[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit

anorgaaniline <+ orgaanili|ne -se -st 12 adj> (< an- + orgaaniline) • elutu loodusega seotud, elutu, vastand orgaaniline
anorgaaniline aineaine, mis ei pärine taime- ega loomariigist (mineraalid, vesi jne)
anorgaaniline keemiakeemia haru, mis käsitleb keemilisi elemente, lihtaineid ja ühendeid (v.a süsinikuühendid)

arianism <arian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Areios, Aleksandria teoloog, u 250/260–336) • aj usuvool IV–VII s, väitis, et Kristus pole olemuselt jumalik ega igavene

autointoksikatsioon <+ intoksikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< auto- + intoksikatsioon) • med isemürgistus, mürgistus ainetega, mis tekivad kehas ega saa kusepeetuse, kõhukinnisuse vms pärast erituda

bibliotaaf <bibliot|`aaf -aafi -`aafi 22e s> (< biblio- + kr taphos haud) • raamatukogu omanik, kes oma raamatuid ise ei kasuta ega laenuta teistele

disjunktiivne <disjunkt`iiv|ne -se 2 adj> (ld disiunctivus < disiungere eraldama) • eraldav, jaotav, liigitav, (teineteist) välistav
disjunktiivne otsustusloog otsustus, mille predikaadiks (2) on teineteist eitavad mõisted, nt see raha on kas õige või vale
disjunktiivsed konjunktsioonid pllgv eraldavad sidesõnad, nt või, ehk, ei, ega

idioadaptatsioon <+ adaptatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< idio- + adaptatsioon), allomorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< allo- + kr morphōsis kujundamine) • biol kohastumuslik muutus, mille tagajärjel ei suurene ega vähene organismide elutegevuse energia ega muutu oluliselt nende organiseerituse tase

ignoramus et ignorabimus [ignoraamus et ignoraabimus] (ld) • meie ei tea (seda) ega saagi teadma (Saksa füsioloogi E. Du Bois-Reymondi lause loodusteadusliku tunnetuse piiratuse kohta)

immuniteet <immunit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< ld immunitas eesõigus, millestki vaba olek)
1. aj keskajal teatud maa-alal mitme riigivõimufunktsiooni (kohtumõistmise, maksude kogumise jm) annetamine feodaalile ühes tema vabastamisega mõningaist riiklikest kohustustest (nt maksude maksmisest)
2. jur esindusorgani (nt parlamendi) saadiku eriseisund: isikupuutumatus v vabastatus mõningatele seadustele allumisest (nt teda ei tohi esindusorgani nõusolekuta arreteerida ega vastutusele võtta)
3. med immuunsus
riigi immuniteetjur rahvusvahelisel tavaõigusel põhinev riigi õigus mitte alluda teise riigi õigusemõistmisele

indemniteet <indemnit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld indemnitas karistamatus, puutumatus < indemnis kahjustamata < in- + damnum kahju)
1. kahjutasu; karistamatus
2. pol ministri vabastamine vastutusest erakordsete asjaolude sunnil sooritatud konstitutsioonirikkumise eest (nt Suurbritannias teostatakse parlamendiaktiga)
3. jur riigiõiguse põhimõte, mille kohaselt parlamendi liige ei kanna distsiplinaar- ega kriminaalvastutust parlamendis tehtud avalduste, väljenduste jm eest; õiguserikkumisest tekkinud kahju hüvitamine

indiferentne <indifer`ent|ne -se 2 adj> (ld indifferens)
1. ükskõikne, loid; olemuselt v omadustelt neutraalne, ei halb ega hea
2. keem mittereageeriv
3. med mõjutu, toimetu

konventsionalism <konventsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl conventionalism) • konventsionaalsus, konventsioonidest kinnipidamine, tavapärasus; fil käsitus, mille järgi ühegi teadusliku teooria puhul ei saa tõestada ei selle tõesust ega ekslikkust; peab teaduslikke mõisteid ja teooriaid vaid tinglikeks kokkulepeteks, konventsioonideks

kroom <kr`oom kroomi kr`oomi 22e s> (pr chrome < kr chrōma värvus), tähis Crkeem keemiline element, järjenr 24, aatomm 52; väga kõva sinaka helgiga hõbevalge metall, ei oksüdeeru õhus ega vees; kasut teiste metallide pinna katmiseks, s.o kroomimiseks, legeerimiseks, sulamite (kromansiil, kromell, nikroom jt) koostisosana jm

lektiinid pl <lekt|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl lectins < ld legere, perf partits lectus korjama, valima) • biol seemnetes ja loomsetes kudedes leiduvad glükoproteiinid, mis seovad sahhariide v neid sisaldavaid biopolümeere ega ole immunoloogilist päritolu ning aglutineerivad vere vm rakke

le tiers état [lötj·erzet·a] (pr) • aj kolmas seisus (enne suurt Prantsuse revolutsiooni need, kes ei kuulunud aadel- ega vaimulikkonda)

litograafia <+ gr`aafia 1 s> (< lito- + -graafia), lito <lito 16 s> • kunst kivitrükk, trükkimine litokivilt, millele on paljundatav kujutis joonistatud rasvase tušiga, ka pliiatsi v kriidiga, mis teeb vastavad kohad trükivärvi külgevõtvaks, kuna muu osa kivist on niiske ega võta värvi külge; vastavas tehnikas kivitrükipilt

lokaaltoon <+ t`oon tooni t`ooni 22e s> , lokaalvärvus <+ v`ärvus -e 11~9 s> (< lokaalne) • kunst maalikunstis mingi kujundi ühtlane puhas värvus, mille puhul pole arvestatud valguse ja varju peegeldusi ega tonaalseid üleminekuid

