[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 86 artiklit

abessiiv <abess|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld abesse puuduma) • lgv ilmaütlev kääne; eesti keeles lõpuga -ta, nt tegevuse/ta. Vt ka karitiiv

ablatiiv <ablat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld (casus) ablativus < aufero, perf partits ablatus ära võtma v viima) • lgv alaltütlev kääne; eesti keeles lõpuga -lt, nt töö/lt

adessiiv <adess|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld adessivus < ld adesse juures olema) • lgv alalütlev kääne; eesti keeles lõpuga -l, nt töö/l

allatiiv <allat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld allativus < ld afferre, perf partits allatus tooma) • lgv alaleütlev kääne; eesti keeles lõpuga -le, nt töö/le

alliteratsioon <alliteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ad- + ld littera täht) • kirj luules, harvem proosas kahe v mitme sõna alguskaashääliku kordus, nt millal maksan memme vaeva; moodustab koos assonantsiga eesti regivärsi algriimi

almandiin <almand|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Alabanda, antiiklinn Väike-Aasias) • miner hele- kuni tumepunane vääriskivi, granaadi rauarikas erim; esineb sageli Eesti kristalse aluskorra kivimeis ja rändkivides

amfiboliidid pl <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr amphibolos ebaselge + -liit) • geol valdavalt amfiboolidest koosnevad moondekivimid, levinud kivimitüüp Eesti kristalses aluskorras

apatiit <apat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr apatē pettus, eksitus, nimetus tuleneb sellest, et algul oli apatiiti raske eristada teistest mineraalidest) • miner mineraal, mille rikkalik esinemine on seotud pms leeliskivimitega (nt Koola poolsaarel), väga levinud aktsessoorne mineraal ka Eesti aluskorra kivimeis; koosneb kaltsiumfosfaadist, kloorist, fluorist vm lisandeist; töötatakse ümber superfosfaadiks

apositsioon <apositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld appositio ette v juurde panemine)
1. lgv lisand, nimisõnaline täiend, mis lauses teiste sõnadega väljendab sama mis põhisõna, nt Tallinn, Eesti Vabariigi pealinn
2. biol taimekasvus uute kihtide lisandumine

assonants <asson|`ants -antsi -`antsi 22e s> (pr assonance < ld assonare kajama) • kirj täishäälikukordus pearõhulistes silpides, nt kaksi vaesta lasta; moodustab koos alliteratsiooniga eesti regivärsi algriimi

Baltica [baltika] (< keskld Balticus Balti, Läänemere) • kirj endistes Balti kubermangudes Eesti-, Liivi- ja Kuramaal ilmunud, ka neid käsitlev mujal ilmunud võõrkeelne kirjandus

botriotsiidaris <botriotsiidaris -e 11 s> (< kr bothrion auguke + ld cidaris Pärsia kuningate peakaunistus < hbr kether) • paleont vanim tuntud merisiilik, elas ordoviitsiumis Eesti territooriumi katnud meredes

daativ <d`aativ -i 2e s> (ld (casus) dativus < dare andma) • lgv kääne, mis hrl märgib, millele v kellele tegusõna tegevus v sündmus lauses on kaudselt sihitud (vastab eesti keeles hrl alaleütlevale), nt kirjutasin sõbrale

diatüüpia <+ t`üüpia 1 s> (< dia- + -tüüpia) • kunst monotüüpia alaliik, menetlus, kus õhukese paberi v riide peale tehtud joonis kantakse surve abil aluspinnale (eesti kunstniku M. Laarmani loodud termin)

dünaamiline <dünaamili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs dünaamikasse puutuv, liikumisest tingitud
2. tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne; liikumis- v arenemisvõimeline. Vastand staatiline
dünaamiline geoloogiageol geoloogia haru, mis käsitleb Maa pinnal ja sisemuses toimivaid geoloogilisi jõude
dünaamiline meteoroloogiameteor meteoroloogia haru, mis uurib atmosfääri liikumist, lähtudes hüdro- ja termodünaamika võrrandeist; laiemas tähenduses: teoreetiline meteoroloogia, uurib atmosfääris toimuvaid protsesse teoreetilise füüsika meetodeid rakendades
dünaamiline planeeriminemat matemaatilise planeerimise haru, mis uurib ajas kulgevate v üldse mitmeetapiliste protsesside optimeerimise meetodeid
dünaamiline programminfo programm, mille paiknemine arvuti mälus pole ette määratud
dünaamiline psühholoogiapsühh suund psühholoogias, mis rõhutab vajadust uurida psüühiliste nähtuste ja käitumise motiive, eriti instinkte ja tunge
dünaamiline rõhk
1. lgv hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses hinguse rõhujõuga (omane ka eesti keelele)
2. füüs löökrõhk
dünaamiline stereotüüppsühh, füsiol ajutiste seoste süsteem, mis kujuneb kindlate välisärritite mõjul, kui need pidevalt samas järjekorras korduvad

eepos <`eepos -e 11~9 s> (kr epos sõna, lugu, laul) • kirj lugulaul, ulatuslik, enamasti värsivormiline jutustav teos (nt Vana-Kreeka „Ilias“ ja „Odüsseia“, Rooma „Aeneis“, Soome „Kalevala“, Eesti „Kalevipoeg“)

ekstsessiiv <ekstsess|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld excedere välja v ära minema) • lgv väljaütlev, küsimusele kust?, kustpoolt? vastav hilistekkeline nta-lõpuline kääne mõnes läänemeresoome keeles; eesti keeles tuleb ekstsessiivi lõpp esile mõnes määrsõnas, nt kodu/nt, taga/nt

elatiiv <elat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld efferre, perf partits elatum välja viima) • lgv seestütlev kääne, mille lõpp eesti keeles on -st, nt metsa/st, magama/st

essiiv <`ess|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld esse olema) • lgv olev kääne, mille lõpp eesti keeles on -na, nt inimese/na

Estica [estika] (uusld), Estonica [est·onika] (uusld < keskld pn Estonia Eesti) • bibl Eestit, eestlasi jne puudutavad v Eestiga seostuvad pms võõrkeelsed v välismaal ilmunud materjalid

estitsism <estits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Eesti) • lgv eestipärasus, eesti keelele omane sõna v keeleline konstruktsioon mingis muus keeles

estofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< keskld Esto eestlane, pn Estonia Eesti + -fiil) • eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane

flekteerima <flekt|`eerima -eerib 28 v> (< ld flectere painutama) • lgv sõna v sõnatüve muutma
flekteeriv keellgv keel, kus sõnatuletuses ja eriti -muutmises on oluline osa tüve teisenemisel, nt man : men (inglise k), Hand : Hände (saksa k), jalg : jala (eesti k)

fusioonikeel <+ k`eel keele keelte 13 s> (< fusioon), fusiivne keel (< ld fundo, perf partits fusum valama) • lgv keel, milles sõna morfoloogiliste koostisosade vahelised piirid ei ole selgesti eristatavad, nt eesti keel

galeniit <galen|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr galena pliimaak) • miner pliiläik, tinahall metalse läikega mineraal, pliisulfiid; tähtsaim pliimaak, mida on leitud ka Eesti vanaaegkonna karbonaatsetes kivimites, vähemal määral kristalse aluskorra kivimeis

gerundiiv <gerund|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld gerundivum < gerundium) • lgv tegusõna teatud käändeline vorm, ladina grammatikas tegusõnast tuletatud omadussõna ndus-lõpuga, väljendab tarvidust v paratamatust midagi teha; des-gerundiiviks on varem nimetatud ka eesti des-infinitiivi, nüüd kasut selle kohta nimetust gerundium

gerundium <ger`undium -i 19~2e s> (ld < gerere kandma) • lgv ladina grammatikas teonimi, mida kasut ainult ainsuse obliikva- e kaudseis käändeis; tinglikult nimet gerundiumiks eesti tegusõna des~tes~es-tunnuselist käändelist vormi, nt lugedes, hakates

gneiss <gn`eiss gneisi gn`eissi 22e s> (sks Gneis)
1. geol koostiselt graniidile lähedane kihiline moondekivim; gneissid on Eesti kristalse aluskorra valdav kivimitüüp
2. med peakärnumus, imikuil esinev korplööve peanahal

grammatiline <gramm´atili|ne -se -st 12 adj> (< grammatika) • lgv grammatikasse kuuluv v puutuv; grammatikal põhinev, keeleõpetuslik
grammatiline kategoorialgv kindlafunktsiooniline fraasi-, sõna- v muuteelementide klass keele morfoloogia v süntaksi kirjelduses
grammatiline kääne, abstraktne käänelgv üldist grammatilist tähendust kandev kääne, näitab pms nimisõna(fraasi) süntaktilist funktsiooni (eesti keeles nimetav, omastav ja osastav). Vt ka semantiline kääne
grammatiline tõlgendaminejur õigusakti teksti mõtte selgitamine grammatilise analüüsi abil

hebraism <hebra|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr hebraios juut, juudi) • lgv heebreapärasus keeles, heebrea keelele omane sõna v lausekonstruktsioon mõnes teises keeles (eesti keeles, nt jaanalind, tuudaimimarjad)

hüaadid pl <hü`aad hüaadi hü`aadi 22e s> (kr Hyades < hyein vihma sadama) • müt Kreeka müt-s nümfid, Atlase tütred, kes kurvastusest oma venna Hyase tapmise pärast end surmasid ning muudeti seejärel Sõnni tähtkuju tähtedeks, nn Vihmatähtedeks (Eesti rahvaastronoomias Vana Sõel)

inessiiv <iness|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld inesse sees olema) • lgv seesütlev kääne; eesti keeles lõpuga -s, nt küla/s

ingliska <`ingliska 1 s> (soome enkeliska < rts engelska inglise (tants)) • folkl, tants angleeside hulka kuuluv eesti, soome ja Skandinaavia rahvatants 2/4-taktimõõdus

instruktiiv <instrukt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld instructivus < ld instruere korrastama, varustama, õpetama) • lgv viisiütlev kääne, vastab küsimustele: kuidas?, mil viisil?; eesti keeles esineb ainult rudimentaarselt, nt üksi, pikisilmi, lehvivi hõlmu

instrumentaal <instrument|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld instrumentalis vahendina toimiv < instrument) • lgv vahendikääne; säilinud slaavi keeltes, eesti keeles võib selle käände ülesannet täita komitatiiv, harvem instruktiiv
instrumentaaladverbiaallgv abinõumäärus, vahendimäärus, nt lõhkus kirvega puid
instrumentaalmuusikamuus pillidel (muusikainstrumentidel) esitatav muusika, vastand vokaalmuusika

ioota <ioota 16 s> (kr iōta) • kreeka tähestiku 9. täht Ι, ι; vastab ladina i-tähele; selle tähe nimetusest on eesti keeles kujunenud tähenimetus jott

kapral <k`apral -i 2e s> (pr caporal < it caporale < capo pea) • sõj noorema juhtivkoosseisu auaste mõne riigi sõjaväes, ka Venemaal XVII–XIX s; Eesti Vabariigi sõjaväes vanemsõduri auaste. Vt ka jefreitor

kapten <k`apten -i 2e s> (pr capitaine < keskld capitaneus väejuht < ld caput pea)
1. mer laeva ja laevameeskonna juht; merel ja välissadamates riigi, laeva- ja laadungiomaniku seaduslik esindaja
2. sport võistkonna vanem
3. sõj enamiku riikide ohvitseriauaste, mida algselt anti kompaniiülemale; ohvitseri auaste Eesti Vabariigi maa- ja õhuväes
kaptenleitnant sõjEesti Vabariigis kolonelleitnandile vastav vanemohvitseri auaste mereväes
kaptenmajor sõjEesti Vabariigis majorile vastav vanemohvitseri auaste mereväes

kausaalne <kaus`aal|ne -se 2 adj> (ld causalis < causa põhjus), kausaal-põhjuslik, põhjus(e)-; lgv põhjust väljendav; med põhjust kõrvaldav
kausaallauselgv põhjuslause (algab eesti keeles sõnadega sest et, sellepärast et, et)

kindralstaap <+ st`aap staabi st`aapi 22e s> (< kindral- + staap) • sõj riigi relvajõudude juhtimise peamine organ nii rahu kui sõja ajal; allub kõrgemale ülemjuhatajale v kaitseministrile; Eesti kaitsejõudude keskjuhtimisorganit nimet peastaabiks

kliitik <kliitik -u 2 s> (< kr klitikos, mitmetähenduslik grammatiline termin < klinō nõjatan, kallutan) • lgv tüvele liituv morfeem, mis on sõnatüvega nõrgemalt seotud kui nt käände- ja pöördelõpud, nt -ki/-gi (eesti liidepartikkel), tulnud/ki

kollofaan <kollof|`aan -aani -`aani 22e s> (sks Kollophan < kr kolla liim + phainō ilmun, paistan) • miner peitkristalliline kihilise, tiheda v kollomorfse struktuuriga apatiit, värvuselt hallikasvalge, kollane v punakaspruun; kollofaan on setteliste fosforiitide (ka Eesti fosforiitide) peamine koostisosa

kolonel <kolonel -i 19 s> (pr colonel < it colonnello < colonna kolonn (sõdureid)) • sõj vanemohvitseri kõrgeim auaste paljude riikide sõjaväes (ka Eesti Vabariigis)
kolonelleitnantmajori ja koloneli vaheline vanemohvitseri auaste paljude riikide sõjaväes

komandör <komandör -i 19 s> (pr commandeur < commander käskima, juhtima) • sõj väeüksuse ülem mõnes riigis; sõjalaeva ülem Eesti kaitseväes

komitatiiv <komitat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< keskld comitativus kaasas käiv, saatev < comire kaasas käima < ld coire) • lgv kaasaütlev kääne (eesti keeles lõpp -ga), nt lapse/ga

konulariidid pl <konular|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr kōnos käbi, koonus) • paleont väljasurnud alamklass karikloomi (Conularidae); tuntakse ainult nende kuhikukujuliste kodade kivistisi, mida leidub ka Eesti aluspõhjas, nt Kukruse lademes

kordieriit <kordier|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn P. L. Cordier, Prantsuse geoloog, 1777–1861) • geol rombilises v pseudoheksagonaalses süngoonias kristallunud sinakavärvuseline silikaatmineraal; leidub moonde- ja happelistes süvakivimites (ka Eesti kristalse aluskorra moondekivimeis)

kvartsdioriit <+ dior|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner 10–20% kvartsi sisaldav dioriit, kristalliteraline hall v rohekashall süvakivim; leidub mitmel pool ka Eesti kristalses aluskorras, samuti rändkivides

landesveer <landesv|`eer -eeri -`eeri 22e s> (sks Landeswehr maakaitse), Landeswehr pnaj Läti alal a-tel 1918–19 tegutsenud baltisaksa sõjaline rühmitus, mis püüdis kukutada Eesti ja Läti rahvuslikke valitsusi ning luua Baltisaksa hertsogiriiki

leenis <leenis -e 9 s> , leenisklusiil <+ klus|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld lenis pehme + klusiil), meediaklusiil <+ klus|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld fem media keskmine; vahepealne + klusiil) • lgv nõrk sulghäälik, nõrgema õhusurvega ja kõneelundite vähema pingsusega hääldatav sulghäälik eesti keeles, nt b, d, g. Vastand fortisklusiil

liber (ld) • raamat, teose osa (nt ladinakeelse teose või selle osa pealkirjas)
Liber Census Daniae [liber tsensus daanie] (ld pn) • aj ”Taani hindamisraamat”, XIII s-st pärinev pärgamentkoodeks, mis sisaldab mh andmeid Eesti koha- ja isikunimede kohta

liesoon <lies|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr liaison seostus, side) • lgv kahe sõna vahepausita hääldamise puhul eelsõna hääldumatu lõppkonsonandi liitmine järgsõna algusvokaaliga, nt prantsuse keeles mes amis [mezamii] ’mu sõbrad’; eesti keeles ei ole hääldub [eijole]

lobeelia <lob`eelia 1 s> (< pn M. de Lobel, flaami botaanik, 1538–1616) • bot rohkete liikidega taim (Lobelia) rohttaimede ja põõsaste perekonnast kellukaliste sugukonnast; vesilobeelia (Lobelia dortmanna) kasvab ka Eesti järvedes; mõned liigid on aiailutaimed

mark1 <m`ark marga m`arka 22u s> (sks Mark < vanaülemsks marc) aj
1. keskajal Euroopas väärismetalli kaaluühik
2. endine rahaühik mõnes Euroopa riigis nt Saksa mark, lüh DEM; Soome mark, lüh FIM
3. Eesti Vabariigi rahaühik a-tel 1919–27

mink1 <m`ink mingi m`inki 22e s> (ingl mink naarits) • zool ameerika naarits (Mustela vison), poolveelise eluviisiga väike kiskjaline, algselt elas looduses Põhja-Ameerika parasvöötmes, tänapäeval kasvandustest lahtipääsenuna üle kogu Eesti

oligoklass <oligokl|`ass -assi -`assi 22e s> (< oligo- + kr klasis murdumine) • miner plagioklasside hulka kuuluv hele päevakivi; kristallub trikliinses süngoonias; levinud mineraal Eesti kristalse aluskorra moonde- ja tardkivimeis

optimaalsus <optim`aalsus -e 11~9 s> (< optimaalne) • parimus, parim seisund
optimaalsusteoorialgv 1990. aastail alguse saanud keeleteooria, mille tuumaks on variantsete keelendite kirjeldamine universaalsete kitsenduste kaudu, põhiväide on, et puuduvad ideaalsed keelevormid, mis ei rikuks ühtki kitsendust; on üksnes optimaalsed keelevormid, mis rikuvad keelespetsiifilist hierahiat vähimal määral (nt eesti keeles on kitsendused ä-le, ö-le, ü-le, mis ei luba neil esineda omasõnades esisilbist kaugemal)

oraal <or`aal oraali or`aali 22e s> (< keskld oralis suuline, suu- < ld os, gen oris suu) • lgv suuhäälik (eesti keeles kõik häälikud peale ninahäälikute), häälik, mille hääldamiseks tarvilik õhuvool kulgeb läbi suu. Vt ka nasaal

ortogneiss <+ gn`eiss gneisi gn`eissi 22e s> (< orto- + gneiss) • geol gneiss, mis on tekkinud tardkivimite (nii intrusiivide kui ka efusiivide) moondel; laialdaselt levinud Eesti kristalses aluskorras. Vt ka paragneiss

paater <p`aat|er -ri 2e s> (< ld pater isa)
1. relig mungaks pühitsetud katoliku ordupreester; kõnek katoliku preester, vt ka pater
2. etn eesti rahvarõivais mitmest helmereast ja mitmest kannaga hõberahade reast koosnev kaelakee

paradigma <paradigma 16 s> (< kr paradeigma eeskuju, näide)
1. lgv sõna muutevormistik (nt eesti keele käändsõna paradigmas on 14 käänet ning kaks arvu - ainsus ja mitmus); omavahel paradigmaatilistes suhetes olevate keeleüksuste klass
2. teadusloos: püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusalade õpetamise tava

paragneiss <+ gn`eiss gneisi gn`eissi 22e s> (< para- + gneiss) • geol settekivimite moondel tekkinud gneiss; koostiselt pms alumogneisid; laialt levinud Eesti kristalses aluskorras. Vt ka ortogneiss

partitsiip <partits|`iip -iibi -`iipi 22e s> (ld participium) • lgv kesksõna, eesti keeles pöördsõna käändeline vorm, võib olla muutumatu (nud-, tud-kesksõna) v käänduv (v-, tav-kesksõna); kasut nt omadussõna funktsioonis v liitaegade moodustamisel

penn <p`enn penni p`enni 22e s> (keskalamsks penninc)
1. maj Suurbritannia peenrahaühik (= 1/100 naelsterlingit), vt ka penny
2. aj väheldane hõbemünt (algul u 1,5, hiljem 0,5 g); Eesti Vabariigi algusaastate paberraha (1/100 marka)

possessiivsufiks <+ sufiks -i 2e s> (< possessiivne + sufiks) • lgv liide, mis käändelõppude järel nimisõna külge liitununa tähistab kuuluvust, omamist (nt soome keeles auto-si = sinu auto); eesti keeles leidub pms regivärssides (näol-da-sa = oma näo poolest)

prolatiiv <prolat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld perf partits prolatus esile toodud, edasi kantud) • lgv kääne, mis väljendab midagi mööda liikumist (nt eesti keeles meritsi, maitsi)

prosodeem <prosod|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< prosoodia) • lgv prosoodiline kõneüksus (nt eri välted eesti keeles)

reduplikatsioon <reduplikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld reduplicatio kahekordistamine, kordamine)
1. kahekordistumine
2. lgv sõnaosa kordumine grammatilise väljendusvahendina; esineb täielik (nt eesti keeles läkiläki) v osaline reduplikatsioon (nt ladina keeles cucurri, kreeka keeles leloipa)
3. biol kromosoomide arvu kahekordistumine

regulaarvägi <+ vägi v`äe väge v`äkke 21 s> (< regulaarne) • sõj riigi relvastatud jõud, mille põhiülesanne on nii rahu- kui ka sõjaajal riigi relvastatud kaitsmine; komplekteeritakse tegevteenistuses olevate sõjaväelastega, mida sõja korral võidakse täiendada mobiliseeritud reservväelastega; Eesti Vabariigi regulaarväge nimetatakse ametlikult kaitseväeks. Vt ka irregulaarvägi

rentei <rent`ei 26 s> (sks Rentei < pr rente aastatulu) • aj riigikassa osakonna nimetus endisaegsel Eesti- ja Liivimaal

Rev. {lüh ld sõnast reverendus, eesti sõnast reverend}

ricotta [rik·otta] (it ülekeedetud), ka rikota <rik´ota 16 s> • kok Itaalia päritolu pehme värske vadakujuust (sarnaneb Eesti kodujuustuga)

seersant <s`eers|`ant -andi -`anti 22e s> (pr sergent < keskld serviens < ld servire teenima) • sõj allohvitseri auaste paljude riikide sõjaväes, ka Eesti kaitseväes; allohvitseride üldnimetus; jur, aj Prantsusmaal kohtutäitur

seismiline <seismili|ne -se -st 12 adj> (< kr seismos värisemine, maavärin) • geogr maavärinasse puutuv, maavärinaga seotud
seismiline intensiivsusmaavärina tugevus vaatluspaigast sõltuvalt; intensiivsusega hinnatakse maapinna võnkumist selle mõju järgi inimestele, ehitistele ja loodusele; mõõdetakse enamasti 12-astmelisel skaalal: 1 (mitte tunnetatud) kuni 12 (täielik destruktsioon), ühik eesti keeles pall
seismiline sündmusseismilisi laineid tekitav nähtus (maavärin, lõhkamine, plahvatus, vulkaaniline sündmus jne)

semantiline <sem´antili|ne -se -st 12 adj> (kr sēmantikos tähendav, tähistav) • tähenduslik
semantiline käänelgv kääne, mis kannab piiritlevat tähendust, eesti keeles kõik kohakäänded ja saav, rajav, olev, ilmaütlev ja kaasaütlev kääne. Vt ka grammatiline kääne
semantiline rolllgv lauses verbiga märgitud tegevuse, sündmuse, situatsiooni osalised, (toimumis)koht, -viis jms, nt agent, kogeja, objekt, koht, suund, instrument
semantiline teooriaesteetikas teooria, mille järgi kunst on teatud sümbolisüsteem
semantiline teraapiapsühh emotsionaalse laenguga sõnade väärade tõlgenduste parandamine

supiin <sup|`iin -iini -`iini 22e s> (ld supinum) • lgv ma-tegevusnimi (eesti keeles); eesmärki väljendav verbivorm ladina ja mõnes teises indoeuroopa keeles, nt salutatum ire ladina 'tervitama minema'

supletiivne <suplet`iiv|ne -se 2 adj> (< keskld suppletivus täiendav < ld supplere täitma, täiendama) • lgv muutevormides eri juuri omav, nt eesti keele verb minemalähen

supletiivsus <suplet`iivsus -e 11~9 s> (< supletiivne) • lgv sõna muutevormide moodustumine eri juurtest, eesti keeles nt minemalähen

tabulaadid pl <tabul|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld tabula laud, tahvel) • paleont väljasurnud koloonialiste korallide alamklass vanaaegkonnast; Eesti aluspõhjas leidub tabulaatide kivistisi Oandu lademest alates

terminatiiv <terminat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld terminare piirama, piiritlema < terminus piir) • lgv rajav kääne, mille lõpp eesti keeles on -ni, nt metsa/ni

torpar <t`orpar -i 2e s> (soome torppari < rts torpare) • aj Rootsi ja Soome kehviktalupoeg, lähedane Eesti popsile

traditsionaal <traditsion|`aal -aali -`aali 22e s> (< ingl traditional traditsiooniline) • muus põlislaul v -viis, rahvalik laul v viis, mille autorit ei teata; ei kasutata eesti rahvalaulu v -viisi kohta

translatiiv <translat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld translativus ülekandev v -kantud < transferre üle kandma) lgv
1. saav kääne, väljendab kellekski v millekski saamist v muutumist, eesti keeles lõpp -ks, nt ema/ks
2. omaduse v seisundi teket v süvenemist väljendav verb, nt vananema

tremulant <tremul|`ant -andi -`anti 22e s> (< keskld tremulare värisema < ld tremere) • lgv värihäälik, häälduselundeis õhuvoolu pideva kiire tõkestamise ja vallandamise abil moodustatav kaashäälik, nt eesti keeles r

veebel <v`eeb|el -li 2e s> (< sks (Feld)webel, Weibel allohvitser) • sõj allohvitseri auaste Eesti kaitseväes. Vt ka veltveebel

veermaht <v`eerm|`aht -ahti -`ahti 22e s> (sks pn Wehrmacht kaitsejõud) • sõj, aj hitlerliku Saksamaa relvajõudude Wehrmachti eesti keele pärane kuju a-tel 1935–45


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur