[VSL] Võõrsõnade leksikon

astronoomiline <+ noomili|ne -se -st 12 adj> • astr astronoomiasse puutuv v kuuluv; piltl tohutu suur
astronoomiline aasta • astr ajavahemik, mille kestel Maa sooritab ühe tiiru ümber Päikese
astronoomiline kompass • navigatsiooniriist ilmakaarte määramiseks taevakehade (nt Päikese) asendi ja kellaaja järgi
astronoomiline laius • astr nurk, mille moodustab taevakeha ja vaatleja (v Maa keskpunkti) ühendav sirgjoon ekliptika tasandiga
astronoomiline pikkus • astr ekliptika kaar kevadpunktist suurringini, mis on tõmmatud läbi taevakeha ja ekliptika pooluse
astronoomiline ühik → astroühik

biennium <bi`ennium -i 19~2e s> (ld < bi- + annus aasta) • aastakahend, kaheaastane ajavahemik

doktorantuur <doktorant|`uur -uuri -`uuri 22e s> (vn докторантура < doktorant) • doktoriõpe, doktoritöö kirjutamiseks, vormistamiseks ja kaitsmiseks määratud ajavahemik

ediacara [edi·akara] (< pn Ediacara, mäeahelik Austraalias) • geol kronostratigraafiline üksus, ajavahemik 600–542 miljonit aastat tagasi; proterosoikumi noorim ajastu, millele järgneb kambrium. Vt ka vend

etapp <et`app etapi et`appi 22e s> (pr étape)
1. ajavahemik mingi liikumise v protsessi arenemises, arenemisjärk
2. aj peatuskoht sõjateedel väeosadele puhkamiseks, toitlustamiseks ja ravimiseks; Venemaal enne 1917. a peatuspunkt sunnitööle v asumisele saadetavate vangide teel, tapp; ka vangide edasitoimetamise viis ja vangide salk
3. sport teatevõistluse v mitmepäevase võistluse järk; osa distantsist

fanerosoikum <faneros`oikum -i 2e s> (< kr phaneros nähtav, ilmne + zōē elu) • geol Maa geoloogilises ajaloos ajavahemik, mille vältel on toimunud eeskätt skeletiga hulkraksete organismide areng; fanerosoikumile eelnes proterosoikum

geokraatne periood (< geo- + kr kratos võim, jõud) • geol ajavahemik Maa geoloogilises arenguloos, millal mandrite kerkimise ja merede pindala kahanemise tõttu oli ülekaalus maismaa; pikimaid geokraatseid perioode oli triiase ajastu

indiktsioon <indiktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld indictio) • aj hilisemas Rooma riigis 15-aastane ajavahemik, mida IV s-st rakendati ajaarvamisel

induktsioon <induktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inductio sissejuhtimine < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogiline järeldamine üksikult v vähem üldiselt üldisemale, üksikjuhtudest v -faktidest üldistuste ja seaduspärasuste tuletamine; teaduslikus tunnetuses on induktsioon lahutamatult seotud deduktsiooniga
2. el voolu v magnetvälja tekkimine kehas teise, lähedal asetseva keha voolu v magnetvälja toimel
3. füsiol närvikeskuste talitlust koordineeriv mehhanism, seisneb erutuse ja pidurduse vastastikuses soodustamises
4. biol embrüoloogias: kudede v rakkude vastastikune mõju, mis juhib nende arengut
5. biol teatud (valk)aine tootmise käivitumine rakus mingi välisteguri mõjul
6. med ajavahemik narkoosi alustamisest sobiva sügavusega narkoosi saavutamiseni
7. med sünnituse esilekutsumine
induktsioondefektoskoopia • defektoskoopia meetod elektrit juhtivast materjalist esemete defektide avastamiseks pöörisvoolude abil
induktsiooniperiood • keem ajavahemik keemiliseks reaktsiooniks vajalike tingimuste tekkimisest reaktsiooni tegeliku alguseni
induktsioonlogi, elektromagnetlogi • mer navigatsiooniseade laeva kiiruse mõõtmiseks vee suhtes
induktsioonmootor → asünkroonmasin
induktsioonregulaator • el pöördtrafo, sujuvalt muudetava väljundpingega autotrafo

