[VSL] Võõrsõnade leksikon

anna <anna 16 s> (hindi ānā) • aj India ja Pakistani endine rahaühik, 1 anna = ¹/₁₆ ruupiat

arssin <`arssin -a 2 s> (vn аршин < tat) • aj endine Vene pikkusühik, eri maadel 0,652 kuni 1,12 m

bioflavonoidid pl <+ flavon|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< bio- + flavonoidid) • farm puuviljades, eriti tsitruselistes, tomatis, paprikas jm leiduvad vitamiinid (endine nimetus vitamiin P)

cajun [keidžən] (ingl < pr les Acadiens akaadialased < pn Acadie, endine Prantsusmaa koloonia praeguse Kanada alal)
1. muus USA Prantsuse asunike folkloorsele muusikale toetuv kantristiilile lähedane muusikavool
2. kok maitseainesegu (paprika, küüslauk, valge ja must pipar, tüümian jt)

dominioon <domini|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl dominion < ld dominium valdus, võim) • pol (Briti) Rahvaste Ühendusse kuuluv suveräänne riik, Suurbritannia endine koloniaalvaldus (nt Austraalia, Kanada, Sri Lanka, Uus-Meremaa); pärast II maailmasõda (a-st 1949) kasut dominiooni asemel nimetust Rahvaste Ühenduse liikmesriik

dool <d`ool dooli d`ooli 22e s> (vn доля osa) • aj endine Vene massiühik, ¹/₉₆ osa solotnikust, 1 dool = 44,43 mg

drahm <dr`ahm drahmi dr`ahmi 22e s> (kr drachmē) aj
1. Vana-Kreeka hõbemünt mitmesuguse kaalu ja väärtusega, jagunes 6 obooliks
2. Kreeka endine rahaühik
3. endisaegne apteegikaaluühik Venemaal, 1 drahm = 3,732 g

EC {lüh ingl nimest European Community} • Euroopa Ühendus, endine Euroopa Majandusühendus, mis nimetati Euroopa Liidu lepinguga (alates 1. novembrist 1993) ümber Euroopa Ühenduseks; alates Euroopa Liidu lepingu jõustumisest kuulub Euroopa Ühendus Euroopa Liitu

eks- (ld, kr ex- -st, välja), e- • endine; välja-, ära-

ensüüm <ens|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< en- + kr zymē juuretis, pärm) • biol, keem elusrakkudes sünteesitav valk, mis kiirendab ainevahetusreaktsioone; endine nimetus ferment

eskuudo <eskuudo 16 s> (hisp, port escudo < ld scutum kilp)
1. aj Hispaania ja Portugali kuldmünt; endine Portugali rahaühik, lüh PTE
2. maj Cabo Verde rahaühik, lüh CVE; Ida-Timori rahaühik, lüh TPE

filler1 <f`iller -i 2e s> (ung fillér < sks Vierer „neljane, veerandik“) • aj Ungari endine rahaühik; 1 filler = ¹/₁₀₀ forintit

frank <fr`ank frangi fr`anki 22e s> (pr franc < frangid) • maj Šveitsi rahaühik, lüh CHF; aj endine Prantsusmaa rahaühik, lüh FRF; endine Belgia rahaühik, lüh BEF; endine Luksemburgi rahaühik, lüh LUF

heller <h`eller -i 2e s> (sks Heller, tšehhi haléř, slovaki halier) • aj vanaaegne münt Lõuna-Saksamaal, 1892–1924 Austrias; Tšehhi ja endine Slovakkia väikemünt (¹/₁₀₀ krooni)

ICSU {lüh ingl nimest International Council of Scientific Unions} • Rahvusvaheline Teadusnõukogu; endine Rahvusvaheline Teadusliitude Nõukogu (International Council of Science)

imperiaal <imperi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld imperialis imperaatorlik, impeeriumi- < impeerium)
1. aj endine Vene kuldmünt, võrdus 10 rublaga, pärast 1897. a rahareformi 15 rublaga
2. istmetega katus v lahtine ülemine korrus reisijate jaoks (nt bussis, tõllas vm)

infinitesimaalarvutus <+ arvutus -e 11 s> (< ld infinitus piiramata, piiritu) • mat van diferentsiaal- ja integraalarvutuse endine nimetus

ken (jpn)
1. aj Jaapani endine pikkusmõõt, 1 ken = 1,8 m
2. ringkond, haldusüksus, prefektuur Jaapanis

konsulaar <konsul|`aar -aari -`aari 22e s> (ld consularis) aj
1. Vana-Rooma keisririigis provintsi asehaldur
2. endine konsul, senaatoriseisusse kuuluv isik

kross1 <kr`oss krossi kr`ossi 22e s> (sks Groschen < keskld (denarius) grossus paks) • aj, maj endine hõbe-, hiljem vahetusmünt mitmel maal

kruseiro <krus´eiro 16 s> (port cruzeiro ristike) • aj Brasiilia endine rahaühik

kulden <k`uld|en -na 2 s> (sks Gulden < Gold kuld)
1. aj Hollandi endine rahaühik, lüh NLG; XIV–XIX s kuldmünt erinimelistes Saksa riikides, Madalmaal ja Skandinaavia riikides; hiljem vermiti kullast kuldna kõrval ka hõbekuldnaid, mida nimetati kuldenkrossideks
2. maj rahaühik Hollandi Antillides, lüh ANG; rahaühik Surinames, lüh SRG

landsmål [lansmool] (norra maakeel) • lgv van rahvamurretel põhinev Norra teise riigikeele, uusnorra keele ehk nynorsk’i endine nimetus. Vt ka riksmål, bokmål

libertiin <libert|`iin -iini -`iini 22e s>
1. (ld libertinus < liber vaba) aj vabastatud ori, eriti poolvabasse seisusse kuuluv endine ori Vana-Roomas
2. (pr libertin < ld) liiderlik mees, vt ka libertiinsus

liir <l`iir liiri l`iiri 22e s> (it lira < ld libra Rooma nael) • Türgi rahaühik, lüh TRL; aj Itaalia endine rahaühik, lüh ITL; aj Malta endine rahaühik, lüh MTL

ljöö <lj`öö 26 s> (pr lieue) • endine Prantsuse pikkusmõõt, maal u 4,5 km ja merel u 5,5 km, tänapäevases tarvituses u 4 km

lood <l`ood loodi l`oodi 22e s> (keskalamsks lode, holl lood, sks Lot plii)
1. tehn seade püst- ja rõhtsihi kindlaksmääramiseks ja kontrollimiseks
2. mer seade veekogu sügavuse mõõtmiseks
3. aj endine massimõõt, 1 lood = ¹/₃₂ naela, = 12,8 g
käsilood • mer meetrijaotistega nöör (loodliin) koos selle otsas oleva pliiraskusega
kajalood • mer riist, millega määratakse vee sügavust löökheli tekitamise ja selle kajana tagasipeegeldumise vahelise ajavahemiku järgi, vt ka hüdrolokaator
vesilood • tehn vaaderpass, riist rõhttasandi v -sihi määramiseks ja kontrollimiseks

mark1 <m`ark marga m`arka 22u s> (sks Mark < vanaülemsks marc) aj
1. keskajal Euroopas väärismetalli kaaluühik
2. endine rahaühik mõnes Euroopa riigis nt Saksa mark, lüh DEM; Soome mark, lüh FIM
3. Eesti Vabariigi rahaühik a-tel 1919–27

milreis <m`ilr|`eis -eisi -`eisi 22e s> (port mil-réis tuhat reaali) • aj endine Portugali ja Brasiilia münt ning arvestusühik, asendatud Portugalis eskuudoga (1911) ja Brasiilias kruseiroga (1942)

minjoon <minj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr mignon pisike, armsake)
1. tants endisaegne seltskonnatants
2. trük van 7-punktise trükikirja endine nimetus

nitt <n`itt niti n`itti 22e s> (pr nit < ld nitere helendama, särama), tähis nt • füüs van heledusühiku (kandelat ruutmeetri kohta, cd/m²) endine nimetus

novatsioon <novatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld novatio uuendus) • jur võlakohustuse uuendamine uue kokkuleppe sõlmimisega, millega tühistatakse endine võlavahekord

Odelsting [uudelsting] pn (norra) • aj endine Norra parlamendi Stortingi alamkoda

ordinatuur <ordinat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld ordinare korrastama, korraldama) • med van residentuuri endine nimetus

patroon <patr|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld patronus)
1. aj Vana-Roomas isik, kel oli teise suhtes kaitsja v hooldaja õigusi: kliendi (1) kaitseisand v vabastatud orja endine omanik, kaitsja v volinik kohtus
2. relig (inimese, ameti, kiriku jne) kaitsepühak
3. jur patronaadiõiguse omaja kiriku suhtes
4. kõrge kaitsja, soosija, eestkostja

peeso <peeso 16 s> (hisp peso kaal)
1. maj rahaühik mitmes Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigis ning Filipiinidel, lüh PHP; (1 peeso = 100 sentaavot); Kesk-Ameerika Ühisturu arveldusühik
2. aj endine Hispaania hõbemünt, 1 peeso = 4 peseetat

perioik <peri|`oik -oigi -`oiki 22e s> (kr perioikos naaber) • pol, aj vaba, kuid poliitiliste õigusteta kodanik Vana-Spartas, spartalaste poolt ääremaile tõrjutud maa endine päriselanik. Vt ka metoik

perkovets <perkov|`ets -etsi -`etsi 22e s> (vn берковец), perkapund <+ p`und punna p`unda 22i s> (< perkovets + pund) • aj endine Vene raskusmõõt, 10 puuda, 1 perkovets = 163,8 kg

peseeta <peseeta 16 s> (hisp peseta) aj
1. Hispaania endine rahaühik, 1 peseeta = 100 sentimot, lüh ESP
2. Mehhiko (XVI s-st) ja Hispaania endine hõbemünt

Pfennig [pfennih] (sks) • aj endine Saksa väikemünt, ¹/₁₀₀ marka

piaster <pi`ast|er -ri 2e s> (it piastra)
1. väikemünt Türgis (¹/₁₀₀ liiri), Egiptuses, Süürias, Liibanonis ja Sudaanis (¹/₁₀₀ naela)
2. peeso endine nimetus

pond <p`ond pondi p`ondi 22e s> (< ld pondus kaal, raskus), tähis p • aj endine jõu mõõtühik, 1 pond = 9,807·10^-3 N; oli kasut pms Austraalias, Saksamaal ja Hollandis

propreetor <+ pr`eetor -i 2e s> (ld propraetor < pro praetore preetori asemel) • aj asevalitseja, Vana-Roomas endine preetor mingi provintsi asehaldurina

repristinatsioon <repristinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< re- + ld pristinus endine, varasem) • ennistus, endise seisundi taastamine

riksmål [riksmool] (norra riigikeel) • lgv van taanipärase norra kirjakeele, nn raamatukeele endine nimetus; alates 1929. aastast ametlik nimetus bokmål. Vt ka landsmål, nynorsk

santiim <sant|`iim -iimi -`iimi 22e s> (pr centime < cent sada) • maj Läti peenrahaühik, 1 santiim = ¹/₁₀₀ latti; aj endine väiksem rahaühik Prantsusmaal, Belgias ja Luksemburgis väärtusega ¹/₁₀₀ franki

sovrin <sovrin -i 2e s> (ingl sovereign < ülem, valitseja < pr souverain < keskld superanus < ld super kohal, üle) • aj endine Inglise kuldmünt, vastab ühele naelsterlingile; sisaldab 7,3 g puhast kulda

stratisfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< strati- + sfäär) • van settekivimitest koosneva litosfääri osa endine nimetus

sukre <s`ukre 1 s> (< pn A. J. de Sucre, Lõuna-Ameerika väejuht, 1795–1830) • maj Ecuadori endine rahaühik, lüh ECS; 1 sukre = 100 sentaavot

šilling <šilling -i 2e s> (ingl shilling) • aj endine Suurbritannia münt, 1 šilling = ¹/₂₀ naelsterlingit; endine Austria rahaühik 1 šilling = 100 krossi1, lüh ATS; maj Kenya, lüh KES; Tansaania, lüh TZS; Uganda, lüh UGX; Somaalia rahaühik, lüh SOS; 1 šilling = 100 senti

TALSE {lüh ingl sõnadest Tallinn Stock Exchange Tallinna börs} • aj, maj endine (kuni 2005. a-ni) Tallinna Väärtpaberibörsi aktsiaindeks

TASS {lüh vn nimest Телеграфное агентство Советского Союза Nõukogude Liidu Telegraafiagentuur} • aj endine Nõukogude Liidu keskne teabeagentuur a-tel 1925–92

tolar <tolar -i 2e s> (sloveeni < taaler) • aj endine Sloveenia rahaühik (kehtis aastatel 1991–2007)

tšenteesimo <tšent`eesimo 1 s> (it centesimo sajandik) • aj Itaalia endine rahaühik, 1 tšenteesimo = ¹/₁₀₀ liiri

veetše <veetše 16 s> (vn вече < vanavn вет nõupidamine, nõukogu) aj
1. rahvakoosolek Vana-Vene linnriikides, nt Novgorodis ja Pihkvas, kus otsustati tähtsaid poliitilisi küsimusi
2. endine Jugoslaavia parlamendi kodade nimetus

verssok <verssok -i 2e s> (vn вершок) • endine Vene pikkusühik, = 4,445 cm

verst <v`erst versta v`ersta 22i s> (vn верста) • endine Vene pikkusühik, 1 verst = 1,067 km

vilistlane <vilistla|ne -se -st 12 s> (sks Philister, vt vilistid)
1. mingi kooli, hrl kesk- v ülikooli lõpetanu
2. üliõpilasorganisatsiooni endine tegevliige, lüh vil!