Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 37 artiklit
admiral <admiral -i 19 s> (keskld admirallus, amirall(i)us, amiraldus < ar amīr al-(bahr) (mere)valitseja)
1. sõj, mer kõrgema ohvitseri auaste mereväes, antakse sõjalaevastiku, selle osa v vastava asutuse juhatajale
2. zool liik päevaliblikaid (Vanessa atalanta)
bombardiir <bombard|`iir -iiri -`iiri 22e s> (pr bombardier < bombard) sõj
1. aj bombardilaadur; Venemaa armee suurtükiväes sõduri auaste (vastas jefreitori astmele jalaväes)
2. Briti suurtükiväe allohvitser, seersant
brigadir <brigadir -i 19 s> (pr brigadier) • nõuk brigaadi (3) juht; aj sõjaväeline auaste Venemaal XVIII s; ratsaväe v suurtükiväe sõduri auaste Prantsusmaal
distinktsioon <distinktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld distinctio eraldamine; erinevus) • eristamine, esiletõstmine; väljapaistvus; kõrge auaste v amet
feldmarssal <+ m`arssal -i 2e s> (sks Feldmarschall) • sõj kõrgeim sõjaväeline auaste mõnes riigis
fregatt <freg|`att -ati -`atti 22e s> (pr frégate < it fregata) • sõj, mer purjelaevastiku ajastul kolme raamastiga kiire sõjalaev; mõnedes riikides keskmise suurusega, kiire ja mitmekesise (sh õhu- ja allveetõrje-) relvastusega sõjalaev suurte sõjalaevade kaitsmiseks v muudeks julgestusülesanneteks
fregatikapten • mer auaste mereväes
fregattlind • zool suur troopiline merelind (Fregatidae) pelikaniliste seltsist
generalissimus <general´issimus -e 11 s> (it generalissimo, sks Generalissimus sõjaväe ülemjuhataja, käsitletuna superlatiivina sõnast kindral < ld superl generalissimus kõige peamine v üldisem) • sõj kõrgeim sõjaväeline auaste mõnes riigis; sellise auastmega isik omab nii kõrgeimat sõjaväelist kui poliitilist võimu
hauptman <h`auptman -i 2e s> (sks Hauptmann) • sõj ohvitseri auaste Saksa sõjaväes, vastab kapteni auastmele
horunži <hor´unži 16 s> (vn хорунжий < poola chorąży) • aj, sõj algul lippur mitme slaavi riigi sõjaväes; nooremohvitseri auaste endisaegses Venemaa kasakaväeosas, vastas kornetile ratsaväes ja alamporutšikule jalaväes; Poola sõjaväes allohvitser
jefreitor <jefr`eitor -i 2e s> (vn ефрейтор < sks Gefreiter "(vahiteenistusest) vabastatu“) • sõj kapralile vastav sõjaväeline auaste; kehtinud Saksamaal XVII s-st, Venemaal a-tel 1716–1917 ja 1940. a-st
jessauul <jessa|`uul -uuli -`uuli 22e s> (vn есаул < turgi k-d jasaul valvur) • aj algselt auaste kasakaväes, hiljem vastas rittmeistrile ratsaväes
kadett <kad|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cadet noorem) • sõjaväelise õppeasutuse kursant, kadetikorpuse kasvandik; aj, pol konstitutsiooniline demokraat revolutsioonieelsel Venemaal (1905–17); sõjaväeline auaste feodaalsel Prantsusmaal ja Preisimaal ning Austria-Ungari sõjaväes kuni 1914. a-ni
kadetikorpus • sõj kinnine üldhariduslik sõjaväeline õppeasutus Venemaal jm
kapral <k`apral -i 2e s> (pr caporal < it caporale < capo pea) • sõj noorema juhtivkoosseisu auaste mõne riigi sõjaväes, ka Venemaal XVII–XIX s; Eesti Vabariigi sõjaväes vanemsõduri auaste. Vt ka jefreitor
kapten <k`apten -i 2e s> (pr capitaine < keskld capitaneus väejuht < ld caput pea)
1. mer laeva ja laevameeskonna juht; merel ja välissadamates riigi, laeva- ja laadungiomaniku seaduslik esindaja
2. sport võistkonna vanem
3. sõj enamiku riikide ohvitseriauaste, mida algselt anti kompaniiülemale; ohvitseri auaste Eesti Vabariigi maa- ja õhuväes
kaptenleitnant sõj • Eesti Vabariigis kolonelleitnandile vastav vanemohvitseri auaste mereväes
kaptenmajor sõj • Eesti Vabariigis majorile vastav vanemohvitseri auaste mereväes
kindral <k`indral -i 2e s> (it generale, hisp, ingl general, pr général < ld generalis üldine, üld-) • sõj kõrgem ohvitseri auaste maa- ja lennuväes
kindralleitnant • kindralmajorist kõrgem kindraliauaste
kindralmajor • madalaim kindraliauaste
kindralfeldmarssal <+ m`arssal -i 2e s> (< kindral- + feldmarssal) • sõj, aj kõrgeim sõjaväeline auaste Saksa, Austria ja Vene maaväes; võeti kasutusele Saksamaal XVI s, Vene sõjaväes kehtis 1699–1917
kolonel <kolonel -i 19 s> (pr colonel < it colonnello < colonna kolonn (sõdureid)) • sõj vanemohvitseri kõrgeim auaste paljude riikide sõjaväes (ka Eesti Vabariigis)
kolonelleitnant • majori ja koloneli vaheline vanemohvitseri auaste paljude riikide sõjaväes
kommodoor <kommod|`oor -oori -`oori 22e s> (ingl commodore < pr commandeur komandör) mer
1. laevastikukoondise juhataja mõnes riigis
2. sõj admiralile eelnev auaste mõnes riigis
3. jahtklubi president mõnes riigis
konstaabel <k`onst`aab|el -li 2e s> (ingl constable < keskld comes stabuli talliülem) • politseiametniku auaste, teatava piirkonna politseinik; aj kõrge õukonnaametnik keskaegsel Inglismaal; lossi- v kindlusekomandant
kontradmiral <+ admiral -i 19 s> (pr contre-amiral) • sõj madalaim admirali auaste (vastab kindralmajorile maaväes); selles auastmes sõjaväelane
kornet1 <kornet -i 2e s> (pr cornette < corne sarv) • sõj algul ratsaväelipp, siis selle lipu kandja (ratsaväelipnik); alates XV s-st ratsaväeohvitseri madalaim auaste enamikus riikides; asendati XIX s nooremleitnandi auastmega
korvett <korv|`ett -eti -`etti 22e s> (pr corvette) • sõj keskmise suurusega kiire sõjapurjekas XVII–XIX s; valvelaev mõne riigi laevastikus
korvettkapten • mõne riigi merejõudude ohvitseri auaste; vastab maavägede majorile
major <major -i 2e s> (< ld maior suurem, vanem) • sõj ohvitseriauaste paljude riikide sõjaväes; esimene vanemohvitseri auaste
marssal <m`arssal -i 2e s> (pr maréchal < keskld marescallus, marescalcus talliülem < frangi marhskalk < marh hobune + skalk sulane) • aj algselt kuninga õukonda kuuluv ametiisik keskaegsel Prantsusmaal; sõj kõrgeim sõjaväeline auaste paljude riikide sõjaväes; selles auastmes isik
marssalikepp • väärismetalli ja kalliskividega kaunistatud lühike sau, marssali auastme ja võimu sümbolina
mitšman <m`itšman -i 2e s> (vn мичман < ingl midshipman) • sõj, mer mitmes riigis lipnikule vastav mereväeohvitseri madalaim auaste; Suurbritannia ja USA sõjalaevastikukoolide vanema kursuse kadett; Vene armees kõrgeim allohvitseri auaste
ohvitser <ohvitser -i 19 s> (pr officier ametiisik < keskld officiarius < ld officium kohustus, amet) • sõj relva- ja korrakaitsejõudude juhtivkoosseisu kuuluv isik; sõjaväeline auaste
ooberst <ooberst -i 2e s> (sks Oberst) • sõj vanemohvitseri auaste Saksamaal, Austrias ja Šveitsis; vastab kolonelile ja polkovnikule
polkovnik <polk´ovnik -u 2 s> (vn полковник < полк polk) • sõj kindralmajorist madalam ohvitseri auaste Venemaal, hiljem Nõukogude Liidus ja SRÜ maades; vastab teiste maade kolonelile v ooberstile
porutšik <por´utšik -u 2 s> (vn поручик < поручить ülesandeks tegema) • sõj, aj (vanem)leitnandile vastav ohvitseri auaste mitmes Ida-Euroopa riigis (nt Tsaari-Venemaal, Poolas jm)
rittmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Rittmeister) • sõj, aj endisaegne jalaväekaptenile vastav ohvitseri auaste mõne riigi ratsaväes
seersant <s`eers|`ant -andi -`anti 22e s> (pr sergent < keskld serviens < ld servire teenima) • sõj allohvitseri auaste paljude riikide sõjaväes, ka Eesti kaitseväes; allohvitseride üldnimetus; jur, aj Prantsusmaal kohtutäitur
staabikapten <+ k`apten -i 2e s> (< staap + kapten) • aj, sõj endisaegne ohvitseri auaste Venemaal (1797–1917), Preisimaal, Austrias, Prantsusmaal jm
tšinovnik <tšin´ovnik -u 2 s> (vn чиновник < чин auaste, amet, ametnik) • aj (tsaariaegne) riigiametnik; piltl formalist, bürokraat, tähenärija (halvustavalt)
urjadnik <urj´adnik -u 2 s> (vn урядник < уряд korraldus, kord) aj
1. politseiametnik, maakordnik Tsaari-Venemaal ja Balti kubermangus a-ni 1917
2. kasakaväe allohvitseri auaste
vahtmeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (sks Wachtmeister) • sõj ratsa- ja suurtükiväe allohvitseri kõrgem auaste mitmes Euroopa riigis, oli võrdne teiste väeliikide veltveebli auastmega
veebel <v`eeb|el -li 2e s> (< sks (Feld)webel, Weibel allohvitser) • sõj allohvitseri auaste Eesti kaitseväes. Vt ka veltveebel
viitseadmiral <+ admiral -i 19 s> (< viitse- + admiral) • sõj, mer admiralile eelnev auaste mereväes; aseadmiral