[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 58 artiklit

anna <anna 16 s> (hindi ānā) • aj India ja Pakistani endine rahaühik, 1 anna = 1/16 ruupiat

arssin <`arssin -a 2 s> (vn аршин < tat) • aj endine Vene pikkusühik, eri maadel 0,652 kuni 1,12 m

bioflavonoidid pl <+ flavon|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< bio- + flavonoidid) • farm puuviljades, eriti tsitruselistes, tomatis, paprikas jm leiduvad vitamiinid (endine nimetus vitamiin P)

cajun [keidžən] (ingl < pr les Acadiens akaadialased < pn Acadie, endine Prantsusmaa koloonia praeguse Kanada alal)
1. muus USA Prantsuse asunike folkloorsele muusikale toetuv kantristiilile lähedane muusikavool
2. kok maitseainesegu (paprika, küüslauk, valge ja must pipar, tüümian jt)

dominioon <domini|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl dominion < ld dominium valdus, võim) • pol (Briti) Rahvaste Ühendusse kuuluv suveräänne riik, Suurbritannia endine koloniaalvaldus (nt Austraalia, Kanada, Sri Lanka, Uus-Meremaa); pärast II maailmasõda (a-st 1949) kasut dominiooni asemel nimetust Rahvaste Ühenduse liikmesriik

dool <d`ool dooli d`ooli 22e s> (vn доля osa) • aj endine Vene massiühik, 1/96 osa solotnikust, 1 dool = 44,43 mg

drahm <dr`ahm drahmi dr`ahmi 22e s> (kr drachmē) aj
1. Vana-Kreeka hõbemünt mitmesuguse kaalu ja väärtusega, jagunes 6 obooliks
2. Kreeka endine rahaühik
3. endisaegne apteegikaaluühik Venemaal, 1 drahm = 3,732 g

EC {lüh ingl nimest European Community} • Euroopa Ühendus, endine Euroopa Majandusühendus, mis nimetati Euroopa Liidu lepinguga (alates 1. novembrist 1993) ümber Euroopa Ühenduseks; alates Euroopa Liidu lepingu jõustumisest kuulub Euroopa Ühendus Euroopa Liitu

eks- (ld, kr ex- -st, välja), e-endine; välja-, ära-

ensüüm <ens|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< en- + kr zymē juuretis, pärm) • biol, keem elusrakkudes sünteesitav valk, mis kiirendab ainevahetusreaktsioone; endine nimetus ferment

eskuudo <eskuudo 16 s> (hisp, port escudo < ld scutum kilp)
1. aj Hispaania ja Portugali kuldmünt; endine Portugali rahaühik, lüh PTE
2. maj Cabo Verde rahaühik, lüh CVE; Ida-Timori rahaühik, lüh TPE

filler1 <f`iller -i 2e s> (ung fillér < sks Vierer „neljane, veerandik“) • aj Ungari endine rahaühik; 1 filler = 1/100 forintit

frank <fr`ank frangi fr`anki 22e s> (pr franc < frangid) • maj Šveitsi rahaühik, lüh CHF; aj endine Prantsusmaa rahaühik, lüh FRF; endine Belgia rahaühik, lüh BEF; endine Luksemburgi rahaühik, lüh LUF

heller <h`eller -i 2e s> (sks Heller, tšehhi haléř, slovaki halier) • aj vanaaegne münt Lõuna-Saksamaal, 1892–1924 Austrias; Tšehhi ja endine Slovakkia väikemünt (1/100 krooni)

ICSU {lüh ingl nimest International Council of Scientific Unions} • Rahvusvaheline Teadusnõukogu; endine Rahvusvaheline Teadusliitude Nõukogu (International Council of Science)

imperiaal <imperi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld imperialis imperaatorlik, impeeriumi- < impeerium)
1. aj endine Vene kuldmünt, võrdus 10 rublaga, pärast 1897. a rahareformi 15 rublaga
2. istmetega katus v lahtine ülemine korrus reisijate jaoks (nt bussis, tõllas vm)

infinitesimaalarvutus <+ arvutus -e 11 s> (< ld infinitus piiramata, piiritu) • mat van diferentsiaal- ja integraalarvutuse endine nimetus

ken (jpn)
1. aj Jaapani endine pikkusmõõt, 1 ken = 1,8 m
2. ringkond, haldusüksus, prefektuur Jaapanis

konsulaar <konsul|`aar -aari -`aari 22e s> (ld consularis) aj
1. Vana-Rooma keisririigis provintsi asehaldur
2. endine konsul, senaatoriseisusse kuuluv isik

kross1 <kr`oss krossi kr`ossi 22e s> (sks Groschen < keskld (denarius) grossus paks) • aj, maj endine hõbe-, hiljem vahetusmünt mitmel maal

kruseiro <krus´eiro 16 s> (port cruzeiro ristike) • aj Brasiilia endine rahaühik

kulden <k`uld|en -na 2 s> (sks Gulden < Gold kuld)
1. aj Hollandi endine rahaühik, lüh NLG; XIV–XIX s kuldmünt erinimelistes Saksa riikides, Madalmaal ja Skandinaavia riikides; hiljem vermiti kullast kuldna kõrval ka hõbekuldnaid, mida nimetati kuldenkrossideks
2. maj rahaühik Hollandi Antillides, lüh ANG; rahaühik Surinames, lüh SRG

landsmål [lansmool] (norra maakeel) • lgv van rahvamurretel põhinev Norra teise riigikeele, uusnorra keele ehk nynorsk’i endine nimetus. Vt ka riksmål, bokmål

libertiin <libert|`iin -iini -`iini 22e s>
1. (ld libertinus < liber vaba) aj vabastatud ori, eriti poolvabasse seisusse kuuluv endine ori Vana-Roomas
2. (pr libertin < ld) liiderlik mees, vt ka libertiinsus

liir <l`iir liiri l`iiri 22e s> (it lira < ld libra Rooma nael) • Türgi rahaühik, lüh TRL; aj Itaalia endine rahaühik, lüh ITL; aj Malta endine rahaühik, lüh MTL

ljöö <lj`öö 26 s> (pr lieue) • endine Prantsuse pikkusmõõt, maal u 4,5 km ja merel u 5,5 km, tänapäevases tarvituses u 4 km

lood <l`ood loodi l`oodi 22e s> (keskalamsks lode, holl lood, sks Lot plii)
1. tehn seade püst- ja rõhtsihi kindlaksmääramiseks ja kontrollimiseks
2. mer seade veekogu sügavuse mõõtmiseks
3. aj endine massimõõt, 1 lood = 1/32 naela, = 12,8 g
käsiloodmer meetrijaotistega nöör (loodliin) koos selle otsas oleva pliiraskusega
kajaloodmer riist, millega määratakse vee sügavust löökheli tekitamise ja selle kajana tagasipeegeldumise vahelise ajavahemiku järgi, vt ka hüdrolokaator
vesiloodtehn vaaderpass, riist rõhttasandi v -sihi määramiseks ja kontrollimiseks

mark1 <m`ark marga m`arka 22u s> (sks Mark < vanaülemsks marc) aj
1. keskajal Euroopas väärismetalli kaaluühik
2. endine rahaühik mõnes Euroopa riigis nt Saksa mark, lüh DEM; Soome mark, lüh FIM
3. Eesti Vabariigi rahaühik a-tel 1919–27

milreis <m`ilr|`eis -eisi -`eisi 22e s> (port mil-réis tuhat reaali) • aj endine Portugali ja Brasiilia münt ning arvestusühik, asendatud Portugalis eskuudoga (1911) ja Brasiilias kruseiroga (1942)

minjoon <minj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr mignon pisike, armsake)
1. tants endisaegne seltskonnatants
2. trük van 7-punktise trükikirja endine nimetus

nitt <n`itt niti n`itti 22e s> (pr nit < ld nitere helendama, särama), tähis ntfüüs van heledusühiku (kandelat ruutmeetri kohta, cd/m2) endine nimetus

novatsioon <novatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld novatio uuendus) • jur võlakohustuse uuendamine uue kokkuleppe sõlmimisega, millega tühistatakse endine võlavahekord

Odelsting [uudelsting] pn (norra) • aj endine Norra parlamendi Stortingi alamkoda

ordinatuur <ordinat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld ordinare korrastama, korraldama) • med van residentuuri endine nimetus

patroon <patr|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld patronus)
1. aj Vana-Roomas isik, kel oli teise suhtes kaitsja v hooldaja õigusi: kliendi (1) kaitseisand v vabastatud orja endine omanik, kaitsja v volinik kohtus
2. relig (inimese, ameti, kiriku jne) kaitsepühak
3. jur patronaadiõiguse omaja kiriku suhtes
4. kõrge kaitsja, soosija, eestkostja

peeso <peeso 16 s> (hisp peso kaal)
1. maj rahaühik mitmes Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigis ning Filipiinidel, lüh PHP; (1 peeso = 100 sentaavot); Kesk-Ameerika Ühisturu arveldusühik
2. aj endine Hispaania hõbemünt, 1 peeso = 4 peseetat

perioik <peri|`oik -oigi -`oiki 22e s> (kr perioikos naaber) • pol, aj vaba, kuid poliitiliste õigusteta kodanik Vana-Spartas, spartalaste poolt ääremaile tõrjutud maa endine päriselanik. Vt ka metoik

perkovets <perkov|`ets -etsi -`etsi 22e s> (vn берковец), perkapund <+ p`und punna p`unda 22i s> (< perkovets + pund) • aj endine Vene raskusmõõt, 10 puuda, 1 perkovets = 163,8 kg

peseeta <peseeta 16 s> (hisp peseta) aj
1. Hispaania endine rahaühik, 1 peseeta = 100 sentimot, lüh ESP
2. Mehhiko (XVI s-st) ja Hispaania endine hõbemünt

Pfennig [pfennih] (sks) • aj endine Saksa väikemünt, 1/100 marka

piaster <pi`ast|er -ri 2e s> (it piastra)
1. väikemünt Türgis (1/100 liiri), Egiptuses, Süürias, Liibanonis ja Sudaanis (1/100 naela)
2. peeso endine nimetus

pond <p`ond pondi p`ondi 22e s> (< ld pondus kaal, raskus), tähis paj endine jõu mõõtühik, 1 pond = 9,807·10-3 N; oli kasut pms Austraalias, Saksamaal ja Hollandis

propreetor <+ pr`eetor -i 2e s> (ld propraetor < pro praetore preetori asemel) • aj asevalitseja, Vana-Roomas endine preetor mingi provintsi asehaldurina

repristinatsioon <repristinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< re- + ld pristinus endine, varasem) • ennistus, endise seisundi taastamine

riksmål [riksmool] (norra riigikeel) • lgv van taanipärase norra kirjakeele, nn raamatukeele endine nimetus; alates 1929. aastast ametlik nimetus bokmål. Vt ka landsmål, nynorsk

santiim <sant|`iim -iimi -`iimi 22e s> (pr centime < cent sada) • maj Läti peenrahaühik, 1 santiim = 1/100 latti; aj endine väiksem rahaühik Prantsusmaal, Belgias ja Luksemburgis väärtusega 1/100 franki

sovrin <sovrin -i 2e s> (ingl sovereign < ülem, valitseja < pr souverain < keskld superanus < ld super kohal, üle) • aj endine Inglise kuldmünt, vastab ühele naelsterlingile; sisaldab 7,3 g puhast kulda

stratisfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< strati- + sfäär) • van settekivimitest koosneva litosfääri osa endine nimetus

sukre <s`ukre 1 s> (< pn A. J. de Sucre, Lõuna-Ameerika väejuht, 1795–1830) • maj Ecuadori endine rahaühik, lüh ECS; 1 sukre = 100 sentaavot

šilling <šilling -i 2e s> (ingl shilling) • aj endine Suurbritannia münt, 1 šilling = 1/20 naelsterlingit; endine Austria rahaühik 1 šilling = 100 krossi1, lüh ATS; maj Kenya, lüh KES; Tansaania, lüh TZS; Uganda, lüh UGX; Somaalia rahaühik, lüh SOS; 1 šilling = 100 senti

TALSE {lüh ingl sõnadest Tallinn Stock Exchange Tallinna börs} • aj, maj endine (kuni 2005. a-ni) Tallinna Väärtpaberibörsi aktsiaindeks

TASS {lüh vn nimest Телеграфное агентство Советского Союза Nõukogude Liidu Telegraafiagentuur} • aj endine Nõukogude Liidu keskne teabeagentuur a-tel 1925–92

tolar <tolar -i 2e s> (sloveeni < taaler) • aj endine Sloveenia rahaühik (kehtis aastatel 1991–2007)

tšenteesimo <tšent`eesimo 1 s> (it centesimo sajandik) • aj Itaalia endine rahaühik, 1 tšenteesimo = 1/100 liiri

veetše <veetše 16 s> (vn вече < vanavn вет nõupidamine, nõukogu) aj
1. rahvakoosolek Vana-Vene linnriikides, nt Novgorodis ja Pihkvas, kus otsustati tähtsaid poliitilisi küsimusi
2. endine Jugoslaavia parlamendi kodade nimetus

verssok <verssok -i 2e s> (vn вершок) • endine Vene pikkusühik, = 4,445 cm

verst <v`erst versta v`ersta 22i s> (vn верста) • endine Vene pikkusühik, 1 verst = 1,067 km

vilistlane <vilistla|ne -se -st 12 s> (sks Philister, vt vilistid)
1. mingi kooli, hrl kesk- v ülikooli lõpetanu
2. üliõpilasorganisatsiooni endine tegevliige, lüh vil!


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur