[VSL] Võõrsõnade leksikon

agaam <ag`aam agaami ag`aami 22e s> (hisp agama < kariibi) • zool kõrbetes, poolkõrbetes, troopikametsades elutsev sisalik (Agama)

aguuti <aguuti 16 s> (hisp agutí < guaranii) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerika jõeäärsetes metsades elutsev taimtoiduline näriline (Dasyprocta), tegutseb öösiti

akrodendriline <+ d`endrili|ne -se -st 12 adj> (< akro- + kr dendron puu) • zool puuvõrades elutsev (looma kohta)

akvaatiline <akvaatili|ne -se -st 12 adj> , akvatiilne <akvat`iil|ne -se 2 adj> (ld aquatilis) • veeline, vees elutsev

autohtoon <autoht|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr autochthōn kohalikku päritolu < auto- + chthōn maa, maapind)
1. biol antud maakohas tekkinud ja seal elutsev looma- v taimeliik
2. geol mingis kohas tekkinud ja samas esinev kivim. Vastand allohtoon

babirussa <babir´ussa 16 s> (indoneesia babirusa < babi siga + rusa hirv) • zool Sulawesi saarel elutsev hirvsiga (Babyrousa babyrussa)

babuiin <babu|`iin -iini -`iini 22e s> (pr babouin) • zool Aafrikas elutsev ahv (Papio cynocephalus) paavianide perekonnast

baribal <baribal -i 19 s> (vn барибал, sks, pr, sõna algne päritolu teadmata) • zool Põhja-Ameerika metsades elutsev karulane (Ursus americanus)

boa <b`oa 26 s> (ld)
1. zool Lõuna-Ameerikas elutsev mürgihammasteta hiiglamadu (Constrictor), kes surmab oma ohvri kägistades
2. tekst naiste lahtine karusnahkne v sulgedest krae v sall

bušmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Buschmeister, ingl bushmaster võsa valitseja), ka surukuku <suruk´uku 16 s> (port surucucu < indiaani k-d) • zool lõgismadulaste sugukonda kuuluv Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev haruldane mürkmadu (Lachesis mutus)

daatum <d`aatum -i 2e s> (keskld < ld datum antud), lüh dat. • kalendriaeg, kuupäev, eriti kirjal v üldse dokumendil
daatumiraja • kuupäevaraja, kokkuleppeline joon maakeral (läheb ligikaudu 180° meridiaani mööda), mille ületamisel nädala- ja kuupäev muutub

dateerima <dat|`eerima -eerib 28 v> (keskld datare kuupäevaga varustama < datum kuupäev (dokumendil) < ld dare andma, välja andma)
1. kuupäevastama, daatumiga varustama
2. millegi toimumise aega kindlaks tegema; millegi vanust määratlema

datum ut supra (ld) • kuupäev nagu ülalpool

dermatozoon <+ z`oon zooni z`ooni 22e s> (< dermato- + kr zōon elusolend) • biol, med nahanugiline, nahal elutsev ning haigusi tekitav parasiit

dingo <dingo 16 s> (ingl < Austraalia k-d) • zool Austraalias elutsev, arvatavasti kodukoerast põlvnev metsik koer (Canis dingo)

dugong <dug|`ong -ongi -`ongi 22e s> (ingl < malai duyong) • zool India ookeani rannikuvetes elutsev veeimetaja (Dugong) meriveiseliste seltsist

enterokokk <+ k`okk koki k`okki 22e s> (< entero- + kokk) • med, biol inimese soolestikus elutsev saprofüütne mikroob, võib tekitada kuseteedeinfektsioone

eurühaliinne <+ hal`iin|ne -se 2 adj> (< eurü- + kr hals sool) • biol avarapiirilistes soolsustingimustes elutsev, vastand stenohaliinne
eurühaliinne organism • biol organism, kes on võimeline taluma suuri merevee soolsuse kõikumisi

fütobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< füto- + biont) • zool taimeelanik, taimedel elutsev loom

gajaal <gaj|`aal -aali -`aali 22e s> (bengali gayāl) • zool Indias elutsev, gaurist põlvnev kodustatud veislane

gnuu <gn`uu 26 s> (pr gnou, ingl gnu < Aafrika k-d) • zool pühvelhobu (Connochaetes), Aafrika savannides elutsev veislane, meenutab veise pea ning sõrgadega hobust

habitantbakter <+ b`akter -i 2e s> (< ld prees partits habitans elav, elutsev + bakter) • biol teatavais keskkonnatingimustes (nt vees) elav tasakaalustunud looduslikku populatsiooni kuuluv bakter

halobakter <+ b`akter -i 2e s> (< kr hals, gen halos sool + bakter) • biol suure soolasisaldusega (15–20% NaCl) vees elutsev bakter

herbikool <herbik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld herba rohi, taim + colere harima, elama) • zool taimeelanik, taimedel elutsev loom

huulok <huulok -i 2e s> (ingl hoolock < India k-d) • zool Indias elunev ahv (Hylobates hoolock) gibonite perekonnast

iguaan <igu|`aan -aani -`aani 22e s> (hisp iguana < kariibi) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev suur lameda kehaga pikasabaline sisalik (Iguana), elab peamiselt maapinnal. Vt ka leeguan

indri <`indri 1e s> (< malagassi indry vaata!), ka babakoto <babak´oto 16 s> (malagassi) • zool Madagaskaril elutsev, pärismaalaste poolt pühaks peetav lühisabaline poolahv (Indri brevicaudata); kantud maailma punasesse raamatusse

inkviliinne <inkvil`iin|ne -se 2 adj> (< ld inquilinus üürnik) • biol võõras pesas elutsev (nt pahkvaablane)

jakk <j`akk jaki j`akki 22e s> (tiibeti gyag isane jakk) • zool Sise-Aasias kodu- ja metsloomana elutsev suur veislane (Bos mutus); Mongoolias ja Tiibetis kasut kandeloomana

kalendid plt <kal|endid -`endide 22e s> (ld Kalendae, Calendae), lüh Kal., Cal. • Vana-Rooma kalendris iga kuu 1. kuupäev. Vt ka ad Calendas Graecas

kameeleon <kam`eeleon -i 19 s> (kr chamaileōn) • zool puudel elutsev haardsabaga sisalik, kellel on võime oma nahavärvust muuta (Chamaeleo); piltl oma veendumusi sageli muutev isik

karakurt <karak|`urt -urdi -`urti 22e s> (vn каракурт < tat каракорт < кара must + корт uss, putukas) • zool Aafrika ja Euraasia steppides ja kõrbetes elutsev väga mürgine must ämblik (Latrodectus tredecimguttatus), kelle hammustus võib põhjustada karilooma ja ka inimese surma

kavernikool <kavernik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld caverna koobas, õõs + colere harima, elama) • biol pimeduses, enamasti koopas elutsev organism

kondor <k`ondor -i 2e s> (hisp condor < ketšua kuntur) • zool Põhja- ja Lõuna-Ameerika mägises lääneosas elutsev hiiglasuur raipeist toituv kulliline kondorlaste sugukonnast (Cathartidae)

kopepood <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr kōpē käepide, aer + pous, gen podos jalg) • zool aerjalgne (Copepoda), vähkide alamklassi kuuluv paljudes veekogudes elutsev huulvähiline

ksenotsöönne <+ ts`öön|ne -se 2 adj> (< kseno- + kr koinos ühine) • biol kooslusevõõras, valdavalt teises biotoobis elutsev

lamantiin <lamant|`iin -iini -`iini 22e s> (pr lamantin < hisp), manaati <manaati 16 s> (hisp manatí < kariibi) • zool troopilise Ameerika ja Aafrika rannikuil elutsev kuni 5 m pikkune veeimetaja (Trichechus) meriveiseliste seltsist

leemur <l`eemur -i 2e s> (ld pl lemures)
1. zool Madagaskaril elutsev poolahviliste perekond (Lemur); tuntakse 5 liiki
2. müt Vana-Rooma usundis kodukäija, surnu ringihulkuv hing

lüürasaba <+ saba 17u s> • zool Austraalias elutsev lind (Menura) värvuliste seltsist; isaslinnul on suur, kuni 60 cm pikk lüürakujuline saba

madrepoor <madrep|`oor -oori -`oori 22e s> (it madrepora) • zool kivikorall; troopilistes meredes suurte kolooniatena elunev korall, mille kodadest tekivad korallrahud

mamba <mamba 16 s> (suulu, koosa imamba) • zool puudel elutsev väga mürgine Aafrika madu (Dendroaspis)

muskushirv <+ h`irv hirve h`irve 22i s> , kabargaa <kabarg`aa 26 s> (vn кабарга < altai) • zool Lõuna- ja Ida-Siberi mägitaigas ja Kesk-Aasias elutsev väheldane loom (Moschus moschiferus) hirvlaste sugukonnast; isastel on muskust eritav nääre, mille nõret kasut farmaatsias ja parfümeerias

nandu <nandu 16 s> (port < tupii-guaranii k-d nhandu) • zool Lõuna-Ameerika rohtlais elutsev kiire jooksuga lennuvõimetu lind (Rhea americana) jaanalinnuliste seltsist

onager <onager -i 19 s> (ld < kr onagros < onos eesel + agrios metsik)
1. zool (Pärsias ja Ees-Indias elutsev) metseesli liik (Equus hemionus onager)
2. sõj, aj väändejõul põhinev antiikaja heitemasin

oriibi <oriibi 16 s> (khoi k-d oribi) • zool Aafrikas elutsev kääbusantilooplane (Ourebia ourebi), säilinud pms rahvusparkides

panda <panda 16 s> (pr, tõenäoliselt Nepalist pärit nimetuse põhjal) • kõnek punane panda (Ailurus fulgens), Kagu-Aasias elutsev punakaspruun kohevakarvaline vöödilise sabaga pesukarulane. Vt ka bambuskaru

pekaari <pekaari 16 s> (ingl peccary < indiaani k-d) • zool nabasiga, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elutsev loom sigalaste sugukonnast (Tayassuidae)

pelaagiline <pelaagili|ne -se -st 12 adj> (kr pelagios) • avaveeline, avavee-; biol pelagiaalis elutsev (organism); hüdrol mereline, mere-, meretekkeline. Vastand litoraalne, Vt ka bentaalne

petrikool <petrik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< petri- + ld colere harima, elama) • zool kaljudel, kividel või müüridel elutsev loom. Vt ka rupikool

planikool <planik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld planum tasane maa + colere harima, elama) • zool lagendikel elutsev loom

polaarhai <+ h`ai 26 s> (< polaar-) • zool Atlandi ookeani põhjaosas ja Barentsi meres elutsev hai (Somniosus microcephalus)

polaartursk <+ t`ursk tursa t`urska 22i s> (< polaar-) • zool Põhja-Jäämeres jää vahetus läheduses elutsev tursklane (Vulpes lagopus); toitub planktonist; on hea töönduskala

pollak <pollak -i 2e s> (ingl pollack) • zool Euroopa rannikuvees Norra põhjatipust Vahemere lääneosani ja Läänemeres Bornholmini elutsev tursklane (Pollachius pollachius), röövkala, Norra merest püütakse töönduslikult

polütoopne <+ t`oop|ne -se 2 adj> (< polü- + kr topos koht) • biol erinevate elupaikadega kohastunud ja neis elutsev. Vastand monotoopne

potto <potto 16 s> (Aafrika k-d) • zool Lääne-Aafrikas elutsev poolahviline (Perodicticus potto) loorilaste sugukonnast, segatoiduline ööloom

protserkoid <protserk|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< pro- + kr kerkos saba + -oid) • zool (sõudiklaste kehaõõnes elutsev) laiussivastne

rasboora <rasboora 16 s> (uusld, arvatavasti < Indoneesia k-d) • zool pms Lõuna- ja Ida-Aasias elutsev siseveekogude karplaste perekond (Rasbora)

reesusmakaak <+ mak|`aak -aagi -`aaki 22e s> (< pn Rhesos, müütiline Traakia kuningas + makaak), reesusahv <+ `ahv ahvi `ahvi 22e s> • zool Kagu-Aasias elutsev, makaagi perekonda kuuluv ahv (Macaca mulatta), kelle verest avastatud antigeen kannab nimetust reesusfaktor

rupikool <rupik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld rupes kalju + colere harima, elama) • zool kaljudel elutsev loom (kaljukits, mägikits, mägikana ning osa sipelgaid). Vt ka epiliition, petrikool

sebra <sebra 16 s> (ingl, it, port zebra, pr zèbre, hisp cebra < Aafrika k-d)
1. zool Aafrika savannides, poolkõrbetes ja mägialadel elutsev eeslitaoline vöödiline loom (Equus)
2. piltl triipudega märgistatud ülekäigurada, vöötrada

seriool <seri|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld serra saag) • zool suur soojades ookeanides elutsev kala hobumakrelllaste perekonnast (Seriola); serioolid on tähtsad töönduskalad

serval <s`erval -i 2e s> (< port cerval mrd ilves) • zool tiigerkass (Leptailurus serval), Aafrika savannialadel elutsev loom kaslaste sugukonnast

sevrjuuga <sevrjuuga 16 s> (vn севрюга) • zool pms Mustas, Aasovi ja Kaspia meres elutsev suur tuurlane (Acipenser stellatus)

silvikool <silvik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld silva mets + colere harima, elama) • zool metsaelanik, metsas elutsev loom

sivutš <siv|`utš -utši -`utši 22e s> (vn сивуч) • zool Vaikse ookeani põhjapiirkonnas elutsev kõrvukhülglane (Eumetopias); pikkus 2,7–3,85 m, mass kuni 1120 kg; sööb kalu ja peajalgseid ning neelab ka kive seedimise tõhustamiseks

solitaarparasiit <+ paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< solitaarne + parasiit) • zool ainsana peremehes elutsev parasiit (eriti putukaparasiidi kohta)

stagnikool <stagnik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld stagnum tiik, soo, seisev vesi + colere harima, elama) • biol seisuveekogudes elutsev organism. Vastand torrentikool

stenohaliinne <+ hal`iin|ne -se 2 adj> (< steno- + kr hals sool) • biol kitsapiirilistes soolsustingimustes elutsev, vastand eurühaliinne
stenohaliinne organism • biol organism, mis ei talu vee soolsuse suuri kõikumisi

stenotermne <+ t`erm|ne -se 2 adj> (< steno- + kr thermē soojus) • biol kitsastes temperatuuripiirides elutsev, vastand eurütermne
stenotermne organism • biol organism, kes ei talu väliskeskkonna temperatuuri suuri kõikumisi

stügobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr pn Styx mütoloogiline allilma jõgi + biont) • biol maa-alustes ja põhjaveekogudes elutsev loom, põhjaveeorganism; enamasti valgusepelglik. Vt ka hüdrobiont

surikaat <surik|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr suricate < Aafrika k-d) • zool Lõuna-Aafrikas elutsev kärpkaslane (Suricata suricata) mangustlaste alamsugukonnast; surikaate peetakse ka hiirte ja rottide hävitamiseks

taira <taira 16 s> (tupii) • zool Kesk- ja Lõuna-Ameerikas elunev metsakärplane (Tayra barbata)

tenrek <tenrek -i 2e s> (malagassi t(r)àndraka) • zool Madagaskaril elutsev putuktoiduline imetaja (Tenrec ecaudatus)

terrikool <terrik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld terra maa + colere harima, elama) • zool mullaelanik, maa sees v maapinnal elutsev loom

torrentikool <torrentik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld torrens, gen torrentis kiirevooluline + colere harima, elama) • biol käredavoolulistes veekogudes elutsev loom. Vastand stagnikool

troll1 <tr`oll trolli tr`olli 22e s> (rts) • müt Skandinaavia müütides üksildastes paikades elutsev paharet, eriti mäevaim

tärmin <t`ärmin -i 2e s> (sks Termin < ld terminus piir, lõpp) • määratud kuupäev, tähtpäev

tülka <tülka 16 s> (vn тюлька) • zool Mustas, Aasovi ja Kaspia meres elutsev väike kala, kaspia kilu (Clupeonella cultriventris)

tülopoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr tylos mõhn + pous, gen podos jalg) • zool mõhnjalalised, kuivadel v mägistel aladel elutsev imetajate selts kahe perekonnaga: kaamel ja laama

türanlased pl <tür`anla|ne -se -st 12~10? s> (< kr tyrannos valitseja, kuningas) • zool tikatlased, pms Ameerikas elutsev suur värvuliste sugukond (Tyrannidae)

vapiti <vap´iti 16 s> (ingl wapiti < krii wapitik valge hirv) • zool Põhja-Ameerikas elutsev punahirve alamliik (Cervus elaphus canadensis), lähedane maralile