[VSL] Võõrsõnade leksikon

abduktsioon <abduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld abducere ära juhtima)
1. anat eemaldamine, jäseme eemaletõmbamine keha keskjoonest, vt ka aduktsioon
2. fil arutlus, mille eelduseks on fakt ning järelduseks oletus antud fakti parimal viisil seletava seaduspärasuse v mingi teise fakti kohta

actum ut supra [aktum ut supra] (ld) • toimunud nii, nagu ülal mainitud; välja antud ülal mainitud ajal ja kohas (dokumendi kohta)

ad usum delphini [ad uusum delfiini] , in usum delphini [in uusum delfiini] (ld kasutamiseks dofäänile) • aj algselt märkus Prantsuse kuninga Louis XIV poja jaoks välja antud ladina klassikute teoste kohta, kust ebasündsad kohad olid kõrvaldatud; piltl pilkav märkus väljaannete kohta, mille sisust on ebasoovitavad kohad välja jäetud

alkalimeetria <+ m`eetria 1 s> (< alkali + -meetria) • keem mahtanalüütiline aluse v leelise koguse määramine antud aines

alternaat <altern|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld alternare vaheldama) • jur, pol rahvusvaheliste lepingute vormistamisel ja allakirjutamisel kehtiv põhimõte, mille kohaselt lepingu tekstis, mis jääb antud riigile, nimetatakse esimesena selle riigi nimi ning tema esindaja kirjutab lepingule alla esimesena

antagonist <antagon|`ist -isti -`isti 22e s> (kr antagōnistēs < antagōnizomai võitlen kellegi vastu)
1. vastuseisja, vastane
2. anat vastandtoimelihas, antud lihasele vastupidiselt toimiv lihas
3. farm vastandtoimeaine (nt mürk ja vastumürk)

antineutron <+ n`eutron -i 2e s> (< anti- + neutron) • füüs antiosake, elementaarosake, millel on antud elementaarosakesega võrdne mass, spinn, isospinn ja paarsus ning võrdvastupidised elektri- jm laengud, veidrus ja magnetmoment; osakese ja antineutroni kohtumisel toimub nende annihilatsioon

apostel <ap`ost|el -li 2e s> (kr apostolos saadik) • relig Kristuse antud aunimetus 12 jüngrile; ristiusu esimestele kuulutajatele antud aunimetus; piltl mingi idee levitamisele pühendunud isik

aproksimeerimine <aproksim`eerimi|ne -se -st 12 s> (< aproksimeerima) • mat funktsioonide lähendamine, antud funktsioonile lähendfunktsioonide leidmine

asimuut <asim|`uut -uudi -`uuti 22e s> (pr azimut < ar as-sumūt teed) • astr vaatluskoha astronoomilise meridiaani tasandi ja vaadeldavat taevakeha läbiva vertikaaltasandi vaheline nurk (loetakse lõunapunkti suunast lääne poole)
magnetiline asimuut • geogr magnetilise meridiaani põhjapunkti suuna ja antud suuna vaheline nurk (loetakse päripäeva)
tõeline asimuut • geogr astronoomilise meridiaani tasandi ja antud punkti läbiva vertikaaltasandi vaheline nurk (loetakse põhjapunkti suunast ida poole)

autigeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (kr authigenēs kohalik, algupärane) • geol antud settekivimis leiduv ning kohapeal tekkinud (mineraali v kivimi kohta)

autohtoon <autoht|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr autochthōn kohalikku päritolu < auto- + chthōn maa, maapind)
1. biol antud maakohas tekkinud ja seal elutsev looma- v taimeliik
2. geol mingis kohas tekkinud ja samas esinev kivim. Vastand allohtoon

autohtoonne <autoht`oon|ne -se 2 adj> (kr autochthōn kohalikku päritolu < auto- + chthōn maa, maapind) • biol kohal tekkinud, antud maal v maakohas tekkinud, indigeenne; ürgne. Vastand allohtoonne

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoon • geod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaev • mer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu

barbarism <barbar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr barbarismos) • lgv võõrapärasus keeles v stiilis; võõrkeelend, antud keelele mitteomane hääldus-, sõna- v lausekuju

bursprake [buurspraake] (keskalamsks bûrsprake < bûr linnakodanik + sprake keel, kõne) • aj kesk- ja uusaja linnades rae antud tähtsa korralduse v otsuse rahvapärane kokkuvõte; selle traditsiooniline pidulik ettelugemine raekoja aknast v trepilt

bushidō [bušidoo] (jpn < bushi sõdalane, sõjamees + dō tee) • aj keskaegne Jaapani samuraide suuliselt edasi antud moraalinormide kogu ja aukoodeks

daatum <d`aatum -i 2e s> (keskld < ld datum antud), lüh dat. • kalendriaeg, kuupäev, eriti kirjal v üldse dokumendil
daatumiraja • kuupäevaraja, kokkuleppeline joon maakeral (läheb ligikaudu 180° meridiaani mööda), mille ületamisel nädala- ja kuupäev muutub

darvinism <darvin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Charles Darwin, Inglise looduseuurija, 1809–82) • fil evolutsiooniteooria, mille järgi on elusa looduse arenemise aluseks looduslik valik, s.o protsess, mille tulemusena antud keskkonnas eluks enam kohanenud organismid jäävad püsima, vähem kohanenud aga hävivad või ei anna järglasi

deebet <deebet -i 2e s> (< ld debet ta võlgneb) • maj raamatupidamises konto (1) vasak pool, kuhu kantakse kõik laekumised kui ka võlad ja kulud antud konto järgi. Vt ka kreedit
deebetikirjend • maj sissekanne raamatupidamiskonto deebetipoolel
deebetsaldo • maj vahendite jääki näitav aktivakonto saldo

defensor fidei [def·ensor fidee˛i] (ld) • relig usu kaitsja (paavsti poolt Inglise kuningale Henry VIII-le antud aunimetus)

definitsioon <definitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld definitio) • määratlus, mõiste (esemete v nähtuste klassi) oluliste tunnuste lühiesitus; definitsioonis on hrl antud soomõiste (genus proximum) ja liigitunnus (differentia specifica)

depoo <dep`oo 26i s> (pr dépôt)
1. eh ehitis raudteeveeremi, trammide, trollide v tuletõrjetehnika hoidmiseks ja remontimiseks
2. med talletus, süstimise varal naha all v lihastes ravimivaru moodustamine, et ravim toimiks pikemat aega; depooravimid on pikaaegse toimega ravimid
depooleid • arheol peitleid, maasse kaevatud v muul viisil peidetud muinasaegsete esemete leid
depooveksel • maj mingi kohustuse tagatiseks antud veksel
veredepood pl • füsiol verevarulad, inimesel ja loomadel elundid (põrn, maks, nahk), kus võib säilida teatud hulk verd, mis on üldisest vereringest välja lülitatud

diferentsima <difer|`entsima -entsib 28 v> (< ld differentia erinevus), diferentseerima <diferents|`eerima -eerib 28 v> • eristama, vahet tegema; eri liikidesse v astmeisse jaotama; mat antud funktsiooni tuletist v diferentsiaali leidma
diferentsitud tooted pl • maj üksteisest vähe erinevad eri valmistajate tooted

digressioon <digressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld digressio eraldamine, eraldumine) • kõrvalekalle; astr nurk pooluselähedast tähte läbiva vertikaali ja taevameridiaani vahel antud hetkel

direktiiv <direkt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr directive < ld dirigere suunama) • juhtnöör, juhis (antud kõrgemalt organilt allorganeile v juhatajalt alluvaile)

dominant <domin|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits dominans valitsev)
1. juhtiv idee v joon, valitsev tunnus
2. bot taimekoosluses maapealsete osadega domineeriv ning suurimat biomassi andev taimeliik
3. muus helistiku 5. aste, põhiheli suhtes puhas kvint
4. füsiol ajutiselt valitsev erutuskolle kesknärvisüsteemis
dominandiprintsiip • füsiol kesknärvisüsteemi talitluse põhilisi seaduspärasusi, mille järgi antud olukorras peamist organismi reaktsiooni v käitumist juhtivad närvikeskused seostuvad dominantseks (valitsevaks) süsteemiks, kuna teised keskused on pidurdusseisundis
dominantakord • muus kolmkõla, mille põhiheliks on dominant
dominantseptakord muus • septakord, mis on ehitatud dominandilt

efektiivne <efekt`iiv|ne -se 2 adj> (keskld effectivus esilekutsuv < ld efficere tegema, esile kutsuma) • mõjus; tõhus
efektiivkulud pl • maj tõhusad kulud, st kulud, mille tegemine annab otsest majanduslikku efekti
efektiivväärtus • el alalisvoolu tugevus v pinge, mis võrdub antud vahelduvvooluga

ekstensioon <ekstensi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld extensio venitamine) • venitus, sirutus, sikutus; med jäsemele rakendatud tõmme (nt luumurru ravis); lgv mõiste maht e kõik entiteedid, mida saab antud mõistega nimetada, vt ka intensioon

ekstrapolatsioon <+ polatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ekstra- + interpolatsioon) • nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale; mõiste v nähtuse ülekandmine teise aega v kohta; mat funktsiooni antud väärtusterea abil ta teiste, väljaspool seda rida asetsevate väärtuste leidmine, vt ka interpolatsioon

elemendianalüüs <+ anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< element + analüüs) • keem koostiselementide (süsiniku, vesiniku, lämmastiku jm) sisalduse määramine antud orgaanilises aines

ellipsograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< ellips + -graaf) • ellipsisirkel, riist ellipsi joonestamiseks antud teljepikkuste järgi

endogaamia <+ g`aamia 1 s> (< endo- + -gaamia) • abielu üksnes antud ühiskondliku rühmituse (suguharu, sugukonna, kasti) liikmete vahel; sugulaste abielu. Vastand eksogaamia

enstatiit <enstat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr enstatēs vastaline, nimetus on antud rasksulavuse tõttu) • miner rombiliste pürokseenide rühma kuuluv värvitu, hallikasvalge v rohekas mineraal, esineb paljudes tard- ja moondekivimites (Eestis rändkivides)

-fiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr philos sõber, armastav, armastatud) • (inimese kohta:) -armastaja, -harrastaja, -huviline; biol -lembene, kellegi v millegi mõju eelistav; keem kergesti antud ainega reageeriv. Vastand -foob

generalisatsioon <generalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr généralisation < ld generalis üldine)
1. üldistus, üldistamine
2. med haigusprotsessi levimine algsest piiratud haiguskoldest üle kogu organismi v elundi
3. geogr kaardi mõõtkava vähendamisel kujutatavate objektide valik ja üldistamine
4. loog antud mõistest laiema mahuga mõiste leidmine

geograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • geograafiasse kuuluv, sellega seotud, maateaduslik
geograafiline laius • geogr nurk geoidi ja ekvaatori tasandi vahel; seda mõõdetakse nurgaühikutes ekvaatorist põhja (90 põhjalaiuskraadi) ja lõuna (90 lõunalaiuskraadi) suunas
geograafiline pikkus • geogr kahetahuline nurk algmeridiaani (mis läbib endisaegset Greenwichi observatooriumi Inglismaal) ja antud punkti meridiaani tasandi vahel; seda mõõdetakse nurga- v ajaühikutes algmeridiaanist ida ja lääne suunas (idapikkus ja läänepikkus) 0–180° v 0–12 tundi
geograafiline tsükkel • geogr täpsemalt geomorfoloogiline tsükkel, arenemistsükkel, mille läbib pinnamood tektooniliste liikumiste ja teatava geoloogilise välisjõu toimel
geograafilised koordinaadid pl • geogr maapealse punkti nurkkoordinaadid, geograafiline pikkus ja laius Maal

homologumena [homologuumena] , ka homologoumena (kr heaks kiidetud) • relig filosoofi ning teadlase Origenese (u 185–254) antud nimetus algupärasteks tunnistatud uue testamendi kirjadele

