[VSL] Dictionary of Foreign words

amfiteater <+ t`eat|er -ri 2e s> (kr amphitheatron) arhit
1. Vana-Kreeka teatris poolringina küngaste nõlvakuil asetsenud istmeread vaatajaile
2. Vana-Roomas ülalt katmata ümmargune v elliptiline ehitis gladiaatorite ja loomade võitluste korraldamiseks, koosnes areenist ja seda ümbritsevaist trepistikuna tõusvaist istmeridadest vaatajaile
3. nüüdisaegseis teatreis, tsirkustes, kontserdisaalides jm istmeread (hrl trepistikuna) parteri taga

antiseismiline <+ seismili|ne -se -st 12 adj> (< anti- + seismiline) • eh maavärinatele vastupidav, nt ehitis

belvedere [belvedeere] (it < bel ilus + vedere vaatama) • arhit kerge tornikujuline ehitis v paviljon kaunil ja avaravaatelisel kohal; puhkeloss

dansker <d`ansker -i 2e s> (sks Dansker) • aj, eh keskaja linnuse müüri välisküljelt eenduv väike nelinurkne ehitis, mis võimaldas külgsuunalist kaitset (kasutati ka käimlana)

depoo <dep`oo 26i s> (pr dépôt)
1. eh ehitis raudteeveeremi, trammide, trollide v tuletõrjetehnika hoidmiseks ja remontimiseks
2. med talletus, süstimise varal naha all v lihastes ravimivaru moodustamine, et ravim toimiks pikemat aega; depooravimid on pikaaegse toimega ravimid
depooleid • arheol peitleid, maasse kaevatud v muul viisil peidetud muinasaegsete esemete leid
depooveksel • maj mingi kohustuse tagatiseks antud veksel
veredepood pl • füsiol verevarulad, inimesel ja loomadel elundid (põrn, maks, nahk), kus võib säilida teatud hulk verd, mis on üldisest vereringest välja lülitatud

dodekastüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (< kr dōdeka kaksteist + stylos sammas) • arhit ehitis, mille fassaadi kaunistab reastikku kaksteist sammast

elementmaja <+ maja m`ajja 17u s> • eh ehitis, mille karkass koosneb seinaelementidest, milles on juba nii uksed kui aknad

estakaad <estak|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr estacade) • tehn sillataoline ehitis tee, torujuhtme vm üleviimiseks hõivatud maa-alast, liikluse hõlbustamiseks, laadimistöödeks kõrguses vm otstarbeks; vaisild laevade jaoks

galerii <galer`ii 26 s> (pr galerie < keskld galeria < galilaea kloostrikiriku portikus < pn Galilea, piirkond Lähis-Idas)
1. arhit pikk kitsas, hrl ühepoolse valgustusega ruum hoones; sammaskäik v rõdu hoone sise- v välisküljel
2. kunst ruum v ehitis kunsti-, eriti maalikogu jaoks (maaligalerii)
3. piltl pikk rida, rodu (nt tüüpide galerii)
galeriimets • bot igihaljas v heitlehine ribamets troopiliste rohtlate ja poolkõrbete jõeorgudes

garaaž <gar|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr garage < garer parkima) • ehitis v ruum mootorsõidukite hoidmiseks, hooldamiseks ja jooksevremondiks

heptastüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (< hepta- + kr stylos sammas) • arhit 7 sambaga portikus; 7-sambalise portikusega antiiktempel v klassitsistlik ehitis

karkassehitis <+ ehitis -e 11 s> (< karkass) • eh ehitis, mille põhikandetarindi moodustab omavahel ühendatud püstvarrastest (postidest) ja rõhtvarrastest (riividest) koosnev ühe- v mitmelööviline karkass

koloss <kol|`oss -ossi -`ossi 22e s> (kr kolossos hiiglaslik kuju) • hiiglasuur ese, ehitis, olend, jumala v valitseja raidkuju vms

oktastüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (kr oktastylos kaheksasambaline < okta- + stylos sammas) • arhit kaheksasambalise portikusega antiiktempel v klassitsistlik ehitis

oktogoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (kr oktagōnon < okto- + gōnia nurk) • mat kaheksanurk; arhit kaheksanurkse põhiplaaniga ehitis (sageli haua- ja ristimiskabelid)

paviljon <paviljon -i 19 s> (pr pavillon < ld papilio liblikas, telk)
1. arhit ümara v hulknurkse põhiplaaniga kerge ehitis aias v pargis
2. kerge tarindusega, hrl ajutine ehitis näituseväljakul väljapanekute jaoks
3. film eriseadmetega varustatud hoone filmivõtete tegemiseks (võttepaviljon) v helisalvestamiseks (helipaviljon)
4. suure hoone ehituskompleksi suhteliselt iseseisev eenduv osa

ramp <r`amp rambi r`ampi 22e s> (pr rampe, ingl ramp)
1. teater lavapõranda eesserv, mis varjab pealtvaatajate eest lava valgustavaid lampe; ka nende valgustite süsteem
2. tehn kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt mitmekorruselistes garaažides; liiklemist võimaldava kallakuga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos)
3. mer allalastav sild liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi
4. sport rulakauss, kallaku v kumera pinnaga rajatis rula-, jalgratta-, rulluisu- vms trikkide harjutamiseks ja esitamiseks

rostvärk <r`ostv|`ärk -ärgi -`ärki 22e s> (sks Rostwerk < Rost rest + Werk ehitis) • eh parvalus, rõhtpalkidest alus, millele on rajatud ehitise vundament; palkidest v raudbetoonist tarind, mis jaotab ehitise raskuse pinnasesse süvistatud vaiadele

rotund <rot|`und -undi -`undi 22e s> (< ld rotundus ümmargune)
1. arhit, aiand ringikujulise põhiplaaniga võlvitud ehitis v ruum; kasut ka pargikujunduses
2. tekst naiste karusnahkse v vateeritud voodriga käisteta talvemantel, mida kanti XIX s ja XX s 1. poolel

skenee <sken`ee 26i s> (kr skēnē telk) • aj Vana-Kreeka teatris orkestra taga olev ehitis (ühtlasi näitlejate riietusruum, rekvisiidiruum jm), kust ilmusid näitlejad

tetrastüül <+ st`üül stüüli st`üüli 22e s> (< tetra- + kr stylos sammas) • arhit neljasambalise portikusega antiiktempel v klassitsistlik ehitis

traavers <traavers -i 2e s> (pr travers, traverse < ld transversum ristisuund; risti, põiki)
1. tehn risttala v -varb, põikpuu; kahe rööbiti liikuva masinaosa omavaheline ühendustükk; pikkade ja õhukeseseinaliste ehitustarindite tõstmise seade
2. mer laeva kursiga e laeva pikiteljega ristuv suund; tammikujuline ehitis kalda kaitseks uhtumise vastu
3. sõj kindlustuse kaitsevalli seesmine osa, mis kaitseb väljapääsu; kaevikuis kaevikujoonele täisnurgi kulgev kaitsevall, mis takistab kaeviku otsetulistamist külgedelt
4. sport alpinismis põiktõus, küljetsi mäkketõus, liikumine horisontaalselt piki kaljuseina v mäeahelikku
5. muus põiki puhutav barokkflööt

tribüün <trib|`üün -üüni -`üüni 22e s> (pr tribune < ld tribunal poodium) • astmetena tõusvate istmeridadega ehitis pealtvaatajate tarvis, nt staadionil; kõrgend paraadi vastuvõtjaile; kõnelava, poodium; piltl esinemis- v avaldamiskoht (koosolek, ajakirjandus jm)

tsentraal <tsentr|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld centralis keskne < tsentrum) • keskus, keskkoht
tsentraalehitis • arhit ühe keskse püstteljega sümmeetriline ringi-, ellipsi- v korrapärase hulknurga kujulise põhiplaaniga ehitis, mida hrl katab kuppel; ehitati pms renessansi- ja barokiajal

tsikuraat <tsikur|`aat -aadi -`aati 22e s> (akadi ziqqurratu) • astmiktorn, püramiidjas astmeline ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel; tsikuraat on üks maailmasamba sümboleid; tsikuraate püstitati juba 3000 a eKr

tsitadell <tsitad|`ell -elli -`elli 22e s> (pr citadelle < it dem citadella väike linn < città linn)
1. südakindlus, kindluse enim kaitstud keskosa
2. arhit vanaaegse linna v lossi sees asuv kindluse tüüpi ehitis
3. mer sõjalaevas eriliselt tugevdatud ruum, kus paiknevad laeva tähtsaimad seadmed
4. piltl kindel varjupaik

vundament <vundam|`ent -endi -`enti 22e s> (ld fundamentum) • eh ehitise (ka seadme) alumine osa, millega ehitis toetub alusele (pinnasele, kivimile); piltl alus, põhi