[VSL] Võõrsõnade leksikon

bailli [baij·i] (pr < keskld ballivus < ld baiulus kandja) • aj keskajal Prantsusmaal õukonna ametnik, kuninga asehaldur provintsis

bürokraat <+ kr`aat kraadi kr`aati 22e s> (pr bureaucrate) • bürokraatia esindaja; tarbetut vormitäitmist nõudev, kitsarinnaline ja seadustähte enese kasuks järgiv ametnik; piltl tähenärija

corregidor [korrehid·or] (hisp < corregir parandama, karistama) • aj Hispaanias kõrgeim (linna)ametnik

djakk <dj`akk djaki dj`akki 22e s> (vn дьяк < kr diakonos teenija)
1. aj vürsti kirjutaja v asjaajaja Vana-Venes; riigiasutuse (prikaasi) ametnik Venemaal XVI–XVII s
2. → djatšokk

eurobürokraat <+ bürokr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< euro- + bürokraat), eurokraat <+ kr`aat kraadi kr`aati 22e s> (ingl Eurocrat) kõnek • euroametnik, Euroopa Liidu ametnik

fiskaal <fisk|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld fiscalis riigikassasse puutuv < fiskus) • aj riigikassa huve kaitsev ametnik (Eestis XVII–XIX s, Venemaal XVIII s). Vt ka fiskus

funktsionäär <funktsion|`äär -ääri -`ääri 22e s> (sks Funktionär < pr fonctionnaire < ld functio teostamine, täideviimine) • juhtiv ametnik, tegelane, korraldaja

kantsler <k`antsler -i 2e s> (sks Kanzler < keskld cancellarius < ld kohtu uksehoidja, kohtusekretär < cancelli võre, tõke, piire)
1. aj keskajal kuningliku kantselei ja arhiivi ülem, riiklike dokumentide koostaja ja pitsatihoidja
2. sõj, aj Venemaal endisaegne kõrgeim tsiviilauaste
3. pol mõnedes riikides kõrgemate riigiametnike nimetus, nt liidukantsler Šveitsi kantonite nõukogu kantseleiülem, Austrias ja Saksamaal valitsusjuht (vastab peaministrile), lordkantsler Inglismaal Lordide Koja esimees, riigikantsler Saksamaal (1871–1945) valitsusjuht; Eestis ministeeriumi kõrge ametnik
4. mõnede maade ülikoolides: tegevjuht

kindralkuberner <+ kuberner -i 19 s> (< kindral- + kuberner) • aj, pol kubermangu, asumaa vm suure halduspiirkonna kõrgeim keskvalitsust esindav ametnik

komissar <komissar -i 19 s> (pr commissaire < keskld commissarius volinik < ld committere kokku viima v saatma, usaldama)
1. eriülesannetega ametnik, enamasti valitsuselt erivolitused saanud isik
2. politsei, sõjaväeosa vm juht

konsul <k`onsul -i 2e s> (ld consul)
1. aj Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik; Prantsusmaal Konsulaadi ajal üks kolmest kõrgemast võimukandjast; magistraadi liige paljudes Euroopa linnades keskajal
2. ametnik, kelle ülesandeks on pms oma riigi majanduslike huvide ja selle kodanike õiguste kaitsmine välisriigis (hrl selle teatavas piirkonnas)

korruptant <korrupt|`ant -andi -`anti 22e s> (< korruptsioon) • äraostetav, kõlbeliselt laostunud ametnik

krahv <kr`ahv krahvi kr`ahvi 22e s> (sks Graf) • Lääne-Euroopas varakeskajal kuninga poolt nimetatud kõrgem ametnik, kohtunik ning väepealik; hiljem aadlitiitel

kreis <kr`eis kreisi kr`eisi 22e s> (sks Kreis ring, ringkond) • haldusüksus Saksamaal; aj maakonna tsaariaegne nimetus, eriti Baltimail
kreisfiskaal • aj maakonna rahaasjade järelevalve ametnik

kuriaal <kuri|`aal -aali -`aali 22e s> (ld curialis) • aj Rooma keisririigi ajal eesõigustatud linnakodanik, provintsi senati liige; relig katoliku kiriku keskvalitsuse (kuuria) ametnik

possaadnik <possaadnik -u 2 s> (vn посадник) aj
1. Kiievi-Venemaal vürsti asemik
2. XII–XV s Novgorodis ja Pihkvas rahvakoosolekul (veetšel) valitud kõrgeim ametnik

protokolliülem <+ ülem -a 2 s> • dipl presidendi kantsler ja välisministeeriumi kõrgem ametnik, kes tegeleb pms diplomaatilise protokolli küsimustega

referendaar <referend|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld referendarius < ld referre ette kandma, teatama) • refereeriv ametnik; mõne riigiameti kandidaat Saksamaal ja Austrias

registraator <registr`aator -i 2e s> (keskld registrator kirjutaja, notar, registripidaja)
1. registreeriv ametnik
2. kaaned dokumentide järjestamiseks mingis korras
3. tehn registreeriv seade

revident <revid|`ent -endi -`enti 22e s> • revideerija, revisjoni teostav isik v ametnik

sekretär <sekretär -i 19 s> (pr secrétaire < keskld secretarius kirjutaja, salanõunik < ld secretum saladus)
1. kirjavahetust, asjaajamist jms korraldav ametnik
2. teadusasutuse v toimetuse jooksvat tööd juhtiv ametiisik (teadussekretär, vastutav sekretär)
3. pol ühiskondliku organisatsiooni v partei valitav juht
4. mõnes riigis ministri v mõne keskasutuse juhataja ametinimetus, nt pressisekretär, riigisekretär
5. sahtlite, riiulite ja väljatõmmatava v -käänatava klapiga kirjutuslaud

sündik <sündik -u 2 s> (< kr syndikos) aj
1. riigi huvide kaitsja Vana-Kreeka kohtus
2. Euroopas keskajal käsitööliste tsunfti v kaupmeeste gildi vanem
3. pms õigusküsimusi lahendanud kõrgem ametnik (Tallinnas rae liikmena a-tel 1474–1688 ja 1710–1889)

tsensor <ts`ensor -i 2e s> (ld censor) aj
1. Vana-Roomas tsensust korraldav ja kodanike poliitilist usaldatavust jälgiv ametnik
2. trükiteoste sisu kontrolliv ametnik, vt ka tsensuur (2)

tšinovnik <tšin´ovnik -u 2 s> (vn чиновник < чин auaste, amet, ametnik) • aj (tsaariaegne) riigiametnik; piltl formalist, bürokraat, tähenärija (halvustavalt)