[VSL] Võõrsõnade leksikon

aktiiv <akt|`iiv -iivi -`iivi 22e s; `akt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld activus tegev, toimekas < agere, perf partits actus tegutsema)
1. mingi organisatsiooni agaraimate tegevliikmete kogu
2. lgv tegumood, mille puhul lause alus tähistab verbiga väljendatud tegevuse tegijat, nt John ate the apple inglise keeles 'John sõi õuna', vastand passiiv

alkali <alkali 1e s> (keskld < ar al-qilī leelis) • keem van leelis, tugev alus

argument <argum|`ent -endi -`enti 22e s> (ld argumentum)
1. loog loogiline põhjend, millele tugineb mingi otsustuse tõestus; tõestuse eeldus (alus)
2. mat sõltumatu muutuja; sõltuv muutuja on funktsioon
3. lgv seotud laiend; süntaktiline element lauses (fraasis), mille esinemise verb tingib (nt subjekt, objekt)

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoon • geod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaev • mer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu

barbett <barb|`ett -eti -`etti 22e s> (pr barbette) • aj suurtükkide ja kuulipildujate kõrgendatud alus kindlusvallide siseküljel

basaalne <bas`aal|ne -se 2 adj> (< kr basis samm; alus) • baasisse puutuv, alusel v aluse pool asetsev, põhimikule kuuluv v seal asetsev

basipetaalne kasv (< kr basis alus + ld petere suunduma) • bot taime kasv ladvast aluse suunas: mida lähemal alusele, seda noorem on külgharu. Vastand akropetaalne kasv

basofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< kr basis alus + -fiil) • keem aluselise värvaine mõjul värvuv; bot aluselisi muldi eelistav (taime kohta)

bobiin <bob|`iin -iini -`iini 22e s> (pr bobine) • tehn alus v pool, millele keritakse köis, traat, niit jne

causa [kausa] (ld) • põhjus, alus. Vt ka kausaalne
causa belli [kausa belli] (ld) • sõja põhjus
causa efficiens [kausa eff·itsiens] (ld) • mõjuv põhjus
causa iusta [kausa justa] (ld) • vabandav põhjus
causa morta [kausa morta] (ld), lüh c. m. • surma põhjus

detsimaalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< detsimaal- + süsteem) • mat kümnendsüsteem, nüüdisajal üldiselt kasutatav arvusüsteem, mille alus on kümme: 10 teatava järgu ühikut moodustavad ühe kõrgema järgu ühiku

-eeder <+ `eed|er -ri 2e s> (< kr hedra iste; alus; tahk) • -tahukas, tahuline vorm

emailmaal <+ m`aal maali m`aali 22e s> (< email) • kunst maalimisviis, kus metall-, klaas- v keraamiline alus kaetakse ühevärvilise emailkrundiga, millele maalitakse kihtide kaupa; iga uue värvikihi järel emailmaali põletatakse

fermentatsioon <fermentatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld fermentare käärimist esile kutsuma) • biol energiat andev ainevahetusprotsess, kõigi käärimiste biokeemiline alus; kasut maitse-, ravi- ja toiduainete tootmisel

fond <f`ond fondi f`ondi 22e s> (pr fonds < ld fundus alus) • maj põhivara; varud; mingiks otstarbeks v ajavahemikuks määratud rahalised v ainelised vahendid; väärtpaberid
fondibörs • maj väärtpaberibörs, mis korraldab fonditoodete ostu ja müüki
fondimahukus • maj tootmispõhifondide maksumuse ja nende kasutamisel saadava toodangu v tulemi suhe

foon1 <f`oon fooni f`ooni 22e s> (pr fond < ld fundus alus, põhi) • tagapõhi, taust, nt maalil

fundamentaalne <fundament`aal|ne -se 2 adj> (ld fundamentalis < fundamentum põhi, alus) • põhjapanev, põhiline, põhi-

fundamentum [fundam·entum] (ld) • põhi, alus

fundus (ld)
1. põllumaa; maavaldus; krunt, mõis
2. alus, põhi
3. anat põhimik (silmal, emakal jne)
4. teater dekoratsioonide, rekvisiitide, kostüümide, parukate jne põhikogu

heksadetsimaalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< heksa- + detsimaal- + süsteem), seksadetsimaalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< ld sex kuus) • mat, info kuueteistkümnendsüsteem, arvusüsteem, mille alus on 16

hüpostaas <hüpost|`aas -aasi -`aasi 22e s> (kr hypostasis alus, aluseks olek, loomus)
1. põhialus v -aines
2. med venoosne verepais (nt lamavatel haigetel kopsude seljapoolses osas) südamenõrkuse, punaliblede agregatsiooni ja gravitatsioonitungi tõttu
3. biol geneetikas ühe geeni talitluse pärssumine teise, mittealleelse geeni toimel; pärsitavat geeni nimet hüpostaatiliseks
4. fil antiikfilosoofias tegelikult ja üksikult olemasolev asi
5. relig jumala mingi omaduse v funktsiooni muutumine iseseisvaks

impersonaalne <imperson`aal|ne -se 2 adj> (ld impersonalis < im- + personaalne) • lgv umbisikuline, isikuta, mitteisikuline
impersonaalne lause • lgv lause, milles alus puudub, nt sajab
impersonaalne tegumood • lgv umbisikuline tegumood, milles aluse isik jääb määramata

introjektsioon <introjektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< intro- + ld iacere heitma) • psühh identifikatsiooni (2) alus, teiste inimeste hoiakute, vaadete, motiivide vms omaksvõtmine

kalender <kal`end|er -ri 2e s> (keskld calendarium < ld võlaregister < kalendid) • ajaarvamise korraldamise viis, mille alus on ööpäev ja mis lähtub põhilistest astronoomilistest nähtustest; pikemate ajavahemike arvestamise süsteem, mis põhineb nende jaotamisel perioodideks (nädalateks, kuudeks, aastateks); aasta kõigi päevade loetelu, milles on märgitud ka puhkepäevad, tähtsate sündmuste mälestuspäevad jne
Gregoriuse kalender • uus kalender, mille kehtestas paavst Gregorius XIII 1582. a
Juliuse kalender • vana kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46. a eKr

kandelaaber <kandel`aab|er -ri 2e s> (pr candélabre < ld candelabrum küünlajalg < candela vahaküünal) • kõrge marmorist v metallist küünlajalg v küünlakujuliste elektrilampide alus, ka haruline seisulühter

katafalk <kataf|`alk -algi -`alki 22e s> (pr catafalque < it catafalco) • surnukirstu kaunistatud alus; kaunistatud lava matusetalitusel; pidulik surnuvanker, tänapäeval matuseauto

kopulatsioon <kopulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld copulatio ühendamine, ühinemine)
1. suguühe, sugutus
2. biol seigumine, sugurakkude v kahe suguisendeiks eristunud ainurakse liitumine sigimisel
3. aiand jätkamine, pookimisel oksastamisviis, kus alus ja niisama jäme vääristusoks asetatakse kogu lõikepinnaga vastakuti

krepis <krepis -e 9 s> (kr krēpis alus, vundament) • eh ehitise alusmüür, sokkel

kriteerium <krit`eerium -i 19~2e s> (sks Kriterium < kr kritērion) • mõõdupuu, eristamise v millegi üle otsustamise alus; mat ka tarvilik ja piisav tingimus

krunt <kr`unt krundi kr`unti 22e s> (sks Grund pinnas, maatükk, alus, põhi)
1. maalritöödel värvitavale pinnale kantav ettevalmistuskiht
2. maali alus v alusvärv
3. piiristatud maatükk

krutoon <krut|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr croûton < croûte leivakoorik) kok
1. pruunistatud saiakuubik, nt puljongi lisandina
2. soolane suupiste: praetud saiaviil v lehttainast küpsetatud alus, millel serveeritakse seeni, sinki jms

lafett <laf|`ett -eti -`etti 22e s> (sks Lafette < pr l’affût), lavett <lav|`ett -eti -`etti 22e s> (rts < sks) • sõj suurtükialus, raskete relvade alus

lihter <l`iht|er -ri 2e s> (holl lichter) • mer pukseeritav alus lasti vedamiseks reidil v siseveekogul; reidil veest laevale tõstetav ujuvkonteiner

monadoloogia <+ l`oogia 1 s> (< monaad + -loogia) • fil idealistlik metafüüsiline suund, mille järgi monaadid olevat kõige oleva alus

naatriumhüdroksiid <+ hüdroks|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< naatrium + hüdroksiid) • keem värvuseta kristalne aine, tugev söövitava toimega alus; kasut tselluloosi- ja paberitööstuses, tehiskiudude valmistamisel, seebikeetmisel jm; vananenud nimetused seebikivi, sööbenaatrium, kaustiline sooda

neuriin <neur|`iin -iini -`iini 22e s> (< neur-) • biol, keem mürgine orgaaniline alus, mis tekib valkude lagunemisel

nivelliir <nivell|`iir -iiri -`iiri 22e s> (< nivelleerima) • geod nivelleerimisriist, mille põhiosad on tõstekruvidega seatav alus, pikksilm ja täpne vesilood

opus Herculeum [opus herk·ule˛um] (ld) • Heraklese töö, hiiglaslik töö (ütluse alus on müüt Heraklese 12 kangelasteost)

partsiaalsubjekt <+ subj|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< partsiaalne + subjekt) • lgv osaalus, alus osastavas käändes, nt metsas on seeni

passiiv <p`ass|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld passivus kannatav, vastu võttev) • lgv tegumood, mille puhul lause (nt inglise keeles The apple was eaten by John ’John sõi õuna ära’) alus on patsient (the apple) ning lause sihitis on agent (John). Vastand aktiiv (2)

pjedestaal <pjedest|`aal -aali -`aali 22e s> (pr piédestal < it piedistallo) • vaasi, kuju v mälestussamba alus; autasustamispoodium; piltl austav seisund, aukoht

platvorm <pl`atv|`orm -ormi -`ormi 22e s> (pr plate-forme < fem plate tasane + forme vorm, kuju)
1. ümbrusest kõrgem alus, lava; kõrgendatud peale- ja mahamineku v -laadimise plats raudteejaamas; perroon
2. tehn lahtine ääristeta ning katuseta raudteevagun v suur lahtine veok; vaguni lahtine otsmine osa
3. geol ulatuslik maakoore osa, mille kristalset aluskorda katavad horisontaalsed settekihid ja kus tektoonilised liikumised on aeglased ja nõrgad
4. info riistvara ja operatsioonisüsteem, millele rajatakse tegelik süsteem
5. piltl partei vm rühmitise ühtne lähtealus, tegevuskava

polübasiit <+ bas|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< polü- + kr basis samm; alus) • miner must läikiv mineraal, hõbeda, vase, antimoni ja väävli ühend; tähtis hõbedamaak

poodium <p`oodium -i 19~2e s> (ld podium < kr podion alus < pous, gen podos jalg) • kõrgendatud alus v põrand; kõrgendatud lava

possibilism <possibil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr possibilisme < ld possibilis võimalik) • fil XIX–XX s vahetusel Prantsusmaal tekkinud reformistliku (nn munitsipaalse sotsialismi) teooria ideeline alus

postament <postam|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Postament < it postare kohale panema) • kõrge lillede, kujude, vaaside vm alus

rekka (soome < rts räcke alus, raam) • kõnek haagisega auto

rostvärk <r`ostv|`ärk -ärgi -`ärki 22e s> (sks Rostwerk < Rost rest + Werk ehitis) • eh parvalus, rõhtpalkidest alus, millele on rajatud ehitise vundament; palkidest v raudbetoonist tarind, mis jaotab ehitise raskuse pinnasesse süvistatud vaiadele

stend <st`end stendi st`endi 22e s> (ingl stand)
1. (püst)alus väljapanekute jaoks; väljapanek sellel
2. alus valmismasinate jm seadmete katsetamiseks, katsestend

strati-, strato- (ld stratum kiht, kate, alus) • kihte v kihistumist märkiv eesliide

stratoon <strat|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld stratum kate; alus) • geol geoloogilises läbilõikes eristatav kivimkeha, millel on ühesugune kivimiline koostis, kivististe sisaldus v tekkeaeg

strooma <strooma 16 s> (< kr strōma ase, sängikate) biol
1. padjakujuline seeneniitide põimik, millel arenevad seente paljunemisorganid
2. kloroplasti värvitu põhimass
3. sardkoetis, toeskude, elundi sidekoeline sõrestik v alus

subjekt <subj|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (ld subiectum < subicere alla panema)
1. tegevuse kandja; isik
2. fil tunnetusprotsessi objektile vastandatud praktilise tegevuse v tunnetuse teostaja
3. jur õigussuhtes osaleja
4. lgv grammatiline v loogiline alus
5. piltl halvustavalt: tüüp, kuju, tegelane
grammatiline subjekt • lgv alus

substants <subst|`ants -antsi -`antsi 22e s> (ld substantia < substare olemas olema) • aine, ollus; fil kõigi asjade ja nähtuste jääv alus, olemus; see, mille olemasolu ei sõltu millestki muust

substraat <substr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld substratus alla laotatud < substernere alla laotama)
1. mitmesuguste nähtuste ühine alus; aluseks olev aine; aluskiht
2. lgv keeleline aluskiht, keelelised mõjud, mis on ühe keele assimileerumisel domineerivasse keelde püsima jäänud, vt ka adstraat, superstraat
3. biol bakteri- v rakukultuuri sööde; alus, millele loomad toetuvad v taimed kinnituvad; ühend, mille muundumist ensüüm katalüüsib
substraatkeel • lgv keelekontakti käigus assimileerunud keel, millest on hiljem domineerivasse keelde püsima jäänud mõjusid (substraate) nii häälduses, grammatikas kui ka sõnavaras (nt on läti keeles peaaegu hävinud liivi keele täheldatav mõju). Vt ka adstraatkeel, superstraatkeel

tanah <tanah -i 2e s> (hbr) • relig vana testamendi osade nimetus judaismis; nimetus tanah on akronüüm, mille alus on teksti jaotus kolme suurde ossa: toora ehk seadus, neviim ehk prohvetid ja ketuvim ehk kirjad

temperament <temperam|`ent -endi -`enti 22e s> (ld temperamentum paras segu < temperare segama)
1. psühh indiviidi tunde- ja käitumislaad, isiksuse omadus; temperamendi füsioloogiline alus on kõrgem närvitalitlus
2. piltl erksus, tulisus, hoog
temperamenditüüp • psühh temperamendi (1) omaduste kogum

turell <tur|`ell -elli -`elli 22e s> (pr tourelle tornike < tour torn) • sõj kuulipilduja v väikese automaatsuurtüki pööramist võimaldav alus lennukil, tankil, sõjalaeval

voluntarism <voluntar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld voluntarius vabatahtlik < voluntas tahtmine) • fil, psühh käsitus, mille kohaselt tahe on inimtegevuse ja kogu maailma primaarne ja mõistuslikult käsitamatu alus; eetikas seisukoht, et see, mis on õige ja mis on ebaõige, sõltub mingis mõttes meie tahtest

vundament <vundam|`ent -endi -`enti 22e s> (ld fundamentum) • eh ehitise (ka seadme) alumine osa, millega ehitis toetub alusele (pinnasele, kivimile); piltl alus, põhi