Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 70 artiklit
alemannid pl <alem|`ann -anni -`anni 22e s> (ld Alemanni) • aj III s Maini ülemjooksul elanud läänegermaani hõim
anakreontika <anakre´ontika 1 s> (< pn Anakreon, VI s eKr elanud Vana-Kreeka luuletaja), anakreontiline luule [anakre·ontiline luule] • kirj antiik- ja hilisemal ajal, eriti XVIII–XIX s levinud mänglev, veini ja armastust ülistav luulevool
atlantroop <atlantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> , atlantropus <atl´antropus -e 11 s> (< pn Atlas, mäestik Loode-Aafrikas + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseenis elanud ahvinimene, kelle luid on leitud a-tel 1954–55 Alžeerias
australopiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< ld australis lõunapoolne + kr pithēkos ahv) • paleont perekond tertsiaari (1) lõpus ja kvaternaari alguses elanud inimlasi
belemniidid pl <belemn|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr belemnon oda) • paleont keskaegkonnas elanud peajalgsete mereloomade selts; kivististena leitakse belemniitide sisemise lubjakoja osi
bene (ld) • hästi
bene diagnoscitur, bene curatur [bene diagn·ostsitur bene kuraatur] • hästi diagnoositud, hästi ravitud (st heaks raviks on vaja head diagnoosi)
bene qui latuit, bene vixit [bene kvi latu˛it bene viksit] • kes on elanud silmatorkamatult, on hästi elanud (Ovidius)
bene quiescat [bene kvi·eskat] , lüh b. q. • puhaku rahus (hauakiri)
bene vale , lüh b. v. • ela hästi, hüvasti
blastoidid pl <blast|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr blastos idu, võrse, pung + -oid) • paleont vanaaegkonna meredes elanud okasnahksete klass
emeriit- (ld emeritus) • väljateeninud, eru-
emeriitprofessor • vanusepiiri ületanud ning emeerituse tiitli omandanud professor
eokrinoidid pl <eokrin|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr ēōs koit + krinon liilia + -oid) • paleont kambriumi, ordoviitsiumi ja siluri meredes elanud okasnahksete (selgrootute mereloomade) klass
etruskid pl <etr|`usk -uski -`uski 22e s> (ld sg Etruscus) • aj Kesk-Itaalias eKr elanud selgitamata päritoluga rahvas
eurüpteriidid pl <eurüpter|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< eurü- + kr pteron tiib) • paleont vanaaegkonnas vees elanud skorpionilaadsete lülijalgsete selts (Eurypterida); nende kivistisi leidub ka Saaremaal siluriaegsetes lubjakivides
falsetist <falset|`ist -isti -`isti 22e s> • muus falsetiga laulja, falsetilaulja; XVI–XVII s koorides naislaulja partiid esitanud meeslaulja
fossiilne <foss`iil|ne -se 2 adj> (< ld fossilis väljakaevatud) • kivistunud, kivistisena säilinud; varem elanud, väljasurnud. Vastand retsentne
frangid pl <fr`ank frangi fr`anki 22e s> (frangi sg frank) • etn meie ajaarvamise esimestel sajanditel Reini alamjooksul elanud läänegermaani hõimurühm
gigantopiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< gigant + kr pithēkos ahv) • paleont hiidahv, Lõuna-Hiina aladel keskpleistotseenis elanud inimahv (Gigantopithecus); oli arvatavasti kuni 2 m pikk
goniatiidid pl <goniat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr gōnia nurk) • paleont vanaaegkonna meredes elanud algeliste ammoniitide selts (Goniatitida)
graptoliidid pl <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr graptos kirjutatud, joonistatud + -liit) • paleont vanaaegkonna meredes kolooniatena elanud kinnistunud v planktilised loomad
halübid pl <halüb -i 2e s> (kr chalybes) • aj Musta mere kagurannikul elanud hõim, kes arvatakse olevat leiutanud rauatootmise
hesperornis <hesper´ornis -e 9 s> (< kr hespera lääs + ornis lind) • paleont lääslind, kriidiajastu lõpus Põhja-Ameerikas elanud suur lennuvõimetu sukellind
hetiidid pl <het|`iit -iidi -`iiti 22e s> , hetid pl <h`ett heti h`etti 22e s> (kr Chettaioi < hbr Hittim) • aj Väike‑Aasias II at eKr elanud rahvas
ihtüornis <ihtü´ornis -e 9 s> (< ihtüo- + kr ornis lind) • paleont kalalind, kriidiajastu lõpus Põhja-Ameerikas veekogude lähistel elanud tuvisuurune hea lennuvõimega ja arvatavasti hammastega lind (Ichthyornis)
ihtüosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< ihtüo- + saurus) • paleont kalasisalik, kuni 10 m pikk keskaegkonna meredes elanud kalataoline roomaja (Ichthyosaurus)
indrikoteerium <indrikot`eerium -i 19~2e s> (uusld Indricotherium < vn индрик, mütoloogiline hiigelloom + kr thērion metsloom) • paleont oligotseenis ja miotseenis elanud sarvetu ninasarvik, suurim maismaaimetaja (kuni 8 m pikk, üle 5 m kõrge)
intermissioon <+ missi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld intermissio katkestus) • vaba vaheaeg; med aeg, millal elundi tegevus on ajutiselt lakanud; nähtudevaba vaheaeg haiguse kulus
javantroop <javantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< pn Jaava, saar Indoneesias + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseeni lõpus elanud inimlane
jüüdid pl <j`üüt jüüdi j`üüti 22e s> (sks Jüten < vanapõhja Iótar) • aj Jüüti poolsaarel elanud germaani hõim, mis segunes V–VIII s taanlastega
kohort <koh|`ort -ordi -`orti 22e s> (ld cohors) • aj, sõj Vana-Rooma väeüksus, kümnendik leegioni (u 500 meest); sotsiol, stat inimrühm, kes on samal ajavahemikul läbi elanud mingi samalaadse sündmuse
kotülosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr kotylē kauss, nõu + saurus) • paleont vanaaegkonna lõpus ja keskaegkonna alguses elanud roomaja
kreodondid pl <kreod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr kreas liha + odous, gen odontis hammas) • paleont paleogeeni ajastul elanud ürgsed kiskjalised, nüüdsete kiskjaliste eellased
labürintodondid pl <labürintod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< labürint + odous, gen odontos hammas) • paleont hilisdevonist varajuurani elanud kahepaiksete ülemselts v alamklass; olid kuni 5 meetri pikkuse kehaga, osa elas pms vees, osa maal
litopternid pl <litopt|`ern -erni -`erni 22e s> (< lito- + kr pterna kabja tagaosa) • paleont paleotseenist pleistotseenini Lõuna-Ameerikas elanud pärisimetajate selts (Litopterna), sarnanesid kabjalistega ning olid kaamelisuurused
mastodon <mastodon -i 19 s> , mastodont <mastod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr mastos (naise) rind + odous, gen odontos hammas) • paleont hiliseotseenist pleistotseenini Euraasias, Ameerikas ja Põhja-Aafrikas elanud kuni elevandisuurune londiline
mastodonsaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr mastos (naise) rind + odous, gen odontos hammas + saurus) • paleont kesk- ja hilistriiases Kesk- ja Ida-Euroopas elanud labürintodontide ülemseltsi kuulunud kahepaikne
merostoomid pl <+ st`oom stoomi st`oomi 22e s> (< mero- + kr stoma suu) • paleont klass vanaaegkonnas elanud suuri lülijalgseid veeloomi, kelle kitiinkoorikuid leidub settekivimites
metoik <met|`oik -oigi -`oiki 22e s> (kr metoikos „kaaselanik“, võõramaalane) • aj Vana-Kreekas, eriti Ateenas võõramaalasena elanud kodanikuõigusteta maksumaksja. Vt ka perioik
mustang <must|`ang -angi -`angi 22e s; mustang -i 2e s> (ingl < hisp mesteño, mostrenco peremeheta, omanikuta) • zool varem Ameerika rohtlais karjadena elanud metsistunud hobune; tänapäeval elab mustange kaitsealuste karjadena USA lõunaosas poolkõrbelistel aladel
notoungulaadid pl <+ ungul|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kr notos lõuna + ungulaadid) • paleont hilispaleotseenist pleistotseenini pms Lõuna-Ameerikas elanud rohusööjate pärisimetajate selts
odontorniidid pl <odontorn|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< odonto- + kr ornis, gen ornithos lind) • paleont hammaslinnud, kriidiajastul elanud linnud
oreopiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< oro- + kr pithēkos ahv) • paleont pliotseenis elanud inimahv, sarnaneb hominiididega
paladiin <palad|`iin -iini -`iini 22e s> (pr paladin < ld palatinus õukondlane < pn Palatinus, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • aj keskajal vürsti õukonnas elanud aadlik, kaaskondlane; piltl ustav rüütel
paleoihnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + ihnoloogia) • paleont geoloogilises minevikus elanud organismide jälgi (ihnofossiile) uuriv teadusharu
pelasgid pl <pel|`asg -asgi -`asgi 22e s> (kr Pelasgoi) • aj pärimuste järgi enne kreeklasi muistses Kreekas elanud rahvas
piison <p`iison -i 2e s> (ld bison < germ k-d) • zool varem Euroopas ja ka Põhja-Ameerikas karjadena elanud perekond suuri veislasi (Bison); säilinud looduskaitsealadel
piktid pl <p`ikt pikti p`ikti 22e s> (ld Picti) • aj Šotimaal elanud rahvas, kes sulas XI s paiku ühte gaelidega
plaatan <pl`aatan -i 2e s> (ld platanus < kr platanos) • bot plaataniliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond (Platanus), kõrge laia võraga, kasvab Kagu-Euroopas, Ees- ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas; annab väärtuslikku puitu
plakodondid pl <plakod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr plax plaat, riba + odous, gen odontos hammas) • paleont triiase ajastul vees elanud roomajad
plesiantroop <plesiantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr plēsios lähedane + anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseeni alguses elanud australopiteeklaste rühma inimene; luustikke on 1936. a alates leitud Lõuna-Aafrikas
plesiosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr plēsios lähedane + saurus) • paleont kesktriiasest hiliskriidini Euroopa ja Põhja-Ameerikas elanud loivaline mereloom; oli kuni 16 m pikk, toitus kaladest ja peajalgsetest
press <pr`ess pressi pr`essi 22e s> (ingl < ld pressus kokkusurutud) • ajakirjandus
pressiatašee (< atašee) • saatkonnas vm diplomaatilises esinduses töötav ajakirjanik; hangib teavet asukohariigist ning jagab teavet oma maa kohta; toimetab ka esinduse väljaandeid
pressibüroo • valitsuse vm institutsiooni v asutuse juures ajutiselt v alatiselt ajakirjanduse informeerimiseks tegutsev teabetalitus, mis korraldab pressikonverentse, annab välja infotrükiseid; suurte ajalehtede toimetuste v teabeagentuuride teabetalitus
pressikonverents • koosolek, kus ametiisik, ühiskonnategelane vm avaliku elu tähelepanu äratanud isik informeerib ajakirjanikke ja vastab nende küsimustele
prokonsul2 <+ k`onsul -i 2e s> (uusld Proconsul < pro- + pn Consul, mitme XIX s tsirkusešimpansi nimi) • paleont miotseenis elanud inimahv (Proconsul africanus), keda peetakse šimpansi eellaseks
pterosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< ptero- + saurus) • paleont juura- ja kriidiajastul elanud tiibsisalik
refuugium <ref`uugium -i 19~2e s> (ld refugium varjupaik) • pelgupaik; pääsemislootus; biol ala, kus organismid on üle elanud ebasoodsad ajajärgud (nt jääaja refuugium)
rudistid pl <rud|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld rudis algeline, arenematu) • paleont kriidiajastul elanud karploomad
silur <silur -i 2e s> (< ld Silures, Walesis elanud keldi hõim) • geol vanaaegkonna (paleosoikumi) kolmas ajastu ja sellele vastav ladestu. Vt ka ordoviitsium, kambrium
sküüdid pl <sk`üüt sküüdi sk`üüti 22e s> (kr Skythēs) • aj Musta mere põhjarannikul elanud Iraani keeli kõnelnud hõimud
stromatopoor <+ p`oor poori p`oori 22e s> (< kr strōma ase + poros ava) • paleont vana- ja keskaegkonna madalmeredes elanud ainuõõssete v käsnaliste seltsi kuulunud hüdralaadne loom, säilinud kivististena
sünaptosaurused pl <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr synapsis kokkupuude, ühendus + sauros sisalik), sünapsiidid pl <sünaps|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr synapsis ühendus, side + eidos kuju) • paleont kujult ja eluviisilt mitmekesiste, permist hiliskriidini elanud roomajate alamklass (Synapsida), nt suured kilpkonnalaadsed ja kiskjad (plesiosaurused), mereloomad ning väikesed pms taimtoidulised roomajad
taeniodondid pl <taeniod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr tainia pael, lint + odous, gen odontis hammas) • paleont varapaleotseenist hiliseotseenini Põhja-Ameerikas elanud algeliste taimtoiduliste pärisimetajate selts (Taeniodonta); põlvnemine ebaselge
tanatotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< tanato- + tsönoos) • geol fossiilsete organismide v nende jäänuste kogum, koosneb mingil alal elanud v pärast surma sinna kandunud organismide jäänustest
tanguudid pl <tang|`uut -uudi -`uuti 22e s> (hiina dǎngxiàng) • aj praeguse Lääne-Hiina alal elanud rahvas
telantroop <telantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr telos lõpp + anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseenis elanud ahvitaoline inimese eellane (Telanthropus capensis)
telodondid pl <telod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr telos lõpp + kr odous, gen odontos hammas) • paleont kilpkalade hulka kuulunud ordoviitsiumist devonini elanud lõuatute klassi loomad; Eestis elasid alamsiluri lõpus ja ülemsiluris
tentakuliidid pl <tentakul|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< tentaakel) • paleont siluris ja devonis elanud väikeste vabalt ujuvate mereloomade liik (Tentaculites), kelle kivistisi leidub ka Eestis
terapsiidid pl <teraps|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr thēr metsloom + hapsis silmus, ratas, võlv) • paleont hilispermist keskjuurani elanud maismaaroomajate selts (Therapsida)
tetrakorallilised pl <+ kor´allili|ne -se -st 12 s> (< tetra- + korallid) • paleont nelikkorallilised, vanaaegkonnas elanud väljasurnud loomad õisloomade klassist (sarvekujulised üksikkorallid ja keerukad kolooniad)
tillodondid pl <tillod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr tillō kitkun + odous, gen odontis hammas) • paleont hilispaleotseenist keskeotseenini Põhja-Ameerikas ja Euroopas elanud algeliste kõigesööjate pärisimetajate selts (Tillodontia)
trilobiidid pl <trilob|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr trilobos kolmesagaraline < tri- + lobos sagar) • paleont vanaaegkonna meredes elanud lülijalgsete klass (Trilobita); tekkisid kambriumis, arenesid ordoviitsiumis, surid välja permi ajastul
tritseeratops <tritseerat|`ops -opsi -`opsi 22e s> (< tri- + kr keras sarv + ōps nägu) • paleont hiliskriidis Põhja-Ameerikas elanud kuni 8 m pikkune taimtoiduline dinosaurus (Triceratops), kellel oli silmade kohal 2 pikka sarve ja ninamikul 1 lühike sarv
tsüstiidid pl <tsüst|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr kystis põis + eidos kuju) • paleont merikerad, vanaaegkonna meredes elanud okasnahksete klassi kuulunud algelised loomad (Cystoidea), elasid kambriumist devonini
türannosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr tyrannos valitseja + saurus) • paleont hiliskriidis Aasias ja Põhja-Ameerikas elanud hiidsisalik, kõigi aegade suurimaid maismaakiskjaid (pikkus kuni 14 m)