[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit

alma mater [alma maater] (ld toitev ema) • ülikooli vm kõrgkooli traditsiooniline kõrgstiilinimetus

dekapitatsioon <dekapitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld decapitatio < de- + ld caput pea) • pea maharaiumine (hukkamisviis); selgroogseil loomadel pea kõrvaldamine füsioloogiliste katsete tegemisel; med peakõrvaldus, sündiva lapse (vililase) pea kõrvaldamine ema elu päästmiseks; bot taimelt kasvupunkti eemaldamine

dura mater [duura maater] (keskld „karm ema) • anat aju kõvakest

embrüotoomia <+ t`oomia 1 s> (< embrüo + -toomia) • med lootetükeldus, ema elu päästmiseks ettevõetav loote tükeldamine emakas, et loodet oleks kergem kõrvaldada

emu <emu 17 s> (ingl < port ema kurg) • zool suur (1,7–2 m kõrge) lennuvõimetu lind (Dromaius) jaanalinnuliste seltsist; elutseb Austraalia rohtlais ja Tasmaanias

fetopaatia <+ p`aatia 1 s> (< ld fetus sünnitus, järglane + -paatia) • med 4. raseduskuust alates tekkiv lootekahjustus, mida põhjustab kaasasündinud haigus v ema ja loote vere sobimatus

komplement <komplem|`ent -endi -`enti 22e s> (ld complementum) täiend, täiendus
1. füsiol teatavate kaitsekehade tegevust võimaldav valkude kompleks vereseerumis
2. lgv teisest sõnast (nt verbist) sisult ja vormilt sõltuv element, seotud laiend (nt naine ja ema lauses Naine kohtus emaga), vt ka valents (2)

kraniotoomia <+ t`oomia 1 s> (< kranio- + -toomia), kefalotoomia <+ t`oomia 1 s> (< kefalo- + -toomia) med
1. kolju avamine lõikusel, koljuoperatsioon
2. van loote kolju purustamine sünnitusel, et ema elu päästa

maatriks <maatriks -i 2e s> (ingl matrix < ld suguloom, sünnitaja, emakas < mater ema) • mat arvude, funktsioonide vm elementide ridade ja veergudena korraldatud kogum (tabel)
maatriksbilanssmaj ristbilanss; selle põhiosa moodustava maatrikstabeli ridade ja veergude summad on võrdsed
maatriksmudelmaj maatrikstabeli kujuline mudel
maatriksorganisatsioonmaj organisatsioon, milles allüksuste struktuuri kujundamisel on korraga kasutatud mitut tüüpi liigendust
maatriksprintertehn nõelmaatriksprinter, printer, mis tekitab märke maatriksina paigutatud nõelte valikulise löömisega vastu värvilinti

magna mater [magna maater] (ld suur ema) • kunst naisekuju viljakuse sümbolina, varasemaid skulptuuriobjekte esiajaloolistes kultuurides

makaronistiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (< makaron + stiil) • kirj koomiliselt segakeelne kirjandusstiil, ema- ning võõrkeelsete sõnade ja vormide läbisegi tarvitamine

mateeria <mat`eeria 1 s> (ld materia aine, algollus < mater ema) • fil aine, substants, miski, mis on aluseks kõigele materiaalsele (vastandina vaimule, hingele); Aristotelese filosoofias olemuse vastand, see, millest mingi asi on; I. Kanti tunnetusekäsitluses tunnetuse aines, mis vastandub tunnetuse vormile

mater [maater] (ld) • ema
Mater dolorosa [maater doloroosa] (ld) • relig Valuema, kurvastav v leinav ema (üks Neitsi Maarja nimetusi)
mater familias [maater fam·ilias] (ld) • pereema, majaperenaine

materniteet <maternit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (keskld maternitas < ld maternus emalik, ema- < mater ema) • emadus, emakssaamine ja -olemine. Vt ka paterniteet

matriarhaat <matriarh|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld mater ema + kr archē valitsus) • aj emajärgus, periood ürgühiskonna arengus, mida iseloomustab suguluskord ja pärimisjärgsus emaliinis, eelnes patriarhaadile

matriits <matr|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (sks Matrize < ld matrix emakas), maater <m`aat|er -ri 2e s> (ld mater ema) • tehn stantsi v pressvormi osa, milles on toote kujule vastav süvend; trük, aj trükilaolt pehmesse materjali pressitud jäljend, millesse valatakse sula trükitina stereotüübi (1) saamiseks

matronüüm <matron|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< ld mater ema + -onüüm) • lgv ema v esiema nimest saadud nimi, nt inglise keeles Nelson ’Neli poeg’. Vt ka patronüüm

passiivne <pass`iiv|ne -se 2 adj> (ld passivus kannatav, vastu võttev < pati kannatama)
1. mittetegev, loid, vastand aktiivne
2. maj passivat omav, bilansis passiva poolel ülekaalus olev
3. keem reaktsioonivõimetu
passiivne kaubandusbilanssmaj kaupade sisseveo ülekaal väljaveoga võrreldes
passiivne sõnavaralgv lugemissõnavara, lugejale tähenduselt tuttav ema- v võõrkeelne sõnavara
passiivne valimisõiguspol õigus olla valitud (seadusandlikesse organitesse jm)
passiivne vastupanukäskude ning korralduste mittetäitmises seisnev vastupanu

perinatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< peri- + ld natus sündinud + -loogia) • med arstiteaduse haru, mille uurimisobjektiks on ema ja lapse tervis enne sündi, sünnituse ajal ning pärast seda

pia mater [pia maater] (keskld „hell ema) • anat peaaju pehmekest

reesuskonflikt <+ konfl|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (< reesusfaktor + konflikt) • med reesussobimatus, loote haigusseisund, mis tekib ema ja loote vere sobimatuse korral ( reesusnegatiivse ema ja reesuspositiivse lapse vahel)

repetitio est mater studiorum [repetiitsio est maater studioorum] (ld) • kordamine on õppimise (st tarkuse) ema

translatiiv <translat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld translativus ülekandev v -kantud < transferre üle kandma) lgv
1. saav kääne, väljendab kellekski v millekski saamist v muutumist, eesti keeles lõpp -ks, nt ema/ks
2. omaduse v seisundi teket v süvenemist väljendav verb, nt vananema

vivipaaria <vivip`aaria 1 s> (< vivipaar)
1. zool sünnitamine, poegimine, sugulise sigimise viis, mille korral kogu looteline areng toimub ema organismis; selge piir vivipaaria ja ovipaaria vahel puudub
2. bot seemnete idanemine veel irdumata viljades ja levi idandina


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur