[VSL] Võõrsõnade leksikon

ad vivum [ad viivum] (ld) • elava eeskuju järgi; natuurist

aeroob <aer|`oob -oobi -`oobi 22e s> (< kr aēr õhk + bios elu) • biol organism, kes võib elada ainult vaba hapnikku sisaldavas keskkonnas. Vastand anaeroob

amiš <amiš -i 2e s> (ingl amish < sks amisch < pn Jakob Ammann, liikumise looja, surn u 1730) • relig pms Ameerika Ühendriikides elava traditsioonilist elustiili harrastava range protestantliku usulahu liige, amišid eraldusid XVII s anabaptistlikest mennoniitidest

anabioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< kr anabiōsis taaselustumine) • biol mõnede loomade ja taimede võime üle elada ebasoodsaid elutingimusi varje-elu olekus, nii et kõik nähtavad eluavaldused puuduvad, ja seejärel uuesti elustuda

apendikulaarid pl <apendikul|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld dem appendicula ripatsike < appendix riputis) • zool ripikloomad, mantelloomade klass, väikesed sõudesabaga mereloomad, säilitavad korda kogu eluaja

arenikool <arenik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld arena liiv + colere harima, elama) • zool liivas elav loom, vt ka psammofiil

arter <`arter -i 2e s> (kr artēria) • anat tuiksoon; arterid on veresooned, mille kaudu südamest väljuv veri voolab mööda keha laiali; piltl tähtis liiklustee; väga elava liiklusega tänav

bestia <b`estia 1 s> (it < ld metsloom) • metsaline, elajas; toores inimene

boheemitsema <boheemitsema 27 v> • boheemlasena elama v käituma

convictorium [konviktoorium] (uusld < ld convivere koos elama) • ühine elamis- ja toitumiskorraldus (nt kloostreis); ühine söögiruum. Vt ka konvikt

dendrobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< dendro- + biont), arbolikool <arbolik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld arbor puu + colere harima, elama) • zool puudel elav loom

desertikool <desertik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr désert kõrb < ld deserere hülgama, loovutama + colere harima, elama) • zool kõrbeloom

ehhinokokk <+ k`okk koki k`okki 22e s> (< kr echinos siil + kokk) • zool põistang, koera ja kassi soolestikus elava põistangpaelussi finn, areneb inimese mitmes elundis (eriti maksas) ja tekitab mitmesuguseid vaevusi

ektosümbioos <+ sümbi|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ekto- + sümbioos) • biol kahe vabalt elava organismi kasulik kooselu, nt sümfiilia. Vt ka endosümbioos

eubiootika <+ biootika 1 s> (< eu- + kr biōtikē elamiskunst) • kunst elada õigesti, oskus elada tervislikult

eurübaatsus <eurüb`aatsus -e 11~9 s> (< eurü- + kr bathos sügavus) • biol (veeorganismi) suutlikkus elada väga erinevates sügavustes

eurüioonne <+ i`oon|ne -se 2 adj> (< eurü- + ioon) • biol suuri vesinikueksponendi erinevusi taluv, st nii happelises, neutraalses kui ka aluselises keskkonnas elada suutev (veeorganismi kohta)

geohelmint <+ helm|`int -indi -`inti 22e s> (< geo- + helmint) • biol parasiitne ümaruss, kelle vastne peab nakatusvõime saavutamiseks mõne aja mullas elama

herbikool <herbik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld herba rohi, taim + colere harima, elama) • zool taimeelanik, taimedel elutsev loom

immigrant <immigr|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits immigrans, gen immigrantis sisse koliv) • sisserändaja, mingile maale alatiselt v pikemaks ajaks elama asunu. Vastand emigrant

immigratsioon <immigratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld immigrare sisse kolima) • sisseränne, rahvastikurände liik, välismaalaste alatiselt v pikaks ajaks elama asumine mingisse riiki. Vastand emigratsioon (1)

interneerima <intern|`eerima -eerib 28 v> (pr interner < ld internus sisemine) pol
1. kellegi vabadust piirates valve alla elama paigutama; sõj sõdiva riigi territooriumil elavaid vaenlasriigi kodanikke vahistama ja sõja lõpuni kinni pidama
2. sõj neutraalse riigi territooriumile sattunud sõdiva riigi sõjaväelasi, laevu v lennukeid kinni pidama ja relvitustama

interneerimine <intern`eerimi|ne -se -st 12 s> (< interneerima) • pol vabaduse piiramine, valve alla elama paigutamine

kaltsifiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< ld calx lubi + -fiil), kaltsikool <kaltsik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld calx lubi + colere harima, elama) • biol lubjarohket keskkonda eelistav organism, tavaliselt taim, mis kasvab lubjarikkas mullas

kavernikool <kavernik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld caverna koobas, õõs + colere harima, elama) • biol pimeduses, enamasti koopas elutsev organism

lignikool <lignik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld lignum puit + colere harima, elama) • zool puidus elav loom, pms on ta ka puidutoiduline

memento [mem·ento] (ld mäleta) • meeldetuletus, hoiatus
memento mori [mem·ento mori] (ld) • pea meeles, et sa sured (oled surelik), surelikkuse meeldetuletus; sage teema kunstis ja kirjanduses
memento, quod es homo [mem·ento kvod es homo] (ld) • pea meeles, et oled inimene
memento vivere [mem·ento viivere] (ld) • ära unusta elada

mhitariit <mhitar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Mhitar (Mxit´ar) Sebastest, Armeenia teoloog, 1676–1749), mehhitarist <mehhitar|`ist -isti -`isti 22e s> (< it pn Mechitar < armeenia Mxit´ar) • relig Benedictuse reegli järgi elava Armeenia roomakatoliku ordu (Ordo Mechitaristarum, asut 1701) liige; mhitariitidel on suuri teeneid Armeenia vanema kirjavara kogumisel, uurimisel ja avaldamisel

montikool <montik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld mons mägi + colere harima, elama) • zool mäestikuloom

moriskid pl <mor|`isk -iski -`iski 22e s> (hisp moriscos) • aj pärast rekonkista võitu (1492) Hispaaniasse jäänud maurid, kes võtsid vastu ristiusu, kuid säilitasid mõjuka rühmitisena oma keele ja kombed; 1609. a dekreedi alusel saadeti nad Hispaaniast välja, asusid elama Põhja-Aafrikasse jm

nidikool <nidik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld nidus pesa + colere harima, elama) zool
1. teiste pesi asustav loom, pms lülijalgsed
2. pesahoidja, lind v imetaja, kelle pojad arenevad pesas

orenda <or´enda 16 s> (ingl < irokeesi k-d) • müt üleloomulik maagiline jõud Põhja-Ameerika indiaanlaste (irokeeside) usundis; hingestab nii elutu kui ka elava looduse ja on üks loodusvaime

pancha shila [pantša šiila] (sanskr pañca-śīla viis põhimõtet) • relig budismis viis põhilist kõlblusnõuet: mitte tappa, mitte varastada, mitte elada porduelu, mitte valetada ja mitte tarvitada joovastavaid aineid

parabioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< para- + -bioos) biol
1. kahe kokkukasvanud v kunstlikult kokkukasvatatud looma kooselu, kokkukasvanud kudede ja elundite vastastikune toime
2. elava koe (nt närvikoe) üleärrituse tõttu tekkinud erutuvuse ja juhtivuse pidurdus
3. elu ja surma vaheline piirseisund
4. eri alamliikidesse kuuluvate isendite kooselu väikesel alal

parasiteerima <parasit|`eerima -eerib 28 v> • parasiidina elama, nugima

parasitoid <parasit|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< parasiit + -oid) biol
1. parasiidiga sarnanev moodustis (nt verepreparaadis)
2. röövparasiit, parasiit, kes elu vältel surmab peremehe
3. fakultatiivparasiit, valikuvaba parasiit, kes võib elada kas parasiidina v peremeheta, vabalt

perifrastiline <perifr´astili|ne -se -st 12 adj> • kirj ümberütlev, teiste sõnadega väljenduv, perifraasi kaudu avalduv
perifrastiline verb • lgv pöördelises vormis verbi ühend käändelises vormis verbiga, nimisõnaga v abimäärsõnaga; sisult sarnane tuletisega, nt läheb mööda – möödub
perifrastiline verbivorm • lgv olema-verbi ühend mingi muu käändelise verbivormiga kui nud- ja tud-kesksõna v mingi muu suhteliselt sisuvaese verbi, nt saama, jääma, pidama jm ühend käändelise vormiga; juhul kui see ühend on regulaarse kasutusega ning kannab seda tüüpi tähendust, mida tavaliselt antakse edasi morfoloogilise tunnusega, s.o tegumoe, kõneviisi-, aja- vms tähendust, nt Ta pidi Tartus elama

petrikool <petrik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< petri- + ld colere harima, elama) • zool kaljudel, kividel või müüridel elutsev loom. Vt ka rupikool

planikool <planik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld planum tasane maa + colere harima, elama) • zool lagendikel elutsev loom

primum vivere, deinde philosophari [priimum viivere de·inde filosofaari] (ld) • enne elada, (alles) siis filosofeerida

raditsikool <raditsik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld radix, gen radicis juur + colere harima, elama) • zool juureeluline loom, juurtest toituv ja mingis elujärgus ka juures elav loom, pms on tegemist naksurlastega

regressioon <regressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld regressio) taandumine, taandareng, tagasiminek
1. geol rannajoone nihkumine mere taandumisel, vastand transgressioon
2. mat, stat regressioonsõltuvus, juhusliku suuruse tingliku keskväärtuse sõltuvus teisest suurusest
3. lgv lause mõtte muutmine vastupidiseks sõnajärje muutmise teel, nt tuleb süüa, et elada, mitte elada, et süüa

reobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr rheos vool + biont) • biol kiire vooluga veekogudes elama kohastunud organism

resideerima <resid|`eerima -eerib 28 v> (keskld residere elama, asuma < ld istuma jääma) • elama, asuma; kasut pms kõrgemate võimukandjate, diplomaatide v ajakirjanike kohta

residents <resid|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld residentia < residere elama, asuma) • riigijuhi v mõne kõrgema võimukandja (ka valitsuse), kõrgema vaimuliku jne asupaik (töö- v eluhoone, vahel kogu linn); piltl (kellegi) eramu, korter vms

ripikool <ripik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld ripa kallas + colere harima, elama) • biol veekogu kaldal elav organism

rokkima <r`okkima rokib 28 v>
1. rokki laulma, mängima v tantsima, rokile kaasa elama, pidutsema, möllama
2. kõnek lahe, mõnus, moes olema

rupikool <rupik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld rupes kalju + colere harima, elama) • zool kaljudel elutsev loom (kaljukits, mägikits, mägikana ning osa sipelgaid). Vt ka epiliition, petrikool

salamander <salam`and|er -ri 2e s> (kr salamandra)
1. zool kahepaikne sabakonnaliste (Caudata) seltsist
2. müt keskaegseis uskumustes ja maagias vaim, kes pidi elama tules ja kehastama tule stiihiat

sfagnikool <sfagnik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< sfagnum + ld colere harima, elama) • zool turbasamblast koosnevas samblarindes elav loom

silvikool <silvik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld silva mets + colere harima, elama) • zool metsaelanik, metsas elutsev loom

sklerikool <sklerik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr sklēros kange, kõva + ld colere harima, elama) • zool kõvas pinnases elav loom

skvotter <skv`otter -i 2e s> (ingl squatter < squat ebaseaduslikult elama asuma)
1. vabale ülesharimata maale elama asunud kolonist USA-s, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal
2. tühjalt seisvat hoonet v maa-ala (ilma seadusliku õiguseta) elamiseks kasutav hipilaadne inimene

stagnikool <stagnik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld stagnum tiik, soo, seisev vesi + colere harima, elama) • biol seisuveekogudes elutsev organism. Vastand torrentikool

suitsiid <suits|`iid -iidi -`iidi 22e s> (keskld suicidium < ld sui enese-, oma- + caedere tapma) • enesetapp, vabasurm, tahtlik teadvustatud enesehävitamise akt, mille põhjus on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada
suitsiiditerrorist • inimene, kes sooritab terroriakti iseennast teadlikult ohvriks tuues

süntroofsus <+ tr`oofsus -e 11~9 s> (< sün- + troofsus) • biol kahe organismi ajutise koostegevuse ilming: kaks mikroobiliiki on vaid koos võimelised mingil söötmel elama ja paljunema

terrikool <terrik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld terra maa + colere harima, elama) • zool mullaelanik, maa sees v maapinnal elutsev loom

torrentikool <torrentik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld torrens, gen torrentis kiirevooluline + colere harima, elama) • biol käredavoolulistes veekogudes elutsev loom. Vastand stagnikool

viktuaalid pl <viktu|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld victualia < ld victus toidus, elatis < vivere, perf partits victus elama) • elatusvahendid; toiduvaru

vilistid pl <vilist -i 2e s> (hbr pl pelištim) • aj vanaaja rahvas, kelle järgi on nime saanud ajalooline piirkond Lähis-Idas – Palestiina; vilistid asusid neile aladele elama nn mererahvaste rändamise ajal XII s eKr

vivere est cogitare [viivere est kogitaare] (ld) • elada tähendab mõtelda (Cicero)

vivere militare est [viivere militaare est] (ld) • elada tähendab võidelda (Seneca)

vivipaarne <vivip`aar|ne -se 2 adj> (< vivipaar) • zool poegiv
vivipaarne loom • zool loom, kelle pojad arenevad emaihus välja lõplikult v vähemalt seevõrra, et nad on suutelised edasi elama ilma kaitsekestadeta

ökoamplituud <+ amplit|`uud -uudi -`uudi 22e s> (< öko- + amplituud), ökovalents <+ val|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< öko- + valents) • ökol ökoloogiline tolerants, keskkonnateguri määr, mis võimaldab vaadeldava liigi isenditel elada ja paljuneda