[VSL] Võõrsõnade leksikon

assignatsioon <assignatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld assignatio kätteandmine v -jagamine)
1. maj maksekäsund, vt ka assigneerima
2. aj Venemaal a-tel 1769–1849 käibel olnud paberraha

assüürlased pl <ass`üürla|ne -se -st 12~10? s> (kr Assyrioi < akadi pn Aššūrāyu Assur, linn muistses Assüürias)
1. aj muistse Assüüria rahvas
2. (uus)süüria keelt kõnelev rahvas Iraanis, Iraagis, Süürias ja Venemaal

azbukovnik <azbuk´ovnik -u 2 s> (vn азбуковник < азбука tähestik) • aj käsikirjaline õppe-, kombeõpetus- ja teatmekogumik Venemaal XIII–XVIII s; vormiliselt oli tegu seletava sõnaraamatuga, kus artiklid paiknesid tähestiku järjekorras

bakalaureus <bakal`aureus -e 11 s> (keskld baccalaureus)
1. esimese astme akadeemiline kraad ülikoolides, vt ka Bachelor of Arts, Bachelor of Science
2. Prantsusmaal ja mõnes teises riigis isik, kes on õiendanud sisseastumiseksami ülikooli
3. Venemaal vaimuliku akadeemia õppejõud
4. aj keskajal alamvasall, hiljem rüütlikslöömise taotleja
bakalaureuseõpe • õppetsükkel, mille läbija omandab bakalaureusekraadi

baskakk <bask|`akk -aki -`akki 22e s> (tat баскак) • aj mongoli väeülem, khaanivõimu esindaja ja maksukoguja vallutatud maadel, nt Venemaal mongoli ülemvõimu ajal (XIII–XV s)

biironlus <biironlus -e 11 s> (< pn E. J. v. Bühren (Biron), Kuramaa hertsog, 1690–1772) • aj keisrinna Anna Ivanovna ajal (1730–40) Venemaal kehtinud valitsemiskord, saanud nimetuse keisrinna soosiku E. Bironi järgi; režiimile oli iseloomulik välismaalaste ülemvõim, riigivargus ja salakaebused

biljon <b`iljon -i 2e num> (pr billion < bi- + miljon) • mat kümnendarvu järguühik, kas 10⁹, miljard (nt Prantsusmaal, Eestis, Venemaal, USA-s) v 10¹² (nt Suurbritannias, Soomes, Saksamaal)

bitjuug <bitj|`uug -uugi -`uugi 22e s> (vn битюг < pn Bitjug, jõgi Lõuna-Venemaal) • aj, zool eriti suurt tõugu tugev veohobune (Venemaal XVIII– XIX s)

bojaar <boj|`aar -aari -`aari 22e s> (vn боярин)
1. aj kõrgfeodaal Venemaal (kuni XVIII s alguseni); feodaal kuningriiklikus Rumeenias (kuni 1945)
2. piltl kujundlik nimetus uusrikka ärimehe kohta

bolševik <bolšev|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn большевик < большинство enamus) • aj, pol enamlane, kommunist Venemaal, bolševistliku partei liige

brigadir <brigadir -i 19 s> (pr brigadier) • nõuk brigaadi (3) juht; aj sõjaväeline auaste Venemaal XVIII s; ratsaväe v suurtükiväe sõduri auaste Prantsusmaal

bursa <bursa 16 s> (< keskld bursa paun, rahakott, kassa; rahaline toetus < kr byrsa loomanahk, lähker)
1. aj vaeste üliõpilaste ühiselamu keskajal; vaimulik kool v vaimulik seminar koos ühiselamuga Venemaal XVIII–XIX s 1. poolel
2. anat paun, limapaun

departemang <departem|`ang -angu -`angu 22e s> (pr département)
1. suurim haldusüksus Prantsusmaal jm
2. aj revolutsioonieelsel Venemaal ja mõnes teises riigis kõrgemate haldus- ja kohtuasutuste (ministeeriumide, senati jm) osakonna nimetus
3. USA-s ja Šveitsis ministeeriumide nimetus
riigidepartemang • USA välisministeerium

djakk <dj`akk djaki dj`akki 22e s> (vn дьяк < kr diakonos teenija)
1. aj vürsti kirjutaja v asjaajaja Vana-Venes; riigiasutuse (prikaasi) ametnik Venemaal XVI–XVII s
2. → djatšokk

drahm <dr`ahm drahmi dr`ahmi 22e s> (kr drachmē) aj
1. Vana-Kreeka hõbemünt mitmesuguse kaalu ja väärtusega, jagunes 6 obooliks
2. Kreeka endine rahaühik
3. endisaegne apteegikaaluühik Venemaal, 1 drahm = 3,732 g

dubnium <dubnium -i 19~2e s> (< pn Dubna, linn Venemaal), tähis Db • keem radioaktiivne keemiline element, järjenr 105

duhhoboor <duhhob|`oor -oori -`oori 22e s> (vn духобор vaimuvõitleja) • relig Venemaal XVIII s tekkinud usuliikumises osaleja; duhhoboorid hülgasid õigeusu kiriku välise kombestiku

duuma <duuma 16 s> (vn дума)
1. seadusandlike v administratiivsete ülesannetega voli- v esinduskogu Venemaal (riigiduuma); aj bojaaride nõuandev kogu Venemaal XII–XVII s
2. folkl, muus ukraina (lüro)eepiline rahvalaul

esseer <ess|`eer -eeri -`eeri 22e s> (vn эсер) {lüh vn sõnadest социалист-революционер} • aj sotsialist-revolutsionäär, Venemaal 1901. a tekkinud esseeride partei liige

etapp <et`app etapi et`appi 22e s> (pr étape)
1. ajavahemik mingi liikumise v protsessi arenemises, arenemisjärk
2. aj peatuskoht sõjateedel väeosadele puhkamiseks, toitlustamiseks ja ravimiseks; Venemaal enne 1917. a peatuspunkt sunnitööle v asumisele saadetavate vangide teel, tapp; ka vangide edasitoimetamise viis ja vangide salk
3. sport teatevõistluse v mitmepäevase võistluse järk; osa distantsist

faktor <f`aktor -i 2e s> (< ld factor tegija)
1. tegur, mõjur
2. aj trükikoja tehniline juhataja Lääne-Euroopa maades ja Venemaal
3. maj ettevõtte esindaja välismaal; nõudeõiguse ostja

feldjääger <+ j`ääg|er -ri 2e s> (sks Feldjäger) • aj, sõj sõjaväe ja valitsuse relvastatud kuller kirjade ja teadete edasitoimetamiseks Venemaal ja Saksamaal enne I maailmasõda

fiskaal <fisk|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld fiscalis riigikassasse puutuv < fiskus) • aj riigikassa huve kaitsev ametnik (Eestis XVII–XIX s, Venemaal XVIII s). Vt ka fiskus

gardemariin <gardemar|`iin -iini -`iini 22e s> (< pr garde-marine mereväe aspirant) • aj, sõj Moskva mereväeakadeemia ja mereväe kadetikorpuse vanemate kursuste kasvandike aukraad Venemaal (alates 1716. a-st) aastase merepraktika ajal

gild <g`ild gildi g`ildi 22e s> (sks, keskalamsks Gilde) aj
1. keskaja linnades (ka Baltimaades) kaupmeeste, käsitööliste, sellide jm ametiühendus, mis kaitses oma liikmete õigusi ja eesõigusi; suurgildi kuulusid kaupmehed, väikegildi käsitöölised; väikegildi meistrid kuulusid oma käsitööalale vastavalt tsunftidesse
2. XVIII–XIX s Venemaal kaupmeeste seisuslikud ühingud; kapitali suuruse järgi jagunesid kaupmehed 1., 2. ning 3. gildi

gorodištše <gorod`ištše 1 s> (vn городище) • aj linnusasula Venemaal ja sellega külgnenud aladel eneoliitikumist kuni XVII s-ni

GOST {lüh vn sõnadest Государственный стандарт riiklik standard} , ka gost • aj riiklik standard endises Nõukogude Liidus; Venemaal ka praegu kasutusel

graamota <graamota 1 s> (vn грамота < kr gramma kirjatäht, pl grammata kirjutis, dokument) • aj ürik Venemaal X–XVII s, vanimad säilinud ürikud on kasetohtürikud (XI–XV s), vanim pärgamentürik pärineb XII s-st; alates XIV s-st paberil

gubaa <gub`aa 26 s> (vn губа) • aj kohtupiirkond Venemaal XVI–XVII s

ispravnik <ispr´avnik -u 2 s> (vn исправник < исправить parandama, korda tegema) • aj maakonna politseiülem Venemaal

jarlõkk <jarl|`õkk -õki -`õkki 22e s> (vn ярлык < turgi k-d) • aj mongoli khaani ürik; mongoli ülemvõimu ajal Venemaal Kuldhordi khaani poolt Vene vürstidele antud valitsemisõigust kinnitav ürik