monoom <mon|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< mono- + binoom) • mat üksliige, algebraline avaldis, milles viimane tehe pole liitmine ega lahutamine v milles ei esine liitmis- ega lahutamistehet

morganaatiline abielu (keskld morganatica < vanaülemsks morgangeba hommikukink) • aj seisusvastane abielu (hrl valitsejasuguvõsa liikme abielu kohta); madalamast seisusest abielupoolel (hrl naisel) ei olnud sel juhul õigust saada teise abielupoole seisuslikke eesõigusi ega varandust ja lastel oli seisuselt madalama abielupoole sotsiaalne staatus

nec amor nec tussis celatur [nek amor nek tussis tselaatur] (ld) • armastust ega köha ei saa varjata

neutrum <n`eutrum -i 2e s> (ld ei kumbki), lüh nlgv kesksugu, sookategooria sõnade jaoks, mis pole ei mees- ega naissoost; kesksoost sõna

orel <orel -i 2e s> (sks Orgel < ld organum < kr organon tööriist) • muus klahvpill, mille heli tekitavad suure heliulatusega ja rohkete kõlavärvingutega viled
orelpunktmuus pedaal, mitmehäälses muusikas kestvalt ühel kõrgusel kõlav heli v kooskõla, mis ei sõltu teiste häälte liikumisest ega harmoonia muutustest

patt <p`att pati p`atti 22e s> (it patto) • sport „suits“, olukord males, kus mängija ei saa käia kuningaga ega muu malendiga tulle sattumata; partii lõpeb viigiga

postmodernism <+ modern|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + modernism)
1. fil üldnimetus XX s viimase kolmandiku mitmele filosoofilisele vaatele, mis vastanduvad Descartes’ist alanud modernistlikule filosoofiale; leitakse, et ei ole enam absoluutset filosoofilist tõde ega objektiivsust, kõik vaated on vaid tõlgendused
2. 1960–70ndatel tekkinud kultuuritendentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas, arhitektuuris, filmis, teatris; postmodernismi iseloomustab määramatus, pluralism, kõigi mõistete ja väärtuste lammutamine

prokarüoodid pl <prokarü|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< pro- + kr karyon pähkel, tuum), protokarüondid pl <protokarü|`ont -ondi -`onti 22e s> (< proto- + kr karyon pähkel, tuum) • biol eeltuumsed, algelised organismid, kelle rakkudes pole rakutuuma, mitokondreid ega plastiide

pseudosulam <+ sulam -i 2e s> (< pseudo-) • tehn liitmaterjal, mis koosneb kahest v rohkemast hrl metallilisest faasist, mis omavahel ei reageeri ega lahustu üksteises

ratsionalism <ratsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr rationalisme < ld rationalis mõistuslik)
1. fil tunnetusteoreetiline suund, mille järgi kindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte meeleline ega praktiline kogemus; tõe kriteeriumiks on teadmiste selgus ja loogiline korrektsus, mitte praktika, vt ka empirism, vastand sensualism
2. relig liikumine, mis rõhutab usu mõistuslikku külge ning eitab maailmas valitsevaid seletamatuid jõude, vt ka irratsionalism
3. arhit 1920ndatel tekkinud arhitektuuristiil, funktsionalismi (1) paralleelnimetus

retort <ret|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr retorte < ld retorquere, perf partits retortus tagasi pöörama) • keem, tehn laboris kasutatav erilise kujuga klaas- v metallnõu kõrgel temperatuuril toimuvate protsesside (utmise, destilleerimise jm) teostamiseks
retortahitehn tööstusahi, milles kuumutatav materjal v kuumutatavad tooted asetsevad ühes v mitmes hermeetiliselt suletud, tulekindlast materjalist retordis ega puutu seetõttu kokku põlemisgaasidega

speisser <sp`eisser -i 2e s> (ingl spacer) • biol geenivahemik, desoksüribonukleiinhappe (DNA) molekuli lõik, mis paikneb geenide vahel ega edasta geneetilist informatsiooni

stenotoopne <+ t`oop|ne -se 2 adj> (< steno- + kr topos koht) • biol elupaika valiv, vastand eurütoopne
stenotoopne organismbiol organism, kes elab kindlas biotoobis ega talu selle muutusi

subjektivism <subjektiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld subiectivus) • fil maailmavaateline seisukoht, mis absolutiseerib subjekti aktiivsuse ja eitab objektiivset tegelikkust ega arvesta looduse ja ühiskonna tegelikke seaduspärasusi; piltl isiklik, erapoolik suhtumine kellessegi v millessegi. Vastand objektivism

tallus <t`allus -e 11~9 s> (< kr thallos võsu, idu) • bot rakis, taimekeha, mis pole jagunenud varreks, juureks ega lehtedeks, iseloomulik tallofüütidele

vokaal <vok|`aal -aali -`aali 22e s> (ld vocalis < rääkiv, häälitsev < vox hääl) • lgv täis- e avahäälik, häälik, mille hääldamisel ei moodustu õhuvoolude sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust; muus laul v laulupartii

ökokriis <+ kr`iis kriisi kr`iisi 22e s> (< öko- + kriis) • ökol keskkonnakriis, inimkonna arengus vastuolu, mis tuleneb protsessidest, mille puhul looduskasutus ja tootmistegevus ei arvesta küllaldaselt biosfääri ainelisi ega energeetilisi võimalusi


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur