Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
ad vivum [ad viivum] (ld) • elava eeskuju järgi; natuurist
arhetüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (kr archetypon eeskuju < arhe- + tüüp)
1. lgv sõna v grammatilise vormi oletatav ürgalgkuju, eeskuju
2. trük vanim kättesaadav algkäsikiri v algtrükis
3. fil K. Jungi analüütilises psühholoogias: põlvest põlve kanduv mõtete v kujundite seostumisviis, mis lähtub kollektiivsest alateadvusest, väljendudes eriti selgesti müütides, muinasjuttudes, unenägudes
atikism <atik|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr attikismos atika kõneviis) • aj vanaaja Atika elanike, eeskätt ateenlaste kõne peenus ja kujukus; kirj Kreeka kunstproosa stiilisuund, mis, jäljendades V–VI s suurte Ateena kirjanike eeskuju, harrastas stiili lihtsust ja mõõdukust vastandina asianismile
breve et efficax per exempla [breve et effikaks per eks·empla] (ld) • lühike ja mõjus on eeskuju (varal veenda)
dokument <dokum|`ent -endi -`enti 22e s> (keskld documentum < ld näide, eeskuju, tunnistus) • ametlik paber; kindla vormi ja tähendusega informatsiooniallikas; ürik; kiritõend, kirjalik tunnistus, seaduslikus korras koostatud kiri millegi tõenduseks v õiguste kinnitamiseks; info arvutis rakendusprogrammi abil töödeldav andmeüksus, nt andmefail, tekstifail, pildifail
dokumentpäraldis • jur dokumendid päraldisena, kinnisasja omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad tõendid, kaardid ja plaanid
eksempel <eks`emp|el -li 2e s> (ld exemplum näide, eeskuju) • van (hoiatav) näide, näidis; aritmeetikaülesanne
eksemplaarne <eksempl`aar|ne -se 2 adj> (ld exemplaris < exemplum eeskuju) • van näidislik; hoiatavaks eeskujuks olev; range
epigoon <epig|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr epigonos järeltulija) • ka kunst, kirj järeleaimaja, eelkäijate eeskuju, ideid ja meetodeid rakendav, ilma loomevõimeta jäljendaja
epigoonid pl
1. müt Kreeka müt-s seitsme kangelase pojad, kellel 10 aastat pärast isade katse nurjumist õnnestus vallutada Teeba
2. aj hellenistlike riikide valitsejate teine sugupõlv (u a-st 280 eKr) pärast diadohhe
epigoonlus <epig`oonlus -e 11~9 s> • epigoonina mõne mineviku teadus-, kirjandus- v kunstivoolu vm suure eeskuju jäljendamine
kata <kata 16 s> (jpn kata kuju, eeskuju, viis) • sport standardiseeritud harjutuskava karates, mis sisaldab kujuteldava vastasega või vastastega võitluse liigutusi
natsareenlane <natsar`eenla|ne -se -st 12~10? s> (sks pl Nazarener < pn Naatsaret, Jeesuse kodulinn) • kunst Saksa kunstnike rühmituse liige XIX s algupoolel Itaalias; natsareenlaste sageli religioosse ainestikuga maale iseloomustab sentimentaalsus ja usuline härdus; võtsid eeskuju XV–XVI s Itaalia kunstist
norm <n`orm normi n`ormi 22e s> (ld norma nurklaud, vinkel; reegel, eeskuju, mõõt) • väljakujunenud v kehtestatud reegel, ettekirjutus; standard või skaala, mille abil kontrollitakse, võrreldakse või mõõdetakse asju või hinnatakse inimeste tegusid; (piir)määr, ettenähtud tase, kogus, suurus vm
normaal <norm|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld normalis täisnurgi olev < norma reegel, eeskuju, mõõt)
1. mat ristsirge, antud joone v pinnaga risti olev sirge
2. normiks olev suurus
normaalne <norm`aal|ne -se 2 adj> (keskld normalis < ld norma reegel, eeskuju, mõõt) • normikohane, normile vastav; tavaline, loomulik
paradigma <paradigma 16 s> (< kr paradeigma eeskuju, näide)
1. lgv sõna muutevormistik (nt eesti keele käändsõna paradigmas on 14 käänet ning kaks arvu - ainsus ja mitmus); omavahel paradigmaatilistes suhetes olevate keeleüksuste klass
2. teadusloos: püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusalade õpetamise tava
par excellence [par eksel·a(n)s] (pr) • näidiseeskuju; millegi kõige ehtsam esindaja v eeskuju
prototüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (kr prōtotypon < proto- + tüüp)
1. alg- v põhitüüp, alg- v eeskuju
2. tehn seadme v süsteemi algmudel v esialgne teostus
3. kirj inimene v inimrühm, kelle elukäigu v iseloomu põhjal kirjanik oma kunstikavatsuse kohaselt kujundab kirjandusteose tegelase v tegelased
reglement <reglem|`ent -endi -`enti 22e s> (pr règlement < régler korraldama, reguleerima < ld regula joonlaud; eeskuju, reegel) • eeskiri; määrustik, reeglite kogu; istungite, koosolekute ja sessioonide töökord; kodukorrareeglid; spordivõistluste jm ürituste korraldamise kord
snitt <sn`itt sniti sn`itti 22e s> (sks Schnitt) • kõnek lõige, tegumood, eeskuju; van õnnestunud tehing
stamp <st`amp stambi st`ampi 22e s> (it stampa pitsat) • nurgatempel; piltl pimesi jälgitav eeskuju v skeem; kulunud võte
šabloon <šabl|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Schablone) • vorm v mudel, mille järgi valmistatakse v kontrollitakse samaliigilisi tooteid; materjalile piirjoonte kandmise vahend, trafarett; piltl omaks võetud eeskuju, mida pimedalt jäljendatakse; kulunud väljend, võte v kujund
tüüp <t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (kr typos jäljend, kuju, eeskuju)
1. algkuju, põhivorm; mingite ühiste tunnuste v omaduste järgi eristatav rühm; eeskuju, endasarnaseid esindav näidis; kirj, kunst üldistatud kuju kirjanduses ja kunstis
2. trük trükitüüp, trükitähe v ‑märgi reljeefse peegelpildis kujutisega risttahukas; trüki- või paljundusmenetluse liik; trükikujutis