horisont <horis|`ont -ondi -`onti 22e s> (< kr prees partits horizōn piirav, lahutav)
1. geogr vaatepiir, silmapiir, näiv piirjoon maa- v veepinna ja taevaskera vahel, esineb lagedal väljal v merel teravasti piiratud ringjoonena (näiv horisont)
2. geogr tasapind, mis antud kohas on risti vertikaalsuunaga, v ka selle tasapinna lõikejoon taevaskeraga (tõeline horisont)
3. bot, geol koosluse v ökosüsteemi ruumilise vertikaalstruktuuri element (nt võrahorisont, mullahorisont, pinnahorisont)
4. piltl silmaring, tulevikuväljavaated

inklinatsioon <inklinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inclinatio)
1. kalle, kaldumine, hälve
2. füüs Maa v laeva magnetvälja jõujoonte ja rõhttasandi vaheline nurk antud punktis
3. astr nurk taevakeha tee tasandi ja Maa tee tasandi vahel (ulatusega 0°–180°)

in partibus infidelium [in partibus infideelium] (ld uskmatute maal) • aj, relig 1882. a-ni titulaarpiiskoppidele antud kunagise piiskopkonna nime lisand

integreerima <integr|`eerima -eerib 28 v> (< ld integrare taastama, uuendama, terveks tegema < integer terve)
1. tervikuks ühendama
2. sotsiol (nt muulasi) ühiskonda sulatama, lõimima
3. mat antud funktsioonist lähtudes selle integraali leidma

interdikt <interd|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (ld interdictum keeld) aj
1. Rooma õiguses preetori käsk, mis antud vahetult protsessivatele pooltele; sisaldas kas mingi tegevuse keeldu v käsku välja anda vara v esitada mõni ese
2. keskajal paavsti keeld pidada teatud kohtades v karistatud isikuile jumalateenistusi

intervall <interv|`all -alli -`alli 22e s> (ld intervallum) (ruumi- v aja-)vahemik
1. füüs suurus, mis väljendab kahe sündmuse (punkthetke) vastastikust eraldatust ajas ja ruumis
2. muus kahe kooskõlava (harmooniline intervall) v teineteisele järgneva (meloodiline intervall) heli kõrguse vahe, vt ka priim, sekund, terts, kvart, kvint, sekst, septim, oktav, noon, deetsim, undeetsim, duodeetsim
3. mat vahemik, kõigi nende arvude (v punktide) hulk, mis asetsevad kahe antud arvu (v punkti) a ja b vahel
4. sõj sõjaväelaste, sõidukite v üksuste määratud vahemaa üksteisest külgsuunas või ka (sõidukitel) järjestikku
5. med nähtudevaba vaheaeg haiguse kulus

jarlõkk <jarl|`õkk -õki -`õkki 22e s> (vn ярлык < turgi k-d) • aj mongoli khaani ürik; mongoli ülemvõimu ajal Venemaal Kuldhordi khaani poolt Vene vürstidele antud valitsemisõigust kinnitav ürik

juugend <juugend -i 2e s> , juugendstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (sks Jugendstil < pn Jugend, Münchenis 1896–1940 välja antud ajakiri) • kunst, arhit XIX s lõpus ja XX s alguses Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud stiil, millele on iseloomulikud grotesksuseni iselaadne siluett, nihestatud proportsioonid, mänglev joon ja stiliseeritud taimornament

konossement <konossem|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Konnossement < pr connaissement < connaître teadma, ära tundma) • maj lastikiri, veokiri, veoettevõtte v selle esindaja (laeva kapteni, agendi) antud tõend kauba meritsi vedamiseks vastuvõtu kohta

kontraindikatsioon <+ indikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kontra- + indikatsioon) • med vastunäidustus, asjaolu, mis ei luba antud juhul teatavaid, muidu selle haiguse korral kasutatavaid ravimeid v ravivõtteid rakendada

krediit <kred|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr crédit < ld creditum usaldatu, võlgu antu, laen) • maj laen, võlgu antud raha v kaup, mis tuleb kokkulepitud tähtpäevaks tagastada, makstes hrl ka intressi
krediitkaart • maj pangas vm krediidiasutuses antud kaart, millega saab tasuda laenulimiidi piires

kronogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< krono- + -gramm)
1. kronograafi (2) abil tehtud üleskirjutis; lühikeste, üksteisele järgnevate v korduvate sündmuste ajagraafik
2. fraas, milles on varjatud kujul antud mingi aastaarv (hrl Rooma numbrites, mis on suurtähekujulised)

kronoloogia <+ l`oogia 1 s> (< krono- + -loogia)
1. sündmuste ajaline järjestus v ajalises järjestuses antud sündmuste loend
2. aj ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajalooallikate tekkeaja ja sündmuste toimumisaja määramisega
3. biol õpetus looduse arengujärkude dateerimisest ning järjestamisest
4. astr aja mõõtmise ja jaotamise õpetus

kseenia <ks`eenia 1 s> (< kr xenia külalislahkus < xenos võõras, külaline)
1. aj antiikajal külalistele antud kingitus
2. kirj epigrammi- v aforismitaoline lühiluuletus, eriti ootamatu satiirilise lõpuga
3. bot nähtus, mille puhul võõrtolmlemise tagajärjel ilmneb emastaime seemnete endospermis isastaime seemnete tunnuseid; isastaime seemnete tunnustega hübriidseeme

kustos <k`ustos -e 11~9 s> (< ld custos valvur)
1. trük siirdeviit, vanades käsikirjades v trükistes lehekülje lõpus eraldi real antud järgmise lehekülje esimene silp v sõna
2. raamatukogu- v muuseumiametnik mõnel maal

logaritm <logar|`itm -itmi -`itmi 22e s> (< kr logos suhe + arithmos arv), tähis log • mat arv, millega tuleb astendada mingit arvu, nn logaritmi alust, et saada antud arv

logaritmima <logar|`itmima -itmib 28 v> • mat antud arvu v algebralise avaldise logaritmi leidma

majoritaarne <majorit`aar|ne -se 2 adj> (pr majoritaire < majoriteet) • pol enamuslik, enamuse otsusel põhinev
majoritaarne valimissüsteem • valimisviis, mille rakendamise puhul valitakse häälteenamusega kindel arv rahvasaadikuid, vähemusse jäänud kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi; klassikalise demokraatia põhimõtteid eirav valimissüsteem

mandaat <mand|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld mandatum < mandare ülesandeks tegema, käskima) • jur volitus, käsk, käsund, volikiri; esindava isiku volitusi tõendav dokument; riigiõiguses rahvasaadikutele valijate antud volitus esindada ja kaitsta nende huve

mandaatterritoorium <+ territ`oorium -i 19~2e s> • aj, pol mandaatmaa, Rahvasteliidu mandaadi alusel pärast I maailmasõda võitjariikidele kindlaks tähtajaks hallata antud territoorium; pärast II maailmasõda anti ÜRO hooldusse (praeguseks enamasti iseseisvad riigid)

molokaan <molok|`aan -aani -`aani 22e s> (vn молоканин < молоко piim, ilmselt õigeusklike antud nimetus, viitab sellele, et jõid paastuajal piima, st ei paastunud õigesti) • relig XVIII s lõpus tekkinud Vene usuliikumise osaline

mormoon <morm|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< pn „Mormoni raamat“) • relig nn viimsepäevapühak, 1830. a Ameerikas tekkinud nn mormooni kiriku, ametliku nimetusega Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (Church of Jesus Christ of Latter Day Saints) liige, kelle pühakirjaks on Joseph Smithi välja antud (suuresti piiblile toetuv) „Mormoni raamat“

nominaalväärtus <+ v`äärtus -e 11~9 s> (< nominaalne) • maj nimiväärtus, rahamärgile, mündile v väärtpaberile käibelelaskmisel antud ja sellele märgitud väärtus. Vt ka reaalväärtus

normaal <norm|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld normalis täisnurgi olev < norma reegel, eeskuju, mõõt)
1. mat ristsirge, antud joone v pinnaga risti olev sirge
2. normiks olev suurus

obrok <obrok -i 2e s> (vn оброк) aj
1. aastamaks rahas v loonusena (natuuras), mida Venemaal talupojad-pärisorjad maksid mõisnikule
2. pärast 1861. a kruntrent, iga-aastane maamaks
3. ühekordselt makstav hoonestusmaks määramata ajaks hoonestamiseks väljarenditud maatüki eest
obrokikoht • aj Eestis tsaariajal kroonumaadest talupoegadele kasutada antud talukoht

optimeerima <optim|`eerima -eerib 28 v> • optimaalseks tegema, antud tingimustes parimat lahendust v teostusviisi v juhtimisstrateegiat leidma, kujundama nii soodsaks kui võimalik
optimeerimismeetod • matemaatiline meetod mingi tehnilise, majandusliku vm protsessi parima teostusviisi v juhtimisstrateegia leidmiseks

paralingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< para- + lingvistika) • lgv keeleteaduse haru, mis uurib antud keele kõne tähendussüsteemiväliseid seiku (kõne valjus, pausid, värvingud jms)

patent <pat|`ent -endi -`enti 22e s> (< keskld litterae patentes „avatud kiri“, st avalik dokument) jur
1. aj Liivimaa ja Kuramaa kubermangus XVIII ja XIX s kindralkuberneri, kuberneri v kubermanguvalitsuse trükis avaldatud seadus, määrus vm juriidiline akt
2. jur, maj tööstusomandi objektide autorsuse ja prioriteedi tõend, autori(te)le v ettevõttele antav dokument, mille valdaja saab ainuõiguse kasutada tööstusomandi objekti riigis, kus patent on välja antud
3. ametlik tunnistus, mis annab õiguse nt ettevõtet avada, mingit tööd teha v tõendab mingit õigust, nt ravimipatent, konsulipatent
patendilitsents • jur patendivaldaja luba leiutist, tööstusnäidist, väikepatenti v kaubamärki kasutada
patendiõigus • jur tsiviil- ja haldusõigusnormide kogum, millega kehtestatakse tehniliste lahenduste jm tööstusomandi objektide leiutiseks, tööstusnäidiseks v kasulikuks mudeliks tunnistamise kord, patendivaldaja õigused patenditud objekte kasutada ning nende õiguste kaitse
patentravim • farm ravim, mille valmistamise ainuõigus kuulub mõnele riigile v firmale

plastiline <plastili|ne -se -st 12 adj> (< kr plastikos voolimis-, kujundamis-) • plastikasse puutuv, plastika-; painduv, sujuvalt liikuv; ilmekas, kujukas; voolitav, vormitav, kujundatav
plastilised ained pl • poolpehmed ained, mis säilitavad neile antud kuju
plastiline anatoomia • taideanatoomia, anatoomia haru, mis käsitleb inimkeha mõõtmeid, proportsioone ja pindmisi vorme, nende talitluslikku muutumist ning ea- ja sooiseärasusi
plastiline kirurgia • med taastav kirurgia; tegeleb puuduvate kudede v elundite asendamise e siirdamisega, moonutatud kehaosa kuju muutmise ja iluoperatsioonidega, talitlushäirete raviga operatiivsel teel
plastiline operatsioon • med kujunduslõikus, moonutatud v hävinud kehaosa ümberkujundamine v asendamine mujalt võetud elusate kudede varal

pomestje <pom`estje 1 s> (vn поместье) • aj teenismõis, riigiteenistuse tasuks antud mõis feodaalsel Venemaal

praeter legem [preeter leegem] (ld) • jur seaduse kõrval (normid, mis ei ole antud seaduse vormis, ent täiendavad seda etteantud piirides). Vt ka intra legem, contra legem

prekaarne <prek`aar|ne -se 2 adj> (< ld precarius palve peale antud, tagasinõutav) • ebakindel, kõikuv

proportsionaalne <proportsion`aal|ne -se 2 adj> (ld proportionalis) • võrdeline, millegagi vastavuses olev; mõõdukooskõlaline
proportsionaalne maks • maj maksustatavast summast alati sama protsenti moodustav maksumäär, vt ka progressiivne maks
proportsionaalne valimissüsteem • pol valimisviis, mille järgi iga valimistel esinev rühmitus saadab valitavasse kogusse esindajaid vastavalt talle antud häälte arvule

psühhofüüsika <+ füüsika 1 s> (< psühho- + füüsika) • eksperimentaalpsühholoogia valdkond, mis uurib psüühilistes protsessides füüsikaliste suuruste kohta antud subjektiivseid hinnanguid ja selgitab objektiivsete ärritajate mõõtude ja nende kohta antud subjektiivsete hinnangute vahelisi kvantitatiivseid seaduspärasusi

RDS {lüh ingl sõnadest radio data system} • raadioandmesüsteem, võimaldab edastada tuuneri kuvarile tekstina andmeid saatja ja saadete kohta, samuti automaatset ümberhäälestumist parasjagu kuulatava programmi kõige paremini kuuldavale sagedusele antud asukohas. Vt ka teletekst

revokatsioon <revokatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld revocatio tagasikutsumine)
1. antud korralduse tühistamine
2. dipl saadiku v ametliku esindaja ärakutsumine
3. maj väljaantud tšeki tühistamine

SDR {lüh ingl sõnadest special drawing rights} • maj laenamiseriõigus, Rahvusvahelise Valuutafondi 1970. a kasutusele võetud tinglik varuvaluuta, mida laenatakse v jaotatakse soodustingimustel selle liikmetele neile antud limiidi järgi

sempre (it) • muus alati, ikka; märgib antud dünaamika, artikulatsiooni vms kasutamist pikema aja vältel

spaleer <spal|`eer -eeri -`eeri 22e s> (it spalliera) • pidulikul vastuvõtul auvalves seisjate read kahel pool käiku v teed
spaleerpuu • aiand võrepuu, puu, millele on võra kujundamisega (oksad seotakse nöörist v lattidest rööptoestiku külge) ja külgvõrsete kärpimisega antud hrl lapik kuju; (kahte) viirgu istutatud spaleerpuud moodustavad spaleeri

spring <spr|`ing -ingi -`ingi 22e s> (ingl) • mer laeva vöörist v ahtrist miidli suunas antud kinnitustross

süllogism <süllog|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr syllogismos < syllogizomai arvestan, järeldan) • loog deduktiivne järeldus, milles kolme mõistet siduvast kahest otsustusest paratamatult järeldub uus otsustus ja milles vähemalt üks antud otsustustest peab olema üldine

tacet [tatset] (ld vaikib) • muus tähistab pilli v häälerühma partiis pauseerimist antud osas v lõigus

telefonogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< telefon + -gramm) • van endisajal telefoni kaudu antud ning vastuvõtmisel üleskirjutatud teade

titulaarne <titul`aar|ne -se 2 adj> (< ld titulus tiitel, aunimi) • tiitli järgi, nimeliselt märgitav
titulaarnõunik • aj riigiametniku tiitel Venemaal
titulaarprofessor • isik, kellele on antud professori tiitel, ilma et ta oleks selle saamiseks vajalikke eelnevaid nõudeid täitnud

transponeerima <transpon|`eerima -eerib 28 v> (< ld transponere ümber paigutama)
1. muus heliteost ühest helistikust teise üle kandma
2. mat antud elemente ümber paigutama, kusjuures koha vahetavad ainult kaks elementi

trassaat <trass|`aat -aadi -`aati 22e s> (it trassato < trassare veksli järgi üle kandma) • jur isik, kelle nimele käskveksel on maksmiseks välja antud, käskveksli maksja

trilemma <tril´emma 16 s> (< tri- + kr lēmma aluseks võetu, eeldus) • sundvalik kolme üksteist välistava võimaluse v asja vahel; loog süllogismi liik, mille järelduses on üks eelduses antud kolmest üksteist välistavast võimalusest

trisectio anguli [tris·ektsio anguli] (ld nurga kolmeks jagamine) • mat Vana-Kreekast pärit ülesanne jagada vabalt antud nurk sirkli ja joonlaua abil kolmeks võrdseks osaks

tsissoid <tsiss|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr kissos luuderohi + -oid) • mat tasandiline joon, mille määravad punkt ja kaks võrranditega antud joont

universaalhulk <+ h`ulk hulga h`ulka 22i s> (< universaalne) • mat hulk, mis koosneb kõigist antud probleemis v mõttekäigus vaatlusele tulla võivatest elementidest

viaticum [viaatikum] (keskld < ld reisiraha, teemoon) • relig katoliku viimne võidmine, surijale antud armulaud