[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 309 artiklit, väljastan 200

abstraktsionism <abstraktsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< abstraktne) • kunst esemetu kunst, XX s tekkinud modernistlik kujutava kunsti suund, mis ei kujuta reaalsust, vaid püüab väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ning joonte ja vormide rütmi abil

ad Calendas Graecas [ad kal·endas greekas] (ld) • kuni Kreeka kalendideni (mida kreeklastel polnud), s.o ei iialgi. Vt ka kalendid

adiabaatiline protsess (< kr adiabatos ületamatu < a- + diabainō ületan) • füüs termodünaamiline protsess, mille puhul ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga

agnoosia <agn`oosia 1 s> (kr agnōsia teadmatus)
1. med tajumisvõimetus, tajumishäire, mille puhul inimene ei tunne ära tuttavaid esemeid ja olukordi, kuigi ta meeleelundid toimivad normaalselt
2. fil sokraatilise filosoofia lähtepunkt; antiikaja skeptitsismis igasuguse filosoofilise mõtiskluse lõpptulemus

agregatsioon <agregatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld aggregare lisama, ühendama)
1. kuhjumine, kogunemine
2. biol kogum ühe loomaliigi isendeid, kes ei tegutse kooskõlastatult; rühmjaotumus, mingil alal elavate v kasvavate organismide kuhjumine rühmadesse, kus nende hulk on palju suurem kui keskmine arv kogupinnal

aikidō [aikidoo] (jpn aiki energiate koosmõju + tee), aikidoo <aikid`oo 26 s> • sport enesekaitsekunsti liik; erinevalt judost ja karatest ei peeta sel alal võistlusi

aksioom <aksi|`oom -oomi -`oomi 22e s> (kr axiōma) • loog alglause, postulaat, loogiliselt mittetõestatav väide; piltl endastmõistetav tõde, mis ei vaja tõestamist

akvarell <akvar|`ell -elli -`elli 22e s> (it acquerello, acquarello < acqua vesi) kunst
1. vesivärv, läbipaistev värv, mis ei kata maalitud pinda (pms paberit) täiesti, vaid annab sellele ainult värvitooni
2. vesivärvimaal
3. maalitehnika, mille puhul vesivärv kantakse alusele läbipaistvate kihtidena

akvatüüpia <+ t`üüpia 1 s> (< akva- + -tüüpia) • trük trükkimine värvidega, mis ei sisalda õli

allosoom <+ s`oom soomi s`oomi 22e s> (< allo- + kr sōma keha) • bot kromosoom, millel ei ole kahekordse kromosoomide arvuga rakus samalaadset paarilist. Vastand autosoom

ammoonium <amm`oonium -i 19~2e s> (< ammoniaak) • keem ühest lämmastiku- ja neljast vesinikuaatomist koosnev aatomite rühm; ei esine vabalt, moodustab hapetega sooli, nt ammooniumkloriid (rahvapäraselt salmiaak), ammooniumkarbonaat (rahvapäraselt põdrasarvesool), ammooniumnitraat, ammooniumsalpeeter

amorfne <am`orf|ne -se 2 adj> (kr amorphos) • kujutu, vormitu
amorfne kehafüüs keha, milles aatomid, aatomirühmad, molekulid ei moodusta kristalle, vaid asetsevad korrapäratult (nt klaas, kummi)
amorfne keel isoleeriv keel

anaerobioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< an- + aerobioos), anoksübioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< an- + uusld oxygenium hapnik + -bioos) • biol elu keskkonnas, kus ei ole vaba molekulaarset hapnikku. Vastand aerobioos

anaeroob <+ aer|`oob -oobi -`oobi 22e s> (< an- + aeroob) • biol organism, kes ei vaja elamiseks vaba hapnikku (nt mitmed bakterid). Vastand aeroob

anakoluut <anakol|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< kr anakolouthos ebajärjekindel) • kirj ebakorrapärane lause, mille lõpposa ei seondu oodataval viisil algosaga

a nescire ad non esse [a nestsiire ad noon esse] (ld teadmatusest olematuseni) • loogikaviga, mille puhul millegi mitteteadmisest järeldatakse, et seda ei ole olemas

aneuploid <aneupl|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< an- + kr eu hästi + -ploos -kordne + -oid) • biol organism, kelle kromosoomiarv ei jagu kromosoomide põhiarvuga

anoksiline <an´oksili|ne -se -st 12 adj> (< an- + kr oxys hapu) • keem seisund, milles keskkond (nt vesi) ei sisalda vaba hapnikku, küll aga nitriteid või nitraate

anorgaaniline <+ orgaanili|ne -se -st 12 adj> (< an- + orgaaniline) • elutu loodusega seotud, elutu, vastand orgaaniline
anorgaaniline aineaine, mis ei pärine taime- ega loomariigist (mineraalid, vesi jne)
anorgaaniline keemiakeemia haru, mis käsitleb keemilisi elemente, lihtaineid ja ühendeid (v.a süsinikuühendid)

apagoogiline tõestus (kr apagōgē äraviimine) • loog vastuväiteline tõestus, kus väite A tõestamiseks näidatakse, et sellele vasturääkiv väide (mitte-A) ei saa olla tõene

apoensüüm <+ ens|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< apo- + ensüüm) • füsiol liitensüümi valguline osa, mis iseseisvalt ei toimi

apokrüüfid plt <apokr|üüfid -`üüfide 22e s> (< kr apokryphos salajane, peidetud), apokriiva <apokriiva 16 s> • relig ristiusus jt religioonides vanad raamatud, mille sisu ei ühtinud täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peetud pühadeks raamatuteks (piibli täielikes väljaannetes vana testamendi lisas ilmunud mittekanoonilised apokriiva raamatud); piltl ehtsate pähe esitatavad võltsitud teosed

aproksimatiivne <aproksimat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld approximare lähenema) • mat ligikaudne (avaldise v arvu kohta juhtumil, kui see ei esita silmaspeetavat suurust täpselt)

arcanum [arkaanum] (ld saladus) • salajane aine v ravim, mille koostist ei avaldata

argumenta ponderantur non numerantur [argum·enta ponder·antur noon numer·antur] , argumenta non numeranda, sed ponderanda sunt [argum·enta noon numer·anda sed ponder·anda sunt] (ld) • argumente kaalutakse, mitte ei loetleta, st tähtis pole mitte argumentide hulk, vaid kaalukus

arhifoneem <+ fon|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< arhi- + foneem) • lgv Praha fonoloogiakoolkonna järgi kaht v enamat foneemi esindav üldistav üksus nendes fonoloogilistes positsioonides, kus vaadeldavad foneemid ei vastandu (nt vormides lumi ~ lund esineb m-i ja n-i arhifoneem)

aseismiline ala (< a- + seismiline) • geogr maa-ala, kus ei esine maavärinaid; maavärinateta piirkond

assotsiatiivsus <assotsiat`iivsus -e 11~9 s> (< assotsiatiivne) • mat ühenduvus, mis väljendub selles, et liitmise tulemus ei olene liidetavate ja korrutamise tulemus tegurite rühmitamise viisist

astigmatism <+ stigmat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< a- + stigmatism)
1. füüs läätse v peegli ebatäiuslikkusest põhjustatud hälve, mille puhul punkti kujutiseks on ellips (3)
2. med nägemishäire, mille puhul ühest punktist lähtuvad valguskiired ei fokuseeru silmas punktina, vaid tekib ebaselge kujutis, vastand stigmatism. Vt ka aberratsioon

asünkroonne <+ sünkr`oon|ne -se 2 adj> (< a- + sünkroonne), asünkrooniline <+ sünkroonili|ne -se -st 12 adj> • mittesünkroonne, mitteüheaegne
asünkroonmasinel vahelduvvoolumasin (enamasti mootor), mille rootori pöörlemissagedus ei võrdu (on asünkroonne) staatori magnetvälja pöörlemissagedusega ja sõltub koormusest
asünkroonsidurel elektromagnetiline libistussidur, sidur pöörlemise ülekandmiseks ühelt võllilt teisele ilma mehaanilise ühenduseta

aut Caesar, aut nihil [aut tseesar aut nihil] (ld) • kas Caesar või ei midagi, kõik või mitte midagi

autosoom <+ s`oom soomi s`oomi 22e s> (< auto- + kr sōma keha) • biol kromosoom, mis ei ole sugukromosoom (inimesel kromosoomid 1–22). Vastand allosoom

autsaider <`auts`aid|er -eri ~ -ri 2e s> (ingl outsider)
1. kõrvalseisja, kõrvaltvaataja, vastand insaider
2. sport võistleja, kellel on võiduks vähe väljavaateid
3. maj ettevõte, mis ei kuulu monopolistlikku koondisse, kuid peab täitma koondise dikteeritud majanduslikke tingimusi
4. psühh rühmasisestes suhetes sotsiaalselt isoleeritud isik

ballast <ball|`ast -asti -`asti 22e s> (ingl < rts)
1. vajutis, raskus (nt kaasavõetavad liivakotid jm õhupallidel ja -laevadel)
2. mer raskus, mis paigutatakse laeva põhja laevale suurema süvise ja tasakaalu andmiseks
3. eh kruus, liiv, kivikillustik raudteetammil
4. piltl liigne v tülikas lisakoorem v ese
ballastainetoidu koostisosa (tselluloos, ligniin jt), mis ei lõhustu seedimisel ning täidab seedetalitluses nn puhastusfunktsiooni

barbam video, sed philosophum non video [barbam video sed fil·osofum noon video] (ld) • habet näen, kuid filosoofi ei näe, st habe ei anna veel tarkust. Vt ka barba non facit philosophum

barba non facit philosophum [barba noon fatsit fil·osofum] (ld) • habe ei tee (veel) filosoofiks. Vt ka barbam video, sed philosophum non video

batübiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr bathys sügav + biont) • biol süvaveeorganism, veeorganism, kes elab ainult veekogude väga sügavates osades, kuhu päikesevalgus ei ulatu

beati possidentes [be˛aati possid·entes] (ld) • jur õnnelikud on valdajad, st õigust millelegi ei pea tõendama mitte selle valdaja, vaid valduse nõudja

bibliotaaf <bibliot|`aaf -aafi -`aafi 22e s> (< biblio- + kr taphos haud) • raamatukogu omanik, kes oma raamatuid ise ei kasuta ega laenuta teistele

bioessee <+ ess`ee 26i s> (< bio- + pr essai katse) • biol uurimismeetod, mis seisneb spetsiifiliste toimeainete (nt vitamiinide, antibiootikumide) avastamises ja nende hulga määramises bakterikultuuri kasvu järgi; kasut juhtudel, kui ainet on nii vähe, et selle määramine teiste meetoditega ei ole võimalik

bis peccare in bello non licet [bis pekaare in bello noon litset] (ld) • sõjas ei saa kaks korda eksida

bonis quod bene fit haud perit [bonis kvod bene fit haud perit] (ld) • heateod headele inimestele ei lähe kaotsi (Plautus)

bort <b`ort bordi b`orti 22e s> (ingl bort) • miner liik teemante, millest ei saa vääriskive lihvida

casus a nullo praestantur [kaasus aa nullo prest·antur] (ld) • juhuse eest ei vastuta keegi

casus belli [kaasus belli] (ld) • sõja ajend, ettekääne sõja alustamiseks (ei tarvitse olla sõja tõeline põhjus)

c’est égal [seteg·al] (pr) • see teeb sama välja, vahet ei ole

cum principia negante non est disputandum [kum prints·ipia neg·ante noon est disput·andum] (ld) • fil põhiseisukohtades eitajaga ei vaielda, st et vaidluseks on vaja mingit üksmeelt põhieelduste suhtes

darvinism <darvin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Charles Darwin, Inglise looduseuurija, 1809–82) • fil evolutsiooniteooria, mille järgi on elusa looduse arenemise aluseks looduslik valik, s.o protsess, mille tulemusena antud keskkonnas eluks enam kohanenud organismid jäävad püsima, vähem kohanenud aga hävivad või ei anna järglasi

deemos <d`eemos -e 11~9 s> (kr dēmos)
1. Vana-Kreekas rahvas vastandina aristokraatiale (eupatriididele); orjad ei kuulunud deemose koosseisu
2. kogukond Vana-Kreekas
3. väikseim halduspiirkond nüüdisaja Kreekas

de gustibus non est disputandum [dee gustibus noon est disput·andum] (ld) • maitse üle ei (tule) vaielda

deism <de`ism deismi de`ismi 22e s> (pr déisme < ld deus jumal) • fil, relig XVII–XVIII s levinud usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, kes loob maailma, ent ei sekku enam selles toimuvasse. Vt ka ateism, teism

dekateerima <dekat|`eerima -eerib 28 v> (pr décatir) • tekst (villast) kangast kuuma vee v auruga töötlema, et see hiljem kokku ei tõmbuks; dekateerimine parandab ka kanga kvaliteeti

delikt <del|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (ld delictum) • jur õigusrikkumine, seadusest üleastumine; kitsamas mõttes: õigusrikkumine, mille eest ei karistata, ainult kohustatakse kahju hüvitama

de nihilo nihil [dee nihilo nihil] (ld) • eimillestki ei (sünni) midagi (Persius)

de quibus ignoras, tace [dee kvibus ignooras tatse] (ld) • mida sa ei tea, (sellest) vaiki

detektorvastuvõtja <+ v`õtja 1 s> • aj, el raadiovastuvõtja, mis ei võimenda vastuvõetud signaali, vaid üksnes muundab selle detektori abil helisagedussignaaliks (oli kasutusel ringhäälingu algusaastail)

deterrent <deterr|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld deterrere hirmutama, takistama) • keem aine, mis pärsib loomade käitumist v talitlusi neid surmamata (nt mõjutab taimekahjureid nii, et need ei saa järglasi)

dielektrik <diel´ektrik -u 2 s> (ingl dielectric < kr dia- + elekter) • füüs mittejuht, aine, mis praktiliselt ei juhi elektrivoolu

dihhogaamia <+ g`aamia 1 s> (< kr dicha kaheks osaks + -gaamia) • bot risttolmlemisel kahesoolistes õites ilmnev nähtus: õie emakad ja tolmukad ei valmi ühel ajal; teeb võimatuks isetolmlemise. Vastand homogaamia

disjunktiivne <disjunkt`iiv|ne -se 2 adj> (ld disiunctivus < disiungere eraldama) • eraldav, jaotav, liigitav, (teineteist) välistav
disjunktiivne otsustusloog otsustus, mille predikaadiks (2) on teineteist eitavad mõisted, nt see raha on kas õige või vale
disjunktiivsed konjunktsioonid pllgv eraldavad sidesõnad, nt või, ehk, ei, ega

dissonants <disson|`ants -antsi -`antsi 22e s> (pr dissonance < ld dissonans lahkheliline, kooskõlatu) • muus ebakõla, konsonantsi rikkumine tonaalses muusikas, helisuhe v heliühend, milles mõni heli ei sula teiste samaaegsetega üheks helimuljeks, vastand konsonants; piltl lahkheli, ebakõla, kellegi sõnade v käitumise mittevastavus konkreetsele olukorrale

dogmatism <dogmat|`ism -ismi -`ismi 22e s> • dogmadel põhinev mõtteviis; mõtlemine, mis ei arvesta muutuvat situatsiooni ja fakte

drive-in [draiv-inn] (ingl sissesõidu-) • sissesõidu-; asutus, mille külastajad ei pea teenuse saamiseks autost väljuma (algselt Ameerikas) (liitsõna esiosana), nt drive-in-restoran sissesõidurestoran, drive-in-kino sissesõidukino; kõnek sissesõidueinela

eksport <`eksp|`ort -ordi -`orti 22e s> (ingl export < ld exportare välja vedama) maj
1. kaupade v kapitali väljavedu, kauba müük välismaale
2. välismaale väljaveetud kaupade koguhulk ja väärtus, vastand import
ekspordilitsentsmaj väljaveoluba
ekspordimaaklermaj isik v firma, kes vastava tasu eest juhib ostjad ja müüjad kokku, kuid ei osale müügitehingus
ekspordisubsiidiumid plmaj, pol ekspordisoodustused, maksusoodustused ja sooduslaenud potentsiaalsetele eksportijatele
eksporditoll
1. maj maks v lõiv eksporditavate toodete v teenuste eest
2. info andmete salvestus mingi teise programmi jaoks sobivas vormingus

ekstsentrik <eksts´entrik -u 2 s> (pr excentrique < eks- + ld centrum keskpunkt < kr kentron)
1. tehn silinder v ketas, mis on võllile kinnitatud nii, et tema geomeetriline telg ei ühti pöörlemisteljega
2. tsirkuse- v estraadikoomik, ekstsentriliste numbrite esitaja
3. piltl ebaharilik, veider, pentsik isik

electus [el·ektus] (ld valitu), elekt <el`ekt elekti el`ekti 22e s> • relig valitu, isik, kes on valitud piiskopiks, kuid ei ole veel ametisse pühitsetud. Vt ka episcopus

elementaarsündmus <+ s`ündmus -e 11~9 s> (< elementaarne) • mat lihtsündmus, tõenäosusteoorias sündmus, mida ei saa lahutada teisteks sündmusteks

elinvar <elinvar -i 19 s> (pr élinvar < élasticité invariable muutumatu elastsus) • tehn raua, nikli, kroomi ja süsiniku sulam, mille elastsus temperatuuri muutumisel peaaegu ei muutu; kasut heliharkide, membraanide, kellavedrude jm valmistamiseks

elliptiline <ell´iptili|ne -se -st 12 adj> (uusld ellipticus < kr elleiptikos)
1. ellipsikujuline, vt ka ellips (3)
2. lgv väljajätteline
elliptiline galaktikaastr galaktika, milles on vähe gaasi ja tolmu ning ei leidu noori tähti
elliptiline geomeetriamat mitteeukleidiline geomeetria, milles nii järjestuse kui ka paralleelsuse aksioomid erinevad eukleidilise geomeetria omadest

emfüseem <emfüs|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr emphysēma) • med puhitus, õhu liigkogunemine elundeisse; gaaside kogunemine kudedesse, kus neid hrl ei esine
kopsuemfüseemmed kopsude suurenemine tingituna kopsusompude laienemisest ja nende vaheseinte kadumisest
nahaalune emfüseemmed õhu tungimine nahaalusesse koesse kopsu, söögitoru, liigeste vigastuste korral

emotivism <emotiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ingl emotive tundeid äratav) • fil teooria, mille järgi eetikapõhistel väidetel puudub objektiivne sisu ja neid pole võimalik teaduslikult käsitleda ning et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne; levis 1920–40ndatel Euroopas ja USA-s

epifenomen <+ fenomen -i 19 s> (< epi- + fenomen) • fil lisanähtus, kõrvalnähtus, mis kaasneb teiste nähtustega, kuid ei avalda neile mingit mõju

epistula non erubescit [ep·istula noon erub·estsit] (ld) • kiri ei punasta (Cicero), st paber kannatab kõike

estetism <estet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr esthétisme < esteet) • fil, kunst elu- ja kunstikäsitus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ja absolutiseerib esteetilisi väärtusi ning ideaale: kunst on väärtus omaette, mida ei tohi käsitada vahendina millegi muu tarvis (nt poliitika, religiooni, kasvatuse huvides)

etüülvedelik <+ vedel|`ik -iku -`ikku 25 s> (< etüül) • keem orgaaniliste ühendite mürgine segu, bensiinile lisatuna vähendab selle detonatsiooni sisepõlemismootoris; paljudes riikides enam ei kasutata

ex nihilo nihil fit [eks nihilo nihil fit] (ld) • eimillestki ei teki midagi (Lucretius)

fataaltõrge <+ tõrge t`õrke 6 s> (< fataalne) • info parandamatu tõrge, mis ei võimalda programmi täitmist jätkata

fenomenalism <fenomenal|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fil tunnetusteoreetiline õpetus, mille järgi tunnetada saab ainult fenomene; kõik objektid, nt maja, päts leiba, on tajumuste (aistingute) kogumid, mõttelised konstruktsioonid ning ei eksisteeri objektiivselt; pooldajad G. Berkeley, D. Hume jt

fermium <f`ermium -i 19~2e s> (< pn E. Fermi, Itaalia füüsik, 1901–54), tähis Fmkeem radioaktiivne keemiline element, järjenr 100; avastatud 1952. a tuumaplahvatuse saadustes; looduses ei leidu

fleet in being [fliit in bi˛ing] (ingl) • sõj tegevusvalmis laevastik, mis peale ei tungi, kuid ähvardab oma olemasoluga

floor-show [floo(r)šou] (ingl floor show „põrandaetendus“) • kabaree-etendus restoranis vm, kus ei ole lava

fluctuat nec mergitur [fluktuat nek mergitur] (ld) • õõtsub lainetel, kuid ei upu (Pariisi linna vapikiri)

foreesia <for`eesia 1 s> (< kr phorēsis kandmine) • biol väheliikuva liigi ajutine edasikandumine teise liigi isendi küljes, kusjuures kantav organism ei ole kandja parasiit. Vt ka sümforism

fotomorfogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< foto- + morfo- + genees) • biol valguse reguleerivale toimele alluvate nähtuste kogum, mis suunab taimede kasvu ja arenemist, kuid ei sõltu fotosünteesist

frigidaarium <frigid`aarium -i 19~2e s> (ld frigidarium < frigidus külm)
1. aj külma veega ruum Vana-Rooma kümblusasutustes
2. aiand külmhoone taimede jaoks, mis ei nõua talvel üle 4–6 °C sooja

fronti nulla fides (ld) • välimust ei tohi usaldada, välimus on petlik (Juvenalis)

fusioonikeel <+ k`eel keele keelte 13 s> (< fusioon), fusiivne keel (< ld fundo, perf partits fusum valama) • lgv keel, milles sõna morfoloogiliste koostisosade vahelised piirid ei ole selgesti eristatavad, nt eesti keel

füsikalism <füsikal|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fil õpetus, mille järgi kõik, mida ei ole võimalik lahendada füüsika uurimisvõtetega, on mõttetu

garantii <garant`ii 26 s> (pr garantie) • tagatis, tootja, tarnija, töövõtja vastutus üleantud asja, toote, kauba v töö kvaliteedi eest teatud aja (garantiiaja e tagatisaja) jooksul; rahasumma (garantiisumma) v materiaalsed väärtused (garantiivaru), mis panditakse tingimusel, et kui üks pooltest (garantiiandja) ei täida oma kohustusi, siis jääb tagatiseks olev summa, materjal v kaup täielikult v osaliselt teisele lepinguosalisele (garantiivõtjale)

gastrostoomia <+ st`oomia 1 s> (< gastro- + kr stoma suu, ava) • med maouurisemoodustus, operatiivne avause tegemine mao seinasse haige kunstlikuks toitmiseks (kui toit ei pääse söögitoru kaudu makku)

generosus nascitur, non fit [generoosus nastsitur noon fit] (ld) • suursuguseks sünnitakse, mitte ei saada

geštaltpsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< sks Gestalt kuju + psühholoogia) • psühh kujupsühholoogia, psühholoogiakoolkond, mis lähtub seisukohast, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, kuju e vorm, mida ei saa nagu elavat organismigi kokku panna lihtsalt osi liites; levis a-tel 1912–50

habituatsioon <habituatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl habituation < ld habituare harjutama < habitus omadus, olemisviis) • psühh kohanemine, harjumine ärritusega sedavõrd, et selle mõju enam ei tajuta

hagioskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr hagios püha + kr skopeō vaatan) • aj, arhit väike avaus keskaegse kiriku välisseinas, mis võimaldas vaadet peaaltarile ja reliikviatele ka neile, kes mingil põhjusel kirikusse ei pääsenud (nt pidalitõbised)

harmoonia <harm`oonia 1 s> (kr harmonia ühendus, kooskõla)
1. kooskõla, sobimine, üksmeel; osade meeldiv, õige suhe ühtlases tervikus; kunstiteose kõigi üksikosade ja -elementide kooskõlaline ja mõõdupärane ühtlus
2. muus kindlaid seaduspärasusi arvestav kooskõlade ehitus ja ühendamine heliteoses. Vastand disharmoonia
harmooniaõpetusmuus kooskõlaõpetus, akordide, nende suhete ja ühendamise õpetus
harmooniateooriafil teooria, mis väidab, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on jumala poolt ette ära määratud

horror (ld) • hirm, jubedus- v jälestustunne
horror vacui [horror vaku˛i] (ld) • tühjusekartus; füüs antiikaja teadlaste veendumus, et loodus ei salli tühjust (tühja ruumi) ning järelikult pole seda olemas; kunst tühja pinna vältimine maalil, joonistusel jne

hüaloplasma <+ plasma 16 s> (< kr hyalos klaas + plasma) • biol klaasplasma, looma- ja taimerakkude tsütoplasma osa, mis ei sisalda mikroskoobiga nähtavaid struktuure

hüdrostaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> • füüs hüdrostaatikasse puutuv, liikumatu vedeliku rõhul põhinev
hüdrostaatiline paradoksfüüs näiliselt vastuoluline tõsiasi, et vedeliku rõhk anuma põhjale ei sõltu anuma kujust (s.o anumas oleva vedeliku hulgast); on seletatav sellega, et rõhk vedelikes (hüdrostaatiline rõhk) kandub edasi ühtlaselt igas suunas
hüdrostaatilised kaalud pltseade vedelike ja tahkete kehade tiheduse määramiseks

hüpertrihhoos <+ trihh|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< hüper- + kr trichōsis karvakasv, karvasus) • med liigkarvasus, karvade kasvamine kehaosadel, kus neid inimesel (arvestades ka sugu ja iga) normaalselt ei ole. Vt ka hirsutism

idioadaptatsioon <+ adaptatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< idio- + adaptatsioon), allomorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< allo- + kr morphōsis kujundamine) • biol kohastumuslik muutus, mille tagajärjel ei suurene ega vähene organismide elutegevuse energia ega muutu oluliselt nende organiseerituse tase

idioom <idi|`oom -oomi -`oomi 22e s> (kr idiōmā iseärasus, omapära) • lgv liik fraseologisme, tähenduslikult kokkusulanud liikmetega, sõna-sõnalt teise keelde mittetõlgitav püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast, nt silmas pidama, kuidas käsi käib?

ignoramus et ignorabimus [ignoraamus et ignoraabimus] (ld) • meie ei tea (seda) ega saagi teadma (Saksa füsioloogi E. Du Bois-Reymondi lause loodusteadusliku tunnetuse piiratuse kohta)

ignorantia legis neminem excusat [ignor·antsia leegis neeminem ekskuusat] (ld) • jur, aj seaduse mittetundmine ei vabanda kedagi (Rooma õiguse põhimõtteid)

ignoti nulla cupido [ignooti nulla kupiido] (ld) • tundmatut ei osata ihaldada (Ovidius)

iileus <`iileus -e 11 s> (< kr eileos sooltekeerd) • med soolesulgus, soole valendiku sulgumine, nii et soolesisaldis ei pääse enam edasi

illiteraat <illiter|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld illiteratus harimatu < il- + littera (kirja)täht)
1. akadeemilise hariduseta isik
2. lgv vilet, korinat, ohet, nuukset vm väljendav ebaselge häälik, mida ei saa edasi anda tähtede varal

immuniteet <immunit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< ld immunitas eesõigus, millestki vaba olek)
1. aj keskajal teatud maa-alal mitme riigivõimufunktsiooni (kohtumõistmise, maksude kogumise jm) annetamine feodaalile ühes tema vabastamisega mõningaist riiklikest kohustustest (nt maksude maksmisest)
2. jur esindusorgani (nt parlamendi) saadiku eriseisund: isikupuutumatus v vabastatus mõningatele seadustele allumisest (nt teda ei tohi esindusorgani nõusolekuta arreteerida ega vastutusele võtta)
3. med immuunsus
riigi immuniteetjur rahvusvahelisel tavaõigusel põhinev riigi õigus mitte alluda teise riigi õigusemõistmisele

imprimatur [imprimaatur] (ld), lüh imp., impr. trük
1. trükitagu, võib trükkida; pärast korrektuuri autori, toimetaja vm antav trükiluba; tsensori trükiluba
2. relig katoliku kiriku ametlik kinnitus, et teos ei ole vastuolus kiriku õpetusega

indemniteet <indemnit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld indemnitas karistamatus, puutumatus < indemnis kahjustamata < in- + damnum kahju)
1. kahjutasu; karistamatus
2. pol ministri vabastamine vastutusest erakordsete asjaolude sunnil sooritatud konstitutsioonirikkumise eest (nt Suurbritannias teostatakse parlamendiaktiga)
3. jur riigiõiguse põhimõte, mille kohaselt parlamendi liige ei kanna distsiplinaar- ega kriminaalvastutust parlamendis tehtud avalduste, väljenduste jm eest; õiguserikkumisest tekkinud kahju hüvitamine

indiferentne <indifer`ent|ne -se 2 adj> (ld indifferens)
1. ükskõikne, loid; olemuselt v omadustelt neutraalne, ei halb ega hea
2. keem mittereageeriv
3. med mõjutu, toimetu

inertgaas <+ g`aas gaasi g`aasi 22e s> (< inertne + gaas1) • keem väärisgaas (heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon, radoon), mis normaaltingimustel ei moodusta keemilisi ühendeid

inerts <in`erts inertsi in`ertsi 22e s> (< ld inertia loidus) • füüs keha omadus säilitada oma ühtlast sirgjoonelist liikumist v paigalseisu, kuni mõni jõud seda olekut ei muuda, vt ka inertne; piltl harjumus, rutiin
inertsimomentfüüs suurus, mis iseloomustab massi jaotust kehas ja on pöörleva keha inertsi mõõt

infraheli <+ heli 17 s> (< infra-) • füüs heli, mille sagedus on alla 16 hertsi; ei ole kuuldav, kuid suure amplituudi korral tekitab kõrvas valuaistingu; infrahelisid põhjustavad atmosfääriprotsessid (tuul, äike), maavärinad, masinate vibratsioon, liiklus jms

innovatsioon <innovatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld innovatio < in- + novus uus) • uuendus, mingi teadusliku, tehnilise v organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine; etn mingis kultuuris leviv uus nähtus (arusaam, komme, ese), mis ei tulene vahetult selle kultuuri arengust

intensionaalne kontekst (< intensioon + kontekst) • loog lause, milles samatähenduslikke sõnu v väljendeid ei saa vahetada ilma lause tõeväärtust muutmata. Vastand ekstensionaalne kontekst

interpretaator <interpret`aator -i 2e s> (< ld interpretator seletaja) • info teatav arvutiprogramm, mis käivitab programmikoodi, mis ei ole masinkoodi kompileeritud. Vt ka kompilaator

intransitiiv <intransit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> , intransitiivne verb (< in- + transitiivne) • lgv sihitu pöördsõna, millel hrl ei ole sihitist, nt surema, langema. Vt ka transitiiv

intron <`intron -i 2e s> (< intra-) • biol nukleotiidijärjestus, mis ei edasta geneetilist informatsiooni, mittekodeeriv lõik päristuumsete organismide geenides

intsest <ints|`est -esti -`esti 22e s> (< ld incestum kõlvatus) • verepilastus, suguline vahekord lähedaste sugulaste vahel, kes seaduse vm ühiskonnareeglite järgi ei tohi abielluda

invidia festos dies non agit [inv·idia festos di˛es noon agit] (ld) • kadedus ei pea pühi

in vino veritas [in viino veeritas] (ld) • veinis on tõde, st joobnu ei varja tõtt (v oma arvamust)

irratsionaalarv <+ `arv arvu `arvu 22e s> (< ir- + ratsionaalarv) • mat reaalarv, mis ei ole ratsionaalarv; avaldub lõpmatu mitteperioodilise kümnendmurruna, nt √2, π. Vt ka pii

irratsionalism <irratsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< irratsionaalne) fil
1. seisukoht, mille järgi inimmõistus (ratio) üksi ei ole võimeline maailma adekvaatselt tunnetama
2. arusaam, et inimene ei ole oma olemuselt ratsionaalne olend, et temas valitsevad varjatud jõud, nt alateadvuse impulsid
3. seisukoht, et maailma olemus ei ole ratsionaalne, et maailmas valitsevad seletamatud jõud

irregulaarvägi <+ vägi v`äe väge v`äkke 21 s> (< ir- + regulaarvägi) • sõj iseseisvalt tegutsev relvastatud sõjaline jõud (üksikisikud või grupid), mis ei kuulu regulaarväe, politsei- või muude riigi sisejulgeoleku jõudude koosseisu; ka sissi-, gerilja-, v partisanivägi. Vt ka regulaarvägi

kaltsifoob <+ f`oob foobi f`oobi 22e s> (< ld calx lubi + -foob) • biol lubjarikast keskkonda vältiv organism, tavaliselt taim, mis ei kasva lubjarikkas mullas

kamikaze [kamikadze] (jpn „jumalik tuul“ < kami + kaze tuul)
1. aj pärimuse järgi taifuun, mis 1274. ja 1281. a hävitas mongolite sõjaväe ja laevastiku, misjärel mongolid enam kunagi Jaapanit ei rünnanud
2. aj, sõj surmalendur (Jaapani lennuväes a-tel 1944–45 tegutsenud lendurid, kes lõhkeainelastis lennukiga rammisid vastase sihtmärke, teades, et hukkuvad koos lennukiga)
3. piltl külmavereline enesehävitaja

kamuflett <kamufl|`ett -eti -`etti 22e s> (vn камуфлет < pr camouflet) • katelplahvatus, mürsu, miini v lõhkelaengu maa-alune plahvatus, mille purustav toime ei ulatu maapinnani

kašš <k`ašš kaši k`ašši 22e s> (< pr cacher peitma) • kašimäng, mõnes kaardimängus esinev kahimäng (ei tohi võtta tihisid)

keemiline <keemili|ne -se -st 12 adj> • keemiasse puutuv, keemia-
keemiline analüüskeemilise koostise kindlakstegemine
keemiline elementliit- v lihtaine koostisosa, mis ei ole ühegi keemilise menetlusega lagundatav
keemiline füüsikakeemia ja füüsika piiriteadus, mille eesmärk on aine ehituse ja muundumiste selgitamine füüsika teoreetiliste ja eksperimentaalsete meetodite abil
keemiline kineetikafüüsikalise keemia haru, mis käsitleb keemiliste reaktsioonide kiirust ja kulgu
keemiline küberneetikaküberneetika meetodite rakendamine keemilis-tehnoloogiliste süsteemide juhtimisel
keemiline reaktsioonaine muundumine koostiselt v struktuurilt teiseks aineks
keemiline valemkeemiavalem, keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis, millega märgitakse keemilise ühendi kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist
keemiline ühendkahe v enama elemendi aatomitest koosnev keemiliselt individuaalne aine (liitaine)

kleistogaamia <+ g`aamia 1 s> (< kr kleistos suletud + -gaamia) • bot umbsigisus, kahesugulise õie vaegareng, mille korral õis ei avane ja toimub iseviljastumine

kloot <kl`oot kloodi kl`ooti 22e s> (ingl cloth riie) • trük raamatukaante pealispinnamaterjal, mida on töödeldud nii, et liim ei tungi sellest läbi

kommensalism <kommensal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kommensaalid) • biol kahe eri liiki kuuluva organismi kooselu, mis on kasulik ühele osalisele, kuid ei ole ka teisele kahjulik. Vt ka amensalism

konsonant <konson|`ant -andi -`anti 22e s> (ld (littera) consonans) • lgv kaashäälik, häälik, mille moodustumisel õhuvool kõnetraktis takistub: tekib ahtus v sulg v õhk ei pääse liikuma suu keskelt; tavaliselt ei moodusta konsonant silpi. Vt ka sonant, vokaal
konsonantkirilgv ainult kaashäälikuid märkiv, nt araabia kiri

konstruktivism <konstruktiv|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. kunst 1920ndatel Venemaal tekkinud suund pms arhitektuuris ja skulptuuris, mis eelistas lihtsaid geomeetrilisi vorme
2. kirj, muus suundumus, mis kajastas tehnikavaimustust ning taotles väljendusvahendite lakoonilisust ja vormide geomeetrilist lihtsust
3. fil seisukoht, mille järgi inimteadmine on inimmõistuse konstruktiivse tegevuse tulemus: inimmõistus ei omanda passiivselt teadmisi, vaid konstrueerib neid
4. mat seisukoht, mille järgi matemaatiline objekt peab olema defineeritav efektiivse meetodi kaudu, kuidas seda objekti mõtteliselt konstrueerida

konsumerism <konsumer|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl consumerism < ld consumere (lõpuni) ära tarvitama) maj
1. tarbijaõiguslus, tarbijate ühiskondlik liikumine; taotleb tarbijaõiguste suurendamist võitluses tugevneva inflatsiooni ja agressiivse turundusega
2. vajaduste loomisele ja rahuldamisele rajatud subkultuur, kus ei tarbita vajaduse tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast; konsumerism on levinud elanikkonna rikkuse suurenemise ja reklaamitööstuse arengu tõttu

kontraarne <kontr`aar|ne -se 2 adj> (ld contrarius vastas asuv) • vastupidine
kontraarsed mõisted plloog sama soomõiste äärmised liigimõisted, nt „must – valge“
kontraarsed otsustused plloog vastupidised otsustused, mis ei saa mõlemad korraga õiged olla, küll aga võivad olla mõlemad väärad

kontraindikatsioon <+ indikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kontra- + indikatsioon) • med vastunäidustus, asjaolu, mis ei luba antud juhul teatavaid, muidu selle haiguse korral kasutatavaid ravimeid v ravivõtteid rakendada

konventsionalism <konventsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl conventionalism) • konventsionaalsus, konventsioonidest kinnipidamine, tavapärasus; fil käsitus, mille järgi ühegi teadusliku teooria puhul ei saa tõestada ei selle tõesust ega ekslikkust; peab teaduslikke mõisteid ja teooriaid vaid tinglikeks kokkulepeteks, konventsioonideks

krominants <kromin|`ants -antsi -`antsi 22e s> (ingl chrominance < kr chrōma värvus + luminants) • füüs värvsus, värviaistingu element, mille määrab seda esilekutsuva kiirguse suhteline spektraaljaotus, ei sõltu kiirguse intensiivsusest. Vt ka luminants

kroom <kr`oom kroomi kr`oomi 22e s> (pr chrome < kr chrōma värvus), tähis Crkeem keemiline element, järjenr 24, aatomm 52; väga kõva sinaka helgiga hõbevalge metall, ei oksüdeeru õhus ega vees; kasut teiste metallide pinna katmiseks, s.o kroomimiseks, legeerimiseks, sulamite (kromansiil, kromell, nikroom jt) koostisosana jm

krüptogaam <+ g`aam gaami g`aami 22e s> (< krüpto- + kr gamos abielu) • bot eostaim, õieta taim, mis ei moodusta seemneid, vaid paljuneb eoste abil. Vt ka fanerogaam

krüptorhism <krüptorh|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< krüpto- + kr orchis munand) • med peitmunandlus, kaasasündinud väärareng, kus üks v kumbki munand ei asu munandikotis, vaid kõhuõõnes v kubemekanalis

lakuun <lak|`uun -uuni -`uuni 22e s> (ld lacuna süvend) • lünk, tühik; laugas; anat mingi elundi (nt kurgumandli) pindmine süvend; pol vahelejätt v teema, mida ei hõlma rahvusvaheline õigus v teooria

le roi règne et ne gouverne pas [löru·a renj enöguv·ernəpa] (pr) • kuningas valitseb, kuid tal ei ole võimu (põhiseadusliku monarhia põhimõte)

le tiers état [lötj·erzet·a] (pr) • aj kolmas seisus (enne suurt Prantsuse revolutsiooni need, kes ei kuulunud aadel- ega vaimulikkonda)

leviraat <levir|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld levir mehevend) • etn paljudele rahvastele omane tava, mille järgi abielumehe surma puhul peab tema vend v mõni teine meessoost lähisugulane abielluma lesega, kui sel ei ole lapsi; leviraatabielust sündinud esimene poeg loetakse surnu pojaks ning pärijaks

liesoon <lies|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr liaison seostus, side) • lgv kahe sõna vahepausita hääldamise puhul eelsõna hääldumatu lõppkonsonandi liitmine järgsõna algusvokaaliga, nt prantsuse keeles mes amis [mezamii] ’mu sõbrad’; eesti keeles ei ole hääldub [eijole]

liising <liising -u 2 s> (ingl leasing rentimine, üürimine) • maj üürimisvahendus v üürimismüük, varade üürile v rendile andmine mitmesuguste lisatingimustega; kasutusliisingu puhul ei näe liisinguleping ette liisitava vara väljaostu; kapitaliliisingu e üürimismüügi puhul läheb liisingutähtaja lõpus vara omandiõigus liisinguvõtjale
liisingulaenmaj laen, mille korral pank ostab mingi vara (nt auto) ja liisib selle kliendile renditasu eest välja

limitter <lim`it|ter -teri ~ -ri 2e s> (ingl limiter) • tehn piirik, seade, mis ei lase signaali tasemel tõusta üle etteantud piiri, kasut helisalvestuses ja ringhäälingus

lipiidid pl <lip|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr lipos rasv)
1. biol üldnimetus rasvadele, õlidele, vahadele jt taolistele ainetele organismis
2. keem loomsetes rasvades ja taimeõlides sisalduvad estrid, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Vt ka lipoidid

litterae non erubescunt [littere noon erub·eskunt] (ld) • kiri ei punasta, st paber kannatab kõike

livermoorium <liverm`oorium -i 19~2e s> (pn, USA Livermore'i järgi, kus livermoorium esimest korda sünteesiti) • keem kunstlik keemiline element, järjenr 116, livermooriumi looduses ei leidu, kõik tema isotoobid on ebastabiilsed, tähis Lv

lupus non mordet lupum [lupus noon mordet lupum] (ld) • hunt hunti ei murra

maiden horse [meid(ə)n hoo(r)ss] (ingl neitsihobune) • sport hobune, kes ei ole veel (võidujooksul) võitnud ühtki auhinda

maieutika <mai´eutika 1 s> (kr maieutike (technē) ämmaemandakunst) • fil Vana-Kreeka filosoofi Sokratese õpetuses vestluse juhtimise ja inimese hinges leiduvate teadmiste avastamise kunst, dialektilise arutluse suunamine küsimuste abil, et välja tuua inimeses endas peituvad tõed, mida too iseseisvalt ei suudaks välja tuua (nn ämmaemanda meetod)

male iure nostro uti non debemus [male juure nostro uuti noon debeemus] (ld) • me ei tohi oma õigust halvasti v kurjasti kasutada

malitiis non est indulgendum [malitsi˛is noon est indulg·endum] (ld) • nurjatusi ei või andestada

matt2 <m`att mati m`atti 22e s> (ar māta tema suri) • sport otsustav lõpp malemängus, kus kuningale on kuulutatud tuli ("šahh") ja teda ei ole võimalik enam kaitsta

mediaal <medi|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld medialis keskmine < ld medius)
1. geogr jõe bentaali sügavusvöönd: sügavamad alad, kus valgus on nii nõrk, et põhjataimestikku ei ole
2. lgv mõnes indoeuroopa keeles esinev pöördsõna kolmas tegumood (aktiivi ja passiivi kõrval), mis väljendab subjekti isiklikku huvitumist tegevusest

medicus medicum non sanat [medikus medikum noon saanat] (ld) • üks arst teist arsti terveks ei tee

methemoglobiin <+ hemoglob|`iin -iini -`iini 22e s> (< meta- + hemoglobiin) • biol pruunikas verevärvnik, hemoglobiini ja hapniku väga püsiv ühend; normaalsetes tingimustes methemoglobiini veres ei leidu, kuid seda võib tekkida mürgistuste puhul

mikrokeemia <+ k`eemia 1 s> (< mikro- + keemia) • keemia valdkond, kus töötatakse ainekogustega, mille mass ei ületa 1 mg

mimees <mim|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr mimēsis jäljendamine)
1. med ühe haiguse simulatsioon teise haiguse poolt sarnaste sümptomite kokkulangemise tõttu
2. biol mimetism, kaitsekohastumus, seisneb sarnastumises esemega, mis ei paku vaenlastele huvi (nt kiviga, kuivanud lehega, väljaheitega), vt ka mimikri
3. kunst, fil mimesis

miss <m`iss missi m`issi 22e s> (ingl)
1. preili, neiu; inglise keelt kõnelevates maades viisakustiitel vallalise naise poole pöördumiseks või juhul, kui ei soovita rõhutada naise perekonnaseisu, lüh Ms
2. missivõistluste võitja, iluduskuninganna (nt miss Estonia)

molokaan <molok|`aan -aani -`aani 22e s> (vn молоканин < молоко piim, ilmselt õigeusklike antud nimetus, viitab sellele, et jõid paastuajal piima, st ei paastunud õigesti) • relig XVIII s lõpus tekkinud Vene usuliikumise osaline

monoom <mon|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< mono- + binoom) • mat üksliige, algebraline avaldis, milles viimane tehe pole liitmine ega lahutamine v milles ei esine liitmis- ega lahutamistehet

mopeed <mop|`eed -eedi -`eedi 22e s> (sks Moped < Mo(tor)ped(alfahrzeug) mootorpedaalsõiduk) • tehn väike kahe-, kolme-, erandjuhul neljarattaline mootorsõiduk, mille töömaht sisepõlemismootori korral on kuni 50 cm3. Vt ka mootorratas
minimopeedtehn pisimopeed, mopeedist väiksema võimsusega sõiduk; ei loeta mootorsõidukiks

morganaatiline abielu (keskld morganatica < vanaülemsks morgangeba hommikukink) • aj seisusvastane abielu (hrl valitsejasuguvõsa liikme abielu kohta); madalamast seisusest abielupoolel (hrl naisel) ei olnud sel juhul õigust saada teise abielupoole seisuslikke eesõigusi ega varandust ja lastel oli seisuselt madalama abielupoole sotsiaalne staatus

mortui non mordent [mortu˛i noon mordent] (ld) • surnud ei hammusta (st ei tee enam halba)

moskoovium <mosk`oovium -i 19~2e s> (pn, Moskva lähedal asuva Dubna tuumauuringute keskuse järgi, kus moskoovium esimest korda sünteesiti) • keem kunstlik keemiline element, järjenr 115; varasem nimetus ununpentium, moskooviumi looduses ei leidu, kõik tema isotoobid on ebastabiilsed, tähis Mc

multifailedastus <+ edastus -e 11 s> (< multi- + fail) • info mitme faili edastus vaheldumisi, et väikesed failid ei peaks ootama mõne suure töö lõppu

natura abhorret vacuum [natuura abh·orret vaku˛um] (ld) • loodus ei salli tühjust

natura non facit saltus [natuura noon fatsit saltus] (ld) • loodus ei tee hüppeid (st areng on pidev)

ne bis in idem [nee bis in idem] (ld) • mitte kaks korda samas asjas; jur põhimõte, et ühe teo eest ei saa kaks korda karistada

nec amor nec tussis celatur [nek amor nek tussis tselaatur] (ld) • armastust ega köha ei saa varjata

necessitas non habet legem [nets·essitas noon habet leegem] (ld) • hädavajadus ei tunnista seadust

nemo [neemo] (ld) • ei keegi

neogrammatik <+ gramm´atik -u 2 s> (< neo- + grammatik), noorgrammatik <+ gramm´atik -u 2 s> (sks Junggrammatiker) • lgv pms Saksamaal XIX s lõpus ja XX s alguses levinud noorgrammatilise keeleteaduskoolkonna esindaja; uuriti keeltes toimunud häälikulisi muutusi; sealjuures väideti, et need muutused toimuvad range mehaanilise seaduspärasusega, mis ei luba mingeid erandeid

nescit vox missa reverti [nestsit voks missa rev·erti] (ld) • öeldud sõna ei tunne tagasiteed, öeldut ei saa tagasi võtta (Horatius)

nestoriaanlus <nestori`aanlus -e 11~9 s> (< pn Nestorios, Konstantinoopoli patriarh, u 386 – u 451) • relig V s kristlik usulahk, mis õpetas, et Jumal ei olevat sündinud inimesena, vaid ühines juba sündinud inimesega

neutraalne <neutr`aal|ne -se 2 adj> (keskld neutralis < neuter ei kumbki)
1. erapooletu, mitte kellegi poolt v vastu; iseloomulike omaduste v tunnusteta, teatavate vastandlike omaduste v tunnusteta; mittetoimiv
2. keem happe ja aluse omadusteta
3. füüs elektrilaenguta
neutraalne vööndpol neutraalala, erapooletu maariba, riikide kokkuleppel loodud piiriäärne maa-ala, kus kumbki riik ei tohi pidada sõjaväge

neutrofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< ld neuter ei kumbki + -fiil) • med, keem ühtviisi hästi happeliste ja aluseliste värvainetega värvuv (teatud koeosade ja rakkude kohta)

neutron <n`eutron -i 2e s> (ingl neutron < ld neuter ei kumbki) • füüs aatomituuma koostisse kuuluv elektriliselt neutraalne elementaarosake, mille mass on suuruselt lähedane prootoni massile
neutronipommsõj tuumaenergial põhinev suuri kiirguskahjustusi tekitav massihävitusrelv

neutrum <n`eutrum -i 2e s> (ld ei kumbki), lüh nlgv kesksugu, sookategooria sõnade jaoks, mis pole ei mees- ega naissoost; kesksoost sõna

never say never [nevə sei nevə] (ingl) • ära iial ütle: „Ei iial!“

nihil (ld) • ei miski, ei midagi

nihilism <nihil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld nihil ei miski, ei midagi) • täielik skeptitsism; üldtunnustatud normide, väärtuste, põhimõtete ja seaduste mittetunnustamine

nihil semper floret [nihil semper flooret] (ld) • miski ei õitse alati (v igavesti)

nihoonium <nih`oonium -i 19~2e s> (< pn, Jaapani Nishina teaduskeskuse järgi, kus nihoonium esimest korda sünteesiti) • keem kunstlik keemiline element, järjenumber 113, aatomm 286, looduses ei leidu, kõik tema isotoobid on ebastabiilsed, tähis Nh

nil admirari [niil admiraari] (ld) • (ei tule) mitte millegi üle imestada v mitte midagi imetleda (Horatius)

nil novi sub sole [niil novi sub soole] (ld) • ei ole midagi uut päikese all (piibli järgi)

nokaut <nok|`aut -audi -`auti 22e s> (ingl knock-out väljalöömine) • sport võitlusaladel (nagu poks jt) löök, mis teeb vastase võitlusvõimetuks; kui ta kümneni loendatud ajavahemiku jooksul ei ole suuteline võistlust jätkama, saab lööja nn puhta võidu. Vt ka nokdaun

no man’s land [nõu mänz länd] (ingl) • eikellegimaa, asustamata maa-ala, mida ükski riik ei ole võtnud oma haldusse; sõj rinnetevaheline ala

non- (< ld non ei, mitte) • mitte-, ilma

non licet [noon litset] (ld) • pole lubatud, ei või. Vastand licet

non liquet [noon likvet] (ld) • ei ole selge; jur süütõendite puudumisel tehtud õigeksmõistev otsus

non olet [noon olet] (ld) • (raha) ei haise

non possumus [noon possumus] (ld) • (me) ei või, st keeldume kategooriliselt

noviaal <novi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld novus uus) • lgv Taani keeleteadlase Otto Jesperseni 1928. a loodud rahvusvaheline tehiskeel, mille sõnavara põhineb romaani ja germaani keeltel; ei leidnud praktilist kasutamist

null <n`ull nulli n`ulli 22e num, s> (< ld nullus ei miski, ei ükski)
1. mat 0, number, mis positsioonilises arvusüsteemis märgib mingi järgu ühikute puudumist
2. mat arv, mis liitmisel mis tahes arvuga ei muuda selle väärtust
3. mat nullpunkt mõõteskaalal
4. info tühimärk


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur