Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 93 artiklit
aadlikonvent <+ konv|`ent -endi -`enti 22e s> (< aadel + konvent) • aj Liivi- ja Saaremaa rüütelkonna organ XVIII–XX s; valmistas ette maapäevi ja lahendas mõningaid küsimusi
aboneerima <abon|`eerima -eerib 28 v> (pr abonner) • kindlaks tähtpäevaks ette tellima, ette ära maksma (telefoni, raamatukogu kasutamist, kohta teatris jne), eeltellima. Vt ka broneerima
ad oculos [ad okulos] (ld silmade ette) • silmanähtavalt, näitlikult (midagi demonstreerima v selgitama)
ante- (ld) • ees-, ette-, eel-
antefiks <antef|`iks -iksi -`iksi 22e s> (< ld antefixum ette kinnitatud) • arhit, aj algselt põletatud savist plaat puust katuseserva kaitseks, hiljem ka katuseräästa v -viilu kaunistus
antitsipeerima <antitsip|`eerima -eerib 28 v> (ld anticipare) • ette jõudma, ennetama, midagi mõttes ette haarama
antreprenöör <antrepren|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr entrepreneur < entreprendre ette võtma) • eraettevõtjast kontsertide, näituste, etenduste korraldaja
aoid <a`oid aoidi a`oidi 22e s> (kr aoidos laulik) • aj Vana-Kreeka rändlaulik, kes lüüra saatel kandis ette (sageli improviseerides) eepilisi laule. Vt ka rapsood
apositsioon <apositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld appositio ette v juurde panemine)
1. lgv lisand, nimisõnaline täiend, mis lauses teiste sõnadega väljendab sama mis põhisõna, nt Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn
2. biol taimekasvus uute kihtide lisandumine
a prima vista [a priima vista] (it esimesest pilgust) • muus ilma ettevalmistuseta lehest lugemine (tundmatu heliteose otse noodist ette kandmise kohta). Vt ka à livre ouvert
aprioorne <apri`oor|ne -se 2 adj> (< a priori) • fil kogemusest sõltumatu, kogemuseelne, vastand aposterioorne; piltl põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud
a priori [aa prioori] (ld) • fil kogemusest sõltumatult, enne kogemust, vastand a posteriori; piltl enne, ette, põhimõtteliselt (millegi väitmise v millegagi nõusolemise kohta)
avanss <av`anss avansi av`anssi 22e s> (pr avance) • maj ettemakse, tulevase makse arvel ette tasutav summa, mille suurus, maksetähtaeg jm määratakse kindlaks lepinguga
barrister [baristə(r)] (ingl < bar kohus) • jur kõrgema järgu advokaat, kellele klientide kohtuasjad valmistab ette solicitor
designeerima <design|`eerima -eerib 28 v> (ld designare) • ette määrama ametisse, millesse astutakse alles hiljem; tähistama, märkima
determinatsioon <determinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld determinatio)
1. piiristamine, piiritlemine; tingimine, põhjustamine; ette äramääramine
2. biol munaraku v loote osade edasise arengusuuna ettemääratus
3. loog ahendus, tunnuse lisamine mõistele, mille sisu sellega muutub rikkamaks, maht seevastu piiratumaks
determineerima <determin|`eerima -eerib 28 v> (ld determinare) • determinatsiooni teostama, piiristama; tingima, põhjustama; ette ära määrama; loog ahendama
determinism <determin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< determineerima) • fil õpetus kõigi sündmuste ja nähtuste objektiivsest põhjuslikust tingitusest; sellest järeldub, et põhimõtteliselt on kõike võimalik ette näha
dikteerima <dikt|`eerima -eerib 28 v> (ld dictare) • midagi valjusti ette ütlema v lugema selleks, et kuulaja selle üles kirjutaks; piltl tingimusteta ette kirjutama, (tegemiseks) peale sundima, käskima
diktofon <diktofon -i 19 s> (< ld dictare ette ütlema + kr phōnē hääl, heli) • tehn kõnesalvestusseade, kaasaskantav seade kõne salvestamiseks ja selle taasesitamiseks
dioraam <dior|`aam -aami -`aami 22e s> (< kr dia läbi + horama vaade) kunst
1. läbipaistvale õhukesele riidele, matile klaasile jm mõlemalt poolt maalitud pilt, mille erinev valgustamine toob esile kord maalingu ühe, kord teise külje; vanemas Idamaade kunstis läbipaistva pinna (õhuke siidriie, lõuend, mattklaas) mõlemale poolele maalitud pilt, mida täiendati valgusefektidega
2. maalitud taustaga plastiline kujutis näitusesaalis v muuseumis, kus kaarjal v lamedal taustal on foto v maal, mille ette on asetatud üksikuid esemeid, luues sel moel ruumiillusiooni, vt ka panoraam
dünaamiline <dünaamili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs dünaamikasse puutuv, liikumisest tingitud
2. tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne; liikumis- v arenemisvõimeline. Vastand staatiline
dünaamiline geoloogia • geol geoloogia haru, mis käsitleb Maa pinnal ja sisemuses toimivaid geoloogilisi jõude
dünaamiline meteoroloogia • meteor meteoroloogia haru, mis uurib atmosfääri liikumist, lähtudes hüdro- ja termodünaamika võrrandeist; laiemas tähenduses: teoreetiline meteoroloogia, uurib atmosfääris toimuvaid protsesse teoreetilise füüsika meetodeid rakendades
dünaamiline planeerimine • mat matemaatilise planeerimise haru, mis uurib ajas kulgevate v üldse mitmeetapiliste protsesside optimeerimise meetodeid
dünaamiline programm • info programm, mille paiknemine arvuti mälus pole ette määratud
dünaamiline psühholoogia • psühh suund psühholoogias, mis rõhutab vajadust uurida psüühiliste nähtuste ja käitumise motiive, eriti instinkte ja tunge
dünaamiline rõhk
1. lgv hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses hinguse rõhujõuga (omane ka eesti keelele)
2. füüs löökrõhk
dünaamiline stereotüüp • psühh, füsiol ajutiste seoste süsteem, mis kujuneb kindlate välisärritite mõjul, kui need pidevalt samas järjekorras korduvad
ekshibeerima <ekshib|`eerima -eerib 28 v> (ld exhibere) • välja panema; esitama, ette näitama
ekstemporeerima <ekstempor|`eerima -eerib 28 v> (< ex tempore) • ette valmistamata kõnet pidama, laulma, mängima v kirjutama; näitelaval „oma teksti“ kõnelema
evokatsioon <evokatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld evocatio)
1. jur kaebealuse ette- v väljakutsumine
2. ped häälestus, õppeühiku sissejuhatav osa, mis äratab õppeteema vastu huvi
facultas (ld) → fakulteet
facultas artium [fak·ultas artsium] (ld „kunstide teaduskond“) • aj filosoofiateaduskond keskaja ülikoolides, mis tavaliselt valmistas ette õpinguiks usu-, arsti- ja õigusteaduskonnas; õppeaineteks olid septem artes liberales
facultas docendi [fak·ultas dots·endi] (ld) • õigus õpetust anda
frankeerima <frank|`eerima -eerib 28 v> (sks frankieren < it francare < franko) • saatekulu ette maksma; postisaadetisi margistama v postimaksu tasumist tõendava märgisega varustama
harmoonia <harm`oonia 1 s> (kr harmonia ühendus, kooskõla)
1. kooskõla, sobimine, üksmeel; osade meeldiv, õige suhe ühtlases tervikus; kunstiteose kõigi üksikosade ja -elementide kooskõlaline ja mõõdupärane ühtlus
2. muus kindlaid seaduspärasusi arvestav kooskõlade ehitus ja ühendamine heliteoses. Vastand disharmoonia
harmooniaõpetus • muus kooskõlaõpetus, akordide, nende suhete ja ühendamise õpetus
harmooniateooria • fil teooria, mis väidab, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on jumala poolt ette ära määratud
historism <histor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Historismus < kr historia ajalugu)
1. ajalooteaduste printsiip, mille kohaselt iga asja v nähtust tuleb uurida ja hinnata selle tekkimises ning arenemises, selle konkreetsuses ja vastastikuses seoses teiste nähtustega
2. seisukoht, mille järgi sotsiaalteadused on ajaloolisi seaduspärasusi avastades võimelised ette nägema ajaloolisi protsesse
3. lgv sõna, mis on käibelt kadunud vastava eseme v nähtuse kadumise tõttu
hüsteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr hysteros hilisem + -loogia), hüsteron-proteron <hüsteron-proteron hüsteroni-proteroni 19 s> (kr „hilisem varasemana“ < hysteron hilisem + proteron varasem) • kirj, loog stiilivõte v loogikaviga, milles sõna v lause, mis ajalises järjestuses peaks järgnema teisele, asetatakse selle ette
improviseerima <improvis|`eerima -eerib 28 v> (it improvvisare < improvviso ettevalmistamatult < ld improvisus ette- v ennenägematu < in- + providere ette nägema) • ettevalmistamatult, hetkelise mõttesähvatuse ajel midagi tegema; ettevalmistuseta esinema, esitamise ajal looma; kiiruga, lühikese ajaga midagi tegema; kombineerima, kokku seadma
indeterminism <+ determin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (in- + determinism) • fil determinismi eitamine; filosoofiasuund, mis eitab üldist põhjuslikku sõltuvust ja seaduspärasust looduses ning ühiskonnas, eitab võimalust kõiki sündmusi ette näha
interpreteerima <interpret|`eerima -eerib 28 v> (ld interpretari)
1. tõlgendama, seletama
2. loovalt esitama v ette kandma
kajur <kajur -i 2e s> (vn каюр) • Siberi süstsaanide (nartade) ette rakendatud koerte v põhjapõtrade ajaja
kapiitel <kap`iit|el -li 2e s> (ld capitulum < caput pea)
1. relig katoliku orduliikmete koosolek (hrl kloostri v konvendi kapiitlisaalis), kus loetakse ette peatükk ordureeglist
2. van kirjateose suurem jaotis, peatükk
3. aj Venemaal ordenite määramise ning väljaandmisega tegelnud asutus, nt ordenikapiitel
kapiitlisaal • suur esinduslik ruum kloostris v ordulinnuses; kloostrisaal v toomkiriku vaimulike koosolekusaal
kommutaator <kommut`aator -i 2e s> (< ld commutare muutma, vahetama) • el vooluahelate ümberlülitamise seade; mõningate elektrimasinate mehaaniline voolumuundur
kommutaatormootor • tehn igasugune kommutaatoriga elektrimootor; kitsamas tähenduses kommutaatoriga elektrimootor, mis on ette nähtud kasutamiseks kas ainult vahelduvvoolul v nii vahelduv- kui ka alalisvoolul
lansseerima <lanss|`eerima -eerib 28 v> (pr lancer) • liikvele laskma, avalikkuse ette tooma, käiku laskma
letner <l`etner -i 2e s> (sks Lettner < keskld lectorium lugemispult, lectionarium piibli lugemiste raamat) • arhit kirikus võidukaare alla v ette ehitatud vahesein, mis eraldab vaimulikele ja kõrgaadlile määratud kooriruumi rahvale kuuluvast pikihoonest
liising <liising -u 2 s> (ingl leasing rentimine, üürimine) • maj üürimisvahendus v üürimismüük, varade üürile v rendile andmine mitmesuguste lisatingimustega; kasutusliisingu puhul ei näe liisinguleping ette liisitava vara väljaostu; kapitaliliisingu e üürimismüügi puhul läheb liisingutähtaja lõpus vara omandiõigus liisinguvõtjale
liisingulaen • maj laen, mille korral pank ostab mingi vara (nt auto) ja liisib selle kliendile renditasu eest välja
lornjett <lornj|`ett -eti -`etti 22e s> (pr lorgnette) • vartpidi käes hoitavad ühe v kahe klaasiga prillid, mis tõstetakse vaatamisel silmade ette
margaritas ante porcos [margariitas ante porkos] (ld) • (ärge visake) pärleid sigade ette (piibel)
meelika <meelika 1 s> (kr melikē poiēsis < melos laul, viis) • kirj, muus Vana-Kreeka luuletused, mida kanti lauldes ette keelpilli kitara saatel
musitseerima <musits|`eerima -eerib 28 v> (sks musizieren < keskld musicare < muusika) • muus muusikat tegema, heliteost ette kandma
nomogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr nomos seadus + genees) • biol evolutsiooniõpetuse darvinismikriitiline suund, mille kohaselt eluslooduse evolutsioon on seaduspäraselt ette määratud, looduslikku valikut peetakse teisejärguliseks
obdutseerima <obduts|`eerima -eerib 28 v> (< ld obducere ette tõmbama, katma) • med lahkama, lahti lõikama
objektiivprisma <+ prisma 16 s> • astr fototeleskoobi objektiivi ette asetatav prisma, mis muudab tähtede kujutised spektriks
operatiivkoondis <+ k`oondis -e 11~9 s> (< operatiivne) • sõj sõjaväerühmitus, mis on ette nähtud operatsioonide sooritamiseks; koosneb eri väeliikide koondistest, erivägede üksustest, juhtimisorganitest ning mitmesugustest teenistustest
ovist <ov`ist ovisti ov`isti 22e s> , ovulist <ovul|`ist -isti -`isti 22e s> (keskld dem ovulum < ld ovum muna) • aj XVII ja XVIII s loodusteadlane, kes uskus, et munas on täiskasvanud organism väikesel kujul juba ette kujundatud
peronism <peron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn J. D. Perón, Argentina poliitik, 1895–1974) • pol suund Argentina poliitikas, mis propageeris ning püüdis rakendada riigis kapitalismist ja kommunismist erinevat, nn kolmandat teed; nägi mh ette tähtsate majandusharude natsionaliseerimise; eesmärk oli anda töölisklassile majanduslik ja poliitiline hääleõigus
pikeldama <pikeldama 27 v> (< holl pekelen soolalahust valmistama; soolama)
1. tehn toornahka happe- ja soolalahusega töötlema, et seda konserveerida v ette valmistada mineraalparkimiseks
2. kok köögivilja marineerima
pre- (ld prae-) • enne-, ette-, esi-, eel-
predestineerima <predestin|`eerima -eerib 28 v> (ld praedestinare) • relig ette ära määrama, predestinatsiooni teostama
predisponeerima <+ dispon|`eerima -eerib 28 v> • eelsoodustama, predispositsiooni looma, ette valmistama
prefiks <prefiks -i 2e s> (< ld perf partits praefixus ette kinnitatud) • lgv eesliide, sõna algusse liidetav afiks. Vt ka infiks, sufiks
prekludeerima <preklud|`eerima -eerib 28 v> (ld praecludere ette ära sulgema) • jur tõkestama, takistama, ette võimatuks tegema, ära hoidma
prelaat <prel|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld praelatus ette pandu, eelistatu) • relig katoliku (ka anglikaani ning mõne maa luteri) kiriku kõrgem vaimulik; paavsti poolt vaimulikele antav aunimetus
premissid pl <prem|`iss -issi -`issi 22e s> (keskld praemissa < ld praemittere ette saatma) • loog (järelduse) eellaused, (lähte)eeldused
prenumereerima <+ numer|`eerima -eerib 28 v> (< pre- + ld numerare arvutama, maksma) • ette tellima, tellima; ajalehe v ajakirja aastatellimust tegema
prepareerima <prepar|`eerima -eerib 28 v> (ld praeparare) • preparaate valmistama; ette valmistama
preserveerima <preserv|`eerima -eerib 28 v> (keskld praeservare) • (ette) ära hoidma, kaitsma; kok säilitama, preserviks tegema
preskribeerima <preskrib|`eerima -eerib 28 v> (ld praescribere ette kirjutama) • määrama, käskima; jur mingit seadust v määrust kehtetuks tunnistama
pretendeerima <pretend|`eerima -eerib 28 v> (ld praetendere ette sirutama) • nõudlema, endale taotlema, midagi saada v keegi olla tahtma, pretensioone esitama
preventiivne <prevent`iiv|ne -se 2 adj> (pr préventif < ld praevenire ennetama) • (ette) ärahoidev, ennetav, vältiv, tõkestav
preventiivsed vahendid pl • sunnivahendid (nt diplomaatias); med eriti nakkushaigusi ennetavad vahendid; viljastumist vältivad vahendid
pro- (kr, ld) • ees-, eel-, eest-, ette-; ase-, abi-
produktiivne <produkt`iiv|ne -se 2 adj> (keskld productivus < ld producere ette v esile tooma) • tootlik, viljakas, loov, tulemuslik
produtseerima <produts|`eerima -eerib 28 v> (< ld producere ette v esile tooma) • tootma, valmistama, looma
prognaatia <progn`aatia 1 s> (< pro- + kr gnathos lõualuu) • anat rihvalõugsus, näokolju kuju, mille puhul lõualuude eesosad ja lõikehambad ulatuvad tugevasti ette; põhiliselt omane negriidsetele rassidele, vastand ortognaatia; zool (putukapeal) allasuunduvate suiste esinemine
projitseerima <projits|`eerima -eerib 28 v> (< ld proicere ette heitma, ette viskama) • filme, diapositiive, jooniseid v pilte valguskiirte abil ekraanil suurendatud kujul näitama
prokliis <prokl|`iis -iisi -`iisi 22e s> (< kr proklinō kallutan ette) • lgv rõhutu sõna liitumine lauserütmi mõjul järgneva rõhulise sõnaga üheks rõhurühmaks. Vastand enkliis
prolabeeruma <prolab`eeruma 27 v> (< ld prolabi ette libisema, kukkuma) • med välja v esile tungima loomuliku kehaava kaudu. Vt ka prolaps
proponeerima <propon|`eerima -eerib 28 v> (ld proponere) • ette panema, esitama
protees <prot|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr prothèse < kr prothesis välja-, ette- v juurdepanemine)
1. med tehiskehaosa (nt tehishambad, -silm, -rind, -jäse, -liiges)
2. lgv sõna algusse mingi hääliku v häälikuühendi liitmine ilma sõnatähenduse muutuseta, nt espetsialist
protrusioon <protrusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld perf partits protrusus ette tõugatud) • med ettesurutus, esile- v väljaulatumine
provisoorne <provis`oor|ne -se 2 adj> (< keskld provisorius hoolitsev < ld perf partits provisus ette hoolitsetud) • esialgne, oletatav; ajutine
ralli <ralli 16 s> (ingl rally) • sport võidusõit, millel võisteldakse tehases valmistatud, kuid modifitseeritud autode v mootorratastega tavaliikluseks suletud teelõikudel (lisakatsetel), mille pikkus on hrl 10–30 kilomeetrit; lisakatsete vahele jäävad ülesõidud, mille läbimiseks antakse ette kindel aeg; tulemus saadakse lisakatsete läbimise aegade liitmisel, millele võivad lisanduda trahvisekundid (mis saadakse ülesõitude läbimise aegade eksimuste tõttu)
rattaralli → velotuur
raporteerima <raport|`eerima -eerib 28 v> (pr rapporter < tagasi tooma), raportima <rap|`ortima -ordib 28 v> • raportit esitama, ette kandma
rebatt <reb|`att -ati -`atti 22e s> (ingl rebate) • maj laenu ennetähtaegsel tagasimaksmisel laenuvõtjale tagastatav intress (kui see oli lepingu kohaselt ette makstud)
referaat <refer|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Referat < ld referre ette kandma, teatama) • ettekanne, esitus; kokkuvõtlik ülevaade, teose sisu, uurimistulemuste vms kokkuvõte
refereerima <refer|`eerima -eerib 28 v> (sks referieren < pr référer ette kandma < ld referre) • referaati pidama, teose v artikli sisu lühidalt esitama
referendaar <referend|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld referendarius < ld referre ette kandma, teatama) • refereeriv ametnik; mõne riigiameti kandidaat Saksamaal ja Austrias
referent <refer|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld referens, gen referentis ette kandev, teatav)
1. referaadiga esineja, aruandja
2. konsultant, nõuandev ametiisik mõnedes küsimustes
3. lgv semantikas keeleväline olend, omadus, tegevus vms, mida tähistatakse, millele osutatakse
répondez s’il vous plaît [repo(n)d·e silvupl·e] (pr palun vastake), lüh R.S.V.P. • kohaletulekust ette teatada (märkus nt kutse lõpus)
retsitatiiv <retsitat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (it recitativo < it, ld recitare ette lugema) • muus kõnelaul, laulev deklameerimine, kõnemeloodiat jäljendav laulmine, kasut ooperis ja oratooriumis
retsiteerima <retsit|`eerima -eerib 28 v> (ld recitare) • luuletust, proosapala v rahvalaulu tundepaisutuseta, kuid ilmekalt ette kandma
rotatsiooniplastika <+ plastika 1 s> (< rotatsioon + plastika) • med lõikus, mille korral jala alaosa pööratakse 180° võrra, nii et jalakand on suunatud ette; kasut nt pahaloomulise luukasvaja ravis
salto <salto 16 s> (it < ld saltus hüpe) • sport akrobaatiline hüpe nii, et keha teeb õhus pöörde(id) ette, taha v kõrvale, aluspinda puudutavad ainult jalad
stratifitseerima <stratifits|`eerima -eerib 28 v> (< ld stratum kate; kiht + facere tegema) • aiand, mets kihitama, seemneid liiva- v turbapurukihtide vahele asetamise teel külviks ette valmistama
suflöör <sufl|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr souffleur < souffler puhuma, (ette) ütlema) • teater teksti etteütleja näitlejaile teatrietenduse ajal
treenima <tr`eenima treenib 28 v> (ingl train < vanapr trahiner tirima < ld trahere tõmbama) • ka sport süstemaatiliselt harjutama, võistluseks ette valmistama v valmistuma
tsitaat <tsit|`aat -aadi -`aati 22e s> (< citare ette v välja kutsuma) • osund, sõnasõnaline väljavõte tekstist v suulisest kõnest, esitatakse koos viitega autorile v allikale
tsitaatsõna • lgv võõrkeelne sõna tekstis; mis eristatakse teise kirja, hrl kursiivkirjaga; hääldus on võimalikult võõrkeelelähedane, nt circa ladina keeles 'ligikaudu'
tsitaatväljend • lgv võõrkeelne väljend tekstis, nt usus est magister optimus ladina keeles 'kogemus on parim õpetaja'
tsiteerima <tsit|`eerima -eerib 28 v> (< ld citare ette v välja kutsuma) • tsitaati esitama, osundama
ususfructus [uususfr·uktus] (ld) • jur kasutusvaldus, viljakasutusõigus; Vana-Roomast pärit eluaegne võõra varanduse valdamine, andis õiguse kasutada saadud tulusid, kuid ei lubanud ette võtta suuremaid muudatusi valduses