jefreitor <jefr`eitor -i 2e s> (vn ефрейтор < sks Gefreiter "(vahiteenistusest) vabastatu“) • sõj kapralile vastav sõjaväeline auaste; kehtinud Saksamaal XVII s-st, Venemaal a-tel 1716–1917 ja 1940. a-st

junkur <j`unk|ur -ru 2 s> (sks Junker < jung noor + Herr härra, isand) aj
1. noor aadlik; aadlikust suurmaaomanik endisel Preisimaal
2. sõjakooli õpilane Venemaal (1864–1917)
kammerjunkur • õukonna madalaim tiitel

justiits <just|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (< ld iustitia õiglus, seaduslikkus) • jur õigusemõistmine; kohtuasutuste süsteem, kohtuametkond
justiitskolleegium • aj justiitsministeeriumile vastav keskasutus Venemaal XVIII s
justiitsministeerium • õigusministeerium
justiitsminister • justiitsministeeriumi juht, õigusminister
justiitsmõrv • jur süütu inimese surmamõistmine

kadett <kad|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cadet noorem) • sõjaväelise õppeasutuse kursant, kadetikorpuse kasvandik; aj, pol konstitutsiooniline demokraat revolutsioonieelsel Venemaal (1905–17); sõjaväeline auaste feodaalsel Prantsusmaal ja Preisimaal ning Austria-Ungari sõjaväes kuni 1914. a-ni
kadetikorpus • sõj kinnine üldhariduslik sõjaväeline õppeasutus Venemaal jm

kahaal <kah|`aal -aali -`aali 22e s> (hbr) • aj juudi kogukond ja selle vanematekogu Vana-Poolas (XVI–XVIII s) ja Venemaal (XVIII–XIX s)

kammerhärra <+ härra 16 s> (sks Kammerherr < kammer-) • aj keskajal (pms varahoiu ülesannetes) õukonnaametnik; hiljem õukonnatiitel Venemaal

kammerpreili <+ preili 16 s> (< kammer-) • aj Venemaal õukonnatiitel, mis andis õiguse osa võtta õukonna vastuvõttudest

kantonist <kanton|`ist -isti -`isti 22e s> (sks Kantonist < kanton) • aj Preisi XVIII s sõjaväekohuslane, kinnistatud väeteenistuseks oma ringkonna (kantoni) rügemendi juurde; Venemaal (kuni 1856. a-ni) soldati poeg, kes sündimisest peale kuulus sõjaväeametkonna käsutusse

kantsler <k`antsler -i 2e s> (sks Kanzler < keskld cancellarius < ld kohtu uksehoidja, kohtusekretär < cancelli võre, tõke, piire)
1. aj keskajal kuningliku kantselei ja arhiivi ülem, riiklike dokumentide koostaja ja pitsatihoidja
2. sõj, aj Venemaal endisaegne kõrgeim tsiviilauaste
3. pol mõnedes riikides kõrgemate riigiametnike nimetus, nt liidukantsler Šveitsi kantonite nõukogu kantseleiülem, Austrias ja Saksamaal valitsusjuht (vastab peaministrile), lordkantsler Inglismaal Lordide Koja esimees, riigikantsler Saksamaal (1871–1945) valitsusjuht; Eestis ministeeriumi kõrge ametnik
4. mõnede maade ülikoolides: tegevjuht

kapiitel <kap`iit|el -li 2e s> (ld capitulum < caput pea)
1. relig katoliku orduliikmete koosolek (hrl kloostri v konvendi kapiitlisaalis), kus loetakse ette peatükk ordureeglist
2. van kirjateose suurem jaotis, peatükk
3. aj Venemaal ordenite määramise ning väljaandmisega tegelnud asutus, nt ordenikapiitel
kapiitlisaal • suur esinduslik ruum kloostris v ordulinnuses; kloostrisaal v toomkiriku vaimulike koosolekusaal

kapral <k`apral -i 2e s> (pr caporal < it caporale < capo pea) • sõj noorema juhtivkoosseisu auaste mõne riigi sõjaväes, ka Venemaal XVII–XIX s; Eesti Vabariigi sõjaväes vanemsõduri auaste. Vt ka jefreitor

kardavoi <kardav`oi 26 s> (vn городовой) • aj politseinik-linnavaht Venemaal kuni 1917

karnits <karnits -a 2 s> (poola garniec) • vana puisteainete ja vedelike mõõtühik, oli kasut Venemaal, Poolas ja Austrias; 1 karnits = 3,28 liitrit

