[VSL] Võõrsõnade leksikon

aadress <`aadr|`ess -essi -`essi 22e s> (pr adresse)
1. isiku elupaiga või asutuse asukoha osutus
2. van pidulik kirjalik õnnitlus ning tervitus mingi asutuse v kollektiivi poolt; kirjalik esitis
3. info seadme, mälupesa, võrguobjekti vms identifikaator
aadressbüroo • endisaegne kodanike elukoha kohta teateid andnud asutus
aadressikalender • aadressiraamat teatava ala isikute, ka asutuste ja ettevõtete kohta käivate andmetega

altõnn <alt|`õnn -õnni -`õnni 22e s> (vn алтын < tat kuld, kuldne) • aj endisaegne Vene rahaühik (3 kopikat)

alumnaat <alumn|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Alumnat < ld alumnus kasvandik, õpilane) • aj, ped endisaegne õppe- ja kasvatusasutus, kus kasvandikud said tasuta hariduse ja ülalpidamise

ankur <`ank|ur -ru 2 s> (vanaingl ancor(a) v rts ankare < ld ancora < kr ankyra)
1. aj endisaegne mahuühik, mida kasutati veini, viina ja õlle mõõtmiseks, riigiti erinev: 32,5–41 l
2. tehn elektromagneti liikuv osa; alalisvoolumasina (liikuv) osa, milles indutseerub elektromotoorjõud; kellamehhanismi osa
3. mer vahend laeva vm ujuvseadme paigalhoidmiseks vees

aritmomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr arithmos arv + -meeter) • tehn, aj endisaegne mehaaniline lauaarvuti nelja aritmeetilise tehte sooritamiseks

baroskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< baro- + -skoop) • van baromeetri, samuti dasümeetri endisaegne nimetus

bobteil <bobt|`eil -eili -`eili 22e s> (ingl bobtail kärbitud sabaga) • zool endisaegne Inglise karjakoer, nüüd toakoera tõug

brisantne <bris`ant|ne -se 2 adj> (pr brisant purustav) • löögitaoliselt mõjuv, pihustav, purustav
brisantmürsk • sõj van kild- v kildfugassmürsu endisaegne nimetus, brisantse lõhkeainega täidetud mürsk, mis on varustatud distantssütikuga lõhkamiseks õhus

DIN {lüh sks sõnadest Deutsche Industrie-Norm Saksa tööstusstandard} • fot van endisaegne filmi valgustundlikkuse mõõtühik. Vt ka DIN-formaat

diskett <disk|`ett -eti -`etti 22e s> (ingl diskette < disk), flopi <flopi 16 s> (ingl floppy disk „laperdav ketas“) • info van painduval plastpõhimikul magnetketas kaitseümbrises, arvuti endisaegne väline andmekandja

drahm <dr`ahm drahmi dr`ahmi 22e s> (kr drachmē) aj
1. Vana-Kreeka hõbemünt mitmesuguse kaalu ja väärtusega, jagunes 6 obooliks
2. Kreeka endine rahaühik
3. endisaegne apteegikaaluühik Venemaal, 1 drahm = 3,732 g

elektron <elektron -i 19 s> (< kr ēlektron merevaik)
1. aj kulla ja hõbeda sulami nimetus Vana-Kreekas
2. füüs negatiivse elementaarlaenguga stabiilne elementaarosake; elektronid kuuluvad kõigi aatomite väliskatte koosseisu
3. tehn teatud magneesiumisulamite endisaegne nimetus

flažolett <flažol|`ett -eti -`etti 22e s> (pr flageolet < vanapr flajol flööt < ld flare puhuma) muus
1. endisaegne väike flööditaoline puupuhkpill
2. flöödikõlaline heli keelpillil v harfil
3. flöödi tämbriga oreliregister

fonograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (fono- + -graaf) • aj, tehn endisaegne seade heli mehaaniliseks salvestamiseks ja taasesitamiseks

granaat2 <gran|`aat -aadi -`aati 22e s> (it granata granaatõun) • sõj granaadiheitjast tulistatav v käsitsi heidetav lõhkekeha; van kild- ja fugassmürsu endisaegne nimetus; sport kergejõustikus käsigranaaditaoline vahend kaugus- v täpsusviskeks

kantsler <k`antsler -i 2e s> (sks Kanzler < keskld cancellarius < ld kohtu uksehoidja, kohtusekretär < cancelli võre, tõke, piire)
1. aj keskajal kuningliku kantselei ja arhiivi ülem, riiklike dokumentide koostaja ja pitsatihoidja
2. sõj, aj Venemaal endisaegne kõrgeim tsiviilauaste
3. pol mõnedes riikides kõrgemate riigiametnike nimetus, nt liidukantsler Šveitsi kantonite nõukogu kantseleiülem, Austrias ja Saksamaal valitsusjuht (vastab peaministrile), lordkantsler Inglismaal Lordide Koja esimees, riigikantsler Saksamaal (1871–1945) valitsusjuht; Eestis ministeeriumi kõrge ametnik
4. mõnede maade ülikoolides: tegevjuht

kapott <kap|`ott -oti -`otti 22e s> (pr capot, capote < keskld cappa kapuuts)
1. mootori (eriti automootori) kate; masinakate
2. aj Prantsuse sõduri kapuutsiga mantel
3. etn, tekst → kaapotkleit
kapottkübar • tekst endisaegne lõua alt paeltega seotav väike naistekübar, oli moes XIX s

kassett <kass|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cassette < it cassetta kastike)
1. tehn lameda karbi kujuline heli- v videolindiga seadis
2. fot valgustihe mahuti plaatide v filmi asetamiseks fotoaparaati v filmikaamerasse
3. kartongist lahtise seljaga kaitsekarp raamatute, kirjapaberi vms jaoks
4. sõj seadis lennukilt seeriaviisi pommide heitmiseks; van laskurrelva padrunisalve endisaegne nimetus
5. (sks Kassette < it) arhit ruudukujuline laesüvend talastiku v võlviroodude vahel
kassettlagi (sks Kassettendecke) • arhit tihedasti kõrvuti paiknevate (ka rosettidega vm kaunistatud) kassettidega lagi

klubiraha <+ raha 17 s> (< klubi) • aj endisaegne ebaseaduslik raha asendanud maksetäht; asendas raskeid vaskmünte ja kergendas kohalikke arveldusi; klubirahasid on käibele lasknud klubid, organisatsioonid, kaupmehed jt

kontrollassistent <+ assist|`ent -endi -`enti 22e s> (< kontroll + assistent) • põll van endisaegne karja toodangu ning söödakulutuse kontrollija ning arvestaja

kortel <k`ort|el -li 2e s> (keskalamsks quartêr < pr quartier veerand)
1. endisaegne pikkusühik (1 kortel = ¼ küünart)
2. endisaegne vedelikumõõtühik ( 1 kortel = ¼ toopi)

kotiljon <kotiljon -i 19 s> (pr cotillon) • tants, muus endisaegne mitmetuuriline eri tantsudest koosnev seltskonnatants

magnetoola <magnetoola 16 s> (vn магнитола < magnetofon + radioola) • tehn raadiovastuvõtjast ja magnetofonist koosnev endisaegne helitehniline seade, raadiomagnetofon

mimeograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr mimeomai jäljendan + -graaf) • tehn, aj endisaegne paljundusseadis, kus erilisele vahapaberile kirjutatud teksti paljundati sel teel, et pressiti trükivärvi läbi vahapaberil kirjatähtede kohal tekkinud pisikeste aukude

minjoon <minj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr mignon pisike, armsake)
1. tants endisaegne seltskonnatants
2. trük van 7-punktise trükikirja endine nimetus

muhv <m`uhv muhvi m`uhvi 22e s> (sks Muff < keskld muffula labakinnas < germ k-d)
1. tekst pms endisaegne naiste talverõivastuse juurde kuuluv karusnahast v vateeritud riidest ese käte soojendamiseks
2. (sks Muffe) tehn hrl sisekeermega torulõik v liitmik kahe samatelgse toru v varda ühendamiseks
kaablimuhv • tehn kaabli jätkukoha v otsa hermeetiline, hrl valumassiga täidetud ümbris

omnibuss <+ b`uss bussi b`ussi 22e s> (< ld omnibus kõigile) • (auto)bussi endisaegne nimetus; algselt tähendas mitmeistmelist hobusõidukit

osmanid pl <`osman -i 2e s> (trg Osmanlı Hanedanı, Osmanlılar, Osmanoğulları) • aj Türgi sultanidünastia (1299–1922) järgi tuletatud türklaste endisaegne nimetus

padespann <padesp|`ann -anni -`anni 22e s> (pr pas d’Espagne hispaania tants) • tants endisaegne elavaloomuline hispaaniapärane ¾-taktimõõdus seltskonnatants, mille lõi XIX s lõpus Vene koreograaf A. Tsarman

padišahh <padiš|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (trg padişah < prs pādšāh suurkuningas) • aj Iraani monarh; endisaegne Türgi sultanite, Pärsia ja Afganistani kuningate tiitel. Vt ka šahh

pedell <ped|`ell -elli -`elli 22e s> (keskld pedellus, bedellus < germ k-d) aj
1. endisaegne kohtu- v kirikuteener
2. korravalveülesannetega kooli- v ülikooliteener mõnel maal

pengö <pengö 16 s> (ung pengő helisev) • aj Ungari endisaegne rahaühik

pistool <pist|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr pistole) • aj endisaegne kuldmünt Hispaanias jm

port-salut [poor sal·ü] (pr < pn Port du Salut, endisaegne klooster Prantsusmaal) • kok pehme kollane Prantsuse juust

portulaan <portul|`aan -aani -`aani 22e s> , portolaan <portol|`aan -aani -`aani 22e s> (pr portulan < it portolano < ld portus sadam) • mer, geogr endisaegne merekaart v meresõidukäsiraamat; ka (vanaaegne) kompasskaart: 32 rumbijoonega meresõidukaart

prenner <pr`enner -i 2e s> (sks Brenner põleti) • endisaegne kohviubade röstimise pann

priimas1 <priimas -e 9 s> (ld primas parim, tähtsaim < primus esimene) • relig anglikaani kiriku esipiiskopi aunimetus; mõnede katoliku peapiiskoppide aunimetus; endisaegne piiskopkonna ülemvaimulik

radioola <radioola 16 s> (vn радиола < raadio) • endisaegne grammofoniga raadiovastuvõtja

reaal <re`aal reaali re`aali 22e s> (hisp real kuninglik)
1. aj Hispaania ja Portugali endisaegne hõbe- v vaskmünt; Hispaanias oli reaal ka arvestusühik
2. aj endisaegne hõbe- v kuldmünt Madalmaades
3. maj Brasiilia rahaühik, lüh BRL; 1 reaal = 100 sentaavot

reproduktor <reprod`uktor -i 2e s> (< reprodutseerima) • tehn endisaegne traathäälinguvastuvõtja (tänavate ja teede ääres posti otsas, asutustes), mis edastas hrl üht raadiojaama

rittmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Rittmeister) • sõj, aj endisaegne jalaväekaptenile vastav ohvitseri auaste mõne riigi ratsaväes

santoriinmuld <+ m`uld mulla m`ulda 22i s> (< pn Santorin, Thera saare endisaegne nimi) • geol Kreekas leiduv vulkaanilise päritoluga ränihappe- ja savirikas muld; kasut sideaineis

sažen <saž´en -i 19 s> (vn сажень) • aj Vene endisaegne pikkusmõõt, 1 sažen = 3 arssinat, = 2,134 meetrit

satsuma <satsuma 1 s> (< pn Satsuma, endisaegne Jaapani provints)
1. bot Jaapani mandariinipuu (Citrus reticulata) mahedamaitseline seemneteta vili
2. õhuke elevandiluu värvi portselaniliik

setverik <s`etver|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn четверик) • aj veerik, Vene endisaegne puisteainete mahuühik, 1 setverik = 26,24 l

setvert <s`etv|`ert -erdi -`erti 22e s> (vn четверть veerand) • endisaegne Vene mõõtühik, nt puisteainete mahuühikuna 8 setverikku, vedelike mahuühikuna ¹/₄ pange (3,075 l), pikkusühikuna 4 verssokit (u 18 cm)

sial <s`ial siali s`iali 22e s> {lüh sõnadest silicium, alumiinium} • van litosfääri räni- ja alumiiniumirikka ülaosa endisaegne nimetus. Vt ka sima

sima <sima 17 s> {lüh sõnadest silicium, magneesium} • van litosfääri alumise, magneesiumirikka osa endisaegne nimetus. Vt ka sial

sormait <sorm|`ait -aidi -`aiti 22e s> (< pn Sormovo, endisaegne linn Venemaal) • aj, tehn endisajal kasutatud suure süsiniku- ja kroomisisaldusega, väga kõva valatav rauasulam

staabikapten <+ k`apten -i 2e s> (< staap + kapten) • aj, sõj endisaegne ohvitseri auaste Venemaal (1797–1917), Preisimaal, Austrias, Prantsusmaal jm

standard <standard -i 2e s> (ingl < standart)
1. hulga-, hinna-, aja-, väärtus- jm normide ning kvaliteedi- jm nõuete kogum; kvaliteedi-, tarindus- jm nõudeid kehtestav dokument
2. endisaegne Inglise ruumimõõt, 1 standard = 4,67 m³

šerf <š`erf šerfi š`erfi 22e s> (sks Scherf) • aj väike endisaegne Saksa vahetusmünt, võrdus keskajal ½ penniga; vermiti XVI–XVII s vasest

zoofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (zoo- + -füüt) • zool van taimloom, mitmesuguste taimelaadsete kinnitunud loomade, eriti ainuõõssete endisaegne nimetus

župaan <žup|`aan -aani -`aani 22e s> (vn, ukr жупан) • tekst endisaegne Vene ja Poola meeste pihtkasukas

TALIBID {lüh ingl sõnadest Tallinn Interbank Bid Rate Tallinna pankadevaheline hoiuseintress} • maj endisaegne deposiidi keskmine intressimäär Tallinna pankadevahelisel rahaturul

TALIBOR {lüh ingl sõnadest Tallinn Interbank Offered Rate Tallinna pankadevaheline laenuintress} • maj endisaegne laenu intressimäär Tallinna pankadevahelisel rahaturul

tartš <t`artš tartši t`artši 22e s> (sks Tartsche < vanapr targe < frangi targa) • aj, sõj endisaegne väike ümarkilp

telegrafist <telegraf|`ist -isti -`isti 22e s> • aj telegraafitöötaja, endisaegne sidetöötaja, kes edastas ja võttis vastu telegraafiteateid

tertserool <tertser|`ool -ooli -`ooli 22e s> (hisp tercerola) • sõj, aj endisaegne eestlaetav püstol

toll1 <t`oll tolli t`olli 22e s> (sks Zoll) • aj endisaegne pikkusühik, = 0,023–0,03 m; Vene mõõdusüsteemis 1 toll = ¹/₂₈ arssinat, = ¹/₁₂ jalga, = 0,0254 m; Inglise mõõdusüsteemis (inch) 1 toll = ¹/₃₆ jardi, = 0,0254 m

transistorraadio <+ r`aadio 1 s> • transistoride kasutamisel põhinev endisaegne raadiovastuvõtja

tsinkograafia <+ gr`aafia 1 s> (< tsink + -graafia), tsinko <tsinko 16 s> • trük van endisaegne menetlus tsinkklišeede valmistamiseks fotokeemilisel teel

tulup <tulup -i 2e s> (vn тулуп < turgi k-d tulup pargitud nahk) • tekst endisaegne avar reisikasukas, mida kanti tavalise kasuka v palitu peal

tumaan <tum|`aan -aani -`aani 22e s> (prs tuman < mongoli түмэн kümme tuhat) • aj endisaegne Iraani kuldmünt