[VSL] Võõrsõnade leksikon

aadlitiitel <+ t`iit|el -li 2e s> (< aadel + tiitel) • eriline nimetus (prints, hertsog, vürst, markii, krahv, parun, samuti von ja de perekonnanime ees), mis näitab aadliku asendit aadliseisuse hierarhias

abakus <abakus -e 11 s> (ld abacus < kr abax, gen abakos arvutus- v joonistustahvel)
1. aj antiik- ning keskaegne pulgakeste v kivikestega arvutuslaud
2. arhit kapiteeli nelinurkne katteplaat antiikses ehituskunstis, koosneb nn rullis padjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega
3. mat nomograafias eriline joonis arvtähistega võrrandi mehaaniliseks lahendamiseks

aura <aura 16 s> (ld aura tuuleõhk; sära)
1. parapsühholoogias: inimkeha ümbritsev oletatav eriline kiirgusvöönd v mõjuväli
2. med langetõvehoo eelnäht, mille puhul langetõbine tajub nagu tuulepuhangut
3. kunst kunstiteose v artefakti unikaalsust väljendav kvaliteet kunstikriitilises analüüsis

bahaism <baha|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ar bahā’ aupaiste) • relig eriline maailmausund, üldine inimlikkususund, mis tekkis Pärsias XIX s 2. poolel babismist

barjäär <barj|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr barrière < barre poom, palk) • tõke, tõkketara, tõkkepuu, kaitsevõre, parre
barjäärriff • geogr vallrahu, eriline liik korallrahusid
tollibarjäär • maj kõrged sisseveotollid välismaiste kaupade sisseveo tõkestamiseks

designatsioon <designatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld designatio tähistamine) • eriline tähistamine v märkimine; loog tähistamissuhe, märgi v märgirühma suhe selle tähendusse

determinant <determin|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits determinans piirav, määrav) • mat teatud algebralise avaldise eriline esitusvorm; kasut pms lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamisel

ekstra- (< ld extra väljaspool)
1. lisa-; erakorraline, eri-
2. väljaspool olev, -väline
3. parim, eriline

falsett <fals|`ett -eti -`etti 22e s> (it falsetto < ld falsus vale, võlts) • muus eriline laulmisviis, mille puhul häälekurrud võnguvad osaliselt ja kasut ainult pearesonantsi; lauluhääle eriline kõrgem register, mida kasutavad eriti meeslauljad

fantastika <fant´astika 1 s> (< kr phantastikos kujutluslik)
1. ulme, fantaasiaga seotud sündmustik; ebatõeline, kummaline, mõttekujutuslik aines
2. kirj kirjandusteosed, milles eriline osa on mõttekujutluslikul ainesel, ulmekirjandus

flautando [flaut·ando] , flautato [flautaato] (it flöödilaadselt) • muus keelpillide eriline kiire mänguvõte

frigaator <frig`aator -i 2e s> (vn фригатор < ld frigus külm, külmus) • tehn eriline külmutusseade

heerold <heerold -i 2e s> (sks Herold) aj
1. Lääne-Euroopas keskajal valitsejate ja suurnike eriline käskjalg, rahvale ametlike teadete väljakuulutaja
2. korraldaja rüütliturniiridel

karrageen <karrag|`een -eeni -`eeni 22e s> (< pn Carragheen, Iiri kohanimi) • bot nn iiri sammal, eriline punavetika liik; kasut toiduainetööstuses, köharavimina ja liimi valmistamiseks

kopell <kop|`ell -elli -`elli 22e s> (ingl coppel < copper vask + nikkel) • tehn eriline vase, nikli ja mangaani sulam, kasut termopaaride valmistamiseks

kuruulsed ametnikud pl (ld sg curulis < sella curulis „vankritool“, tseremoniaalne elevandiluust ametitool) • aj Vana-Roomas kõrgemad riigiametnikud, kelle väliseks austusmärgiks oli peale purpurse servaga tooga eriline elevandiluust iste. Vt ka ediil

lutsiferiin <lutsifer|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld lucifer valgust toov) • biol eriline pigment, mis esineb peaaegu kõigis luminestseerivates organismides

meedium <m`eedium -i 19~2e s> (< ld medium keskkoht)
1. vahend, vahendaja, vahelüli; massikommunikatsioonivahend
2. info andmekandja; füüsiline vahend, millega andmeid esitatakse, salvestatakse ja edastatakse
3. biol, füüs keskkond
4. muus lauluhääle keskmine register
5. kunst värvile lisatud vedelik, et muuta selle konsistentsi, kuivamisaega v -kestvust; kunstniku töös kasutatav materjal v menetlus
6. isik, kel on eriline võime esineda vahetalitajana vaimude maailma ja inimeste vahel (spiritismis); parapsühholoogiliste võimetega isik

prerogatiiv <prerogat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld praerogativa esivalimisõigus) • eelisõigus, eriline eesõigus, kõrgema võimukandja v riigiorgani ainuõigus

privileeg <privil|`eeg -eegi -`eegi 22e s> (ld privilegium < privus eriline + lex seadus) • (seaduslik) eesõigus

raffinement [rafinm·a(n)] (pr) • eriline peenus, rafineeritus

restitutsioon <restitutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld restitutio)
1. ennistus, taastus
2. biol eriline regeneratsioonijuhtum, kus kogu organism taastatakse väikesest kehaosast
3. jur õigusliku seisundi ennistamine; sõja ajal anastatud vara tagasiandmine ühe riigi poolt teisele
4. maj tagasimakse, hüvitis

sarlakpunane <+ puna|ne -se -st 10 adj> (sks Scharlach < keskld scarlatum sarlakpunane < prs saqalat punane riie < ar) • eriline teravatooniline säravpunane

smog (ingl < smoke suits + fog udu) • sudu, suurlinnades ja tööstuspiirkondades esinev eriline suitsu ja udu segu

spetsiaalne <spetsi`aal|ne -se 2 adj> (ld specialis) • eriline, eri-, teatud kindla otstarbega

spetsialiseerima <spetsialis|`eerima -eerib 28 v> (pr spécialiser < ld specialis eriline) • mingiks otstarbeks määrama; mingile erialale keskendama

spetsialiseeruma <spetsialis`eeruma 27 v> (pr se spécialiser < ld specialis eriline)
1. teatud alale v valdkonnale keskenduma; mingit eriala õppima
2. maj tööd operatsioonideks jaotama ning üksnes teatud tooteid ja detaile valmistama, süsteemi sees üksikuid ülesandeid teineteisest eraldama ja nendega tegelema
3. biol toiduga v keskkonnateguritega kohastuma (organismi kohta)

spetsialist <spetsial|`ist -isti -`isti 22e s> (pr spécialiste < ld specialis eriline) • eriteadlane, asjatundja mingil alal; mingit liiki tööga kui kutsealaga tegelev inimene, spets (kõnek)

spetsiifiline <spetsiifili|ne -se -st 12 adj> (ld specificus < species liik + facere tegema) • eri-, eriomane, eriline

strass <str|`ass -assi -`assi 22e s> (sks Strass) • tehn eriline pliiklaas, mida suurepärase läike ja kerge lihvitavuse tõttu kasut vääriskivide järeletegemisel

stress <str|`ess -essi -`essi 22e s> (ingl) • med pingeseisund, organismi eriline füsioloogiline reaktsioon vastuseks välis- v sisekeskkonna negatiivsetele mõjuritele, nt külmale, näljale, vaimsetele ja kehalistele traumadele jm
stresshaavand • med arvatavalt vaimse ülepinge v raske üldhaiguse tõttu tekkinud mao- v kaksteistsõrmikuhaavand

tempel2 <t`emp|el -li 2e s> (sks Stempel) • kõrgtrüki põhimõttel jäljendit jättev vahend, värvipitsat; ka selle jäljend (nt postitempel); tehn matriitsi vastaspool stantsis2
tempelmaks • lõiv, mida tehingu vormistamisel võetakse pitseri, tempelmargi v tempelpaberi eest
tempelmark • eriline mark, millega tasutakse tempelmaksu
tempelpaber • templiga varustatud eriline paber tempelmaksu tasumiseks

vertikalism <vertikal|`ism -ismi -`ismi 22e s> • arhit, kunst kompositsioonivõte kunstis, vertikaalsete osade eriline rõhutamine (nt gootikas). Vt ka horisontalism