[VSL] Võõrsõnade leksikon

adresseerima <adress|`eerima -eerib 28 v> (pr adresser), aadressima <`aadr|`essima -essib 28 v> • (kellegi aadressil) suunama, läkitama; info andmete ja käskude asukohta arvuti mälus v andmekandjal määrama; piltl kellelegi midagi suunama, määrama

aritmeetika-loogikaseade <+ seade s`eadme 5 s> , lüh ALU • info arvuti protsessori koostisosa aritmeetika ja loogikatehete sooritamiseks

automaatne <autom`aat|ne -se 2 adj> (ingl automatic < kr automatos) • isetöötav, isetoimiv, inimese vahetu osavõtuta kulgev v toimiv; masinlik, tahtmatu
automaatne tõlkimine • masintõlge, teksti tõlkimine ühest keelest teise arvuti abil

BIOS {lüh ingl sõnadest basic input/output system} • info arvuti püsimälusse salvestatav programm, mis juhib alglaadimist ja peamiste sisend-väljundseadmete tööd

CD-I {lüh ingl sõnadest compact disk interactive} • info kompaktplaat multimeediarakendusteks, loetav teleri v arvuti juurde kuuluva lisaseadmega

CD-ROM (< CD1 + ingl read-only memory püsimälu) • info laserplaat-püsimälu, arvuti sellekohase kettaseadmega loetav kompaktketas; võib sisaldada tarkvarapakette, teatmeteoseid, mänge, katalooge jm andmebaase

CPU {lüh ingl sõnadest central processing unit} • info arvuti keskseade, keskprotsessor

digitaalne <digit`aal|ne -se 2 adj> (< ld digitalis sõrm-, sõrme- < digitus sõrm, varvas, vrd ingl digit number), digi-
1. anat sõrme-, sõrm-; varba-
2. numbriline, number-, digitaal-, numbritest koosnev v numbrilise kujuga opereeriv (nt arvuti, mõõteriist, kell)

diskett <disk|`ett -eti -`etti 22e s> (ingl diskette < disk), flopi <flopi 16 s> (ingl floppy disk „laperdav ketas“) • info van painduval plastpõhimikul magnetketas kaitseümbrises, arvuti endisaegne väline andmekandja

dünaamiline <dünaamili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs dünaamikasse puutuv, liikumisest tingitud
2. tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne; liikumis- v arenemisvõimeline. Vastand staatiline
dünaamiline geoloogia • geol geoloogia haru, mis käsitleb Maa pinnal ja sisemuses toimivaid geoloogilisi jõude
dünaamiline meteoroloogia • meteor meteoroloogia haru, mis uurib atmosfääri liikumist, lähtudes hüdro- ja termodünaamika võrrandeist; laiemas tähenduses: teoreetiline meteoroloogia, uurib atmosfääris toimuvaid protsesse teoreetilise füüsika meetodeid rakendades
dünaamiline planeerimine • mat matemaatilise planeerimise haru, mis uurib ajas kulgevate v üldse mitmeetapiliste protsesside optimeerimise meetodeid
dünaamiline programm • info programm, mille paiknemine arvuti mälus pole ette määratud
dünaamiline psühholoogia • psühh suund psühholoogias, mis rõhutab vajadust uurida psüühiliste nähtuste ja käitumise motiive, eriti instinkte ja tunge
dünaamiline rõhk
1. lgv hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses hinguse rõhujõuga (omane ka eesti keelele)
2. füüs löökrõhk
dünaamiline stereotüüp • psühh, füsiol ajutiste seoste süsteem, mis kujuneb kindlate välisärritite mõjul, kui need pidevalt samas järjekorras korduvad

editor [editə(r)] (ingl toimetaja; filmimonteerija)
1. (raamatu, ajalehe jms) toimetaja, koostaja; (filmi) monteerija
2. info arvuti redigeerimisprogramm, redaktor

fragmentatsioon <fragmentatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< fragment) • killustus; info failiosade laialipaisatus arvuti salvestaval kettal

host <h`ost hosti h`osti 22e s> (ingl peremees, võõrustaja) info
1. arvuti, millega töötatakse välja teistsuguse arvuti tarkvara
2. süsteem, millel on vähemalt üks internetiaadress
3. peremeesarvuti, infot ning teenuseid pakkuv arvuti, nt server arvutivõrgus

intellekt <intell|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (sks Intellekt < ld intellectus arusaamine) • mõistus, aru, mõtlemisvõime; psühh inimesele omane võime maailma tunnetada; kõrgemate loomade võime uues olukorras otstarbekalt käituda
tehisintellekt info
1. tehisaru, modelleeritud ajuprotsessidest tulenev arvuti suutlikkus jäljendada inimese vaimset tegevust
2. arvutiteaduse haru, mis uurib ajuprotsesside modelleerimist elektronarvutil ja vastavate arvutisüsteemide loomise meetodeid

interaktiivne <+ akt`iiv|ne -se 2 adj> (< inter- + aktiivne) • vastastikmõjuline, vastastikusel mõjul v suhtlusel põhinev
interaktiivne režiim, dialoogirežiim • info infotöötluses ja multimeedias rakendatav tööviis, millele on iseloomulik terminali kasutava inimese ja arvuti (arvutisüsteemi) tihe vastastikune suhtlus

interaktsioon <+ aktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl interaction, sks Interaktion < inter- + ld actio tegevus)
1. vastastikmõju
2. füüs füüsikaliste objektide vastastikune mõju, mille tagajärjel muutub nende liikumisolek
3. info infovahetus kasutaja ja arvuti vahel v süsteemi funktsionaalüksuste vahel
4. kunst meediakunstis teose kasutaja võimalus mõjutada kunstiteose toimimist
5. psühh vastastikmõju, vähemalt kahe isiku v rühma vastastikune mõju

interface [intəfeiss] (ingl „vahepind“)
1. info meetod arvuti reguleerimiseks ja andmebaasi esitamiseks
2. kunst meediakunstis tehnoloogia ja subjekti vaheline suhe

klaviatuur <klaviat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Klaviatur < klaver) • klahvistik, sõrmistik, pilli, kirjutusmasina, arvuti jm klahvide kogum

kompuuter <komp`uut|er -ri 2e s> (ingl computer < ld computare arvutama) • info elektronarvuti, raal
kompuutertomograafia • med röntgenograafia meetod, mille puhul arvuti konstrueerib uuritava objekti kujutise kihtide kaupa

konfiguratsioon <konfiguratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld configurare millegi eeskujul kujundama)
1. väliskuju, piirjoonestik; osiste vastastikune paigutus
2. keem aatomite paigutus molekulis
3. astr taevakehade näiv asetus Päikese suhtes, konstellatsioon
4. info arvuti või võrgu riist- ning tarkvara korraldus ja ühendusviis

konsool <kons|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr console < ld consolator trööstija)
1. arhit toend, seinast eenduv kunstiliselt kujundatud tugi, mis kannab v toetab ehitiseosa (nt rõdu) v skulptuurteost
2. eh üht otsa pidi jäigalt kinnitatud varras, sõrestik vm tarind, üle toe ulatuv talaosa
3. info arvuti perifeerseade, nt mängujuhtimispult
konsoollaud • väike konsoolile toetuv seinaäärne laud

kontroller <kontr`oller -i 2e s> (ingl controller kontrollija < kontroll) • tehn paljukontaktiline lülitusaparaat, regulaator seadme juhtimiseks kindla programmi järgi; info programmjuhitav elektronlülitus, nt arvuti välisseadmete juhtimiseks

kood <k`ood koodi k`oodi 22e s> (pr code < ld codex raamat)
1. koodtähis, tähte vm märki asendav kokkuleppeline sümbol informatsiooni salvestamise, töötlemise ja säilitamise hõlbustamiseks
2. leppemärgisüsteem, reeglistik, mis määrab kindlaks koodtähiste moodustamise korra
kooditabel • koodtähiste esitus tabelina
koodivahetus • lgv ümberlülitumine, mitme keele, dialekti v allkeele vahelduv kasutamine sõltuvalt asjaoludest
masinakood • info kahendarvudest koosnev käskluste jada, mida loeb arvuti keskprotsessor

küberruum <+ r`uum ruumi r`uumi 22e s> (ingl cyberspace < küberneetika) • info arvuti poolt simuleeritav kolmemõõtmeline ruum; hiigelsuur ja peaaegu hõlmamatu võrgustikusüsteem, millesse kuulub ka internet

laserketas <+ ketas k`etta 7 s> (< laser) • info CD-ROM, arvuti andmekandjana kasutatav laserplaat; DVD, mahukas ühe või kahepoolne laserplaat

logima <logima 27 v> • logiga mõõtma
sisse logima (ingl log in) • info arvuti- v võrguseanssi alustama
välja logima (ingl log out) • info arvuti- v võrguseanssi lõpetama

logimisnimi <+ nim|i -e 20 s> (< logima) • info arvutivõrgus töötamisel vajaminev kasutajanimi teise arvuti poole pöördumisel

magnetketas <+ ketas k`etta 7 s> • info magnetkihiga kettakujuline andmekandja, arvuti välissalvesti

manuaal <manu|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld manuale < ld manualis käe-, käsi- < manus käsi)
1. käsiraamat
2. muus oreli käsiklahvistik, kätega v sõrmedega mängitav klahvistik, vastandina pedaalile
3. arvuti v kirjutusmasina sõrmistik e klaviatuur

meil <m`eil meili m`eili 22e s> (< ingl e-mail < electronic mail) • info elektronpost, kirjavahetus interneti kaudu; sellega saadetud kiri
meiliaadress • info elektronpostiaadress
meililist • info leviloend, postiloend, meiliaadresside loend, mis võimaldab sõnumit saata paljudel aadressidel korraga; leviloendil põhinev võrgufoorum
meilirobot • info meilisõnumitele automaatselt vastav v neis sisalduvaid käske täitev programm
meiliserver • info meilivahetust korraldav arvuti

MIDI {lüh ingl sõnadest musical instrument digital interface muusikariista digitaalliides} • muus, info reeglistik ja liides juhtimisinfo edastamiseks elektronmuusikariistade ja arvuti vahel

multimeedium <+ m`eedium -i 19~2e s> (< multi- + meedium) • heli, graafika, animatsiooni, video ja teksti arvuti abil seostatud esitus

nullmodem <+ modem -i 2e s> (< null + modem) • tehn kaabel kahe arvuti ühendamiseks jadaportide kaudu

online [onlain] (ingl) • info sidus-, online andmevõrku ühendatud, pideva andmevahetusega; reaalaja-; olukord, kus arvuti v muu seade on sisse lülitatud ja ühendatud teistega

operatiivmälu <+ mälu m`ällu 17 s> (< operatiivne) • info arvuti põhimälu

PDF {lüh ingl sõnadest portable document format teisaldatav failivorming} • info universaalne andmevorming, milles dokumendi elemendid ning nende paigutus püsivad ka edastamisel esialgsel kujul, sõltumata arvuti platvormist

port <p`ort pordi p`orti 22e s> (ingl < ld portare kandma, viima) • info arvuti liitmik protsessori ühendamiseks välisseadmega, nt printeriga

printer <pr`inter -i 2e s> (ingl) • arvuti printiv väljundseade. Vt ka printima

programm <progr|`amm -ammi -`ammi 22e s> (< kr programma avalik teadaanne) • kava: eeskava, saatekava; tegevus-, toimimis- v juhtkava; õppekava, eeskiri; tehn käskude korrastatud järjend arvuti vm seadme automaatseks juhtimiseks
programmjuhtimine • info tehnoloogilise protsessi v seadme juhtimine varem koostatud eeskirja programmi järgi
programmõpe • ped õppeviis, mille puhul õppematerjal omandatakse iseseisvalt, programmiga määratud järjestuses ja ulatuses

programmeerima <programm|`eerima -eerib 28 v> , programmima <progr|`ammima -ammib 28 v> (ingl programme) • info arvuti v mõne teise automaatseadme programmi koostama; tehtavate operatsioonide järjekorda planeerima

protsess <pr`ots|`ess -essi -`essi 22e s> (ld processus edasiminek)
1. teatud tulemuseni jõudev asjade v nähtuste muutumine, teisenemine, liikumine, areng, kulg, käik; (tehnoloogiline) menetlus
2. jur kohtuasi, õigustüli; kohtumenetlus õigustüli lahenduseks
protsessiarvuti • info juhtimisarvuti, masinate v tehnoloogia- jm seadmete vahetuks juhtimiseks kasutatav arvuti; võtab vastu signaale mõõteanduritelt, töötleb neid ja annab täiturseadmetele käsklusi

protsessor <prots`essor -i 2e s> (ingl processor < protsess) • info elektroonikalülitus, arvuti vm seadme plokk, milles toimuvaid aritmeetika- ja loogikaoperatsioone juhitakse juhtseadmest antavate elektriimpulssidega

RAM {lüh ingl sõnadest random access memory} • info muutmälu, operatiivmälu, arvuti mäluseade, mille suvalise mälupesa poole saab andmete kirjutamiseks ja lugemiseks otse pöörduda
RAM-ketas • info pseudoketas, virtuaalketas, seade failide säilitamiseks põhimälu eriosas

reaalajatöötlus <+ t`öötlus -e 11~9 s> (< reaal-) • info arvuti vm infotöötlusseadme tööviis, mille korral andmeid kogutakse, töödeldakse ja väljastatakse samas tempos, kui kulgeb jälgitav arvutiväline protsess; reaalajatöötlus on vajalik tööstusprotsesside, sõidukite, energeetika- ja sidesüsteemide juhtimisel

remark <rem|`ark -argi -`arki 22e s> (pr remarque)
1. märkus, ääremärkus
2. teater draamateoses autori nõuandev märkus näitlejale, lavastajale v lugejale
3. relig seletav märkus liturgilises käsiraamatus
4. info programmi märkus, mis ei mõjuta arvuti talitlust
5. kunst graafikas plaadi äärele söövitusvedeliku tugevuse proovimiseks tehtav proovisöövitus, vt ka épreuve d’essai

software [softweə(r)] (ingl) • info (arvuti) tarkvara. Vt ka hardware
software engineering [softweə(r) endžin·iəring] • tarkvaratehnika
software piracy [softweə(r) pa·i(ə)rəsi] • tarkvarapiraatlus

striimer <str`iimer -i 2e s> (ingl streamer < stream voolus, voog)
1. füüs atmosfäärirõhule lähedase rõhuga gaasis suure kiirusega leviv peenike, hrl hargnev plasmakanal, mille esiosa tugevasti helendab
2. info arvuti väljundseade, mis salvestab andmeid (hrl failide varukoopiaid) magnetlindile

summaator <summ`aator -i 2e s> (< ld summa summa)
1. info arvuti liitmisseade, mida kasut kahendarvude aritmeetiliseks liitmiseks
2. van ainult liitev-lahutav büroomasin

superarvuti <+ arvuti 1e s> (< super-) • info ülisuure jõudlusega arvuti teadus- ja tehnikaülesannete lahendamiseks

superviisor <superv`iisor -i 2e s> (ingl supervisor < keskld ülevaataja < super- + ld video, perf partits visus nägema) • töönõustaja; info haldur, arvuti operatsioonisüsteemi kiht, mis juhib andmevahetust välisseadmetega

tab [täb] (ingl < tabulaator) • info tabeldusklahv arvuti klaviatuuril; tabeldusmärk; tabelduskoht

tabulaator <tabul`aator -i 2e s> (ingl tabulator < ld tabula laud, tabel) tehn
1. ka info tabeldi, kirjutusmasina v arvuti seadis tabelite tegemiseks
2. elektromehaaniline perfokaarditöötlusseade

USB {lüh ingl sõnadest universal serial bus universaalne jadasiin} • info liides arvuti ühendamiseks välisseadmetega

utiliit <util|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ingl utility) • info teenindusprogramm, arvuti operatsioonisüsteemi ja rakendusprogramme teenindav abiprogramm

virtuaalmälu <+ mälu m`ällu 17 s> (< virtuaalne) • info ühe arvuti masinakeelsetes programmides lubatud tinglikud aadressid, millel puudub riistvaraline vaste; realiseeritakse mäluseadme vahendusel kindla programmi täitmise ajal