ka filmi helindamine omakeelse tekstiga
4. odavast metallist ehte- v tarbeasju kulla- v hõbedakorraga katma
5. sport piljardi- ja koroonamängus: dubleed lööma, palliga teist palli nii tabama, et oma pall on enne puudutanud laua serva; bridžis samu kaardijaotusi tekitama vastavalt mängivate laudade arvule (vt ka kontreerima); pesapallis teist auku tabama

editor [editə(r)] (ingl toimetaja; filmimonteerija)
1. (raamatu, ajalehe jms) toimetaja, koostaja; (filmi) monteerija
2. info arvuti redigeerimisprogramm, redaktor

ekraniseerima <ekranis|`eerima -eerib 28 v> (< ekraan) • kirjandusteose (romaani, näidendi) alusel filmi v telelavastust looma

emulsioon <emulsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr émulsion < ld emulgere, perf partits emulsum välja lüpsma)
1. fot, film filmi, fotoplaadi v -paberi valgustundlik kiht
2. keem dispersne süsteem, kus ühe v mitme vedeliku tilgakesed on ühtlaselt jaotunud nende vedelikega segunematus vedelikus (dispersioonikeskkonnas); looduslikud emulsioonid on nt piim ja taimede piimmahl
3. kunst sideaine, mida kasut värvide sidumiseks alusega eeskätt tempera- ja akrüülvärvides
emulsioonimeetodfüüs tuumafüüsika meetod aatomituumade ja laetud elementaarosakeste avastamiseks erilise fotoemulsiooni abil

festival <festival -i 19 s> (ingl < keskld festivalis pidulik, pühalik < ld festivus) • perioodiliselt korraldatav pidulik ülevaatus v võistlus muusika, filmi, teatri jm alal, suurpidustus

filmima <f`ilmima filmib 28 v> (< film) • film filmi- v videoülesvõtteid valmistama

hard-boiled [haa(r)dboild] (ingl kõvaks keedetud) • kõnek üles köetud, kuumaks kiidetud (filmi, kirjandusteose, filmitähe kohta). Vt ka haip

indie [indi] (ingl) {lüh sõnast independent sõltumatu} • film, muus hrl väikese, sõltumatu filmikompanii v helistuudio kohta; ka neis toodetud väikese eelarvega filmi v muusika kohta; oluline tunnus on teadlik peavoolust eristumine ja loominguliste kaalutluste ärihuvidest kõrgemale seadmine, nt USA kontekstis Hollywoodi toodangule vastandumine

kaader1 <k`aad|er -ri 2e s> (pr cadre raam < it quadro ruut, maal, pilt < ld quadrum) • film kaadrik, üksikvõte filmilindil; televisiooni- ja videotehnikas üks järjestikustest piltidest, mis moodustavad liikuva kuva
filmikaaderkaamerat seiskamata võetud lõik filmist; üksikvõte filmilindil
montaažikaadermonteeritud lõik; televisioonis laotuse täistsükli jooksul ekraanil tekkiv kujutis
stoppkaaderüksik paigalseisev filmi- v videokujutis
võttekaaderfilmilõik, mis on võetud kaamerat seiskamata

kassett <kass|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cassette < it cassetta kastike)
1. tehn lameda karbi kujuline heli- v videolindiga seadis
2. fot valgustihe mahuti plaatide v filmi asetamiseks fotoaparaati v filmikaamerasse
3. kartongist lahtise seljaga kaitsekarp raamatute, kirjapaberi vms jaoks
4. sõj seadis lennukilt seeriaviisi pommide heitmiseks; van laskurrelva padrunisalve endisaegne nimetus
5. (sks Kassette < it) arhit ruudukujuline laesüvend talastiku v võlviroodude vahel
kassettlagi (sks Kassettendecke) • arhit tihedasti kõrvuti paiknevate (ka rosettidega vm kaunistatud) kassettidega lagi

kronograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< krono- + -graaf)
1. kirj vana- ja keskaegne üldajalugu käsitlev teos, milles sündmused on esitatud kronoloogilises järjestuses, alates oletatavast maailma loomisest
2. tehn ajamomente paber-, filmi- v magnetlindile fikseeriv kronoskoop
3. tehn ajavõtuvõimalustega kell, kell-stopper

kvadriennaal <kvadrienn|`aal -aali -`aali 22e s> (it quadriennale neliaastak < ld quadriennis nelja-aastane) • kunst iga nelja aasta järel korraldatav kunstinäitus, nelja aasta tagant toimuv rahvusvaheline nüüdiskunsti (kujutava, filmi-, teatri- vm kunsti) ülevaatus. Vt ka biennaal, triennaal

montaaž <mont|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr montage) • monteerimine; masinate, aparaatide vm seadmete kokkupanek v paigaldamine; osade (fotode, filmi- ja helilõikude, ettekannete vm) ühendamine kunstiliseks tervikuks

obturaator <obtur`aator -i 2e s> (< ld obturare kinni toppima)
1. med toppur, sulgur; hundikurgu puhul tarvitatav tehissuulagi
2. sõj suurtükiluku tihend püssirohu põlemisgaaside luku kaudu väljatungimise takistamiseks
3. tehn filmitehnikas seadis objektiivi kinnikatmiseks filmi edasiliikumise ajaks

operaator <oper`aator -i 2e s> (< ld operator töötegija)
1. tehn juhtimisseadiseid käsitsev oskustööline
2. film filmi v (televisioonis) video filmija, filmi v video pildilahenduse looja
3. mat, info tehtemärk, teatav sümbol v sümbolite kombinatsioon loogikas, matemaatikas ja informaatikas
4. biol DNA osa, mis reageerides regulaatorgeeni produktiga, reguleerib geneetilise regulaatorühiku (operoni) funktsiooni
operaatorarvutusmat matemaatilise analüüsi meetodite kogum mõnda tüüpi diferentsiaal- ja integraalvõrrandite lihtsaks lahendamiseks
operaatorfirmamaj käitusfirma, töid teostav ettevõte
operaatorplaanlühiajaline tegevusplaan

playback [pleibäk] (ingl)
1. taasesitus
2. helisalvestise v filmi taasesitus; ka taasesitusseade
3. muus varem salvestatu esitamine kontserdil koos esinemise markeerimisega (vastand live)
4. info salvestatud teabe esitus kasutajale sobival kujul

popstaar <+ st`aar staari st`aari 22e s> (ingl pop star < pop- + staar) • lava-, filmi-, spordi- vms täht, populaarne ja kuulus isik

premjäär <premj|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr première esimene) • van esietendus teatris; filmi esilinastus

produtsent <produts|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Produzent < produtseerima)
1. produtseerija, tootja, filmi (telesaate jne) tootmist korraldav isik; korraldab ja kontrollib töörühma tegevust organisatsioonilisest, rahanduslikust ja kunstilisest küljest
2. biol ökosüsteemis tootev organism: orgaanilist ainet sünteesiv bakter v roheline taim, vastand konsument

rakord <rak|`ord -ordi -`ordi 22e s> (pr raccord ühendus, ühenduslüli; kokkusobitus) • fot filmi valguskindel katteriba; filmilindi tühi v tehniliste märgistustega ots

režii <rež`ii 26 s> (pr régie < régir juhtima, valitsema < ld regere) • film, teater lavateose, filmi, tele- v raadiosaate kunstiline juhtimine; lavastusplaan, lavastuse aluseks olev (lavastaja) kunstiline kavand

režiistsenaarium <+ stsen`aarium -i 19~2e s> (< režii) • misanstseenidena lahendatud filmi, telelavastuse v -saate stsenaarium

režissöör <režiss|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr régisseur < régir juhtima, valitsema) • film filmi tegemise loominguline juht, stsenaariumi filmiteostuse looja, filmi, teles saate vms lavastaja (filmirežissöör, helirežissöör jne)

retsensioon <retsensi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld recensio läbivaatus) • arvustus, hindav arvamus; käsikirja, trükise, etenduse, filmi vm analüüs ja põhjendatud hinnang

sekvents <sekv|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld sequentia järgnev, järgnevus)
1. relig katoliku suuremate pühade missa tekstis esinev hümn; keskaegses kirikumuusikas ühehäälne kirikulaul, mille tekst mahutati sõna „halleluuja“ viimase silbi melismi (2)
2. muus meloodia või kooskõlajärgnevuse kordamine järjest kõrgemalt v madalamalt astmelt
3. filmi ülesehitus- v väljendusüksus

smurf <sm`urf smurfi sm`urfi 22e s> (< ingl smurf, samanimelise filmi tegelane) • info leviaadressiga ping-sondi ja tüssamist kasutav ummistusrünne võrgus

solarisatsioon <solarisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld solaris päikese- < sol Päike) fot
1. nähtus, kus plaadi v filmi tugevasti ülesäritatud kohad ei muutu ilmutamisel mustaks, vaid ümberpöördult: kõige tugevamalt valgustatud kohad muutuvad läbipaistvaks
2. fototehnikad, mis põhinevad pöördefekti rakendamisel

soundtrack [saundträk] (ingl) • muus optiline helirada filmilindil; filmi või videomängu helitaust, filmimuusika eraldi kandjal

stsenaarium <stsen`aarium -i 19~2e s> (it scenario < ld scaena teatrilava < kr skēnē telk; teatrilava)
1. etenduse (ooperi, balleti), filmi, saate, tseremoonia vms üksikasjalik kavand, vt ka libreto
2. info algtingimuste ja töömeetodite kirjeldus, vt ka skript

subtiiter <subt`iit|er -ri 2e s> (vn pl субтитры < ingl subtitle < sub- + title pealkiri) • film alltiiter, tõlketekst filmi v televisioonikujutise pildivälja allosas

superstaar <+ st`aar staari st`aari 22e s> (< super- + staar) • eriti kuulus filmi-, tele-, spordi- vm täht

suum <s`uum suumi s`uumi 22e s> (ingl zoom sumin, surin) • tehn suuming, suumimine, varioobjektiivi fookuskauguse sujuva muutmisega saavutatav foto-, filmi- v videokujutise vaatenurga muutus. Vt ka suumobjektiiv

suumima <s`uumima suumib 28 v> (ingl zoom sumisema, surisema) • kujutise vaatenurka v mastaapi muutma (foto-, filmi- v videokaameras); info kuva suurust arvutiekraanil muutma

tiiter <t`iit|er -ri 2e s> (pr titre tiitel; sisaldus)
1. filmi v telesaate seletustekst
2. keem tiitrimiseks kasutatava lahuse 1 cm3-s sisalduva lahustunud aine kogus grammides
3. tekst van teks

treiler <tr`eiler -i 2e s> (ingl trailer < trail järel vedama)
1. raskeveohaagis, suure kandevõimega haagis raskete ja suurte esemete vedamiseks
2. filmi- v saatelõik eelreklaamiks
3. info saba, infoobjekti lõpetav talitlusosa (nt tabelil, tekstileheküljel)

triennaal <trienn|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld triennalis kolmeaastane < tri- + ld annalis aastane < annus aasta) • kunst kolme aasta kunstiloomingu (kujutava, filmi-, teatri- vm kunsti) ülevaatenäitus. Vt ka biennaal, kvadriennaal

triloogia <+ l`oogia 1 s> (kr trilogia < tri- + logos kõne, kirjandusteos) • kolmikteos, kolm iseseisvat romaani, draamat, filmi vms, mis moodustavad sisulise terviku

tsenseerima <tsens|`eerima -eerib 28 v> (sks zensieren < ld censere hindama) • tsensuuri teostama, teksti, filmi vm kontrollivalt läbi vaatama


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur