[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 177 artiklit

ab hoc et ab hac [ab hook et ab haak] (ld siit ja sealt) • nii ja teisiti, huupi

absolvo te [abs·olvo tee] (ld) • relig annan sulle andeks (su patud), katoliiklastel sakramentaalne andeksandmise vormel

al-, el-, täishääliku järel l-lgv araabia keele määrav artikkel, sageli ka araabia nimede osis; assimilatsioonide tõttu esineb ka kujul ar-, ad-, -, at-, an-, er-, ed-, -, en- või es-

après nous le déluge [apr·e nu lödel·üž] (pr) • pärast meid (tulgu või) uputus; sõnad, mida omistatakse Prantsuse kuningale Louis XV-le või ta armukesele markiis de Pompadourile, kes elasid pillavalt luksuslikku elu

arrêt de prince [ar·e döpr·ä(n)s] (pr valitseja arest) • sõj sõjaohu v sõja algamise korral võõrastele laevadele antav väljumiskeeld

Bekeem berülliumi tähis

blanc de blancs [bla(n) döbl·a(n)] (pr valge valgetest) • valge vein, mis on pressitud rohelistest (valgetest) viinamarjadest

blanc de noirs [bla(n) dönuaar] (pr valge mustadest) • valge vein, mis on pressitud ainult tumedatest viinamarjadest

cantus ex est [kantus eks est] (uusld) • laul on lõppenud, laulu lõpetamishüüe (nt üliõpilasorganisatsioonides)

carte de visite [kart döviz·it] (pr), lüh c. d. v.visiitkaart

c. e. {lüh ld sõnadest caveat emptor}

Cekeem tseeriumi tähis

CE1 {lüh pr sõnadest conformité européenne} • (toote) vastavus Euroopa Liidu (ohutus)nõuetele

CE2 {lüh ingl nimest Council of Europe, pr nimest Conseil de l’Europe} • Euroopa Nõukogu, asut 1949

chanson de geste [ša(n)s·o(n) döž·est] (pr) • kirj Prantsuse XI–XIII s kangelaslaulud („Rolandi laul“ jt)

cognosce te ipsum [kogn·ostse tee ipsum] (ld) • tunne (õpi tundma) iseennast

crêpe de Chine (pr) krepdešiin

de [pr ] • lgv eessõna ladina ja prantsuse keeles: juurest, ära, -st, -lt; kasut ka prantsuse nimedes

de- (ld de-) • eesliitena tähendab eemaldamist, eraldamist, äramuutmist, alanemist

de auditu [dee audiitu] (ld) • kuulmise järgi; kuulduste põhjal

de dato [dee dato] (ld), lüh d. d.ürikuil: andmise (avaldamise) päevast alates

de die in diem [dee di˛e in di˛em] (ld) • päevast päeva, iga päev

de facto [dee fakto] (ld) • jur tegelikult, s.o õiguslikust alusest olenemata. Vt ka de iure

de fumo in flammam [dee fuumo in flammam] (ld) • suitsust tulle (s.o vihma käest räästa alla)

de iure [dee juure] (ld) • jur juriidiliselt, õiguslikult. Vt ka de facto

de lege ferenda [dee leege fer·enda] (ld) • jur koostatava seaduse kohaselt

de lege lata [dee leege laata] (ld) • jur kehtiva seaduse kohaselt

de nihilo nihil [dee nihilo nihil] (ld) • eimillestki ei (sünni) midagi (Persius)

de préférence [dö prefer·a(n)s] (pr) • eelistatult, soovitatavalt; pigem

de profundis [dee prof·undis] (ld) • (põhjatuist) sügavusist (Ps 130 algussõnad)

de suite [dös·üit] (pr) • katkestamata, järgemööda

deus ex machina [de˛us eks maahhina] (ld „jumal masinast“) • teater, aj jumala ilmumine näitelavale erilise tõstuki abil lõpplahenduse andjana; piltl ootamatu, situatsiooniväline asjaolude lahendus

de visu [dee viisu] (ld) • nägemise järgi, oma silmaga

divide et impera [diivide et impera] (ld) • jaga ja valitse, s.o soodusta killustumist ja tülisid, et oleks hõlpsam valitseda (Vana-Rooma, hiljem ka uusaja riikide poliitikale omistatud põhimõte)

droit de citoyen [drua dösituaj·ä(n)] (pr) • jur kodanikuõigus

e
1. muus alusastmiku 3. heli tähtnimetus, silpnimetus mi
2. mat teatud irratsionaalarv (transtsendentne arv)
3. füüs elementaarlaengu tähis

e-2 {lüh sõnast elektron, elektrooniline}

E
1. {lüh ingl sõnast east} geogr ida, idakaar
2. füüs einsteini tähis
3. eksa- tähis

e. a. {lüh ld sõnadest et alii}

e. c. {lüh ld sõnadest exempli causa}

EC {lüh ingl nimest European Community} • Euroopa Ühendus, endine Euroopa Majandusühendus, mis nimetati Euroopa Liidu lepinguga (alates 1. novembrist 1993) ümber Euroopa Ühenduseks; alates Euroopa Liidu lepingu jõustumisest kuulub Euroopa Ühendus Euroopa Liitu

ed. {lüh ld sõnast editio}

EEA (ingl)
1. {lüh ingl nimest European Economic Area} Euroopa Majanduspiirkond, asut 1994
2. {lüh ingl nimest European Environment Agency} Euroopa Keskkonnaagentuur, asut 1990

EEC {lüh ingl nimest European Economic Community} • Euroopa Majandusühendus (üks kolmest Euroopa ühendusest, asut 1957), tuntud ka Euroopa Ühisturuna

EEG
1. {lüh sõnast elektroentsefalogramm}
2. {lüh sõnast elektroentsefalograafia}

EES {lüh ingl nimest European Economic Space} • Euroopa Majanduspiirkond. Vt ka EEA

e. g. {lüh ld sõnadest exempli gratia}

ek- (kr) • välja-, -st

eks- (ld, kr ex- -st, välja), e-endine; välja-, ära-

eksliibris <eksliibris -e 9 s; eksl`iibris -e 11~9 s> , ex libris [eks libris] (ld „raamatute seast“) • kunst raamatuviit, raamatu sisekaanele kleebitav pisigraafiline omandusmärk, hrl raamatu omaniku nime v nimetähtede ning mingi piltkompositsiooniga. Vt ka supereksliibris

El Niño [el ninjo] pn (hisp < el niño Jesús Jeesuslaps) • meteor ilmastikunähtuste kogum, mis seostub Vaikse ookeani troopilise ala ida- ja lääneosa õhurõhkude vahe muutustega; tekib periooditi (hrl 3–4 a järel) lõunapoolkera suvise pööripäeva (s.o jõulude) paiku, kestab 12–18 kuud; põhjustab suuri ilmastikuhälbeid, omandades kohati loodusõnnetuse mõõtmed

embarras du choix [a(n)bar·a düšu·a] (pr), embarras de richesse [a(n)bar·a döriš·es] (pr) • kimbatus valikuvõimaluste rohkuse tõttu

en- (kr) • sees, seas, keset

en bloc [a(n)bl·ok] (pr) • koos, tervikuna

en chef [a(n)š·ef] (pr) • pea-, peamine, nt rédacteur en chef peatoimetaja; vanem; kõrgem

en détail [a(n)det·aj] (pr) • üksikasjalikult; osade kaupa

en face [a(n)f·as] (pr) • eestvaates. Vt ka en profil

en famille [a(n)fam·ij] (pr) • perekondlikult

en flagrant délit [a(n)flagr·a(n) del·i] (pr) • süüteolt, süüteo kohal. Vt ka in flagrante delicto

en garde [a(n)g·ard] (pr)
1. sport lähteasendisse! (vehklemises peakohtuniku käsklus võistluse alustamisel)
2. valvel, valveseisundis

en grande tenue [a(n)gr·a(n)d tön·ü] (pr) • pidulikus ametirõivastuses, täielikus peorõivastuses

en gros (pr) angroo

en masse [a(n)m·as] (pr) • massiliselt

en miniature [a(n)miniatüür] (pr) • väikeses mõõdus, miniatuuris

en passant [a(n)pas·a(n)] (pr möödaminnes, muuseas) • sport males algseisust kaksiksammu teinud etturi löömine vastase etturiga, kui esimene läbis viimase löögivälja

en personne [a(n)pers·on] (pr) • isiklikult

en petite tenue [a(n)pöt·it tön·ü] (pr) • alusriietes v napis rõivastuses

en primeur [a(n)prim·ör] (pr) • maj ettetasumine, kasut veini ostmisel, kui makstakse alles vaadis seisva veini eest tavaliselt u 1,5 aastat enne veini ametlikku väljalaset ja kättesaamist

en profil [a(n)prof·il] (pr) • kõrvalt vaadates, külgvaates, profiilis. Vt ka en face

en vogue [a(n)v·og] (pr) • moes, hinnatud

e. o. {lüh ld sõnadest ex officio}

eo ipso [e˛o ipso] (ld) • iseenesest; just seeläbi

EP {lüh ingl nimest European Parliament} • Euroopa Parlament, Euroopa Liidu kodanike esinduskogu, mis kasvas välja kolme Euroopa Ühenduse ühisest Assambleest (tegutses a-st 1958); alates a-st 1962 kannab praegust nime

épater le bourgeois [epat·e löburžu·a] (pr) • kodanlasi hämmastama, õrritama

e pluribus unum [ee pluuribus uunum] (ld) • paljudest (moodustub) üks (USA ja Scoutspataljoni moto) (Cicero)

Erkeem erbiumi tähis

es <`es esi `esi 22e s> • muus pooltooni võrra madaldatud e, silpnimetus mi-bemoll

Eskeem einsteiniumi tähis

et al. {lüh ld sõnadest et alii}

et alii [et ali˛i] (ld), lüh e. a., et al.ja teised

et cetera [et tseetera] (ld), lüh etc.ja muud, ja teised; ja nii edasi

et consortes [et kons·ortes] (ld) • ja kaaslased, (kompanjonid); ja temataolised

et ego in Arcadia [et ego in ark·adia] (ld) • minagi (olin) Arkaadias, st õnnemaal (parafraas fraasist et in Arcadia ego)

et in Arcadia ego [et in ark·adia ego] (ld) • mina olen ka Arkaadias; kiri N. Poussini maalil „Arkaadia karjused“; mina all mõtleb kunstnik surma, kes saabub paratamatult isegi õnnemaal Arkaadias

et tu, Brute [et tuu bruute] (ld), ka tu quoque, Brute [tuu kvokve bruute] (ld) • „ka sina, Brutus!“ (Caesarile omistatud lause, mille ta olevat öelnud, märgates Brutust oma tapjate hulgas)

eu- (kr) • tähendab eesliitena ̔hästi, hea, kaunis̒

Eukeem euroopiumi tähis

EU {lüh ingl nimest European Union, sks nimest Europäische Union} • Euroopa Liit, asut Maastrichti lepinguga 7. veebruaril 1992 (jõustus 1. novembril 1993)

eVfüüs elektronvoldi tähis

ex abrupto [eks abr·upto] (ld) • järsku, ootamatult, ettevalmistamatult

ex adverso [eks adv·erso] (ld) • vastupidisest lähtudes (vastuolulise tõenduse kohta)

ex aequo [eks eekvo] (ld) • võrdselt

ex analogia [eks anal·ogia] (ld) • analoogia (s.o vastavuse v sarnasuse) järgi

ex animo [eks animo] (ld) • kogu südamest, kogu hingest, hingepõhjast

ex cathedra [eks kateedra] (ld) • õppetoolilt, s.o eriti autoriteetselt positsioonilt, vaieldamatult (sageli iroonilises mõttes)

ex causa ignota [eks kausa ignoota] (ld) • teadmata põhjusel (tekkinud)

ex contrario [eks kontraario] (ld) • vastupidi, vastupidisest lähtuvalt

ex decreto [eks dekreeto] (ld) • otsuse järgi

ex est [eks est] (ld) • on möödas, on lõppenud

ex improviso [eks improviiso] (ld) • ootamatult

ex mandato [eks mandaato] (ld) • juhiste järgi, käsu põhjal

ex mortuis vita [eks mortu˛is viita] (ld) • surnuist (võrsub) elu

ex nexu [eks neksu] (ld) • väljaspool seost, seoseta

ex nihilo nihil fit [eks nihilo nihil fit] (ld) • eimillestki ei teki midagi (Lucretius)

ex officio [eks off·itsio] (ld), lüh e. o.ameti poolest, ametikohustuste tõttu (omal algatusel); ametikohast tulenevalt

ex oriente lux [eks ori·ente luks] (ld) • idast (tuleb) valgus

ex post facto [eks post fakto] (ld) • tagasiulatuv, tagasiulatuvalt; pärast jõustumist toimuv; tagantjärele, liiga hilja, pärast juhtunut

ex professo [eks prof·esso] (ld) • asjatundlikult; ameti v elukutse põhjal

ex situ [eks situ] (ld) • väljaspool algupärast kohta. Vastand in situ

ex tempore [eks tempore] (ld) • viibimata, ettevalmistamatult
ex tempore-preparaat (ld), ekstemporaalne preparaatfarm apteegis arsti ettekirjutuse järgi kohapeal valmistatav ravim

ex ungue leonem [eks ungve leoonem] (ld) • küüniste järgi (tuntakse) lõvi (s.o osa järgi tuntakse ära tervik v meistrit tuntakse ta võtete järgi)

ex unitate vires [eks unitaate viires] (ld) • ühtsusest sünnib jõud

ex usu [eks uusu] (ld) • kombe järgi

ex voto [eks vooto] (ld, tuleneb pühendkingile graveeritud väljendist)
1. tõotuse põhjal
2. tõotuspalve märgiks v tänutäheks selle täitmise eest jumalale määratud pühendkink. Vt ka votiiv

faute de mieux [fotdömj·ö] (pr) • parema puudumisel, hädakorral

Fe {lüh ld sõnast ferrum} • keem raua tähis

fee <f`ee 26i s> (pr fée < ld fatum saatus) • müt õrn abivalmis saatusehaldjatar romaani ja germaani rahvaste müt-s

femme de chambre [fam döš·a(n)br] (pr) • toateenija

ferro et igni [ferro et iigni] (ld) • mõõga ja tulega. Vt ka igni et ferro

fidelis et fortis [fideelis et fortis] (ld) • ustav ja julge

fin de siècle [fä(n)dösj·ekl] (pr sajandi lõpp) • aj väljend, millega tähistatakse dekadentsinähte XIX s lõpu Lääne-Euroopa kultuuris

Gekeem germaaniumi tähis

h. e. {lüh ld sõnadest hoc est}

Hekeem heeliumi tähis

hic et nunc [hiik et nunk] (ld) • siin ja praegu

honneur et patrie [on·ör epatr·i] (pr) • au ja isamaa (Auleegioni lipukiri)

hors de combat [oordöko(n)b·a] (pr) • rivist välja langenud v võitlusvõimetuks tehtud (nt sõduri kohta)

hôtel de ville [ot·el döv·il] (pr) • raekoda

i. e. {lüh ld sõnadest id est}

igni et ferro [iigni et ferro] (ld) • tule ja mõõgaga. Vt ka ferro et igni

in re [in ree] (ld)
1. jur asjas, asjus
2. fil (üldise kohta) üksikus eksisteeriv, selle kaudu avalduv

inter se [inter see] (ld) • omavahel; jur juriidilises praktikas lepinguliste suhete kohta

le tiers état [lötj·erzet·a] (pr) • aj kolmas seisus (enne suurt Prantsuse revolutsiooni need, kes ei kuulunud aadel- ega vaimulikkonda)

mente et manu (ld) • mõistuse ja käega

Nekeem neooni tähis

NE {lüh ingl sõnadest north-east} • geogr kirre, põhjaida, vt ka NO

ne bis in idem [nee bis in idem] (ld) • mitte kaks korda samas asjas; jur põhimõte, et ühe teo eest ei saa kaks korda karistada

ne cede malis [nee tseede malis] (ld) • ära tagane halva ees, ära lase õnnetuses pead norgu

ne quid nimis [nee kvid nimis] (ld) • ärgu olgu midagi liigset, st ära milleski liialda

noli me tangere [nooli mee tangere] (ld) • ära puuduta mind!

nosce te ipsum [nostse tee ipsum] (ld) • tunne iseennast

odi et amo [oodi et amo] (ld) • vihkan ja armastan (Catullus)

Oefüüs örstedi tähis

omne vivum ex ovo [omne viivum eks oovo] (ld) • kõik elav (tuleb) munast (Harvey)

opera et studio (ld) • töö ja hoolega

panem et circenses [paanem et tsirts·enses] (ld) • leiba ja tsirkust (tsirkusemänge), st süüa ja meelelahutust (Juvenalis)

per fas et nefas [per faas et nefas] (ld) • õiguse ja ülekohtu abil, s.o lubatud ja lubamatute vahenditega

per se [per see] (ld) • iseeneses, iseenesest; puhtal kujul

port de bras [poor döbr·a] (pr käte viimine) • tants balletis käte asendid ja liigutused

pro aris et focis [proo aaris et fotsis] (ld) • altarite ning (kodu)kollete eest (kodumaa eest peetava sõja kohta, sage sõjaväeüksuste moto)

pro et contra [proo et kontra] (ld) • poolt ja vastu

profession de foi [profesj·o(n) döfu·a] (pr) • relig usutunnistus, kreedo; tõekspidamised, veendumused; maailmavaade

q. e. {lüh ld sõnadest quod est}

q. e. d. {lüh ld sõnadest quod erat demonstrandum}

q. e. f. {lüh ld sõnadest quod erat faciendum}

q. e. i. {lüh ld sõnadest quod erat inveniendum}

re <r`e 26 s> • muus alusastmiku 2. heli silpnimetus, tähtnimetus d

re- (ld) • taas-, uuesti-, tagasi-

Rekeem reeniumi tähis

rouge et noir [ruuž enuaar] (pr punane ja must) • 312 kaardiga raha peale mängitav kaardimäng

scio me nihil scire [sts·i˛o mee nihil stsiire] (ld) • tean, et ma midagi ei tea (Sokratese ütlus ladinakeelses tõlkes)

Sekeem seleeni tähis

SE {lüh ingl sõnast south-east} • geogr kagu; mer süüdost

sic et non [siik et noon] (ld) • jah ja ei (varaskolastik P. Abélardi (XII s) teose järgi)

sileto et spera [sileeto et speera] (ld) • vaiki ja looda (sõnad Tourville’i feodaallossi vangla värava kohal)

sine ira et studio [sine iira et studio] (ld) • vihata ja poolehoiuta, st erapooletult (Tacitus)

surge et age (ld) • tõuse ja tegutse

Tekeem telluuri tähis

Te Deum laudamus [tee de˛um laudaamus] (ld Sind, Issand, kiidame) • relig, muus IV s-st pärit vaimulik hümn, mida lauldakse missal (1) suurtel pühadel ja tähtsate sündmuste puhul tänulauluna; kasut ka anglikaani kiriku liturgias

tibi et igni [tibi et iigni] (ld) • sulle ja tulele, st loe läbi ja põleta

to be or not to be [tu bii o(r) not tu bii] (ingl) • (kas) olla või mitte olla (nimitegelase kuulsa monoloogi algussõnad W. Shakespeare’i tragöödias „Hamlet”)

tour en l´air [tuur a(n)leer] (pr) • tants balletis keha täispööre õhus

tre corde [tre korde] (it kolm keelt), tutte le corde [tutte le korde] (it kõik keeled) • muus klaverimängus ilma vasaku pedaalita. Vastand una corda

unum et idem [uunum et idem] (ld) • üks ja sama

urbi et orbi (ld (Rooma) linnale ja maailmale) • relig paavsti pöördumine Rooma linna ja kogu maailma poole; üldises tähenduses: kõigile, kogu maailmale

wait and see [weit änd sii] (ingl) • oota ja vaata (väljend ettevaatliku poliitika kohta)

Xekeem ksenooni tähis


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur