[VSL] Võõrsõnade leksikon

budism <bud|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Buddha Šākjamuni) • relig buda usk ja usulis-filosoofiline õpetus, tekkis Indias arvatavasti VI–V s eKr; usundi rajas Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama), levinud Hiinas, Jaapanis jm Aasias; õpetuse järgija põhieesmärgiks võib pidada virgunud meeleseisundini jõudmist

dago [deigou] (Ameerika ingl < hisp pn Diego, arvatavasti nimemoonutis) • hispaanlase ja lõunaeurooplase pilkenimi

dingo <dingo 16 s> (ingl < Austraalia k-d) • zool Austraalias elutsev, arvatavasti kodukoerast põlvnev metsik koer (Canis dingo)

gaas1 <g`aas gaasi g`aasi 22e s> (pr gaz, keemik J. B. van Helmonti (1579/80–1644) loodud oskussõna, arvatavasti kreeka sõnast chaos 'kaos') • aine, mille omavahel väga nõrgalt seotud molekulid peaaegu vabalt liikudes täidavad ühtlaselt mis tahes ruumala

gigantopiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< gigant + kr pithēkos ahv) • paleont hiidahv, Lõuna-Hiina aladel keskpleistotseenis elanud inimahv (Gigantopithecus); oli arvatavasti kuni 2 m pikk

griiva <griiva 16 s> (vn грива), kriiva <kriiva 16 s> • geogr enamasti kirde-edelasuunaline lauge suur künnis v vallitaoline kõrgendik Lääne-Siberi madaliku metsastepi- ja stepivööndis, tekkinud arvatavasti vooluvete uuristuse tagajärjel; griivad paiknevad rühmiti ja moodustavad viirgmaastikke; sooseljandik Alutaguse metsades

ihtüornis <ihtü´ornis -e 9 s> (< ihtüo- + kr ornis lind) • paleont kalalind, kriidiajastu lõpus Põhja-Ameerikas veekogude lähistel elanud tuvisuurune hea lennuvõimega ja arvatavasti hammastega lind (Ichthyornis)

jaal <j`aal jaala j`aala 22u s> , jaala <jaala 16 s> (soome jaala < vn ял < ingl yawl, teatud meresõidupaat, vrd jaul, joll, julla) • mer arvatavasti XIX s keskpaiku Soomest Põhja-Eestisse levinud 2-mastiline poollahtine purjelaev, kandevõime 30–60 t

jaanuar <jaanuar -i 19 s; j`aanuar -i 2e s> (ld mensis (Ianuarius), arvatavasti Rooma jumala Januse järgi) • näärikuu, kalendri 1. kuu, Vana-Roomas a-ni 154 eKr 11. kuu

kamaarinskaja <kamaarinskaja 1 s> (vn камаринская, arvatavasti kohanime Komarinskoje järgi) • folkl, tants vene rahvalaul ja sellele vastav elavaloomuline ²/₄-taktimõõdus rahvatants

ketšup <ketšup -i 2e s> (ingl ketchup, catchup, arvatavasti < hiina kôechiap mrd kalamarinaad) • teravamaitseline vürtsikaste; põhiaineks on hrl tomati-, kaunpipra-, puuvilja- v marjapüree, millele lisatakse teisi aedvilju, maitseaineid ja vürtse

klementiin <klement|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Marie-Clément Rodier, Prantsuse misjonär, vilja aretaja, 1839–1904) • bot tsitrusviljaline (Citrus), arvatavasti mandariini2 ja pomerantsi hübriid; selle puu punaka viljalihaga ja peaaegu seemneteta vili

kleristoorium <klerist`oorium -i 19~2e s> (uusld clerestorium, cleristorium < ingl clerestory, clearstory, arvatavasti < clear valge, valgustatud + story korrus, tasand) • arhit basiilika keskmine, akendega lööv

lintšima <l`intšima lintšib 28 v> (ingl lynch, arvatavasti < pn William Lynch, 1742–1820) • omakohtu teel ilma kohtupidamiseta hukkama, lintšikohut pidama

mai <m`ai 26 s> (ld (mensis) Maius, arvatavasti Rooma jumalatari Maia järgi) • lehekuu, kalendri 5. kuu, Vana-Roomas a-ni 154 eKr 3. kuu

modaaladverb <+ adv|`erb -erbi -`erbi 22e s> (< modaalne + adverb) • lgv rõhumäärsõna; annab lausega väljendatud sündmuse kohta tõenäosus- vm modaalhinnanguid, nt võib-olla, arvatavasti, kahjuks

pagood <pag|`ood -oodi -`oodi 22e s> (port pagode, arvatavasti < draviidi k-d) • arhit, relig budausuliste torntempel (Indias, Hiinas, Jaapanis), hrl 6–8-korruseline, igal korrusel omaette, ülespoole kaardus katus

papaia <pap´aia 16 s> (hisp papaya < aravaki k-d) • bot harilik melonipuu (Carica papaya), arvatavasti pärit Kesk-Ameerikast või Lõuna-Mehhikost; selle suur mahlane söödav vili

parasang <paras|`ang -angi -`angi 22e s> (kr parasangēs < vanaprs) • aj Vana-Pärsia pikkusmõõt, arvatavasti 5–6 km

punš <p`unš punši p`unši 22e s> (ingl punch, arvatavasti < sanskr pañcāmṛta (jumalate) viis nestet) • rummi, piiritust vm kanget alkoholi, kuuma teed, suhkrut ja maitselisandeid sisaldav jook

ramapiteek <+ pit|`eek -eegi -`eeki 22e s> (< pn Rama, India eepose „Ramajana“ peategelane + kr pithēkos ahv) • paleont inimese vanim eellane, elas 14 miljonit aastat tagasi, oli u 110 cm pikkune, kõndis arvatavasti tagajalul, elas džungliga piirnevail lagealadel

rasboora <rasboora 16 s> (uusld, arvatavasti < Indoneesia k-d) • zool pms Lõuna- ja Ida-Aasias elutsev siseveekogude karplaste perekond (Rasbora)

ruunid pl <r`uun ruuni r`uuni 22e s> (vanapõhja pl rúnar), ruunikiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> • aj vanade germaanlaste, arvatavasti kreeka-ladina v keldi-etruski päritoluga raidkiri, mis IV s alates esineb sageli haua- ja mälestuskividel (ruunikividel), aga ka relvadel ja tarbeesemeil; levinud lõike- v põletusmärkidena ka Lääne-Eestis sirvilaudadel ja peremärkidel

tektiit <tekt|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr tēktos sulanud) • geol looduslik tume klaasjas, arvatavasti Maa-välise päritoluga väike (3–4 cm) moodustis

tetramorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< tetra- + kr morphē kuju) kunst, aj
1. arvatavasti Süüriast pärit varakeskaja ja Bütsantsi kunstis esinev tiibadega olend, kellel on neli nägu (ingli, härja, lõvi ja kotka)
2. varakristlikus kunstis nelja evangelisti sümboolne kujutis – neljapealine v neljatiivaline ingel

tolos <tolos -e 9 s> (kr tholos) • aj esialgu arvatavasti sakraalne, hiljem mitme otstarbega Kreeka ümarehitis

via moderna [via mod·erna] (ld uus tee) • fil hiliskeskaja skolastika, teoloogia ja müstika vool, mis lähtus W. Ockhami (arvatavasti 1285–1349) nominalismist. Vt ka via antiqua

vox populi, vox Dei [voks populi voks de˛i] (ld) • rahva hääl (on) jumala hääl (arvatavasti Alkuin)