[VSL] Võõrsõnade leksikon

abee <ab`ee 26i s> (pr abbé < ld abbas) • relig algselt kloostriülem (abt), hiljem katoliku alamvaimulik Prantsusmaal

adamiit <adam|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Aadam), aadamlane <`aadamla|ne -se -st 12 s> • relig algselt inimese paradiisliku seisundi taastamist taotlevate kristlike usuvoolude liige (hiljem kasutatud ka teiste liikumiste kohta)

ad usum delphini [ad uusum delfiini] , in usum delphini [in uusum delfiini] (ld kasutamiseks dofäänile) • aj algselt märkus Prantsuse kuninga Louis XIV poja jaoks välja antud ladina klassikute teoste kohta, kust ebasündsad kohad olid kõrvaldatud; piltl pilkav märkus väljaannete kohta, mille sisust on ebasoovitavad kohad välja jäetud

afropatsid pl <+ p`ats patsi p`atsi 22e s> (< afro-) • peentest patsidest püsisoeng (algselt afroameeriklastel)

aga-khaan <+ kh`aan khaani kh`aani 22e s> (< agaa + khaan) • aj algselt Iraani ülikutiitel, hiljem nizariitide imaami tiitel

alabastron <alab`astron -i 2e s> (kr) • aj väike kitsa kaelaga, algselt alabastrist õlipudel antiikajal

alkeemia <alk`eemia 1 s> (ld alchimia < ar al-kīmiyā’ < kr chymeia metallide segamise kunst v chēm(e)ia Egiptuse (kunst)) • algselt müstiline, teaduse-eelne vaimne õpetus, mille kohaselt selle järgija (alkeemik) saavutab vaimse täiuslikkuse ja omandab seetõttu võime muuta välist (materiaalset) maailma, nt valmistada kulda või surematuse eliksiiri

almanahh <alman|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (sks Almanach < keskld almanac(h) kalender, päevik)
1. aj algselt idamail kalender mitmesuguste andmetega, pms astroloogiliste ennustustega
2. kirj, kunst mitmekesise sisuga, sageli perioodiline, pms kirjandus- ja kunstialane koguteos

ambient [ämbient] (ingl ümbritsev) • muus algselt tavapärase popmuusika skeeme ignoreeriv muusikavool, mille kompositsioonides puudub nii salmi-refräänilisus, kulminatsioon kui ka traditsiooniline lõpposa; hiljem üks elektronmuusika popharudest, millel on rõhutatult ruumiline kõlapilt

antefiks <antef|`iks -iksi -`iksi 22e s> (< ld antefixum ette kinnitatud) • arhit, aj algselt põletatud savist plaat puust katuseserva kaitseks, hiljem ka katuseräästa v -viilu kaunistus

antinoomia <+ n`oomia 1 s> (< kr antinomia kahe seaduse vastuolu) • fil vasturääkivus, vastuolu kahe väite vahel, millest kumbagi saab tõestada v võrdselt veenvalt argumenteerida; algselt tähendas vasturääkivust kahe juriidilise seaduse vahel v seaduse enda sisemist vasturääkivust

apteek <`apt|`eek -eegi -`eeki 22e s> (keskld apotheca < kr apothēkē ladu)
1. algselt asutus ravimite valmistamiseks ja säilitamiseks; VIII s-st ka ravimite müügi koht
2. kogum ravimeid esmaabiks v eriotstarbeks

arhimandriit <arhimandr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr archimandritēs < arhi- + kr mandra karjaaed) • relig munkülempreester (algselt kloostriülem). Vt ka abt

arkaadmäng <+ m`äng mängu m`ängu 22e s> • info liik vanimaid raali- ja videomänge; tuntuimad arkaadmängud on kasiinodes leiduvad mänguautomaadid, mis algselt asusid tänavaäärsetes arkaadides

asurad pl <asura 1 s> (sanskr sg asura) • müt India müt-s algselt jumalad, hiljem jumalaid vaenavad deemonid

balloteerima <ballot|`eerima -eerib 28 v> (pr ballotter < ballotte kuulike) • hääletama, algselt salajasel teel, lastes kuulikesi kinnisesse kasti

bei <b`ei 26 s> (trg bay rikas, isand) • isand, algselt hõimuüliku tiitel Kesk- ja Lähis-Ida maades; kõrgemate ohvitseride ja ametnike tiitel nüüdisaja araabiakeelsetes maades; Tuneesia valitseja tiitel

biidermeier <biidermeier -i 2e s> (< pn Gottlieb Biedermeier, 1855–57 ilmunud paroodialuuletuste autorite pseudonüüm) • algselt irooniline nimetus väikekodanluse elustiili ja -hoiaku kohta XIX s 1. poolel eeskätt Saksamaal, emantsipeerunud kodanluse eluhoiak
biidermeierstiil • mugavpraktiline stiil sise-, mööbli- ja rõivakujunduses; kunst, kirj kirjanduse ja maalikunsti suund eeskätt Saksamaal XIX s 1. poolel

brahman <br`ahman -i 2e s> (sanskr bráhman) • relig põhimõisteid India usundeis ja filosoofias, algselt palvevalem, hiljem ebaisikuline, väljaspool aega ja ruumi eksisteeriv absoluut

bulvar <b`ulvar -i 2e s> (pr boulevard < holl bolwerk muldkindlustus) • algselt: linna kindlustusvall ja sellele rajatud tänav jõe v mere kaldal; lai tänav, puiestee
bulvarikirjandus • kirj tõsisema sisu ja kunstitaotluseta kirjanduse üldnimetus

büroo <bür`oo 26i s> (pr bureau)
1. aj algselt kirjutuslaud v -pult laegaste, riiulite ja kattega
2. organisatsiooni, asutuse, kongressi vms juhtiv aktiiv; kindla ülesande täitmiseks organisatsiooni, asutuse, ühingu poolt määratud isikkond
3. teatav ametiasutus; kantselei, kontor

cab [käb] (ingl) • algselt 2-rattaline vanker, kaarik; üüriauto; veduri kabiin; Prantsusmaal 4-rattaline vanker; takso

courante [kur·a(n)t] (pr jooksev) • tants Prantsuse õukonnatants XVI–XVII s; algselt kiireloomuline hüppetants ²/₄-taktimõõdus, hiljem mõõdukama tempoga (³/₄, ⁶/₄); muus barokksüidis järgnes tantsulise muusikavormina allemande’ile

dehkaan <dehk|`aan -aani -`aani 22e s> (vn дехкан < trg dihqan < prs dehgān) • algselt maaomanik, feodaal, hiljem talupoeg Kesk-Aasias, Kasahstanis ja Iraanis

dekuurio <dek`uurio 1 s> (ld decurio < decem kümme) • aj Vana-Roomas algselt kümnemehelise rühma esimees v juht, nt ratsaväe dekuurio; Vana-Rooma omavalitsusega linnade (munitsiipiumide) nõukogu eluaegne liige

demiurg <demi|`urg -urgi -`urgi 22e s> (kr dēmiourgos < dēmos rahvas + ergon töö)
1. aj Vana-Kreekas algselt vaba käsitööline, meister, kunstnik; hiljem kõrgem riigiametnik mõnes polises
2. fil Platoni idealistlikus filosoofias jumalus maailma loojana
3. piltl loov jõud, looja

diasporaa <diaspor`aa 26 s> (kr diaspora) • rahva hajutatus võõrsil pärast sunnitud v vabatahtlikku väljarännet oma kodumaalt (algselt vanaaja juutide kohta); selliste uutes maades elavate inimeste kogum

drive-in [draiv-inn] (ingl sissesõidu-) • sissesõidu-; asutus, mille külastajad ei pea teenuse saamiseks autost väljuma (algselt Ameerikas) (liitsõna esiosana), nt drive-in-restoran sissesõidurestoran, drive-in-kino sissesõidukino; kõnek sissesõidueinela

eleegia <el`eegia 1 s> (kr pl elegeia < elegos laul, viis)
1. kirj antiikajal distihhonidest koosnenud luuletus, algselt kaebelaul, hiljem mitmekesise sisuga; nüüdisajal lüüriline kurvasisuline luuletus
2. muus kurvatooniline vokaal- v instrumentaalpala

epigramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (kr epigramma) kirj
1. aj Vana-Kreekas algselt pealiskiri mälestus- v hauasambal, pühendkingil jm, hiljem väike luuletus eleegilistes distihhonides; Vana-Rooma lühike pilkeluuletus
2. tänapäeval satiiriline lühiluuletus mis tahes värsimõõdus

esquire [iskw·aiə(r)] (ingl < vanapr esquier < ld scutarius kilbiga ihukaitsja < scutum kilp), lüh Esq. • aj Inglismaal algselt rüütli kannupoisi nimetus, hiliskeskajast alates rüütlimõisate valdajate ja aadlike poegade tiitel; XIX s-st alates kirjas perekonnanime järele asetatav viisakusväljend; nüüdisajal käibelt kadumas

euraasialane <eur`aasiala|ne -se -st 12 s> (< pn Euroopa + Aasia) • angloindialane, algselt eurooplasest mehe ja India naise järeltulija; eurooplase ja aasialase järeltulija

filharmoonia <filharm`oonia 1 s> (sks Philharmonie < it filarmonico muusikaarmastaja v -harrastaja < fil- + harmoonia) • aj algselt helikunstiharrastus ja muusikasõprade ühing; muus tänapäeval kontserdiasutus, mis korraldab muusikateemalisi loenguid jm esinemisi ning kontserte ja populariseerib heliloomingut

folia2 (hisp hullus, meeletus) • muus, aj algselt rahulikus kolmeosalises taktimõõdus vana portugali-hispaania tants; XVII-XVIII s palju kasutatud bassiteema (basso ostinato)

funk [fank] (ingl slg lehk, hais) • muus algselt džässis esituslaad, kus on esiplaanil rütm ja mis väljendas Ameerika neegrite tundeelu, muusikastiilina gospeli rütmist lähtuv hard bop’i edasiarendus

fustanella <fustan´ella 16 s> (it < uuskr foustanela) • etn, tekst albaania ja kreeka meeste rahvarõivaste valgest puuvillasest riidest lühike volditud seelik, algselt pükstel kantava särgi allosa

följeton <följeton -i 19 s> (pr feuilleton < feuillet raamatuleht) kirj
1. algselt Lääne-Euroopa ajakirjanduses ajalehe lisaleht, hiljem ajalehe nn joonealune kirjutis
2. veste, pilalugu (ajakirjanduses), milles hrl naeruvääristatakse päevakajalist sündmust v mõnda isikut

füsiljee <füsilj`ee 26i s> (pr fusilier < fusil (ränilukk)püss) • aj, sõj ränilukkpüssiga v vintpüssiga sõdur XVII–XIX s (algselt Prantsuse sõjaväes)

füül <f`üül füüli f`üüli 22e s> (kr phylē) • aj algselt suguvõsade ja fraatriate ühendus, hiljem ka linnriigi territoriaalne üksus Vana-Kreekas

jessauul <jessa|`uul -uuli -`uuli 22e s> (vn есаул < turgi k-d jasaul valvur) • aj algselt auaste kasakaväes, hiljem vastas rittmeistrile ratsaväes

jūdō [džuudoo] (jpn < jū paindlikkus + dō tee), džuudo <džuudo 16 s> , judo <judo 17~16 s> • sport algselt Jaapani rahvuslik maadlus, enesekaitsekunst, nüüdisajal rahvusvaheline spordiala, välja kujunenud XIX s lõpus Jaapani relvata enesekaitseviisist ju-jutsust

jänki <jänki 16 s> (ingl Yankee, algselt Ameerika New Englandi piirkonna elaniku hüüdnimi) • kõnek (põhja)ameeriklane

kabiirid pl <kab|`iir -iiri -`iiri 22e s> , kabeirid pl <kab|`eir -eiri -`eiri 22e s> (kr Kabeiroi) • müt algselt Früügia, hiljem ka Kreeka viljakusjumalad, keda austati ja kummardati salatavadega

kantsoon <kants|`oon -ooni -`ooni 22e s> (it canzone laul)
1. kirj liik lüürilisi luuletusi, algselt trubaduuride lembeluuletus
2. muus lihtne instrumentaalsaatega laul, ka väike laulva meloodiaga lüüriline instrumentaalpala

kapell1 <kap|`ell -elli -`elli 22e s> (it cappella väike kirik, kabel < keskld dem capella, cappella < capa, cappa rüü, peakate, kapuuts) • muus algselt kiriku laulukoor, hiljem üldse koor (vt ka a cappella); nüüdisajal erikoosseisuga puhkpilliorkester v instrumentaalansambel. Vt ka kapellmeister

kapten <k`apten -i 2e s> (pr capitaine < keskld capitaneus väejuht < ld caput pea)
1. mer laeva ja laevameeskonna juht; merel ja välissadamates riigi, laeva- ja laadungiomaniku seaduslik esindaja
2. sport võistkonna vanem
3. sõj enamiku riikide ohvitseriauaste, mida algselt anti kompaniiülemale; ohvitseri auaste Eesti Vabariigi maa- ja õhuväes
kaptenleitnant sõj • Eesti Vabariigis kolonelleitnandile vastav vanemohvitseri auaste mereväes
kaptenmajor sõj • Eesti Vabariigis majorile vastav vanemohvitseri auaste mereväes

kapuuts <kap|`uuts -uutsi -`uutsi 22e s> (it cappuccio < keskld caputium) • tekst rõiva külge kinnitatud tagasilükatav kotikujuline peakate; kuulus algselt ordurüü juurde ja põhjarahvaste rõivastusse

karronaad <karron|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< pn Carron) • sõj algselt Šotimaal Carronis valmistatud ning laevadel kasutatud lühike 6–9-kaliibriline suurtükk

kašmiir <kašm|`iir -iiri -`iiri 22e s> (< pn Kashmir, piirkond Indias) • tekst algselt kašmiiri kitse ülipeenest villast kootud sall v mõni muu ese; tänapäeval ka õhuke sile ühevärviline v trükimustriline, hrl peenest kammvillasest lõngast valmistatud toimse sidusega riie

kavaler <kavaler -i 19 s> (it cavaliere, hisp caballero, pr cavalier ratsanik < ld caballarius hobusemees) • algselt rüütel; aadlitiitel Hispaanias ja Itaalias; hiljem härrasmees, naise meessaatja, austaja
ordeni kavaler • ordeniga autasustatu

killing <killing -i 2e s> (rts skilling, keskalamsks schillinc) • aj algselt Bütsantsi kuldmündi soliduse nimetus germaanlastel; Läänemere-äärsetes riikides XIII–XVII s käibinud hõbemünt

kiosk <k`iosk -i 2e s> (pr kiosque < trg köşk aiapaviljon < prs kūsk loss) • algselt aiamajake; müükla, kergehitis ajakirjanduse, meenete, kiirtoidu vm müügiks

konservatoorium <konservat`oorium -i 19~2e s> (it conservatorio, algselt orbudekodu, kus võidi anda ka muusikalist haridust < conservare hoidma)
1. aj XVI s Itaalias orbude varjupaik
2. muus, ped muusikakõrgkool

kontratants <+ t`ants tantsu t`antsu 22e s> (pr contredanse < ingl) • folkl, tants algselt inglise rahvatants (country dance ’maatants’), XVII–XVIII s seltskonnatants, mis levis Prantsusmaale (anglees), hiljem Saksamaale (franssees); tantsijad asetsevad kahes reas v nelinurgas vastamisi

koraal <kor|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld choralis koori-) • muus, relig kirikulaul, algselt ühehäälne saateta, ladinakeelse liturgilise tekstiga koorilaul (vt ka gregooriuse laul); hiljem ka rahvuskeelne koguduselaul

koturn <kot|`urn -urni -`urni 22e s> (ld cothurnus < kr kothornos) • aj algselt igapäevane Vana-Kreeka jalats, pehmest nahast saabas; hiljem antiiknäitleja paksu tallaga jalats, üleva traagilise stiili sümbol

krahvkond <kr`ahvk|`ond -onna -`onda 22i s> • aj algselt (Frangi riigis ja Inglismaal varakeskajal) krahvi ametiringkond; pol nüüdisajal omavalitsusüksus USA-s ja Suurbritannias ning selle endistes asumaades ja dominioonides

krambambuli <kramb`ambuli 1e s> (sks Krambambuli, algselt kadakamarjaviina nimetus) • van mitme alkohoolse joogi nimetus; saksa üliõpilasargoos Goethe aegadel kirsiviin, hõõgvein; piltl mürgel

kredents <kred|`ents -entsi -`entsi 22e s> (it credenza usk, usaldus; puhvetkapp < ld credere uskuma) • aj algselt lauake, millel hoiti toitu ja jooke enne pakkumist (nende ohutuses veendumiseks); hiljem serveerimislaud; relig lauake jumalateenistusel vajalike esemete jaoks

ksülomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ksülo- + -meeter) • tehn riist (skaalaga varustatud anum) ebakorrapäraste kehade (algselt puitesemete) mahu mõõtmiseks

kuliss <kul|`iss -issi -`issi 22e s> (pr coulisse)
1. teater raamile pinguldatud riidest, papist v paberist õhuke teisaldatav sein, millele on maalitud dekoratsiooniosa; algselt lavakülgi kattev paikne dekoratsiooniosa
2. mets raiel allesjäetav metsariba (kulissraie e ribaraie)
3. põll kõrge taimkattega maariba õrna kultuuri kaitsmiseks külma tuule, põuatuule vms eest
4. muus trombooni U-kujuline tõmmiktoru
kulissmehhanism • tehn varbmehhanism, milles kaks liikuvat lüli on omavahel ühendatud translatsioonipaariga

kulitš <kul|`itš -itši -`itši 22e s> (vn кулич < kr kollix, kollikion ümmargune leib) • kok suur ümmargune rosinate ja mandlitega magus sai; (algselt) vene lihavõttesai

laissez faire [les·e feer] (pr laske teha) • maj algselt füsiokraatide majanduspoliitika põhimõtteid, et riigivõim peab majanduselul laskma kujuneda segamatult, nii nagu ta iseenesest areneb; tänapäeval: vabaturumajandus

leegion <l`eegion -i 19~2e s> (ld legio)
1. aj, sõj Vana-Rooma suurim väeüksus, koosnes 3000–6000 jalaväelasest (algselt oli kõigi kodanike maakaitsevägi)
2. sõj pms vabatahtlikest koosnev väeüksus, nt võõrleegion, pms Prantsusmaa ja Hispaania palgasõdurite väeüksus; üksikpataljonidest koosnev väekoondis mõnes riigis
3. piltl määratu suur hulk

livr <l`ivr livri l`ivri 22e s> (pr livre < ld libra nael) aj
1. vana Prantsuse massimõõt, 1 livr = 489,5 g
2. Karolingide ajast pärinev arvestusmünt, võrdus algselt 1 naela hõbedaga, 1 livr = 20 sou’d, 1795. a asendati väärtuselt võrdse frangiga

logistika1 <log´istika 1 s> (pr logistique < kr logistikē arvutuskunst) • sõj algselt sõjaväe kortermeistri või varustusametkonna tegevus, hiljem kogu strateegiline ja operatiivtegevuse korraldus; maj ressursi- (sh materjali-) ja teabevoogude juhtimine soodsaimal viisil, nt äris kauba hankimise, veo, hoidmise, jaotamise ja tarbimisega seostuvad toimingud

lustrum (ld) • aj algselt roomlaste lepitusohver, millega iga viie aasta järel tähistati tsensuse (1) lõpulejõudmist; hiljem tähendas viieaastast ajavahemikku (viisaastakut)

madrigal <madrigal -i 19 s> (it madrigale) • kirj lüürika väikevorm, lembeluuletus; algselt rahvalik naljatooniline karjaselaul; muus XIV s Itaalias välja arenenud mitmehäälne ilmaliku sisuga laul

mailer <m`ailer -i 2e s> (ingl miler < mile miil) • sport algselt ühe miili (1609 m) jooksja, hiljem üldse keskmaavõistleja (keskmaajooksja, -uisutaja, -ujuja)

manöövrisõda <+ sõda sõja s`õtta 18u s> (< manööver) • sõj algselt sõjapidamisviis, mille eesmärk oli hoiduda peajõudude otsustavast lahingust ning saavutada edu vägede kiire ümberpaigutamisega ja väikeste löökidega; püsiva rindejooneta sõda. Vastand positsioonisõda

maraanid pl <mar|`aan -aani -`aani 22e s> (hisp marranos sead) • Hispaanias ja Portugalis XIV–XV s sunniviisil ristitud juudid (ka nende järeltulijad), kes pidasid salaja kinni oma endise usu kommetest ning kannatasid seetõttu inkvisitsiooni julma jälitamist; oli algselt pilkenimi

marimba <mar´imba 16 s> , marimbafon <mar´imbafon -i 19 s> (< it, port marimba < bantu k-d + kr phōnē hääl, heli) • muus puitplaatidega ja metalltorukestest resonaatoritega madalakõlaline ksülofon, mida mängitakse nuiakestega; algselt Lõuna-Aafrika ja Kesk-Ameerika neegrite löökpill

marssal <m`arssal -i 2e s> (pr maréchal < keskld marescallus, marescalcus talliülem < frangi marhskalk < marh hobune + skalk sulane) • aj algselt kuninga õukonda kuuluv ametiisik keskaegsel Prantsusmaal; sõj kõrgeim sõjaväeline auaste paljude riikide sõjaväes; selles auastmes isik
marssalikepp • väärismetalli ja kalliskividega kaunistatud lühike sau, marssali auastme ja võimu sümbolina

mink1 <m`ink mingi m`inki 22e s> (ingl mink naarits) • zool ameerika naarits (Mustela vison), poolveelise eluviisiga väike kiskjaline, algselt elas looduses Põhja-Ameerika parasvöötmes, tänapäeval kasvandustest lahtipääsenuna üle kogu Eesti

moresk <mor|`esk -eski -`eski 22e s> (it moresca, pr mauresque, fem mauri) • kunst algselt arabeski (1) variant mauri kunstis; renessansskunstis tugevasti stiliseeritud lehtede ja õitega põimornament; muus XV–XVII s tants, kus kujutati mauride ja kristlaste vahelist võitlust; XV–XVI s laul, mille tekst parodeeris Aafrika päritolu tööliste itaalia keelt

moskiitolaevastik <+ laevast|`ik -iku -`ikku 25 s> (< moskiito) • sõj, mer algselt (XX s 1. poolel) torpeedokaatrite kogunimetus; nüüdisajal (pms USA-s) mis tahes väikeste sõjalaevade laevastik

neofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (kr neophytos vastistutatu)
1. relig algselt vastristitu, hiljem mingi usundi v õpetuse uus poolehoidja
2. bot tulnuktaim (eriti umbrohi)

nomos <nomos -e 9 s> (kr) aj
1. kohustav, üldkehtiv ja püsiv elunorm Vana-Kreekas, laiemas tähenduses hõlmas ka teiste rahvaste kombeid ja tavasid
2. Vana-Kreeka seadusandlike komisjonide otsus
3. fil Vana-Kreeka filosoofias maailma- v loodusseadus
4. muus kreeka muusikas meloodiamall, mille alusel muusikud improviseerivad, algselt kultuselaul

nümfaion <nümf`aion -i 2e s> (kr nymphaion < nümf) • arhit algselt nümfidele pühendatud grott v hoone, hrl allika kohal; hiljem avalik v eravalduses hoone, mille luksuslikku fassaadi kaunistasid nümfide jt veejumaluste kujud

omnibuss <+ b`uss bussi b`ussi 22e s> (< ld omnibus kõigile) • (auto)bussi endisaegne nimetus; algselt tähendas mitmeistmelist hobusõidukit

pan <pan -i 19 s> (poola, tšehhi) • Poolas ja Tšehhis algselt aadlitiitel, hiljem kõnetlussõna: härra, isand

parka2 <parka 16 s> (ld pn Parca) • müt Vana-Rooma müt-s oli Parca algselt sünnitusjumalanna, hiljem nimetati parkadeks kolme saatusejumalannat (samastatud Vana-Kreeka moiradega)

pemmikan <pemmikan -i 19 s> (krii pimihkān) • (algselt Põhja-Ameerika indiaanlaste) kaua säiliv lihakonserv kuivatatud peenestatud veiselihast koos sulatatud rasva ja kuivatatud marjadega

pinass <pin|`ass -assi -`assi 22e s> (pr pinasse < ld pinus mänd) • mer pikipurjestusega 2–3-mastiline rannasõidupurjekas XVI–XVII s, algselt valmistati piiniapuidust; nüüdisajal suur aeru- v mootorpaat

pluviale [pluviaale] (keskld < ld pluvialis vihma-)
1. aj algselt Vana-Roomas üleriietus vihma tarbeks
2. relig vaimulike liturgiline rüü katoliku ja paljudes luterlikes kirikutes

pneuma <pneuma 16 s> (kr õhk, tuul, hingus, hing, vaim) • fil Kreeka filosoofia ja meditsiini termin; tähendas algselt erilist, kõige peenemat ja kergemat ainet, mis oli liikuvuse ja elu põhjustaja; kosmilist pneumat samastati elavas kehas toimiva psyche’ga ja teda peeti väeks, mille varal vaim paneb keha toimima

prior <prior -i 2e s> (keskld < ld prior (kahest) esimene, parem) • relig mungakloostri eestseisja, algselt sama mis abt, hiljem peakloostri ülema (abti) v mungaordu suurmagistri asetäitja v harukloostri ülem

protagonist <protagon|`ist -isti -`isti 22e s> (kr prōtagōnistēs < prōtos esimene + agōnistēs võistleja, näitleja)
1. aj esinäitleja, näidendi peategelane Vana-Kreeka tragöödias (algselt ainus näitleja)
2. kirj kirjandusteose tegelane, kes väljendab autori ideid

quiche [kiš] (pr < sks Küchen mrd kook) • kok algselt Saksamaalt pärinev Prantsuse köögis populaarne muretainapõhjal soolane täidisega pirukas

teksased plt <teksas|ed -te 9 s> , ka teksad plt <teksad 16 s> (< pn Texas, USA osariik) • tekst teksa(s)püksid, teksariidest püksid, hrl taskute ja metallneetidega), algselt Texase kauboide rõivastusse kuulunud töö-, tänapäeval vaba aja rõivas

tempel1 <t`emp|el -li 2e s> (ld templum) • algselt püha paik, hiljem ka sellesse paika rajatud hoone, milles korraldati (mittekristlike ja -islami usundite) kultusrituaale

tennis <tennis -e 9 s> (ingl lawn tennis < pr tenez hoidke!, võtke!)
1. sport sportmäng, mida mängitakse reketi ja väikese nailonkattega kummipalliga savi-, liiva- v tellisepurukattega väljakul (ka muru-, asfalt- v betoonväljakul) ning sisehallides palli üle väljakut poolitava võrgu lüües; tennisest on arenenud lauatennis, seinatennis
2. pl tekst kummitallaga kontsata jalatsid, algselt tennisemänguks kasutatud, tänapäeval pms vaba aja jalatsid