[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 93 artiklit

aadlikonvent <+ konv|`ent -endi -`enti 22e s> (< aadel + konvent) • aj Liivi- ja Saaremaa rüütelkonna organ XVIII–XX s; valmistas ette maapäevi ja lahendas mõningaid küsimusi

aboneerima <abon|`eerima -eerib 28 v> (pr abonner) • kindlaks tähtpäevaks ette tellima, ette ära maksma (telefoni, raamatukogu kasutamist, kohta teatris jne), eeltellima. Vt ka broneerima

ad oculos [ad okulos] (ld silmade ette) • silmanähtavalt, näitlikult (midagi demonstreerima v selgitama)

ante- (ld) • ees-, ette-, eel-

antefiks <antef|`iks -iksi -`iksi 22e s> (< ld antefixum ette kinnitatud) • arhit, aj algselt põletatud savist plaat puust katuseserva kaitseks, hiljem ka katuseräästa v -viilu kaunistus

antitsipeerima <antitsip|`eerima -eerib 28 v> (ld anticipare) • ette jõudma, ennetama, midagi mõttes ette haarama

antreprenöör <antrepren|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr entrepreneur < entreprendre ette võtma) • eraettevõtjast kontsertide, näituste, etenduste korraldaja

aoid <a`oid aoidi a`oidi 22e s> (kr aoidos laulik) • aj Vana-Kreeka rändlaulik, kes lüüra saatel kandis ette (sageli improviseerides) eepilisi laule. Vt ka rapsood

apositsioon <apositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld appositio ette v juurde panemine)
1. lgv lisand, nimisõnaline täiend, mis lauses teiste sõnadega väljendab sama mis põhisõna, nt Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn
2. biol taimekasvus uute kihtide lisandumine

a prima vista [a priima vista] (it esimesest pilgust) • muus ilma ettevalmistuseta lehest lugemine (tundmatu heliteose otse noodist ette kandmise kohta). Vt ka à livre ouvert

aprioorne <apri`oor|ne -se 2 adj> (< a priori) • fil kogemusest sõltumatu, kogemuseelne, vastand aposterioorne; piltl põhimõtteline, enne olukorraga tutvumist, ette omaks võetud

a priori [aa prioori] (ld) • fil kogemusest sõltumatult, enne kogemust, vastand a posteriori; piltl enne, ette, põhimõtteliselt (millegi väitmise v millegagi nõusolemise kohta)

avanss <av`anss avansi av`anssi 22e s> (pr avance) • maj ettemakse, tulevase makse arvel ette tasutav summa, mille suurus, maksetähtaeg jm määratakse kindlaks lepinguga

avansseerima <avanss|`eerima -eerib 28 v> (pr avancer) • maj avanssi andma, tasu ette maksma

barrister [baristə(r)] (ingl < bar kohus) • jur kõrgema järgu advokaat, kellele klientide kohtuasjad valmistab ette solicitor

designeerima <design|`eerima -eerib 28 v> (ld designare) • ette määrama ametisse, millesse astutakse alles hiljem; tähistama, märkima

determinatsioon <determinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld determinatio)
1. piiristamine, piiritlemine; tingimine, põhjustamine; ette äramääramine
2. biol munaraku v loote osade edasise arengusuuna ettemääratus
3. loog ahendus, tunnuse lisamine mõistele, mille sisu sellega muutub rikkamaks, maht seevastu piiratumaks

determineerima <determin|`eerima -eerib 28 v> (ld determinare) • determinatsiooni teostama, piiristama; tingima, põhjustama; ette ära määrama; loog ahendama

determinism <determin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< determineerima) • fil õpetus kõigi sündmuste ja nähtuste objektiivsest põhjuslikust tingitusest; sellest järeldub, et põhimõtteliselt on kõike võimalik ette näha

dikteerima <dikt|`eerima -eerib 28 v> (ld dictare) • midagi valjusti ette ütlema v lugema selleks, et kuulaja selle üles kirjutaks; piltl tingimusteta ette kirjutama, (tegemiseks) peale sundima, käskima

diktofon <diktofon -i 19 s> (< ld dictare ette ütlema + kr phōnē hääl, heli) • tehn kõnesalvestusseade, kaasaskantav seade kõne salvestamiseks ja selle taasesitamiseks

dioraam <dior|`aam -aami -`aami 22e s> (< kr dia läbi + horama vaade) kunst
1. läbipaistvale õhukesele riidele, matile klaasile jm mõlemalt poolt maalitud pilt, mille erinev valgustamine toob esile kord maalingu ühe, kord teise külje; vanemas Idamaade kunstis läbipaistva pinna (õhuke siidriie, lõuend, mattklaas) mõlemale poolele maalitud pilt, mida täiendati valgusefektidega
2. maalitud taustaga plastiline kujutis näitusesaalis v muuseumis, kus kaarjal v lamedal taustal on foto v maal, mille ette on asetatud üksikuid esemeid, luues sel moel ruumiillusiooni, vt ka panoraam

dünaamiline <dünaamili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs dünaamikasse puutuv, liikumisest tingitud
2. tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne; liikumis- v arenemisvõimeline. Vastand staatiline
dünaamiline geoloogiageol geoloogia haru, mis käsitleb Maa pinnal ja sisemuses toimivaid geoloogilisi jõude
dünaamiline meteoroloogiameteor meteoroloogia haru, mis uurib atmosfääri liikumist, lähtudes hüdro- ja termodünaamika võrrandeist; laiemas tähenduses: teoreetiline meteoroloogia, uurib atmosfääris toimuvaid protsesse teoreetilise füüsika meetodeid rakendades
dünaamiline planeeriminemat matemaatilise planeerimise haru, mis uurib ajas kulgevate v üldse mitmeetapiliste protsesside optimeerimise meetodeid
dünaamiline programminfo programm, mille paiknemine arvuti mälus pole ette määratud
dünaamiline psühholoogiapsühh suund psühholoogias, mis rõhutab vajadust uurida psüühiliste nähtuste ja käitumise motiive, eriti instinkte ja tunge
dünaamiline rõhk
1. lgv hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses hinguse rõhujõuga (omane ka eesti keelele)
2. füüs löökrõhk
dünaamiline stereotüüppsühh, füsiol ajutiste seoste süsteem, mis kujuneb kindlate välisärritite mõjul, kui need pidevalt samas järjekorras korduvad

ekshibeerima <ekshib|`eerima -eerib 28 v> (ld exhibere) • välja panema; esitama, ette näitama

ekstemporeerima <ekstempor|`eerima -eerib 28 v> (< ex tempore) • ette valmistamata kõnet pidama, laulma, mängima v kirjutama; näitelaval „oma teksti“ kõnelema

evokatsioon <evokatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld evocatio)
1. jur kaebealuse ette- v väljakutsumine
2. ped häälestus, õppeühiku sissejuhatav osa, mis äratab õppeteema vastu huvi

facultas (ld) fakulteet
facultas artium [fak·ultas artsium] (ld „kunstide teaduskond“) • aj filosoofiateaduskond keskaja ülikoolides, mis tavaliselt valmistas ette õpinguiks usu-, arsti- ja õigusteaduskonnas; õppeaineteks olid septem artes liberales
facultas docendi [fak·ultas dots·endi] (ld) • õigus õpetust anda

frankeerima <frank|`eerima -eerib 28 v> (sks frankieren < it francare < franko) • saatekulu ette maksma; postisaadetisi margistama v postimaksu tasumist tõendava märgisega varustama

harmoonia <harm`oonia 1 s> (kr harmonia ühendus, kooskõla)
1. kooskõla, sobimine, üksmeel; osade meeldiv, õige suhe ühtlases tervikus; kunstiteose kõigi üksikosade ja -elementide kooskõlaline ja mõõdupärane ühtlus
2. muus kindlaid seaduspärasusi arvestav kooskõlade ehitus ja ühendamine heliteoses. Vastand disharmoonia
harmooniaõpetusmuus kooskõlaõpetus, akordide, nende suhete ja ühendamise õpetus
harmooniateooriafil teooria, mis väidab, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on jumala poolt ette ära määratud

historism <histor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Historismus < kr historia ajalugu)
1. ajalooteaduste printsiip, mille kohaselt iga asja v nähtust tuleb uurida ja hinnata selle tekkimises ning arenemises, selle konkreetsuses ja vastastikuses seoses teiste nähtustega
2. seisukoht, mille järgi sotsiaalteadused on ajaloolisi seaduspärasusi avastades võimelised ette nägema ajaloolisi protsesse
3. lgv sõna, mis on käibelt kadunud vastava eseme v nähtuse kadumise tõttu

hüsteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr hysteros hilisem + -loogia), hüsteron-proteron <hüsteron-proteron hüsteroni-proteroni 19 s> (kr „hilisem varasemana“ < hysteron hilisem + proteron varasem) • kirj, loog stiilivõte v loogikaviga, milles sõna v lause, mis ajalises järjestuses peaks järgnema teisele, asetatakse selle ette

improviseerima <improvis|`eerima -eerib 28 v> (it improvvisare < improvviso ettevalmistamatult < ld improvisus ette- v ennenägematu < in- + providere ette nägema) • ettevalmistamatult, hetkelise mõttesähvatuse ajel midagi tegema; ettevalmistuseta esinema, esitamise ajal looma; kiiruga, lühikese ajaga midagi tegema; kombineerima, kokku seadma

indeterminism <+ determin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (in- + determinism) • fil determinismi eitamine; filosoofiasuund, mis eitab üldist põhjuslikku sõltuvust ja seaduspärasust looduses ning ühiskonnas, eitab võimalust kõiki sündmusi ette näha

interpreteerima <interpret|`eerima -eerib 28 v> (ld interpretari)
1. tõlgendama, seletama
2. loovalt esitama v ette kandma

kajur <kajur -i 2e s> (vn каюр) • Siberi süstsaanide (nartade) ette rakendatud koerte v põhjapõtrade ajaja

kapiitel <kap`iit|el -li 2e s> (ld capitulum < caput pea)
1. relig katoliku orduliikmete koosolek (hrl kloostri v konvendi kapiitlisaalis), kus loetakse ette peatükk ordureeglist
2. van kirjateose suurem jaotis, peatükk
3. aj Venemaal ordenite määramise ning väljaandmisega tegelnud asutus, nt ordenikapiitel
kapiitlisaalsuur esinduslik ruum kloostris v ordulinnuses; kloostrisaal v toomkiriku vaimulike koosolekusaal

kommutaator <kommut`aator -i 2e s> (< ld commutare muutma, vahetama) • el vooluahelate ümberlülitamise seade; mõningate elektrimasinate mehaaniline voolumuundur
kommutaatormootortehn igasugune kommutaatoriga elektrimootor; kitsamas tähenduses kommutaatoriga elektrimootor, mis on ette nähtud kasutamiseks kas ainult vahelduvvoolul v nii vahelduv- kui ka alalisvoolul

lansseerima <lanss|`eerima -eerib 28 v> (pr lancer) • liikvele laskma, avalikkuse ette tooma, käiku laskma

letner <l`etner -i 2e s> (sks Lettner < keskld lectorium lugemispult, lectionarium piibli lugemiste raamat) • arhit kirikus võidukaare alla v ette ehitatud vahesein, mis eraldab vaimulikele ja kõrgaadlile määratud kooriruumi rahvale kuuluvast pikihoonest

liising <liising -u 2 s> (ingl leasing rentimine, üürimine) • maj üürimisvahendus v üürimismüük, varade üürile v rendile andmine mitmesuguste lisatingimustega; kasutusliisingu puhul ei näe liisinguleping ette liisitava vara väljaostu; kapitaliliisingu e üürimismüügi puhul läheb liisingutähtaja lõpus vara omandiõigus liisinguvõtjale
liisingulaenmaj laen, mille korral pank ostab mingi vara (nt auto) ja liisib selle kliendile renditasu eest välja

lornjett <lornj|`ett -eti -`etti 22e s> (pr lorgnette) • vartpidi käes hoitavad ühe v kahe klaasiga prillid, mis tõstetakse vaatamisel silmade ette

margaritas ante porcos [margariitas ante porkos] (ld) • (ärge visake) pärleid sigade ette (piibel)

meelika <meelika 1 s> (kr melikē poiēsis < melos laul, viis) • kirj, muus Vana-Kreeka luuletused, mida kanti lauldes ette keelpilli kitara saatel

musitseerima <musits|`eerima -eerib 28 v> (sks musizieren < keskld musicare < muusika) • muus muusikat tegema, heliteost ette kandma

nomogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr nomos seadus + genees) • biol evolutsiooniõpetuse darvinismikriitiline suund, mille kohaselt eluslooduse evolutsioon on seaduspäraselt ette määratud, looduslikku valikut peetakse teisejärguliseks

obdutseerima <obduts|`eerima -eerib 28 v> (< ld obducere ette tõmbama, katma) • med lahkama, lahti lõikama

objektiivprisma <+ prisma 16 s> • astr fototeleskoobi objektiivi ette asetatav prisma, mis muudab tähtede kujutised spektriks

operatiivkoondis <+ k`oondis -e 11~9 s> (< operatiivne) • sõj sõjaväerühmitus, mis on ette nähtud operatsioonide sooritamiseks; koosneb eri väeliikide koondistest, erivägede üksustest, juhtimisorganitest ning mitmesugustest teenistustest

ovist <ov`ist ovisti ov`isti 22e s> , ovulist <ovul|`ist -isti -`isti 22e s> (keskld dem ovulum < ld ovum muna) • aj XVII ja XVIII s loodusteadlane, kes uskus, et munas on täiskasvanud organism väikesel kujul juba ette kujundatud

peronism <peron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn J. D. Perón, Argentina poliitik, 1895–1974) • pol suund Argentina poliitikas, mis propageeris ning püüdis rakendada riigis kapitalismist ja kommunismist erinevat, nn kolmandat teed; nägi mh ette tähtsate majandusharude natsionaliseerimise; eesmärk oli anda töölisklassile majanduslik ja poliitiline hääleõigus

pikeldama <pikeldama 27 v> (< holl pekelen soolalahust valmistama; soolama)
1. tehn toornahka happe- ja soolalahusega töötlema, et seda konserveerida v ette valmistada mineraalparkimiseks
2. kok köögivilja marineerima

pre- (ld prae-) • enne-, ette-, esi-, eel-

predestineerima <predestin|`eerima -eerib 28 v> (ld praedestinare) • relig ette ära määrama, predestinatsiooni teostama

predisponeerima <+ dispon|`eerima -eerib 28 v> • eelsoodustama, predispositsiooni looma, ette valmistama

prefiks <prefiks -i 2e s> (< ld perf partits praefixus ette kinnitatud) • lgv eesliide, sõna algusse liidetav afiks. Vt ka infiks, sufiks

prekludeerima <preklud|`eerima -eerib 28 v> (ld praecludere ette ära sulgema) • jur tõkestama, takistama, ette võimatuks tegema, ära hoidma

prelaat <prel|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld praelatus ette pandu, eelistatu) • relig katoliku (ka anglikaani ning mõne maa luteri) kiriku kõrgem vaimulik; paavsti poolt vaimulikele antav aunimetus

premissid pl <prem|`iss -issi -`issi 22e s> (keskld praemissa < ld praemittere ette saatma) • loog (järelduse) eellaused, (lähte)eeldused

prenumereerima <+ numer|`eerima -eerib 28 v> (< pre- + ld numerare arvutama, maksma) • ette tellima, tellima; ajalehe v ajakirja aastatellimust tegema

prepareerima <prepar|`eerima -eerib 28 v> (ld praeparare) • preparaate valmistama; ette valmistama

preserveerima <preserv|`eerima -eerib 28 v> (keskld praeservare) • (ette) ära hoidma, kaitsma; kok säilitama, preserviks tegema

preskribeerima <preskrib|`eerima -eerib 28 v> (ld praescribere ette kirjutama) • määrama, käskima; jur mingit seadust v määrust kehtetuks tunnistama

pretendeerima <pretend|`eerima -eerib 28 v> (ld praetendere ette sirutama) • nõudlema, endale taotlema, midagi saada v keegi olla tahtma, pretensioone esitama

preventiivne <prevent`iiv|ne -se 2 adj> (pr préventif < ld praevenire ennetama) • (ette) ärahoidev, ennetav, vältiv, tõkestav
preventiivsed vahendid plsunnivahendid (nt diplomaatias); med eriti nakkushaigusi ennetavad vahendid; viljastumist vältivad vahendid

pro- (kr, ld) • ees-, eel-, eest-, ette-; ase-, abi-

produktiivne <produkt`iiv|ne -se 2 adj> (keskld productivus < ld producere ette v esile tooma) • tootlik, viljakas, loov, tulemuslik

produtseerima <produts|`eerima -eerib 28 v> (< ld producere ette v esile tooma) • tootma, valmistama, looma

prognaatia <progn`aatia 1 s> (< pro- + kr gnathos lõualuu) • anat rihvalõugsus, näokolju kuju, mille puhul lõualuude eesosad ja lõikehambad ulatuvad tugevasti ette; põhiliselt omane negriidsetele rassidele, vastand ortognaatia; zool (putukapeal) allasuunduvate suiste esinemine

projitseerima <projits|`eerima -eerib 28 v> (< ld proicere ette heitma, ette viskama) • filme, diapositiive, jooniseid v pilte valguskiirte abil ekraanil suurendatud kujul näitama

prokliis <prokl|`iis -iisi -`iisi 22e s> (< kr proklinō kallutan ette) • lgv rõhutu sõna liitumine lauserütmi mõjul järgneva rõhulise sõnaga üheks rõhurühmaks. Vastand enkliis

prolabeeruma <prolab`eeruma 27 v> (< ld prolabi ette libisema, kukkuma) • med välja v esile tungima loomuliku kehaava kaudu. Vt ka prolaps

proponeerima <propon|`eerima -eerib 28 v> (ld proponere) • ette panema, esitama

protees <prot|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr prothèse < kr prothesis välja-, ette- v juurdepanemine)
1. med tehiskehaosa (nt tehishambad, -silm, -rind, -jäse, -liiges)
2. lgv sõna algusse mingi hääliku v häälikuühendi liitmine ilma sõnatähenduse muutuseta, nt espetsialist

protrusioon <protrusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld perf partits protrusus ette tõugatud) • med ettesurutus, esile- v väljaulatumine

provisoorne <provis`oor|ne -se 2 adj> (< keskld provisorius hoolitsev < ld perf partits provisus ette hoolitsetud) • esialgne, oletatav; ajutine

ralli <ralli 16 s> (ingl rally) • sport võidusõit, millel võisteldakse tehases valmistatud, kuid modifitseeritud autode v mootorratastega tavaliikluseks suletud teelõikudel (lisakatsetel), mille pikkus on hrl 10–30 kilomeetrit; lisakatsete vahele jäävad ülesõidud, mille läbimiseks antakse ette kindel aeg; tulemus saadakse lisakatsete läbimise aegade liitmisel, millele võivad lisanduda trahvisekundid (mis saadakse ülesõitude läbimise aegade eksimuste tõttu)
rattaralli velotuur

raporteerima <raport|`eerima -eerib 28 v> (pr rapporter < tagasi tooma), raportima <rap|`ortima -ordib 28 v> • raportit esitama, ette kandma

rebatt <reb|`att -ati -`atti 22e s> (ingl rebate) • maj laenu ennetähtaegsel tagasimaksmisel laenuvõtjale tagastatav intress (kui see oli lepingu kohaselt ette makstud)

referaat <refer|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Referat < ld referre ette kandma, teatama) • ettekanne, esitus; kokkuvõtlik ülevaade, teose sisu, uurimistulemuste vms kokkuvõte

refereerima <refer|`eerima -eerib 28 v> (sks referieren < pr référer ette kandma < ld referre) • referaati pidama, teose v artikli sisu lühidalt esitama

referendaar <referend|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld referendarius < ld referre ette kandma, teatama) • refereeriv ametnik; mõne riigiameti kandidaat Saksamaal ja Austrias

referent <refer|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld referens, gen referentis ette kandev, teatav)
1. referaadiga esineja, aruandja
2. konsultant, nõuandev ametiisik mõnedes küsimustes
3. lgv semantikas keeleväline olend, omadus, tegevus vms, mida tähistatakse, millele osutatakse

répondez s’il vous plaît [repo(n)d·e silvupl·e] (pr palun vastake), lüh R.S.V.P.kohaletulekust ette teatada (märkus nt kutse lõpus)

retsitatiiv <retsitat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (it recitativo < it, ld recitare ette lugema) • muus kõnelaul, laulev deklameerimine, kõnemeloodiat jäljendav laulmine, kasut ooperis ja oratooriumis

retsiteerima <retsit|`eerima -eerib 28 v> (ld recitare) • luuletust, proosapala v rahvalaulu tundepaisutuseta, kuid ilmekalt ette kandma

rotatsiooniplastika <+ plastika 1 s> (< rotatsioon + plastika) • med lõikus, mille korral jala alaosa pööratakse 180° võrra, nii et jalakand on suunatud ette; kasut nt pahaloomulise luukasvaja ravis

salto <salto 16 s> (it < ld saltus hüpe) • sport akrobaatiline hüpe nii, et keha teeb õhus pöörde(id) ette, taha v kõrvale, aluspinda puudutavad ainult jalad

stratifitseerima <stratifits|`eerima -eerib 28 v> (< ld stratum kate; kiht + facere tegema) • aiand, mets kihitama, seemneid liiva- v turbapurukihtide vahele asetamise teel külviks ette valmistama

suflöör <sufl|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr souffleur < souffler puhuma, (ette) ütlema) • teater teksti etteütleja näitlejaile teatrietenduse ajal

treenima <tr`eenima treenib 28 v> (ingl train < vanapr trahiner tirima < ld trahere tõmbama) • ka sport süstemaatiliselt harjutama, võistluseks ette valmistama v valmistuma

tsitaat <tsit|`aat -aadi -`aati 22e s> (< citare ette v välja kutsuma) • osund, sõnasõnaline väljavõte tekstist v suulisest kõnest, esitatakse koos viitega autorile v allikale
tsitaatsõnalgv võõrkeelne sõna tekstis; mis eristatakse teise kirja, hrl kursiivkirjaga; hääldus on võimalikult võõrkeelelähedane, nt circa ladina keeles 'ligikaudu'
tsitaatväljendlgv võõrkeelne väljend tekstis, nt usus est magister optimus ladina keeles 'kogemus on parim õpetaja'

tsiteerima <tsit|`eerima -eerib 28 v> (< ld citare ette v välja kutsuma) • tsitaati esitama, osundama

ususfructus [uususfr·uktus] (ld) • jur kasutusvaldus, viljakasutusõigus; Vana-Roomast pärit eluaegne võõra varanduse valdamine, andis õiguse kasutada saadud tulusid, kuid ei lubanud ette võtta suuremaid muudatusi valduses


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur