[VSL] Võõrsõnade leksikon

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

anisotroopia <+ tr`oopia 1 s> , anisotroopsus <+ tr`oopsus -e 11~9 s> (< anisotroopne)
1. füüs keha füüsikaliste omaduste (nt soojusjuhtivuse, elektrijuhtivuse, elastsuse, kõvaduse) sõltuvus suunast selle keha sees
2. bot taime eri elundite erisugune asend ühe ja sama välisteguri toimel (nt lehtede rõhtne ja varte püstloodne asend langeva valguse suhtes). Vastand isotroopia

artikulatsioon <artikulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld articulare liigendama; selgesti hääldama < articulus liige; lõik)
1. anat liiges, kahe luu (v kõhre) vaheline ühend
2. lgv hääldus, häälikute moodustamine kõneelunditega
3. muus laulmisel häälikute hääldamise viis, üksikute helide ühendamise või esiletoomise moodus
artikulatsioonibaaslgv hääldusalus, igale keelele v murdele omane häälduselundite asend ja toimimissuund häälikute moodustamisel

aspekt <asp|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld aspectus vaade)
1. vaatekoht, seisukoht, millelt käsitletakse esemeid, nähtusi, mõisteid; nähtuse üks külg
2. lgv grammatiline kategooria, mis näitab, kas sündmus, tegevus v protsess on lõpetatud v lõpetamata, hetkeline v kestev, vt ka perfektiivne aspekt, imperfektiivne aspekt
3. astr Päikese ja planeetide vastastikune asend Maalt vaadatuna
4. bot taimekoosluste erinev välisilme eri aastaaegadel

ekspositsioon <ekspositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr exposition < ld expositio väljapanemine, esitus, selgitus)
1. kirj kirjandusteoses tegevust sissejuhatav ja olukordadega tutvustav osa
2. muus esialgne põhiteema v teemade käsitlus muusikateoses (fuugas, sonaadis)
3. kunstiteoste, muuseumi- v näituseesemete väljapanek
4. fot säritus
5. med välisteguri mõjutus, toime
6. geogr (nõlva v veeru) asend ilmakaarte suhtes
ekspositsioonikambermed väike ruum, kus uuritavale lastakse mõjuda tolmul v gaasidel allergeeni väljaselgitamiseks

epitaksia <epit`aksia 1 s> (< epi- + kr taxis asend, kord) • tehn monokristalli orienteeritud kasvamine teise kristalli pinnal; kasut mikroelektroonikas, pooljuhttehnikas (õhukeste pooljuhikihtide kasvatamiseks) jm

konformatsioon <konformatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld conformatio sümmeetriline vormimine v ehitus) • keem orgaanilise ühendi molekuli isomeerne struktuur, molekuli osade asend, mis tekib nende pöörlemisel ümber üksiksidemete

konstellatsioon <konstellatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld constellatio tähtede seis < kon- + stella täht) • olukordade seis, asjaolude kokkusattumus; astr konfiguratsioon, taevakehade näiv vastastikune asend teataval hetkel

malpositsioon <+ positsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld malus halb + positio asend) • med väärasetsus, elundi väärasend v loote väärasend emakas

orientatsioon <orientatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr orientation < ld oriens ida) • asend ilmakaarte suhtes; orienteerumisvõime, suunataju; suund, hoiak, orienteeritus

pikee2 <pik`ee 26i s> • lenn pikeeriva lennuki asend; (lennuki) pikeering, järsult maapinna poole sööstmine; kasut täpsuspommitamiseks v vältimaks õhutõrjevahendi tabamust

positsioon <positsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld positio panek, seis, asetus, asend < ponere panema)
1. sõj väeosa poolt hõivatud maa- v veeala, mis on kohandatud kaitselahinguks v rünnakuks v relva paigaldamiseks
2. lgv keeleüksus(t)e koht sõnas v lauses
3. tants jalgade ja käte asend klassikalises tantsus
4. muus vasaku käe sõrmede asetus keelpilli sõrmlaual
5. sport põhiseis vehklemises; malendite v kabendite asetus mängus
6. sotsiol sotsiaalne seisund
7. info järjenumbriga määratav koht stringis
8. piltl seisukoht, vaatepunkt, arvamus

positsiooner <positsi`ooner -i 2e s> (ingl positioner < ld positio panek, seis, asetus, asend) • tehn võimsusvõimendiga pneumaatiline v hüdrauliline täiturmehhanism, kasut pidevatoimelistes automaatreguleerimissüsteemides

posituur <posit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld positura < ponere panema) • seisang, tahtlikult võetud asend (nt tantsus)

promenaad <promen|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr promenade)
1. jalutustee, puiestee
2. tants tantsufiguur, tantsupartnerite teatud asend

proptoos <+ pt`oos ptoosi pt`oosi 22e s> (< pro- + ptoos) • med ettevaje, elundi (hrl silma) normaalsest eesmisem asend

stroboskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr strobos keerlemine + -skoop) • tehn optikariist stroboskoopilise efekti tekitamiseks (efekt seisneb liikuva eseme hetkelises nägemises liikumatuna, kui tema asend väga vähe muutub, v eseme nägemises liikuvana, kui tema liikumatud asendid kiiresti muutuvad); stroboskoobi põhimõtet rakendatakse kinematograafias ja televisioonis, samuti meditsiinilistes jm teadusuuringuis

superpositsioon <+ positsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< super- + ld positio seisukord, asend) • füüs üksteist mittemõjutavate füüsikaliste suuruste v protsesside liitumine v selle tulemus


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur