[VSL] Dictionary of Foreign words

comme il faut [komilf·o] (pr „nagu peab olema“) • eeskujulik, korralik

ex nihilo nihil fit [eks nihilo nihil fit] (ld) • eimillestki ei teki midagi (Lucretius)

fagott <fag|`ott -oti -`otti 22e s> (it fagotto) • muus torukujuline nasaalse tämbriga bass-puupuhkpill

fait accompli [fet ako(n)pl·i] (pr) • teostunud tõsiasi, fakt

fakt <f`akt fakti f`akti 22e s> (< ld factum tehtud) • tõsiasi, tõik

fast food [faast fuud] (ingl) • kiirtoit, kiirsöök. Vastand slow food

fašist <faš|`ist -isti -`isti 22e s> (it fascista) • pol fašismi pooldaja, fašistliku partei liige

fault [fo(o)lt] (ingl viga) • sport tennises valesti servitud pall

fecit [feetsit] (ld tegi), lüh fec. • kunst märge vanematel kunstiteostel autori signatuuri järel

FET {lüh ingl sõnadest field-effect transistor} • el väljatransistor

fiat [fi˛at] (ld) • sündigu, saagu; farm valmistatagu
fiat iustitia, pereat mundus [fi˛at just·itsia pere˛at mundus] (ld) • õiglus peab võidule pääsema, mingu või maailm hukka
fiat lux [fi˛at luks] (ld) • saagu valgus
fiat voluntas tua [fi˛at vol·untas tu˛a] (ld) • sinu tahtmine sündigu

finiitne <fin`iit|ne -se 2 adj> (< ld perf partits finitus piiratud, piiritletud), finiit- • lgv pöördeline. Vastand infiniitne
finiitne vorm • lgv pöördevorm, pöördsõnavorm, mis tähistab tegevust v olemist ja esineb lauses öeldisena
finiitfraas lgv • finiittarind; verbifraas, mille põhjaks on verbi pöördeline vorm

fint <f`int findi f`inti 22e s> (it finta) sport
1. vehklemises pettetorge, millele järgneb kohe tõeline torge
2. voltižeerimisel hoovõtmiseks koosjalu antav ettehoog

FIT {lüh pr nimest Fédération internationale des traducteurs} • Rahvusvaheline Tõlkijate Föderatsioon, asut 1953

fit via vi [fit via vii] (ld) • teed tehakse jõuga, jõud rajab ise endale teed (Vergilius)

fleet in being [fliit in bi˛ing] (ingl) • sõj tegevusvalmis laevastik, mis peale ei tungi, kuid ähvardab oma olemasoluga

flint <fl`int flindi fl`inti 22e s> (ingl) • tulekivi
flintklaas • tehn pliioksiidi sisaldav optiline klaas

flirt <fl`irt flirdi fl`irti 22e s> (ingl) • mänglev, koketeeriv kurameerimine, armumäng

fluaat <flu|`aat -aadi -`aati 22e s> (< fluor + silikaat) • keem kergesti lõhustuvate ränifluor-vesinikhappe soolade nimetus

flööt <fl`ööt flöödi fl`ööti 22e s> (sks Flöte < it flauto) • muus aukhuuliku, klapistiku ja silindertoruga puupuhkpill. Vt ka pikoloflööt, plokkflööt

foment <fom|`ent -endi -`enti 22e s> (ld fomentum) • med kuum mähis, hautis

font <f`ont fondi f`onti 22e s> (ingl < pr fonte < fondre sulatama) • info kirjatüüp, ühesuguse põhijoonisega kirjamärkide komplekt

foogt <f`oogt foogti f`oogti 22e s> (sks Vogt < keskld advocatus) • aj feodaalaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik Lääne-Euroopas ja Baltimail

foot [fut] (ingl), lüh ft. • jalg, Inglise pikkusühik, 1 ft. = ¹/₃ jardi, = 30,48 cm

forint <forint -i 2e s> (ung < ld Florentinus < pn Florentia Firenze, linn Itaalias) • maj Ungari rahaühik, lüh HUF

fort <f`ort fordi f`orti 22e s> (pr fort < ld fortis tugev) • sõj ühest v mitmest rajatisest koosnev väike kindlustus, kants

fortuna favet fatuis [fortuuna favet fatu˛is] (ld) • õnn soosib lolle

fosfit <fosfit -i 2e s> (< fosfor) • keem fosforishappe sool v ester

fott <f`ott foti f`otti 22e s> (< kr phōs, gen phōtos valgus), tähis ph • füüs valgustustiheduse mõõtühik

fovist <fov|`ist -isti -`isti 22e s> • kunst fovismi esindaja

frant <fr`ant frandi fr`anti 22e s> (poola kelm < sks Freund sõber) • keigar, moenarr, dändi

fritt <fr`itt friti fr`itti 22e s> (it fritta klaasimass) • tehn klaasimoodustajate (kvartsliiv, päevakivi jm) ja abiainete sulatis; kasut emailide ja glasuuride toormaterjalina

front <fr`ont frondi fr`onti 22e s> (ld frons, gen frontis)
1. esikülg, fassaad, eestvaade; viirg, riba
2. meteor eri omadustega õhumasside kokkupuutevöönd
3. sõj rinne

frukt <fr`ukt frukti fr`ukti 22e s> (ld fructus vili) • puuvili; piltl tüüp, isik (halvustavalt)

ft. {lüh ingl sõnast foot}

fugett <fug|`ett -eti -`etti 22e s> (it fughetta) • muus väike fuuga

fugit hora [fugit hoora] (ld) • aeg lendab (mööda) (Persius)

-füüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr phyton taim) • bot -taim (tähistab teatud tingimustes kasvavat taime)

ipse fecit [ipse feetsit] (ld), lüh i.f. • kunst on ise teinud (märge kunstiteostel)

nihil semper floret [nihil semper flooret] (ld) • miski ei õitse alati (v igavesti)

safety first [seifti föö(r)st] (ingl) • turvalisus ennekõike

tempus fugit (ld) • aeg lendab (Vergilius)

vestis virum facit (ld) • rõivas teeb mehe