[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 34 artiklit

actum est [aktum est] (ld) • asi on lõpetatud

ad acta [ad akta] (ld aktide juurde), lüh a. a.aktidesse (lisama); tagajärjeta (jätma); asi on lõpetatud

aferist <afer|`ist -isti -`isti 22e s> (pr affairiste < affaire asi; juhtum) • afääridega tegelev isik, õnnekütt, petis

afäär <af`äär afääri af`ääri 22e s> (pr affaire asi; juhtum < à faire teha) • juhtumus, sekeldus; pettusele rajatud ettevõtmine

avantüür <avant|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr aventure < ld advenire tulema, saabuma) • juhtumus, seiklus; ohtlik üritus; aususe seisukohalt kahtlane ettevõte; ilma reaalsete eeldusteta ettevõetud, tõenäoliselt nurjumisele määratud asi

dereism <dere|`ism -ismi -`ismi 22e s> (de- + ld res asi) • psühh kujutlustes elamine, loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus. Vt ka autism

Ding an sich [ding an zihh] (sks) • fil asi iseeneses, asi sellisena, nagu see on tõelisuses

entiteet <entit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr entité < keskld entitas < ld ens olev, asi < esse olema) • olemus, esemete tõeline olu

fenomen <fenomen -i 19 s> (kr phainomenon ilmuv, nähtus) • fil nähtumus, üksus, mis esineb või ilmneb teatud valdkonnas mingil kindlal viisil, nt mõistusefenomen, keelefenomen; kantiaanluses see, mis on meie tunnetuse abil empiiriliselt kogetav, iga asi, mis on meelelise tunnetuse õiguspäraseks esemeks, vastand noumenon; piltl haruldane nähtus; ebaharilike võimetega inimene

hiilus <h`iilus -e 11~9 s> (< ld hilum tühine asi) • anat hiilum, värat, nõgusus (kopsul, põrnal, neerul, munasarjal), kust väljuvad ja kuhu sisenevad veresooned, närvid v vastavad juhad

hüpostaas <hüpost|`aas -aasi -`aasi 22e s> (kr hypostasis alus, aluseks olek, loomus)
1. põhialus v -aines
2. med venoosne verepais (nt lamavatel haigetel kopsude seljapoolses osas) südamenõrkuse, punaliblede agregatsiooni ja gravitatsioonitungi tõttu
3. biol geneetikas ühe geeni talitluse pärssumine teise, mittealleelse geeni toimel; pärsitavat geeni nimet hüpostaatiliseks
4. fil antiikfilosoofias tegelikult ja üksikult olemasolev asi
5. relig jumala mingi omaduse v funktsiooni muutumine iseseisvaks

kakemono <kakemono 17~16 s> (jpn < kake üles riputama + mono asi, ese) • kunst Jaapani ripp-pilt, maalitud pikiformaadis siidile v paberile tuši- v vesivärvitehnikas, hoitakse kokkurullitult kepi ümber. Vt ka makimono

mateeria <mat`eeria 1 s> (ld materia aine, algollus < mater ema) • fil aine, substants, miski, mis on aluseks kõigele materiaalsele (vastandina vaimule, hingele); Aristotelese filosoofias olemuse vastand, see, millest mingi asi on; I. Kanti tunnetusekäsitluses tunnetuse aines, mis vastandub tunnetuse vormile

monogatari <monogat´ari 16 s> (jpn lugu, jutt < mono asi + kataru rääkima) • kirj Jaapani jutustus v romaan

noumenon <noumenon -i 19 s> (kr nooumenon mõttes tajutav) • fil I. Kanti idealistlikus filosoofias tähtsat osa etendav mõiste, nn asi iseeneses, mis olevat printsipiaalselt tunnetamatu. Vastand fenomen, Vt ka kantiaanlus

operae pretium est [opere pretsium est] (ld) • asi tasub vaeva

parallelismus membrorum [parallel·ismus membroorum] (ld liikmete rööpsus)
1. kirj järjestikuste omavahel kokku kuuluvate värsiridade ühesugune süntaktiline ülesehitus
2. folkl läänemeresoome rahvaste rahvaluules üldine tava esitada sama asi eri sõnadega kahes värsis, vt ka parallelism

primum mobile [priimum moobile] (ld esimene liikuv asi) • fil liikumise algallikas, liikumapanev ürgjõud, ürgajend; keskaegses metafüüsikas ja astroloogias kõrgeim iseliikuv taevasfäär, mis pani liikuma teised taevasfäärid

punkt <p`unkt punkti p`unkti 22e s> (ld punctum)
1. väike ümmargune nähtav objekt, täpp
2. täpikujuline graafiline märk; lgv kirjavahemärk; mat matemaatiline märk; mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid; muus pikendusmärk noodi järel
3. teatav (väiksem) koht, paik, ala, ruum
4. mõõtühik; ka sport hindamissüsteemi ühik võistlustel, katsetel vms; trük tüpograafilise mõõdusüsteemi pikkusühik (u 0,35 mm)
5. dokumendi vm teksti jaotis; väike sisuliselt terviklik lõik v osa
6. asi, asjaolu, aspekt
7. mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vmt teatav koht, aste, staadium

reaal- (< keskld realis tegelik, tõeline < ld res asi)
1. reaalne
2. reaalaineil v -teadustel põhinev, nendega seotud, vastand humanitaar-
reaalained plped loodusteaduslikud ja füüsikalis-matemaatilised õppeained vastandatuna humanitaarainetele

reaalid pl <re`aal reaali re`aali 22e s> (keskld realis tegelik, tõeline < ld res asi) • fil tõelised esemed v tõigad vastandina kujutlusele v pelgalt sõnadele (verbaalidele). Vastand verbaalid

reaalne <re`aal|ne -se 2 adj> (< keskld realis tegelik, tõeline < ld res asi) • tõeline, tõeliselt olemasolev; teostatav, täidetav; tegelikkust arvestav. Vastand irreaalne, imaginaarne, Vt ka ideaalne, nominaalne

reifikatsioon <reifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl reification < ld res, gen rei asi + -fikatsioon) • psühh asjastamine, millegi abstraktse käsitlemine, justkui see oleks materiaalne v konkreetne

rekvisiit <rekvis|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld requisitum nõutav v vajalik asi)
1. juurdekuuluv ese, atribuut
2. teater lavatarve, lavastuses kasutatav tarbeese, nt relv, jalutuskepp, vaas lilledega
3. jur dokumendi kohustuslik sisu- v vormielement (nt allkiri, pitser), mille puudumine põhjustab dokumendi kehtetuse

res [rees] (ld) • asi, ese; jur õigusobjekt

res cogitans [rees koogitans] (ld) • mõtlev asi, vaimne substants (Descartes). Vt ka res extensa

res communis [rees kommuunis] (ld) • ühine asi, st asi, mis kuulub kõigile, nt õhk vastandatuna (mingi riigi) õhuruumile

res extensa [rees ekst·ensa] (ld) • ulatuv e ruumiline asi; fil vaimne substants (Descartes). Vt ka res cogitans

res ipsa loquitur [rees ipsa lokvitur] (ld) • asi kõneleb ise enda eest

res iudicata [rees judikaata] (ld) • jur otsustatud asi, jõustunud kohtuotsus

res nullius [rees nullii˛us] (ld mitte kellegi asi) • jur Rooma õiguses omanikuta asi

res publica [rees puublika] (ld avalik asi), lüh R. P.riik; vabariik

Roma locuta est, causa finita est [rooma lokuuta est kausa finiita est] (ld) • „Rooma on kõnelnud, asi on lõpetatud“ (paavsti autoriteeti väljendav ütlus); piltl otsus on langetatud

tabula (ld) • tahvel, laud; (maa)kaart; aj roomlastel vahakihiga kaetud lauake, millele kirjutati
tabula gratulatoria [tabula gratulatooria] • õnnitlejate nimekiri (nt pühendusteoses)
tabula rasa [tabula raasa] (keskld puhastatud tahvel) • puhas leht, st midagi puhast v puutumatut, algses rikkumata ja välismõjudest vabas seisundis olev asi; fil sensualistlik tunnetusteoreetiline käsitus: inimmõistus iseeneses on tabula rasa, igasugune teadmine tuleb meelelisest kogemusest


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur