[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit

admiral <admiral -i 19 s> (keskld admirallus, amirall(i)us, amiraldus < ar amīr al-(bahr) (mere)valitseja)
1. sõj, mer kõrgema ohvitseri auaste mereväes, antakse sõjalaevastiku, selle osa v vastava asutuse juhatajale
2. zool liik päevaliblikaid (Vanessa atalanta)

bombardiir <bombard|`iir -iiri -`iiri 22e s> (pr bombardier < bombard) sõj
1. aj bombardilaadur; Venemaa armee suurtükiväes sõduri auaste (vastas jefreitori astmele jalaväes)
2. Briti suurtükiväe allohvitser, seersant

brigadir <brigadir -i 19 s> (pr brigadier) • nõuk brigaadi (3) juht; aj sõjaväeline auaste Venemaal XVIII s; ratsaväe v suurtükiväe sõduri auaste Prantsusmaal

distinktsioon <distinktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld distinctio eraldamine; erinevus) • eristamine, esiletõstmine; väljapaistvus; kõrge auaste v amet

feldmarssal <+ m`arssal -i 2e s> (sks Feldmarschall) • sõj kõrgeim sõjaväeline auaste mõnes riigis

fregatt <freg|`att -ati -`atti 22e s> (pr frégate < it fregata) • sõj, mer purjelaevastiku ajastul kolme raamastiga kiire sõjalaev; mõnedes riikides keskmise suurusega, kiire ja mitmekesise (sh õhu- ja allveetõrje-) relvastusega sõjalaev suurte sõjalaevade kaitsmiseks v muudeks julgestusülesanneteks
fregatikaptenmer auaste mereväes
fregattlindzool suur troopiline merelind (Fregatidae) pelikaniliste seltsist

generalissimus <general´issimus -e 11 s> (it generalissimo, sks Generalissimus sõjaväe ülemjuhataja, käsitletuna superlatiivina sõnast kindral < ld superl generalissimus kõige peamine v üldisem) • sõj kõrgeim sõjaväeline auaste mõnes riigis; sellise auastmega isik omab nii kõrgeimat sõjaväelist kui poliitilist võimu

hauptman <h`auptman -i 2e s> (sks Hauptmann) • sõj ohvitseri auaste Saksa sõjaväes, vastab kapteni auastmele

horunži <hor´unži 16 s> (vn хорунжий < poola chorąży) • aj, sõj algul lippur mitme slaavi riigi sõjaväes; nooremohvitseri auaste endisaegses Venemaa kasakaväeosas, vastas kornetile ratsaväes ja alamporutšikule jalaväes; Poola sõjaväes allohvitser

jefreitor <jefr`eitor -i 2e s> (vn ефрейтор < sks Gefreiter "(vahiteenistusest) vabastatu“) • sõj kapralile vastav sõjaväeline auaste; kehtinud Saksamaal XVII s-st, Venemaal a-tel 1716–1917 ja 1940. a-st

jessauul <jessa|`uul -uuli -`uuli 22e s> (vn есаул < turgi k-d jasaul valvur) • aj algselt auaste kasakaväes, hiljem vastas rittmeistrile ratsaväes

kadett <kad|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cadet noorem) • sõjaväelise õppeasutuse kursant, kadetikorpuse kasvandik; aj, pol konstitutsiooniline demokraat revolutsioonieelsel Venemaal (1905–17); sõjaväeline auaste feodaalsel Prantsusmaal ja Preisimaal ning Austria-Ungari sõjaväes kuni 1914. a-ni
kadetikorpussõj kinnine üldhariduslik sõjaväeline õppeasutus Venemaal jm

kapral <k`apral -i 2e s> (pr caporal < it caporale < capo pea) • sõj noorema juhtivkoosseisu auaste mõne riigi sõjaväes, ka Venemaal XVII–XIX s; Eesti Vabariigi sõjaväes vanemsõduri auaste. Vt ka jefreitor

kapten <k`apten -i 2e s> (pr capitaine < keskld capitaneus väejuht < ld caput pea)
1. mer laeva ja laevameeskonna juht; merel ja välissadamates riigi, laeva- ja laadungiomaniku seaduslik esindaja
2. sport võistkonna vanem
3. sõj enamiku riikide ohvitseriauaste, mida algselt anti kompaniiülemale; ohvitseri auaste Eesti Vabariigi maa- ja õhuväes
kaptenleitnant sõjEesti Vabariigis kolonelleitnandile vastav vanemohvitseri auaste mereväes
kaptenmajor sõjEesti Vabariigis majorile vastav vanemohvitseri auaste mereväes

kindral <k`indral -i 2e s> (it generale, hisp, ingl general, pr général < ld generalis üldine, üld-) • sõj kõrgem ohvitseri auaste maa- ja lennuväes
kindralleitnantkindralmajorist kõrgem kindraliauaste
kindralmajormadalaim kindraliauaste

kindralfeldmarssal <+ m`arssal -i 2e s> (< kindral- + feldmarssal) • sõj, aj kõrgeim sõjaväeline auaste Saksa, Austria ja Vene maaväes; võeti kasutusele Saksamaal XVI s, Vene sõjaväes kehtis 1699–1917

kolonel <kolonel -i 19 s> (pr colonel < it colonnello < colonna kolonn (sõdureid)) • sõj vanemohvitseri kõrgeim auaste paljude riikide sõjaväes (ka Eesti Vabariigis)
kolonelleitnantmajori ja koloneli vaheline vanemohvitseri auaste paljude riikide sõjaväes

kommodoor <kommod|`oor -oori -`oori 22e s> (ingl commodore < pr commandeur komandör) mer
1. laevastikukoondise juhataja mõnes riigis
2. sõj admiralile eelnev auaste mõnes riigis
3. jahtklubi president mõnes riigis

konstaabel <k`onst`aab|el -li 2e s> (ingl constable < keskld comes stabuli talliülem) • politseiametniku auaste, teatava piirkonna politseinik; aj kõrge õukonnaametnik keskaegsel Inglismaal; lossi- v kindlusekomandant

kontradmiral <+ admiral -i 19 s> (pr contre-amiral) • sõj madalaim admirali auaste (vastab kindralmajorile maaväes); selles auastmes sõjaväelane

kornet1 <kornet -i 2e s> (pr cornette < corne sarv) • sõj algul ratsaväelipp, siis selle lipu kandja (ratsaväelipnik); alates XV s-st ratsaväeohvitseri madalaim auaste enamikus riikides; asendati XIX s nooremleitnandi auastmega

korvett <korv|`ett -eti -`etti 22e s> (pr corvette) • sõj keskmise suurusega kiire sõjapurjekas XVII–XIX s; valvelaev mõne riigi laevastikus
korvettkaptenmõne riigi merejõudude ohvitseri auaste; vastab maavägede majorile

major <major -i 2e s> (< ld maior suurem, vanem) • sõj ohvitseriauaste paljude riikide sõjaväes; esimene vanemohvitseri auaste

marssal <m`arssal -i 2e s> (pr maréchal < keskld marescallus, marescalcus talliülem < frangi marhskalk < marh hobune + skalk sulane) • aj algselt kuninga õukonda kuuluv ametiisik keskaegsel Prantsusmaal; sõj kõrgeim sõjaväeline auaste paljude riikide sõjaväes; selles auastmes isik
marssalikeppväärismetalli ja kalliskividega kaunistatud lühike sau, marssali auastme ja võimu sümbolina

mitšman <m`itšman -i 2e s> (vn мичман < ingl midshipman) • sõj, mer mitmes riigis lipnikule vastav mereväeohvitseri madalaim auaste; Suurbritannia ja USA sõjalaevastikukoolide vanema kursuse kadett; Vene armees kõrgeim allohvitseri auaste

ohvitser <ohvitser -i 19 s> (pr officier ametiisik < keskld officiarius < ld officium kohustus, amet) • sõj relva- ja korrakaitsejõudude juhtivkoosseisu kuuluv isik; sõjaväeline auaste

ooberst <ooberst -i 2e s> (sks Oberst) • sõj vanemohvitseri auaste Saksamaal, Austrias ja Šveitsis; vastab kolonelile ja polkovnikule

polkovnik <polk´ovnik -u 2 s> (vn полковник < полк polk) • sõj kindralmajorist madalam ohvitseri auaste Venemaal, hiljem Nõukogude Liidus ja SRÜ maades; vastab teiste maade kolonelile v ooberstile

porutšik <por´utšik -u 2 s> (vn поручик < поручить ülesandeks tegema) • sõj, aj (vanem)leitnandile vastav ohvitseri auaste mitmes Ida-Euroopa riigis (nt Tsaari-Venemaal, Poolas jm)

rittmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Rittmeister) • sõj, aj endisaegne jalaväekaptenile vastav ohvitseri auaste mõne riigi ratsaväes

seersant <s`eers|`ant -andi -`anti 22e s> (pr sergent < keskld serviens < ld servire teenima) • sõj allohvitseri auaste paljude riikide sõjaväes, ka Eesti kaitseväes; allohvitseride üldnimetus; jur, aj Prantsusmaal kohtutäitur

staabikapten <+ k`apten -i 2e s> (< staap + kapten) • aj, sõj endisaegne ohvitseri auaste Venemaal (1797–1917), Preisimaal, Austrias, Prantsusmaal jm

tšinovnik <tšin´ovnik -u 2 s> (vn чиновник < чин auaste, amet, ametnik) • aj (tsaariaegne) riigiametnik; piltl formalist, bürokraat, tähenärija (halvustavalt)

urjadnik <urj´adnik -u 2 s> (vn урядник < уряд korraldus, kord) aj
1. politseiametnik, maakordnik Tsaari-Venemaal ja Balti kubermangus a-ni 1917
2. kasakaväe allohvitseri auaste

vahtmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Wachtmeister) • sõj ratsa- ja suurtükiväe allohvitseri kõrgem auaste mitmes Euroopa riigis, oli võrdne teiste väeliikide veltveebli auastmega

veebel <v`eeb|el -li 2e s> (< sks (Feld)webel, Weibel allohvitser) • sõj allohvitseri auaste Eesti kaitseväes. Vt ka veltveebel

viitseadmiral <+ admiral -i 19 s> (< viitse- + admiral) • sõj, mer admiralile eelnev auaste mereväes; aseadmiral


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur