[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit

adulaar <adul|`aar -aari -`aari 22e s> (< pn Adula, leiukoht Šveitsi Alpides) • miner värvuseta läbipaistev mineraal, ortoklassi erim

ahhaat <ahh|`aat -aadi -`aati 22e s> (kr achatēs) • miner kaltsedoni erim, kõva mineraal; lihvitult ehtekivi

akvamariin <akvamar|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld aqua marina merevesi) • miner vääriskivi, sinakasroheline kuni sinine berülli erim; kunst akvamariinsinine e meresinine

alabaster <alab`ast|er -ri 2e s> (kr alabast(r)os) • miner valge, heledana läbikumav peeneteraline kipsi erim

aleksandriit <aleksandr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Aleksander I, Venemaa keiser 1801–1825) • miner vääriskivi, päevavalgel roheline, tulevalgel tumepunaselt helkiv krüsoberülli erim

almandiin <almand|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Alabanda, antiiklinn Väike-Aasias) • miner hele- kuni tumepunane vääriskivi, granaadi rauarikas erim; esineb sageli Eesti kristalse aluskorra kivimeis ja rändkivides

ametüst <amet|`üst -üsti -`üsti 22e s> (kr amethystos) • miner kvartsi läbipaistev violetne erim, poolvääriskivi

amiant <ami|`ant -andi -`anti 22e s> (< kr amiantos määrimatu, puhas) • miner peenekiuline läikiv mineraal, asbesti erim

asbest <asb|`est -esti -`esti 22e s> (< kr asbestos kustu(ta)matu) • miner varem ka kivilina, mõnede silikaatmineraalide (amfiboolide jt) kiulise ehitusega tulekindel erim; eh sellest valmistatud tule- ja ilmastikukindel ehitusmaterjal

grossulaar <grossul|`aar -aari -`aari 22e s> (< uusld grossularia karusmari) • miner kollakasroheline, punakaspruun v must silikaatmineraal, granaadi1 kaltsiumi sisaldav erim (kaltsiumgranaat); läbipaistvad erksavärvilised eksemplarid on poolvääriskivid

hemimorfiit <+ morf|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< hemi- + kr morphē kuju) • miner kalamiini erim, tsinksilikaat

hüaliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr hyalos klaas, kristall + -liit) • miner klaasjas opaal, opaali värvitu erim

hüatsint <hüats|`int -indi -`inti 22e s> (< pn Hyakinthos, Kreeka müt-s kaunis noormees, kelle verest Apollon laskis tärgata lille)
1. bot healõhnaline, paljudes värvitoonides sibullill liilialiste sugukonnast (Hyacinthus)
2. miner läbipaistev punakaspruun v oranž mineraal, tsirkooni erim; sageli kasut vääriskivina

indigoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< indigo + -liit) • miner poolvääriskivi, turmaliini sinine erim

jaspis <jaspis -e 9 s> (kr iaspis) • miner kvartsi peitkristalliline läbipaistmatu värviline erim, poolvääriskivi

jet2 [džett] (ingl < kr gagatēs pigisüsi) • geol gagaat, pruunsöe läikiv pigimust erim

kaltsedon <kaltsedon -i 19 s> (kr chalkēdōn) • miner kvartsi e ränikivi peitkristalliline erim, mitmes värvivarjundis poolvääriskivi

karneool <karne|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Karneol < keskld corneolus < ld sarvjas, tugev < cornu sarv) • miner poolvääriskivi, kollakas, punakas v pruunikas kaltsedoni erim

kleveiit <kleve|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn P. T. Cleve, Rootsi keemik, 1840–1905) • geol mineraal, uraniniidi erim, mis peale uraani ja raadiumi sisaldab ka muid haruldasi muldmetalle

kokoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr kokkos tera + -liit)
1. miner pürokseenide hulka kuuluv hallikas v rohekas mineraal, diopsiidi rauda sisaldav erim
2. üliväike lubjaterake merede põhjamudas; kokoliidid on tekkinud ainuraksete vetikate lubikestast (lubjakivide ja merglite lähtematerjal)

kroküdoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr krokys, gen krokydos villatort + -liit) • miner silikaatmineraal leelisamfiboolide rühmast, ribekiidi asbestitaoline erim

krüsoberüll <+ ber|`üll -ülli -`ülli 22e s> (< krüso- + berüll) • miner kuldkollane v rohekas väga kõva mineraal, berülliumi ja alumiiniumi oksiid; puhtad erimid on vääriskivid, hinnalisim erim on aleksandriit

krüsoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< krüso- + -liit) • miner roheline v kollane läbipaistev vääriskivi, oliviini erim

melaniit <melan|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< mela-) • miner must mineraal, titaani sisaldav granaadi erim

nefriit <nefr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr nephros neer)
1. med neerukoepõletik
2. miner rohekas peitkristalne amfibooli erim, poolvääriskivi; vanaajal usuti omavat neeruhaigusi ravivat toimet

oliviin <oliv|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld oliva oliiv), peridoot <perid|`oot -oodi -`ooti 22e s> (pr péridot) • miner rombilises süngoonias kristallunud kollakasroheline magneesiumi- ja rauarikas silikaatmineraal, kivimeteoriitide ja (ultra)aluseliste kivimite oluline koostisosa, mida Eestis leidub pms rändkivides; oliviini läbipaistev erksavärviline erim krüsoliit on poolvääriskivi

opaal <op`aal opaali op`aali 22e s> (ld opalus < kr opallios < sanskr úpalaḥ kivi) • miner piimjas v kollakasvalge küütlev mineraal, ränikivi erim
väärisopaalminer hinnaline ehtekivi
opaalklaaspoolläbipaistev, küütlev sinakas, roosakas v valkjas klaas

püroop <pür|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr pyrōpos tulenäoline, tuline) • miner tumepunane kuni mustjas vääriskivi, granaadi magneesiumirikas erim; Eestis leidub harva rändkivides

rubelliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< ld rubellus punetav) • miner vääriskivina kasutatav mineraal, roosa v punaka turmaliini erim

safiir <saf|`iir -iiri -`iiri 22e s> (kr sappheiros < semi k-d) • miner hinnaline sinine kuni mustjassinine vääriskivi, korundi erim
safiirkvartsminer kvartsi sinine erim; kasut vääriskivina

sanidiin <sanid|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr sanis laud) • miner kaaliumpäevakivi klaasjas, plaatjate kristallidega erim, mida leidub vulkaanilistes kivimites

sardoonüks <sardoonüks -i 2e s> (kr sardonyx < sardion Sardese kivi) • miner pruuni- ja valgetriibuline oonüks, kaltsedoni erim, poolvääriskivi

smaragd <smar|`agd -agdi -`agdi 22e s> (kr smaragdos) • miner erk- v tumeroheline kroomi sisaldav berülli erim, hinnaline vääriskivi

spessartiin <spessart|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Spessart, mäestik Saksamaal) • miner tumepunane, oranž v pruun mineraal, mangaani sisaldav granaadi1 erim; kasut abrasiivmaterjalina, ilusamad eksemplarid on poolvääriskivid

steatiit <steat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld steatitis < kr stear rasv) • miner mineraal, talgi tihedastruktuuriline erim; tehn portselanist tugevam ja temperatuurikindlam keraamiline tehismaterjal; kasut elektriisoleerdetailide valmistamiseks

titanomagnetiit <+ magnet|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< titaan + magnetiit) • miner kuubilises süngoonias kristallunud must mineraal, magnetiidi titaanirohke erim, tähtis titaani- ja rauamaak

uraliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< pn Uural, mäestik) • miner amfiboolide rühma kuuluv mineraal, hrl küünekivi v aktinoliidi kiuline erim; esineb aluselistes tardkivimites

uraliitporfüriit <+ porfür|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< uraliit + porfüriit) • geol diabaasi porfüürilise ehitusega erim, mille peenekristallilises põhimassis on uraliidi fenokristalle; Eestis on uraliitporfüriit rändkivi

viiburgiit <viiburg|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Viiburi, linn Venemaal) • miner punakaid kaaliumpäevakivi fenokristalle sisaldav rabakivi erim; leidub Ida-Eestis rändkividena (kohati hiidrahnudena)

viträän <vitr|`ään -ääni -`ääni 22e s> (ingl vitrain < ld vitreus klaasjas, klaasist) • geol kivisöe tugevasti läikiv, kõige vähem tuhka andev petrograafiline erim; moodustab kivisöelademetes mitmesuguse paksusega läätsi ja kihte


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur