[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 70 artiklit

alemannid pl <alem|`ann -anni -`anni 22e s> (ld Alemanni) • aj III s Maini ülemjooksul elanud läänegermaani hõim

anakreontika <anakre´ontika 1 s> (< pn Anakreon, VI s eKr elanud Vana-Kreeka luuletaja), anakreontiline luule [anakre·ontiline luule] • kirj antiik- ja hilisemal ajal, eriti XVIII–XIX s levinud mänglev, veini ja armastust ülistav luulevool

atlantroop <atlantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> , atlantropus <atl´antropus -e 11 s> (< pn Atlas, mäestik Loode-Aafrikas + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseenis elanud ahvinimene, kelle luid on leitud a-tel 1954–55 Alžeerias

australopiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< ld australis lõunapoolne + kr pithēkos ahv) • paleont perekond tertsiaari (1) lõpus ja kvaternaari alguses elanud inimlasi

belemniidid pl <belemn|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr belemnon oda) • paleont keskaegkonnas elanud peajalgsete mereloomade selts; kivististena leitakse belemniitide sisemise lubjakoja osi

bene (ld) • hästi
bene diagnoscitur, bene curatur [bene diagn·ostsitur bene kuraatur] • hästi diagnoositud, hästi ravitud (st heaks raviks on vaja head diagnoosi)
bene qui latuit, bene vixit [bene kvi latu˛it bene viksit] • kes on elanud silmatorkamatult, on hästi elanud (Ovidius)
bene quiescat [bene kvi·eskat] , lüh b. q.puhaku rahus (hauakiri)
bene vale , lüh b. v.ela hästi, hüvasti

blastoidid pl <blast|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr blastos idu, võrse, pung + -oid) • paleont vanaaegkonna meredes elanud okasnahksete klass

emeriit- (ld emeritus) • väljateeninud, eru-
emeriitprofessorvanusepiiri ületanud ning emeerituse tiitli omandanud professor

eokrinoidid pl <eokrin|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr ēōs koit + krinon liilia + -oid) • paleont kambriumi, ordoviitsiumi ja siluri meredes elanud okasnahksete (selgrootute mereloomade) klass

etruskid pl <etr|`usk -uski -`uski 22e s> (ld sg Etruscus) • aj Kesk-Itaalias eKr elanud selgitamata päritoluga rahvas

eurüpteriidid pl <eurüpter|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< eurü- + kr pteron tiib) • paleont vanaaegkonnas vees elanud skorpionilaadsete lülijalgsete selts (Eurypterida); nende kivistisi leidub ka Saaremaal siluriaegsetes lubjakivides

falsetist <falset|`ist -isti -`isti 22e s> • muus falsetiga laulja, falsetilaulja; XVI–XVII s koorides naislaulja partiid esitanud meeslaulja

fossiilne <foss`iil|ne -se 2 adj> (< ld fossilis väljakaevatud) • kivistunud, kivistisena säilinud; varem elanud, väljasurnud. Vastand retsentne

frangid pl <fr`ank frangi fr`anki 22e s> (frangi sg frank) • etn meie ajaarvamise esimestel sajanditel Reini alamjooksul elanud läänegermaani hõimurühm

gigantopiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< gigant + kr pithēkos ahv) • paleont hiidahv, Lõuna-Hiina aladel keskpleistotseenis elanud inimahv (Gigantopithecus); oli arvatavasti kuni 2 m pikk

goniatiidid pl <goniat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr gōnia nurk) • paleont vanaaegkonna meredes elanud algeliste ammoniitide selts (Goniatitida)

graptoliidid pl <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr graptos kirjutatud, joonistatud + -liit) • paleont vanaaegkonna meredes kolooniatena elanud kinnistunud v planktilised loomad

halübid pl <halüb -i 2e s> (kr chalybes) • aj Musta mere kagurannikul elanud hõim, kes arvatakse olevat leiutanud rauatootmise

hesperornis <hesper´ornis -e 9 s> (< kr hespera lääs + ornis lind) • paleont lääslind, kriidiajastu lõpus Põhja-Ameerikas elanud suur lennuvõimetu sukellind

hetiidid pl <het|`iit -iidi -`iiti 22e s> , hetid pl <h`ett heti h`etti 22e s> (kr Chettaioi < hbr Hittim) • aj Väike‑Aasias II at eKr elanud rahvas

ihtüornis <ihtü´ornis -e 9 s> (< ihtüo- + kr ornis lind) • paleont kalalind, kriidiajastu lõpus Põhja-Ameerikas veekogude lähistel elanud tuvisuurune hea lennuvõimega ja arvatavasti hammastega lind (Ichthyornis)

ihtüosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< ihtüo- + saurus) • paleont kalasisalik, kuni 10 m pikk keskaegkonna meredes elanud kalataoline roomaja (Ichthyosaurus)

indrikoteerium <indrikot`eerium -i 19~2e s> (uusld Indricotherium < vn индрик, mütoloogiline hiigelloom + kr thērion metsloom) • paleont oligotseenis ja miotseenis elanud sarvetu ninasarvik, suurim maismaaimetaja (kuni 8 m pikk, üle 5 m kõrge)

intermissioon <+ missi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld intermissio katkestus) • vaba vaheaeg; med aeg, millal elundi tegevus on ajutiselt lakanud; nähtudevaba vaheaeg haiguse kulus

javantroop <javantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< pn Jaava, saar Indoneesias + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseeni lõpus elanud inimlane

jüüdid pl <j`üüt jüüdi j`üüti 22e s> (sks Jüten < vanapõhja Iótar) • aj Jüüti poolsaarel elanud germaani hõim, mis segunes V–VIII s taanlastega

kohort <koh|`ort -ordi -`orti 22e s> (ld cohors) • aj, sõj Vana-Rooma väeüksus, kümnendik leegioni (u 500 meest); sotsiol, stat inimrühm, kes on samal ajavahemikul läbi elanud mingi samalaadse sündmuse

kotülosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr kotylē kauss, nõu + saurus) • paleont vanaaegkonna lõpus ja keskaegkonna alguses elanud roomaja

kreodondid pl <kreod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr kreas liha + odous, gen odontis hammas) • paleont paleogeeni ajastul elanud ürgsed kiskjalised, nüüdsete kiskjaliste eellased

labürintodondid pl <labürintod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< labürint + odous, gen odontos hammas) • paleont hilisdevonist varajuurani elanud kahepaiksete ülemselts v alamklass; olid kuni 5 meetri pikkuse kehaga, osa elas pms vees, osa maal

litopternid pl <litopt|`ern -erni -`erni 22e s> (< lito- + kr pterna kabja tagaosa) • paleont paleotseenist pleistotseenini Lõuna-Ameerikas elanud pärisimetajate selts (Litopterna), sarnanesid kabjalistega ning olid kaamelisuurused

mastodon <mastodon -i 19 s> , mastodont <mastod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr mastos (naise) rind + odous, gen odontos hammas) • paleont hiliseotseenist pleistotseenini Euraasias, Ameerikas ja Põhja-Aafrikas elanud kuni elevandisuurune londiline

mastodonsaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr mastos (naise) rind + odous, gen odontos hammas + saurus) • paleont kesk- ja hilistriiases Kesk- ja Ida-Euroopas elanud labürintodontide ülemseltsi kuulunud kahepaikne

merostoomid pl <+ st`oom stoomi st`oomi 22e s> (< mero- + kr stoma suu) • paleont klass vanaaegkonnas elanud suuri lülijalgseid veeloomi, kelle kitiinkoorikuid leidub settekivimites

metoik <met|`oik -oigi -`oiki 22e s> (kr metoikos „kaaselanik“, võõramaalane) • aj Vana-Kreekas, eriti Ateenas võõramaalasena elanud kodanikuõigusteta maksumaksja. Vt ka perioik

mustang <must|`ang -angi -`angi 22e s; mustang -i 2e s> (ingl < hisp mesteño, mostrenco peremeheta, omanikuta) • zool varem Ameerika rohtlais karjadena elanud metsistunud hobune; tänapäeval elab mustange kaitsealuste karjadena USA lõunaosas poolkõrbelistel aladel

notoungulaadid pl <+ ungul|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kr notos lõuna + ungulaadid) • paleont hilispaleotseenist pleistotseenini pms Lõuna-Ameerikas elanud rohusööjate pärisimetajate selts

odontorniidid pl <odontorn|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< odonto- + kr ornis, gen ornithos lind) • paleont hammaslinnud, kriidiajastul elanud linnud

oreopiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< oro- + kr pithēkos ahv) • paleont pliotseenis elanud inimahv, sarnaneb hominiididega

paladiin <palad|`iin -iini -`iini 22e s> (pr paladin < ld palatinus õukondlane < pn Palatinus, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • aj keskajal vürsti õukonnas elanud aadlik, kaaskondlane; piltl ustav rüütel

paleoihnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + ihnoloogia) • paleont geoloogilises minevikus elanud organismide jälgi (ihnofossiile) uuriv teadusharu

pelasgid pl <pel|`asg -asgi -`asgi 22e s> (kr Pelasgoi) • aj pärimuste järgi enne kreeklasi muistses Kreekas elanud rahvas

piison <p`iison -i 2e s> (ld bison < germ k-d) • zool varem Euroopas ja ka Põhja-Ameerikas karjadena elanud perekond suuri veislasi (Bison); säilinud looduskaitsealadel

piktid pl <p`ikt pikti p`ikti 22e s> (ld Picti) • aj Šotimaal elanud rahvas, kes sulas XI s paiku ühte gaelidega

plaatan <pl`aatan -i 2e s> (ld platanus < kr platanos) • bot plaataniliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude perekond (Platanus), kõrge laia võraga, kasvab Kagu-Euroopas, Ees- ja Kagu-Aasias, Põhja-Ameerikas; annab väärtuslikku puitu

plakodondid pl <plakod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr plax plaat, riba + odous, gen odontos hammas) • paleont triiase ajastul vees elanud roomajad

plesiantroop <plesiantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr plēsios lähedane + anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseeni alguses elanud australopiteeklaste rühma inimene; luustikke on 1936. a alates leitud Lõuna-Aafrikas

plesiosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr plēsios lähedane + saurus) • paleont kesktriiasest hiliskriidini Euroopa ja Põhja-Ameerikas elanud loivaline mereloom; oli kuni 16 m pikk, toitus kaladest ja peajalgsetest

press <pr`ess pressi pr`essi 22e s> (ingl < ld pressus kokkusurutud) • ajakirjandus
pressiatašee (< atašee) • saatkonnas vm diplomaatilises esinduses töötav ajakirjanik; hangib teavet asukohariigist ning jagab teavet oma maa kohta; toimetab ka esinduse väljaandeid
pressibüroovalitsuse vm institutsiooni v asutuse juures ajutiselt v alatiselt ajakirjanduse informeerimiseks tegutsev teabetalitus, mis korraldab pressikonverentse, annab välja infotrükiseid; suurte ajalehtede toimetuste v teabeagentuuride teabetalitus
pressikonverentskoosolek, kus ametiisik, ühiskonnategelane vm avaliku elu tähelepanu äratanud isik informeerib ajakirjanikke ja vastab nende küsimustele

prokonsul2 <+ k`onsul -i 2e s> (uusld Proconsul < pro- + pn Consul, mitme XIX s tsirkusešimpansi nimi) • paleont miotseenis elanud inimahv (Proconsul africanus), keda peetakse šimpansi eellaseks

pterosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< ptero- + saurus) • paleont juura- ja kriidiajastul elanud tiibsisalik

refuugium <ref`uugium -i 19~2e s> (ld refugium varjupaik) • pelgupaik; pääsemislootus; biol ala, kus organismid on üle elanud ebasoodsad ajajärgud (nt jääaja refuugium)

rudistid pl <rud|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld rudis algeline, arenematu) • paleont kriidiajastul elanud karploomad

silur <silur -i 2e s> (< ld Silures, Walesis elanud keldi hõim) • geol vanaaegkonna (paleosoikumi) kolmas ajastu ja sellele vastav ladestu. Vt ka ordoviitsium, kambrium

sküüdid pl <sk`üüt sküüdi sk`üüti 22e s> (kr Skythēs) • aj Musta mere põhjarannikul elanud Iraani keeli kõnelnud hõimud

stromatopoor <+ p`oor poori p`oori 22e s> (< kr strōma ase + poros ava) • paleont vana- ja keskaegkonna madalmeredes elanud ainuõõssete v käsnaliste seltsi kuulunud hüdralaadne loom, säilinud kivististena

sünaptosaurused pl <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr synapsis kokkupuude, ühendus + sauros sisalik), sünapsiidid pl <sünaps|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr synapsis ühendus, side + eidos kuju) • paleont kujult ja eluviisilt mitmekesiste, permist hiliskriidini elanud roomajate alamklass (Synapsida), nt suured kilpkonnalaadsed ja kiskjad (plesiosaurused), mereloomad ning väikesed pms taimtoidulised roomajad

taeniodondid pl <taeniod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr tainia pael, lint + odous, gen odontis hammas) • paleont varapaleotseenist hiliseotseenini Põhja-Ameerikas elanud algeliste taimtoiduliste pärisimetajate selts (Taeniodonta); põlvnemine ebaselge

tanatotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< tanato- + tsönoos) • geol fossiilsete organismide v nende jäänuste kogum, koosneb mingil alal elanud v pärast surma sinna kandunud organismide jäänustest

tanguudid pl <tang|`uut -uudi -`uuti 22e s> (hiina dǎngxiàng) • aj praeguse Lääne-Hiina alal elanud rahvas

telantroop <telantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr telos lõpp + anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseenis elanud ahvitaoline inimese eellane (Telanthropus capensis)

telodondid pl <telod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr telos lõpp + kr odous, gen odontos hammas) • paleont kilpkalade hulka kuulunud ordoviitsiumist devonini elanud lõuatute klassi loomad; Eestis elasid alamsiluri lõpus ja ülemsiluris

tentakuliidid pl <tentakul|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< tentaakel) • paleont siluris ja devonis elanud väikeste vabalt ujuvate mereloomade liik (Tentaculites), kelle kivistisi leidub ka Eestis

terapsiidid pl <teraps|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr thēr metsloom + hapsis silmus, ratas, võlv) • paleont hilispermist keskjuurani elanud maismaaroomajate selts (Therapsida)

tetrakorallilised pl <+ kor´allili|ne -se -st 12 s> (< tetra- + korallid) • paleont nelikkorallilised, vanaaegkonnas elanud väljasurnud loomad õisloomade klassist (sarvekujulised üksikkorallid ja keerukad kolooniad)

tillodondid pl <tillod|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr tillō kitkun + odous, gen odontis hammas) • paleont hilispaleotseenist keskeotseenini Põhja-Ameerikas ja Euroopas elanud algeliste kõigesööjate pärisimetajate selts (Tillodontia)

trilobiidid pl <trilob|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr trilobos kolmesagaraline < tri- + lobos sagar) • paleont vanaaegkonna meredes elanud lülijalgsete klass (Trilobita); tekkisid kambriumis, arenesid ordoviitsiumis, surid välja permi ajastul

tritseeratops <tritseerat|`ops -opsi -`opsi 22e s> (< tri- + kr keras sarv + ōps nägu) • paleont hiliskriidis Põhja-Ameerikas elanud kuni 8 m pikkune taimtoiduline dinosaurus (Triceratops), kellel oli silmade kohal 2 pikka sarve ja ninamikul 1 lühike sarv

tsüstiidid pl <tsüst|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr kystis põis + eidos kuju) • paleont merikerad, vanaaegkonna meredes elanud okasnahksete klassi kuulunud algelised loomad (Cystoidea), elasid kambriumist devonini

türannosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr tyrannos valitseja + saurus) • paleont hiliskriidis Aasias ja Põhja-Ameerikas elanud hiidsisalik, kõigi aegade suurimaid maismaakiskjaid (pikkus kuni 14 m)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur