[VSL] Võõrsõnade leksikon

ab hinc [ab hink] (ld) • selle järel; sellest alates

ab ovo [ab oovo] (ld munast alates) • algusest peale
ab ovo usque ad mala [ab oovo uskve ad maala] (ld munadest õunteni, roomlastel algas lõunasöök munast ja lõppes puuviljaga) • algusest lõpuni

ab urbe condita [ab urbe kondita] (ld linna (s.o Rooma) asutamisest (ka Titus Liviuse ajalooteose pealkiri)) • pärast 753. a eKr (ajaarvamises); algusest alates

abüssaal <abüss|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr abyssos põhjatu) • hüdrol ookeani ja mere põhja ökoloogiline sügavusvöönd (alates 3000 m-st); bentaali osa

aloosa <aloosa 16 s> (ld alosa, alausa) • zool kala (Alosa) heeringaliste seltsist

altaan <alt|`aan -aani -`aani 22e s> (it altana < alto kõrge) • arhit sambaile v allehitisele toetuv lahtine rõdu, platvorm v suvine eluruum

a mundo condito [a mundo kondito] (ld) • maailma loomisest (alates)

antiikaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> (< antiik) • vanaaeg, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna ja kultuuri ajastu, alates u IX s eKr kuni keskaja alguseni (IV–V s)

apo-, täishäälikute ja h ees ap- (kr ära, eemal, alates, ilma) • puudu, eemal-, ilma-; väljendab ka teket v tekitamist

arhidiakon <+ d`iakon -i 2e s> (< arhi- + diakon) • relig alates IV s-st kristlikes kirikutes mitmesuguseid teenistuskohti tähistav tiitel

arpedžo <arp´edžo 16 s> (it arpeggio harfitaoliselt) • muus akordi helide esitamine üksteise järel (alates madalaimast), seda tähistab akordi ees olev laineline püstjoon

baptisteerium <baptist`eerium -i 19~2e s> (kr baptistērion) • aj supelbassein Rooma termides; relig IV s-st alates ristimisbassein, hiljem ka basseiniga v ristimiskiviga kabel

citius, altius, fortius [tsitsius altsius fortsius] (ld) • sport kiiremini, kõrgemale, tugevamini (olümpiadeviis alates 1908. aastast)

dalai-laama <+ laama 16 s> (< mongoli dalai ookean + laama2) • relig alates XVI s-st Tiibeti kõrgeim vaimulik ja ilmalik juht. Vt ka lamaism

dal segno [dal senjo] (it), lüh d. s., D. S. • muus märgist alates (korrata). Vt ka segno

de dato [dee dato] (ld), lüh d. d. • ürikuil: andmise (avaldamise) päevast alates

dies [di˛es] (ld) • päev
dies ater [di˛es aater] (ld) • „must päev“, õnnetu päev
Dies irae [di˛es iire] (ld viha päev, viimnepäev) • muus reekviemi osa XIII s-st pärit ladinakeelsetele sõnadele; alates XVIII s-st ka iseseisev heliteos

Drang nach Osten [drang nahh osten] (sks tung itta) • aj, pol X s-st alates Saksa feodaalide, hiljem Saksamaa agressiivne ekspansioonipoliitika pms slaavi alade ja Baltimaade suhtes

duim [döüm] (holl pöial) • Hollandi pikkusmõõt toll, u 2,5 cm; alates 1820 1 duim = 1 cm

dux femina facti [duks feemina fakti] (ld) • asja algataja (oli) naine, toimunu põhjustajaks on naine

EC {lüh ingl nimest European Community} • Euroopa Ühendus, endine Euroopa Majandusühendus, mis nimetati Euroopa Liidu lepinguga (alates 1. novembrist 1993) ümber Euroopa Ühenduseks; alates Euroopa Liidu lepingu jõustumisest kuulub Euroopa Ühendus Euroopa Liitu

eksegeet <ekseg|`eet -eedi -`eeti 22e s> (kr exēgētēs nõuandja, seletaja)
1. aj Vana-Kreekas: oraaklite, seaduste ja kommete tõlgendaja
2. hellenismi ajast alates: eksegeesiga tegelev filoloog
3. relig nüüdisajal: piiblitekste tõlgendav teoloog

EP {lüh ingl nimest European Parliament} • Euroopa Parlament, Euroopa Liidu kodanike esinduskogu, mis kasvas välja kolme Euroopa Ühenduse ühisest Assambleest (tegutses a-st 1958); alates a-st 1962 kannab praegust nime

epigraaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (kr epigraphē) • raidkiri (kivil, metallil); pealiskiri; alates XIV s-st ka moto

epsilon <epsilon -i 19 s> (kr e psilon paljas e, eristamaks seda diftongist ai, mida hääldatakse alates hilisantiigist samuti e-na) • kreeka tähestiku 5. täht Ε, ε; vastab ladina lühikesele e-le

esquire [iskw·aiə(r)] (ingl < vanapr esquier < ld scutarius kilbiga ihukaitsja < scutum kilp), lüh Esq. • aj Inglismaal algselt rüütli kannupoisi nimetus, hiliskeskajast alates rüütlimõisate valdajate ja aadlike poegade tiitel; XIX s-st alates kirjas perekonnanime järele asetatav viisakusväljend; nüüdisajal käibelt kadumas

etnarh <etn|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr ethnarchēs) • aj Rooma ülemvõimu ajal kohalik valitseja Süürias ja Palestiinas; relig (õigeusu kiriku) Konstantinoopoli patriarhi mitteametlik nimetus; alates XVI s-st Küprose peapiiskopi ametinimetus

euro <euro 16 s> (< pn Euroopa) • maj Euroopa Liidu rahaühik, Euroopa ühisraha, lüh EUR, tähis €; 1 euro = 100 senti; otsus kasutuselevõtu kohta tehti Euroopa Ülemkogu Madridi kohtumisel 1995. a; alates 1. jaanuarist 1999 asendas ühtse arvestusühikuna eküü

fabiaanlus <fabi`aanlus -e 11~9 s> (< ingl Fabian Society < pn Q. Fabius Maximus Cunctator, Vana-Rooma väepealik, u 280/275-203 eKr) • pol 1883. a alates Inglismaal levinud reformistlik liikumine, mis pidas võimalikuks töölisklassi ja kodanluse koostööd

fetopaatia <+ p`aatia 1 s> (< ld fetus sünnitus, järglane + -paatia) • med 4. raseduskuust alates tekkiv lootekahjustus, mida põhjustab kaasasündinud haigus v ema ja loote vere sobimatus

gardemariin <gardemar|`iin -iini -`iini 22e s> (< pr garde-marine mereväe aspirant) • aj, sõj Moskva mereväeakadeemia ja mereväe kadetikorpuse vanemate kursuste kasvandike aukraad Venemaal (alates 1716. a-st) aastase merepraktika ajal

geneeriline <geneerili|ne -se -st 12 adj> (keskld genericus < ld genus päritolu, liik) • üldine, üld-
geneeriline aeg • lgv üldaeg, situatsiooni alatist kestvust näitav tegevusaeg
geneeriline isik • lgv üldisik, tegevuse mis tahes potentsiaalne korraldaja
geneeriline ravim • farm koopiaravim, originaalravimiga sama toimeainet sisaldav, samasugust toimet omav ja ravimi kasutajale sama ohutu ravim, mis jõuab turule originaalravimi patendikaitse lõppemisel
geneeriline tüüp • info parameetriväärtuste poolest erinevate andmetüüpide klass

giljotiin <giljot|`iin -iini -`iini 22e s> (pr guillotine < pn J.-I. Guillotin, kasutamise algataja, Prantsuse arst, 1738–1814) • langekirves, tapamasin, Prantsuse revolutsiooni ajal 1792. a kasutusele võetud hukkamisriist hukatava pea maharaiumiseks kõrgelt langetatava kirvetaolise tera abil
giljotiinkäärid plt • tehn tööpink lehtmetalli, paberipakkide vm sirglõikega tükeldamiseks

gong <g`ong gongi g`ongi 22e s> (malai) • muus kettakujuline metallist löökpill kaua kumiseva heliga, kasut helisignaalide andmiseks (gongilöök), alates XVIII s ka ooperi- ja sümfooniaorkestris

gootika <gootika 1 s> (pr gothique < ld gothicus goodi, gooti < goodid), gooti stiil • kunst, arhit kunstistiil Euroopas, romaani stiilile järgnenud stiiliperiood keskajal; kujunes XII s Põhja-Prantsusmaal, levis kogu Lääne-Euroopas, asendus alates XV s aegamööda renessanss-stiiliga; gootikat iseloomustavad ehituskunstis teravkaared, roietele toetuvad ristvõlvid, skulptuurkaunistused, värvilised aknad, kõrgusse pürgimine

graamota <graamota 1 s> (vn грамота < kr gramma kirjatäht, pl grammata kirjutis, dokument) • aj ürik Venemaal X–XVII s, vanimad säilinud ürikud on kasetohtürikud (XI–XV s), vanim pärgamentürik pärineb XII s-st; alates XIV s-st paberil

haugiaan <haugi|`aan -aani -`aani 22e s> (< norra pn H. Nielsen Haugen, liikumise algataja, 1771–1824) • relig Norra lahkusuline

hellenism <hellen|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr Hellēnismos kreeklaste jäljendamine, kreekapärasus) • aj XIX s loodud nimetus, millega hrl tähistatakse antiikaja ajaloo- ja kultuuriperioodi alates a-st 323 eKr (Makedoonia Aleksandri surmast) kuni a-ni 30 eKr (Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla); perioodi iseloomustab kreekalike ning idamaiste majanduselu-, ühiskonnakorra- ja kultuurielementide segunemine ning Vahemere maade idaosa ja Ees-Aasia orjandusliku ühiskonna kõrgem arenemistase Kreeka polisesüsteemiga võrreldes

high tech [hai tek] {lüh ingl sõnadest high technology kõrgtehnoloogia}
1. valdkonnad, kus rakendatakse kõrgtehnoloogiat – uusimaid uurimustulemusi, menetlusi ja materjale; ka vastavad tehnikaharud
2. arhit nii vormis kui ka materjalis hoone konstruktsiooni ja tehnoloogilisi komponente rõhutav suund alates 1970ndatest. Vt ka low tech

hipi <hipi 16 s> (ingl hippies < hep, hip teadlik, moekas, stiilne) • 1960ndatest alates USA-s jt maades tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noor, kelle mässumeelsus avaldus üldkehtivate kõlblus- ja käitumisnormide eiramises, eripärases rõivastuses, vabaarmastuse kultuses, narkootikumide tarvitamises jm

hlõst <hl`õst hlõsti hl`õsti 22e s> (vn хлыст) • relig Vene usulahu liige alates XVII s 1. poolest, hlõstid uskusid Kristuse igavest taassündi ja ümberkehastumist

hostia <h`ostia 1 s> (ld ohvriloom) • relig algul kõik ristiusu jumalateenistuses altarile toodud annid; alates IX s armulaualeib. Vt ka oblaat

indigo <indigo 1 s> (port < ld Indicus India) • keem vanaajast tuntud sinine küüpvärvaine, mida saadi mõnedest liblikõieliste sugukonda kuuluvatest troopilistest ja lähistroopilistest taimedest, XIX s lõpust alates valmistatakse sünteetiliselt
indigokarmiin • sinine sünteesvärvaine, kasut akvarellvärvi ja sine tootmiseks

infaamia <inf`aamia 1 s> (ld infamia) • autus, alatus

initsiaator <initsi`aator -i 2e s> (ld initiator alustaja < initiare alustama < initium algus)
1. algataja, eestvedaja
2. biol, med aine v tegur, mis tekitab rakus vähi tekkeni viia võiva püsiva muutuse, vt ka promootor (5)
3. keem erguti

intifada [intifaada] (ar intifāḑah maha raputamine, vabanemine) • aj, pol mõiste, mida araablased kasutasid 1920–30ndatel võitluses juutide Palestiinasse asumise vastu; alates 1988. a-st tähistab vastuhakku Iisraeli võimule okupeeritud aladel

kabriolett <kabriol|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cabriolet) • kerge kaherattaline ühehobusesõiduk (enamasti allalastava kattega); avatava katusega sõiduauto

kanoonik <kanoonik -u 2 s> (keskld canonicus < ld reeglikohane < kr kanōn reegel, eeskiri) • relig alates IV s-st piiskopikiriku juures ordusarnases vennaskonnas elav vaimulik; hiljem toomkapiitli liige (ka tiitlina), toomhärra

karismaatiline <karismaatili|ne -se -st 12 adj> • karismat eviv, karismasse puutuv, mõju-, tõmbe- v sisendusjõuline; relig armuanniga õnnistatud
karismaatiline liikumine • relig pms alates XIX s-st tekkinud usuvoolud, mis rõhutavad Püha Vaimu ja karismade tähtsust

kelvin <k`elvin -i 2e s> (< pn Kelvin, Inglise füüsik W. Thomson, 1824–1907, alates 1892 lord Kelvin), tähis K • füüs 1968. a-ni Kelvini kraad, termodünaamilise temperatuuriskaala kraad, rahvusvahelise ühikusüsteemi (SI) põhiühik

kindralkortermeister <+ m`eist|er -ri 2e s> (< kindral-) • sõj, aj alates XVI s-st kõrgem staabiohvitser, kes juhatas maastikuluuret, vägede paigutamist ning majutamist, kaartide pidamist, kindlustustöid jm

koinee <koin`ee 26i s> (kr koinē (dialektos) ühine (keelepruuk)) lgv
1. hellenismi ajal (alates IV s-st eKr) kogu antiikmaailmas levinud kreeka ühiskeel
2. eri murdeid v keeli kõnelevate keelekollektiivide suhtluskeel; ka üks neist murdeist (keeltest) v nende alusel tekkinud keelekuju

koodeks <koodeks -i 2e s> (ld codex tüvi, pakk, kirjutustahvel, raamat, köide)
1. aj Vana-Roomas vahaga kaetud puutahvlikestest koosnev märkmeraamat; alates hilisantiigist papüüruse- v pärgamendi-, hiliskeskajal ka paberilehtedest köidetud käsikiri
2. jur seaduste kogu; õigusnormide süstematiseeritud kogu, millega reguleeritakse üheliigilisi ühiskondlikke suhteid; piltl reeglistik (nt moraalikoodeks)

koreograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr choreia tants + -graafia) • tants balletiseade, tantsuseade; alates XIX s 2. poolest tantsukunst, eriti tantsude ja balletietenduste loomise kunst; tantsusammude ja -asendite ülesmärkimine tingmärkide abil

kornet1 <kornet -i 2e s> (pr cornette < corne sarv) • sõj algul ratsaväelipp, siis selle lipu kandja (ratsaväelipnik); alates XV s-st ratsaväeohvitseri madalaim auaste enamikus riikides; asendati XIX s nooremleitnandi auastmega

kronograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< krono- + -graaf)
1. kirj vana- ja keskaegne üldajalugu käsitlev teos, milles sündmused on esitatud kronoloogilises järjestuses, alates oletatavast maailma loomisest
2. tehn ajamomente paber-, filmi- v magnetlindile fikseeriv kronoskoop
3. tehn ajavõtuvõimalustega kell, kell-stopper

labarum (ld, kr labaron) • aj alates Constantinus Suurest Rooma riigi lipp, mille varda otsas oli ristiusu sümbol; kasut ka Bütsantsi ajal; kasut üldse vaimuliku lipu tähenduses

landoo <land`oo 26i s> (pr landau), landauer <l`and`auer -i 2e s> (sks Landauer, oletatavasti Landau linna järgi) aj
1. allalastava kattega neljaistmeline tõld
2. tagaistmete kohalt avatava katusega sõiduauto

litosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< lito- + sfäär) • aj van varasem tähendus: maakoor; geol alates 1960ndatest: Maa tahke väliskiht, mille moodustab maakoor koos selle all oleva vahevöö ülemise osaga

magistraat <magistr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magistratus kõrge riigiamet < magister ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Rooma riigiamet v kõrgem riigiametnik (konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun jt)
2. aj keskajast pärinev kollegiaalne linnavalitsus
3. aj Venemaal alates Peeter I ajast kuni 1864 seisuslik linnaorgan
4. Inglismaal ja Prantsusmaal rahukohtunik, ka politsei- v haldusametnik

makaronism <makaron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< makaron, viitega makaronidele kui rahvapärasele toidule) • lgv mõne uue keele sõna vorm v tuletis ladinakeelses kontekstis; makaronistiilis luulet viljeldi eriti Itaalias alates XV s-st. Vt ka makaronistiil

mamelukk <mamel|`ukk -uki -`ukki 22e s> (< ar mamlūk omand, valge ori) • aj Türgi ja Kaukaasia päritolu orjast ihukaitseväelane Egiptuse sultanite teenistuses alates XII s lõpust; mamelukid saavutasid hiljem riigis poliitilise võimu; hävitati 1811

manihheism <manihhe|`ism -ismi -`ismi 22e s> , manilus <manilus -e 11 s> (< pn Mani, Pärsia prohvet, u 216–276/277) • aj, relig osalt kristlik, osalt Vana-Pärsia usundist zoroastrismist võrsunud õpetus, levinud Rooma keisririigis alates III s; manihheismi põhidogmaks oli võitlus hea ja kurja, valguse- ja pimeduseriigi vahel kogu maailmas

manuaalteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< manuaalne) • med käsitsi tehtav teraapia, kus kasut mitut meetodit alates üldmassaažist kuni kiropraktikani

mulk <m`ulk mulgi m`ulki 22e s> (ar omand) • eramaa, maavaldusvorm Lähis- ja Kesk-Idas alates VII s

naelsterling <+ sterling -i 2e s> (ingl pound sterling < pound of sterlings nael sterling'eid < sterling hõbepenn), tähis £ • maj Suurbritannia rahaühik, lüh GBP; 1 naelsterling = 100 penni (alates 1971)

narsaan <nars|`aan -aani -`aani 22e s> (vn Нарзан, kaubanimi < kabardi-tšerkessi нарт-санэ nartide jook) • süsinikdioksiidi- ja kaltsiumirikas mineraalvesi; villitakse Kislovodskis alates 1896. a

nearktiline ala (< neo- + kr arktikos põhjapoolne, vrd arktiline) • geogr taime- ja loomageograafiline ala, haarab Gröönimaa ja Põhja-Ameerika Mehhiko kiltmaast alates; moodustab osa holarktilisest alast. Vt ka palearktiline ala, holarktiline ala

novaator <nov`aator -i 2e s> (ld novator) • uuendaja, uuenduste, uute meetodite v võtete algataja v looja

olümpiamängud plt <+ mängud m`ängude 22e s> , olümpia <ol`ümpia 1 s> (< pn Olympia, Kreeka kohanimi) sport
1. Vana-Kreekas alates a-st 776 eKr kuni a-ni 394 pKr Olümpia lähedal iga 4 a järel peetud võistlusmängud, mille järgi kujunes Kreeka ajaarvamine, vt ka olümpiaad
2. nüüdisaja suurimad ning pidulikemad rahvusvahelised spordivõistlused; korraldatakse igal 4. aastal

ontogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr prees partits on, gen ontos olev, olend + genees) • biol isendiareng, organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani. Vt ka fülogenees

oppidum (ld kindlustatud paik)
1. aj kindlustus, valli ja müüriga piiratud maa-ala Vana-Roomas; alates I s eKr linnataoline provintsiasula; neist tähtsaimad olid keltide oppidum’id
2. barjäär tsirkuses

orfism <orf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Orpheus, mütoloogiline laulik)
1. aj, relig Vana-Kreeka usuvool, tekkis VI s eKr Traakias; orfikud uskusid inimest koosnevat heast surematust hingest ja halvast surelikust kehast (keha hauast vabanemiseks on vajalikud taassünnid ja askeetlik, nn orfiline elu)
2. (pr orphisme < pn) kunst nonfiguratiivne kunstisuund Prantsuse maalikunstis alates a-st 1912; kubismi erivorm, millel on futurismile omaseid jooni, peamiseks väljendusvahendiks on värv, kontrastsete värvipindade kõrvutiasetamisega luuakse mulje rütmist ja liikumisest

organisaator <organis`aator -i 2e s> (pr organisateur < organiseerima) • organiseerija, korraldaja, ühiste ürituste algataja ning juht

pandektid pl <pand|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (ld Pandectae < kr pandektēs kõikehõlmav), digestid pl <dig|`est -esti -`esti 22e s> (ld Digesta < digerere jagama, liigendama) • aj, jur Justinianuse koostatud seadustekogu, millesse oli koondatud Rooma seadusandjate normatiivakte
pandektiõigus • jur Saksamaal uusaja algusest alates kohandatud Rooma eraõigus

peer <p`eer peeri p`eeri 22e s> (pr pair, ingl peer < ld par võrdne) • aj Prantsusmaal feodalismiajastul poliitiliste eesõigustega kõrgaadli tiitel, Suurbritannias on peerid kõrgaadli liikmed, nn lordid, kes alates XIV s moodustavad parlamendi ülemkoja

pioneer <pion|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr pionnier < vanapr peon jalaväelane)
1. teerajaja, algataja
2. sõj inseneriväe sõdur, sapöör
3. aj endises Nõukogude Liidus lasteorganisatsiooni liige

plastuunid pl <plast|`uun -uuni -`uuni 22e s> (vn пластуны) • aj Vene kasakajalaväelased; värvati Musta mere ja Kubani kasakavägedesse vabatahtlikena alates XVIII s 2. poolest

plesiantroop <plesiantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr plēsios lähedane + anthrōpos inimene) • paleont, antr pleistotseeni alguses elanud australopiteeklaste rühma inimene; luustikke on 1936. a alates leitud Lõuna-Aafrikas

prebend <preb|`end -endi -`endi 22e s> (keskld praebenda < ld prabere pakkuma, andma) • aj alates VIII s katoliku kirikus kanoonikule makstav igapäevane elatusraha, hiljem talle eraldatud toimetulekuallikas

predella <pred´ella 16 s> (it astmed) • arhit gooti tiibaltari alaosa, mis on hrl kaunistatud skulptuuride ja maalingutega

pretoriaan <pretori|`aan -aani -`aani 22e s> (ld praetorianus) • aj Vana-Roomas keisri ihukaitseväelane; pretoriaanid moodustasid Augustusest alates eesõigustatud sõdureist koosneva keisri ihukaitseväe, mis sageli etendas tähtsat osa paleepööretes; piltl võimukandjat toetav palgasõdur

progeeria <prog`eeria 1 s> (< pro- + kr gēras raugaiga) • med vararaugastus, geneetiline väärareng, mille korral koed ja elundid vananevad alates varasest lapseeast, kuid intellekt on eakohane

proheelia <proh`eelia 1 s> (< pro- + kr cheilos huul) • antr ülahuule alaosa etteulatuvus paksude huultega inimestel (antropoloogiline tunnus)

proktoskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< kr prōktos pärak + -skoopia) • med päraku- v pärasoole alaosa endoskoopiline uuring

riksmål [riksmool] (norra riigikeel) • lgv van taanipärase norra kirjakeele, nn raamatukeele endine nimetus; alates 1929. aastast ametlik nimetus bokmål. Vt ka landsmål, nynorsk

rotatsiooniplastika <+ plastika 1 s> (< rotatsioon + plastika) • med lõikus, mille korral jala alaosa pööratakse 180° võrra, nii et jalakand on suunatud ette; kasut nt pahaloomulise luukasvaja ravis

rubaii <ruba`ii 26 s> (ar rubā‛ī neljast koosnev) • kirj nelikvärss Pärsia kirjanduses (alates IX s-st) ning iraani rahvalaulus ja traditsioonilises luules

ruunid pl <r`uun ruuni r`uuni 22e s> (vanapõhja pl rúnar), ruunikiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> • aj vanade germaanlaste, arvatavasti kreeka-ladina v keldi-etruski päritoluga raidkiri, mis IV s alates esineb sageli haua- ja mälestuskividel (ruunikividel), aga ka relvadel ja tarbeesemeil; levinud lõike- v põletusmärkidena ka Lääne-Eestis sirvilaudadel ja peremärkidel

servus servorum Dei [servus servoorum de˛i] (ld) • relig Jumala sulaste sulane (alates Gregorius I-st (VI s) tarvitusele võetud paavstide enda kasutatav nimetus)

sixpence [sikspenss] (ingl) • aj kuuepennine, 1551. a-st alates münditav Inglise poolešillingine hõbemünt; kaalus esialgu 3,11 g, väärismetallisisaldus 2,78 g

staaž <st`aaž staaži st`aaži 22e s> (pr stage < keskld stagium, staticum viibimine, teenistus < ld stare, perf partits status seisma) • tegevuse kestus mingil alal; töötamise aeg mingil alal v üldse tööleasumisest alates

stromatoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr strōma ase + -liit) • geol sinivetikate ja mõnede bakterite elutegevuse toimel mere- v magevees tekkiv lubiainest moodustis; stromatoliite leidub eelkambriumi setteist alates

särp <s`ärp särbi s`ärpi 22e s> (sks Schärpe) • tekst ehisvöö, ümber keha v üle õla ja rinna puusale seotav lai (siid)lint; esialgu kuulus bütsantsi sõdalase varustusse, alates XVII s-st kantakse sellel tähtsate sündmuste puhul ordeneid

sükofant <sükof|`ant -andi -`anti 22e s> (kr sykophantēs < sykon viigimari + phainō näitan, annan üles) • aj vanaaja Ateenas isik, kes algatas kasusaamise v poliitilisel eesmärgil kaaskodanike (esialgu viigimarjamüüjate) vastu kohtuprotsesse; piltl laimaja, valekaebaja, nuuskur

šahinšahh <šahinš|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (prs šāhanšāh kuningate kuningas) • aj Iraani valitsejate tiitel alates III s-st

zaibatsu [dzaibatsu] (jpn) • aj, maj Jaapani majanduselu valitsev tööstusmonopol (kartellid) alates XIX s 2. poolest II maailmasõja lõpuni

zen [dzen] (jpn < hiina chán meelerahu < sanskr dhyāna mõtisklus, meditatsioon), zen-budism [dzenbudism] <+ bud|`ism -ismi -`ismi 22e s> • relig mahajaana budismi koolkond, levis Hiinas VI s, alates XII s-st ka Jaapanis; iseloomulik on range kloostridistsipliin, intuitiivne tunnetuslikkus, paradoksidel põhinevad õpetusvestlused

tabulaadid pl <tabul|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld tabula laud, tahvel) • paleont väljasurnud koloonialiste korallide alamklass vanaaegkonnast; Eesti aluspõhjas leidub tabulaatide kivistisi Oandu lademest alates

tempo <tempo 16 s> (it < ld tempus aeg, ajavahemik) • kiirus, kiirusaste, liikumiskiirus; muus heliteose esitamise kiirus, mida alates XVII s-st märgitakse itaaliakeelsete terminitega, nagu andante, allegro jne

tennō [tennoo] (jpn taevane valitseja) • Jaapani valitseja tiitel, laenatud Hiinast, kasut alates VII s-st; relig tennō on ka shintō kui Jaapani pärimusliku usundi ülempreester

testone [testoone] (it < testa pea) • aj Milanos alates 1474. a vermitud hõbemünt müntija pea kujutisega; selle eeskujul hakati selliseid münte vermima ka mujal Itaalias ja naabermaades

trofee <trof`ee 26i s> (pr trophée < ld tropaeum, trophaeum < kr tropaion)
1. aj Vana-Kreekas vastaselt sõjasaagiks saadud lahingulipud, relvad jm sõjavarustus v nendest võidu tähistamiseks püstitatud mälestusmärk
2. kunst alates renessansist iseseisev dekoratiivne motiiv fassaadide, mööbli jm kaunistamisel
3. sport, sõj võidu- v jahimälestis

tsesareevitš <tsesareevitš -i 2e s> (vn цесаревич < pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr) • troonipärija nimetus Venemaal alates XIV s-st

tšelesta <tšel´esta 16 s> (it celesta < ld caelestis taevalik, taevane) • muus harmooniumikujuline klahvistiku ja haamermehhanismiga löökpill, valmistatakse alates XIX s lõpust

ulaan <ul`aan ulaani ul`aani 22e s> (< trg oğlan noormees) • aj, sõj piigi ja mõõgaga, alates XIX s keskpaigast püstoli ja karabiiniga varustatud kergeratsaväelane mõnes Euroopa riigis

vaarao <v`aar`ao 26 s> (kr pharaō < egiptuse per-aa suur maja, esialgu tähendas kuninga paleed) • Vana-Egiptuse kuningas, alates 22. dünastiast üks kuninga tiitleid

valdeslane <valdesla|ne -se -st 12 s> (< pn P. Valdès (Vaudès), liikumise algataja) relig
1. XII s Lõuna-Prantsusmaal tekkinud askeetilises usuliikumises osaleja
2. valdeslaste liikumise pinnal kujunenud kiriku liige

vestern <v`est|`ern -erni -`erni 22e s; vestern -i 2e s> (ingl western < west lääs) • kirj alguses seiklusromaan Põhja-Ameerika lääneosariikide, nn Metsiku Lääne koloniseerimisest; film alates 1930ndatest seda aega kajastav hrl romantiline hoogsa seiklusliku sündmustikuga film

votšina <v`otšina 1 s> (vn вотчина < отец isa) • aj Venemaal alates XI s esinenud pärilik maaomand, vastas Lääne-Euroopa alloodile

üpsilon <üpsilon -i 19 s> (kr y psilon paljas y, eristamaks seda diftongist oi, mõlemat hääldatakse alates hilisantiigist i-na) • ladina y-tähe, kreeka υ-tähe nimetus; kreeka tähestiku 20. täht Y, υ

YMCA {lüh ingl nimest Young Men’s Christian Association} • Noorte Meeste Kristlik Ühing; Eestis alates 1920. a-st

YWCA {lüh ingl nimest Young Women’s Christian Association} • Noorte Naiste Kristlik Ühing; Eestis alates 1921. a-st