kasakas <kasaka|s - 2 s> (vn казак < trg kazak vaba inimene)
1. aj riigi piiri- ja äärealadele asunud v asustatud inimestest kujunenud kogukonna liige Venemaal XV–XVII s, ka hilisem nende alade asukas; XVIII s neist moodustatud kasakaväe sõjaväelane
2. van valla- v mõisakäskjalg

keerenski <keerenski 1e s> (< pn A. Kerenski, Venemaa poliitik, 1881–1970) • kõnek Ajutise Valitsuse poolt Venemaal 1917. a väljalastud paberraha

kibitka <kib´itka 16 s> (vn кибитка < tat кибет pood < ar koubbet telk) • kinnise katusega vanker v saan, oli kasut XX s alguseni Venemaal; varem Kesk-Aasia ja Ida-Euroopa steppide rändrahvaste vankerelamu

kindralprokurör <+ prokurör -i 19 s> (< kindral- + prokurör) • aj Venemaal a-st 1772 Senati juht, kõrgeim riigiametnik, kellele kuulus järelevalve riigiaparaadi tegevuse seaduslikkuse üle; jur mõnes riigis kassatsiooni- v apellatsioonikohtu juures tegutsev peaprokurör

kolleegium <koll`eegium -i 19~2e s> (ld collegium < kolleeg)
1. aj ühise ameti v elukutsega seotud isikute kogu Vana-Roomas; riigivalitsemisorgan Venemaal XVIII s, asut Peeter I ajal, 1802. a asendati kolleegiumid ministeeriumidega
2. ped mõnede internaadiga õppeasutuste nimetus (nt jesuiitide kolleegium)
3. administratiivne v nõuandev organ, mille liikmed otsustavad arutusel olevaid asju ühiselt

konstruktivism <konstruktiv|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. kunst 1920ndatel Venemaal tekkinud suund pms arhitektuuris ja skulptuuris, mis eelistas lihtsaid geomeetrilisi vorme
2. kirj, muus suundumus, mis kajastas tehnikavaimustust ning taotles väljendusvahendite lakoonilisust ja vormide geomeetrilist lihtsust
3. fil seisukoht, mille järgi inimteadmine on inimmõistuse konstruktiivse tegevuse tulemus: inimmõistus ei omanda passiivselt teadmisi, vaid konstrueerib neid
4. mat seisukoht, mille järgi matemaatiline objekt peab olema defineeritav efektiivse meetodi kaudu, kuidas seda objekti mõtteliselt konstrueerida

kontsentratsioon <kontsentratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl concentration < kontsentreerima) • koondumus; tihendus, tihedusaste; keem, tehn mingi koostisosa suhteline sisaldus ainesegus v lahuses; lahuse v maagi rikastusaste; maj koondumine, keskendumus, nt kapitali kontsentratsioon (tootmisvahendite koondumine väheste omanike kätte), tootmise kontsentratsioon (tootmise keskendumine suurematesse ettevõtetesse v linnadesse)
kontsentratsioonilaager • koonduslaager, suur vangilaager (Saksamaal, Venemaal jm)

kopikas <kopika|s - 2 s> (vn копейка < копьё oda, varastel kopikatel kujutatud odaga lohet surmava Püha Jüri järgi) • maj Venemaal, Ukrainas, Valgevenes väikseim peenrahaühik; ¹/₁₀₀ rubla

korpus <k`orpus -e 11~9 s> (< ld corpus keha)
1. (masina, aparaadi, laeva jms) kere
2. arhit teatavasse hoonerühma kuuluv üksikhoone
3. ühiste ülesannete v ühise kutsega seotud isikute kogu, nt diplomaatiline korpus, ohvitseride korpus
4. sõj mitmest diviisist ja eriüksusest koosnev väekoondis
5. aj Venemaal mõnede sõjaväeliste õppeasutuste nimetus, nt kadetikorpus, paažikorpus
6. trük vt korpuskiri
7. lgv keelematerjali kogu

kosmonaut <+ n`aut naudi n`auti 22e s> (vn космонавт < kosmo- + kr nautēs meresõitja) • lenn, astr kosmoselendur, kosmosesõiduki meeskonna liige (endises Nõukogude Liidus ja Venemaal). Vt ka astronaut, taikonaut

košš <k`ošš koši k`ošši 22e s> (vn кош < turgi k-d) • aj Zaporožje kasakalaager ja kasakate juhtorgan; sõjaväelaager Venemaal XI–XVI s

krai <kr`ai 26 s> (vn край serv, äär, piirkond) • suur territoriaalne haldusüksus Venemaal

kreisikohus <+ kohus k`ohtu kohut 5 s> (< kreis) • aj maakonnakohus; aadlike esimese astme kohus Venemaal 1775–1866; talurahvakohus Eestimaal 1817–89, Liivi- ja Kuramaal 1821–89

kubanka <kub´anka 16 s> (< pn Kuban, jõgi Venemaal) • tekst Kubani kasakate karusnahkne müts

kukersiit <kukers|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Kuckers, Kukruse mõisa saksakeelne nimi) • geol Eestis ja Venemaal pms Leningradi oblastis paikneva maardla põlevkivi

kulak <kulak -u 2 s> (vn кулак rusikas < tat кул käsi) • aj bolševistliku ideoloogia järgi Venemaal, hiljem Nõukogude Liidus jõukas talunik, kes kuulus likvideerimisele v väljasaatmisele

kvadriljon <kva|dr`iljon -rd`iljoni 2e num> (pr quadrillion < ld quattuor neli + miljon) • mat kümnendarvu järguühik, kas 10¹⁵ (nt Eestis, Venemaal, Prantsusmaal, USA-s) v 10²⁴ (nt Soomes, Inglismaal, Saksamaal)

kvintiljon <kvint`iljon -i 2e num> (pr quintillion < ld quintus viies + miljon) • mat kümnendarvu järguühik, kas 10¹⁸ (nt Eestis, Venemaal, Prantsusmaal, USA-s) v 10³⁰ (nt Soomes, Inglismaal, Saksamaal)

leninism <lenin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn V. Lenin, Vene revolutsionäär, 1870-1924) • pol V. Lenini arendatud ning Venemaal katsetatud valitsemis- ja ühiskonnaõpetus. Vt ka marksism-leninism

lutšism <lutš|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn лучизм < луч kiir), rajonism <rajon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr rayonnisme < rayon kiir) • kunst XX s 1. veerandil Venemaal tekkinud kunstivool, kujunenud futurismist; lutšismi esindajad lahutasid kujundid piltidel diagonaalseteks kiirtevihkudeks, püüdes saavutada neljamõõtmelist muljet

lütseum <l`ütseum -i 19~2e s> (ld Lyceum < kr Lykeion)
1. aj Ateena läheduses asetsenud võimla, kus õpetas Aristoteles
2. aj Venemaal (aadlike) kesk- ja kõrgõppeasutus
3. (sks Lyzeum < ld) ped humanitaarkallakuga keskkool

magistraat <magistr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magistratus kõrge riigiamet < magister ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Rooma riigiamet v kõrgem riigiametnik (konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun jt)
2. aj keskajast pärinev kollegiaalne linnavalitsus
3. aj Venemaal alates Peeter I ajast kuni 1864 seisuslik linnaorgan
4. Inglismaal ja Prantsusmaal rahukohtunik, ka politsei- v haldusametnik

magistratuur <magistrat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< magistraat) • kõrgemate riigiametnike kogu Vana-Roomas, USA-s jm; aj kohtunikkond endisaegsel Venemaal, Prantsusmaal, Suurbritannias jm

miil <m`iil miili m`iili 22e s> (ld mille passuum tuhat sammu), tähis m
1. eri paigus erisuguse väärtusega vana teepikkusühik (nt Vana-Roomas 1478,7 m, Venemaal 7467,6 m)
2. (ingl mile) pikkusühik Inglise mõõdusüsteemis (1 m = 1609,3 m)
3. mer merenduses kasutatav pikkusühik (1 meremiil = 1852 m)

miilits <miilits -a 2 s> (< ld militia sõjaväeteenistus)
1. sõj Prantsusmaal jm kaadriväe asemel kasutatav sõjaväesüsteem, kus kodanikud saavad lühiajalist sõjaväelist õpetust oma kodukohas ja sõja puhul koonduvad väeüksusteks
2. aj Venemaal ja endises Nõukogude Liidus korrakaitseorgan; selle esindaja

narodniklus <nar´odniklus -e 11 s> (vn народничество < narodnik) • aj Venemaal XIX s 2. poolel ja XX s algupoolel levinud haritlaskonna vasakpoolne ideoloogia ja sellest lähtunud ühiskondlik-poliitiline liikumine

nepman <n`epman -i 2e s> (vn непман) • aj eraettevõtja v spekulant nepi ajal Venemaal

nepp <n`epp nepi n`eppi 22e s> (vn НЭП) {lüh sõnadest новая экономическая политика uus majanduspoliitika} • aj 1921–29 majanduspoliitika suund Venemaal, võimaldas väikeettevõtjatel arendada piiratud ulatuses majandustegevust

noniljon <non`iljon -i 2e num> (pr nonillion < ld nonus üheksas + miljon) • mat kümnendarvu järguühik, 10³⁰ (nt Eestis, Venemaal, Prantsusmaal, USA-s) v 10⁵⁴ (nt Soomes, Inglismaal, Saksamaal)

oblast <oblast -i 2e s> (vn область piirkond) • (suur) haldusüksus Venemaal

obrok <obrok -i 2e s> (vn оброк) aj
1. aastamaks rahas v loonusena (natuuras), mida Venemaal talupojad-pärisorjad maksid mõisnikule
2. pärast 1861. a kruntrent, iga-aastane maamaks
3. ühekordselt makstav hoonestusmaks määramata ajaks hoonestamiseks väljarenditud maatüki eest
obrokikoht • aj Eestis tsaariajal kroonumaadest talupoegadele kasutada antud talukoht

paaž <p`aaž paaži p`aaži 22e s> (pr page) • aj keskajal rüütlikutseks valmistuv aadlinooruk, rüütliõpilane; aj, sõj paažikorpuse õpilane; piltl daami saatja, austaja
paažikorpus • aj, sõj kinnine sõjaväeline keskõppeasutus Venemaal 1759–1917; paažikorpuses õppisid üksnes aadlinoormehed, kes said lõpetamisel sõjaväelise auastme

panslavism <+ slav|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + keskld Slavus slaavlane) • pol kõikslaavlus, 1830ndatel Venemaal kujunenud ühiskondlik-poliitiline liikumine, mille taotluseks oli kõigi slaavi rahvaste ühendamine Vene riigi võimu alla

perm <p`erm permi p`ermi 22e s> (< pn Perm, linn Venemaal), düas <düas -e 9 s> (< kr dyas kaks) • geol vanaaegkonna (paleosoikumi) noorim ajastu ja sellele vastav ladestu

pobul <pobul -i 2e s> (vn бобыль) • aj Venemaal XV s-st kuni 1724. a-ni feodaalsõltuvuses talupoeg, kes maksis feodaalile obrokit; oli riigimaksudest vabastatud; Eestis ja Lätis kujunes nimetuseks pops

pogromm <pogr|`omm -ommi -`ommi 22e s> (vn погром rüüstamine < громить purustama) • pol šovinistlik rüüsterünnak mõne vähemusrahvuse vastu (nt juutide vastu Venemaal)

polkovnik <polk´ovnik -u 2 s> (vn полковник < полк polk) • sõj kindralmajorist madalam ohvitseri auaste Venemaal, hiljem Nõukogude Liidus ja SRÜ maades; vastab teiste maade kolonelile v ooberstile

pomestje <pom`estje 1 s> (vn поместье) • aj teenismõis, riigiteenistuse tasuks antud mõis feodaalsel Venemaal

possessioon <possessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld possessio) • omamine, valdamine, (juriidiline) valdus
possessioonitalupojad pl • aj Venemaal XVIII–XIX s manufaktuuride juurde kinnistatud talupojad
possessiooniõigus • aj Venemaal XVIII s eraisikute õigus kasutada nendele kuuluvates ettevõtetes riigitalupoegade tööd

prikaas <prik|`aas -aasi -`aasi 22e s> (vn приказ) • aj keskvalitsusasutus Venemaal XVI–XVIII s

rajoon <raj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (vn район < sks Rayon ringkond, piirkond < pr rayon kiir, raadius)
1. piirkond, paikkond, maa-ala
2. haldusüksus mõnes riigis (Venemaal, Ukrainas)
3. bot taksonoomiline üksus, nt geobotaaniline rajoon

raskoll <rask|`oll -olli -`olli 22e s> (vn раскол) • relig usuline liikumine Venemaal XVII s keskpaiku, mis tõi kaasa vene õigeusu kiriku lõhenemise ja nn vanausuliste tekke

raskolnik <rask´olnik -u 2 s> (vn раскольник) • relig lahk- v vanausuline Venemaal. Vt ka raskoll

sandarm <sandarm -i 2e s> (pr gendarme < gens d’armes relvainimesed)
1. aj, sõj keskajal Prantsusmaal raske relvastusega ratsasõdur
2. Prantsusmaal jm sandarmeeria politseinik
3. aj eripolitseinik Venemaal

sandarmeeria <sandarm`eeria 1 s> (pr gendarmerie < gendarme sandarm)
1. aj, sõj Lääne-Euroopas XV–XVIII s ratsaväe liik
2. aj sõjaväe- v poliitiline politsei Venemaal XVIII–XX s
3. eripolitsei mõnes Euroopa riigis, nt Prantsusmaal

SECAM {lüh pr sõnadest séquentiel couleurs à mémoire värvide vahelduvus koos mäluga} • el analoog-värvitelevisiooni standard nt Prantsusmaal, Venemaal jm. Vt ka PAL

sekstiljon <sekst`iljon -i 2e num> (pr sextillion < ld sextus kuues + miljon) • mat kümnendarvu järguühik, kas 10²¹ (nt Eestis, Venemaal, USA-s, Prantsusmaal) v 10³⁶ (nt Soomes, Inglismaal, Saksamaal)

semljatšestvo <semlj´atšestvo 1 s> (vn землячество) • aj semlakite (nt üliõpilaste, sõdurite vm) organisatsioon Venemaal

semstvo <s`emstvo 1 s> (vn земство) • aj Venemaal a-tel 1864–1917 osas kubermangudes kehtinud maaomavalitsus

senat <senat -i 2e s> (ld senatus < senex vana) pol
1. aj kõrgeim riiginõukogu Vana-Roomas
2. kõrgeim seadusandlik ja juhtimisorgan a-tel 1711–1917 Venemaal
3. parlamendi ülemkoda mitmes riigis, nt USA-s, Kanadas jm

septiljon <sept`iljon -i 2e num> (pr septillion < ld septem seitse + miljon) • mat kümnendarvu järguühik, kas 10²⁴ (nt Eestis, Venemaal, Prantsusmaal, USA-s) v 10⁴² (nt Soomes, Suurbritannias, Saksamaal)

skomorohh <skomor|`ohh -ohhi -`ohhi 22e s> (vn скоморох) • aj rändnäitleja ja laulik, pillimees, ka akrobaat, dresseerija v tantsija keskaegsel Venemaal

skopets <skop|`ets -etsi -`etsi 22e s> (vn скопец) • relig XVIII s Venemaal tekkinud usulahu liige; päästmaks oma hinge, võitles oma ihuga ja kastreeris end

slavofiilsus <+ f`iilsus -e 11~9 s> • aj, pol XIX s keskpaiku Venemaal levinud rahvuslik ja ühiskondlik-poliitiiline suund, mille esindajad slavofiilid rõhutasid Venemaa erilist, läänelikust erinevat arengut

slobodaa <slobod`aa 26 s> (vn слобода < свобода vabadus) • aj tavalistest feodaalkoormistest vaba asula Venemaal XII–XVIII s, hiljem linnalähedane tööstusasula

sobor <sob´or -i 19 s> (vn собор)
1. relig peakirik, toomkirik Venemaal
2. aj kiriku- v riigitegelaste koosolek Venemaal XVI–XVII s riigi tähtsamate asjade arutamiseks

sormait <sorm|`ait -aidi -`aiti 22e s> (< pn Sormovo, endisaegne linn Venemaal) • aj, tehn endisajal kasutatud suure süsiniku- ja kroomisisaldusega, väga kõva valatav rauasulam

staabikapten <+ k`apten -i 2e s> (< staap + kapten) • aj, sõj endisaegne ohvitseri auaste Venemaal (1797–1917), Preisimaal, Austrias, Prantsusmaal jm

staarost <staarost -i 2e s> (vn староста) • aj Venemaal XVI–XX s alguseni valitav kogukonnapealik, küla- v semstvovanem; Poolas staarostkonna valitseja (kuni 1795. a-ni), hiljem haldusametnik, asemaanõunik
staarostkond • aj haldusüksus Poola kuningriigis

staniitsa <staniitsa 16 s> (vn станица)
1. kasakaküla, maa-asula endistel kasakaaladel Venemaal ja Ukrainas
2. kasakate piirivalveratsasalk XVI–XVII s Lõuna-Vene steppides
3. kasakate maa-alaline haldusüksus (XVIII s-st a-ni 1917)

strasnik <strasnik -u 2 s> (vn стражник < стража valve) • aj kõnek alam-politseiametnik Venemaal XIX s – 1917. a-ni

strelets <strel|`ets -etsi -`etsi 22e s> (vn стрелец laskur < стрелять laskma) • aj, sõj jalaväelasest palgasõdur Venemaal XVI–XVII s

suprematism <supremat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn супрематизм < pn Супремус, Vene kunstnike rühmitus < ld supremus kõrgeim, ülim) • kunst Venemaal tekkinud abstraktne suund maalikunstis XX s alguses, kasutab tasapinnalisi (ruut, ring jt) ja ka ruumi illusiooni kandvaid geomeetrilisi kujundeid

zemštšina <z`emštšina 1 s> (vn земщина) • aj Venemaal Ivan IV ajal riigi osa, mis eraldati opritšnina moodustamisel omaette valitsetavaks maaks

tarantass <tarant|`ass -assi -`assi 22e s> (vn тарантас) • pikk neljarattaline kattega reisivanker Venemaal (pms XIX s)

tatšanka <tatš´anka 16 s> (vn тачанка) • sõj, aj kerge kuulipildujavanker, mida kasutati Venemaal kodusõjas a-tel 1918–20

titulaarne <titul`aar|ne -se 2 adj> (< ld titulus tiitel, aunimi) • tiitli järgi, nimeliselt märgitav
titulaarnõunik • aj riigiametniku tiitel Venemaal
titulaarprofessor • isik, kellele on antud professori tiitel, ilma et ta oleks selle saamiseks vajalikke eelnevaid nõudeid täitnud

triljon <tr`iljon -i 2e num> (pr trillion < tri- + miljon) • mat kümnendarvu järguühik, kas 10¹² (nt Eestis, Venemaal, Prantsusmaal, USA-s) v 10¹⁸ (nt Soomes, Suurbritannias, Saksamaal)

troika <troika 16 s> (vn тройка kolmik)
1. kolmikrakend, kolme kõrvuti etterakendatud hobusega sõiduk pms Venemaal
2. aj nõuk Nõukogude Liidus tegutsenud kolmeliikmeline karistusorgan

tsaar <ts`aar tsaari ts`aari 22e s> (vn царь < ld pn Caesar) • aj riigivalitseja tiitel Venemaal a-tel 1547–1721 (mitteametlikult kuni 1917. a-ni), samuti Bulgaarias ja Serbias

tsaarinna <ts`aarinna 16 s> , tsarinna <tsar´inna 16 s> (vn царица)
1. naisvalitseja Venemaal
2. tsaari abikaasa

tsareevitš <tsareevitš -i 2e s> (vn царевич) • tsaari poja nimetus Venemaal

tsarevna <tsar´evna 16 s> (vn царевна) • tsaaritar, tsaari tütre nimetus Venemaal

tsarism <tsar|`ism -ismi -`ismi 22e s> • aj tsaarivalitsuslik riigikord Venemaal, tsaarivõim

tsesareevitš <tsesareevitš -i 2e s> (vn цесаревич < pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr) • troonipärija nimetus Venemaal alates XIV s-st

tšekaa <tšek`aa 26 s> (< vn ЧК) {lüh sõnadest (Всероссийская) чрезвычайная комиссия (Ülevenemaaline) Erakorraline Komisjon} • aj, pol 1917–22 Venemaal tegutsenud riikliku julgeoleku organi lühinimetus

tšervoonets <tšervoonets -i 2e s> (vn червонец < червонный punane, kuldne) aj
1. välismaiste kuldmüntide üldnimetus Venemaal kuni 1682
2. 1701. a esimest korda vermitud 3-rublane kuldmünt Venemaal; hiljem 5- ja 10-rublane münt
3. pangatäht endises Nõukogude Liidus a-tel 1922–47, 1 tšervoonets = 10 rubla

tukat <tukat -i 2e s> (it ducato < duca hertsog) • aj alguses Veneetsia kuldmünt tsekiin; naabermail (Ungaris, Saksamaal, Venemaal) sai tukati nimetuse

vautšer <v`autšer -i 2e s> (ingl voucher)
1. maj erastamisväärtpaber Venemaal
2. → voucher

viiburgiit <viiburg|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Viiburi, linn Venemaal) • miner punakaid kaaliumpäevakivi fenokristalle sisaldav rabakivi erim; leidub Ida-Eestis rändkividena (kohati hiidrahnudena)

vojevood <vojev|`ood -oodi -`oodi 22e s> (vn воевода) aj
1. Venemaal X s vürsti družiina v maakaitseväe ülem
2. XVI–XVIII s Vene linna ja sellele alluva territooriumi haldusjuht
3. Poolas ja Leedus alguses kuninga asemik kohapeal (rahu ajal) ning väepealik (sõja ajal); XIV–XVIII s vojevoodkonna valitseja

votšina <v`otšina 1 s> (vn вотчина < отец isa) • aj Venemaal alates XI s esinenud pärilik maaomand, vastas Lääne-Euroopa alloodile