intermetso <interm´etso 16 s> (it intermezzo < keskld intermedium ajavahemik < ld intermedius vahepealne)
1. vt interluudium (1), intermeedium (1)
2. muus lühike vabavormiline instrumentaalpala
3. piltl (lõbus) vahejuhtum

interreegnum <interr`eegnum -i 2e s> (ld interregnum), ka interregnum <interr´egnum -i 2e s> • pol valitavas monarhias ajavahemik ühe riigipea valitsusvõimu lõppemisest järgmise kehtima hakkamiseni; piltl igasugune kahe seadusliku valitsuse vaheline ajavahemik

interstadiaal <+ stadi|`aal -aali -`aali 22e s> (< inter- + staadium) • geol sadu v tuhandeid aastaid kestnud ajavahemik mandrijää ajutise taandumise ja uue pealetungi vahel

metoonitsükkel <+ ts`ük|kel -li 2e s> (< pn Meton, tsükli avastaja, V s eKr Kreeka astronoom ja matemaatik) • aj 19 troopilisest aastast (235 sünoodilisest kuust) koosnev ajavahemik, mille järel Kuu faasid langevad samadele kuupäevadele; rakendati antiikajal ajaarvamises

pentaad <pent|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< pent-) • viiepäevane ajavahemik, viispäevak

perinataalne <+ nat`aal|ne -se 2 adj> (< peri- + nataalne) • sünniaegne, sünnilähedane, sünni-
perinataalne periood • ajavahemik 22. rasedusnädalast kuni esimese sünnitusjärgse nädala lõpuni

periood <peri|`ood -oodi -`oodi 22e s> (kr periodos ringkäik, ringjooks)
1. ajajärk, millegi iseloomulikuga määratud ajalõik; ajavahemik, mille järel mingi nähtus kordub (nt võnkeperiood)
2. lgv lausestik, reast pea- ja kõrvallauseist koosnev kunstitaotluslik liitlause
3. muus tervik kahest sisuliselt kokkukuuluvast muusikalisest lausest

polaarpäev <+ p`äev päeva p`äeva 22i s> (< polaar-) • ajavahemik, mil päike on polaaraladel üle ühe ööpäeva horisondi kohal

saaros <s`aaros -e 11~9 s> (kr saros) • astr päikese- ja kuuvarjutuste kordumise ajavahemik (18 a ja 10¹/₃ v 11¹/₃ päeva)

seanss <se`anss seansi se`anssi 22e s> (pr séance < pr seoir van kõlbama, sobima < ld sedere istuma) • katkestamatu ajavahemik mingiks tegevuseks; terviketendus (nt kinos); info talitluslikult terviklik töötsükkel

sedisvakants <sedisvak|`ants -antsi -`antsi 22e s> (< ld sedes (piiskopi)tool + vacantia peremeheta vara, vaba olek) • relig katoliku kirikus ajavahemik kahe üksteisele järgneva piiskopi ametiaja vahel

septennium [sept·ennium] (ld) • seitseaastak, seitsmeaastane ajavahemik

sessioon <sessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld sessio istumine, istung) • istungjärk, tööperiood; (teaduslike ettekannetega) koosolekute periood
eksamisessioon, sess • eksamite sooritamiseks ettenähtud ajavahemik kõrgkoolis ja keskeriõppeasutuses

sideeriline <sideerili|ne -se -st 12 adj> , sideraalne <sider`aal|ne -se 2 adj> (< ld sidus, gen sideris tähtkuju) • astr tähtedesse, eriti kinnistähtedesse puutuv, tähe-
sideeriline periood • astr ajavahemik, mille vältel taevakeha (nt Maa) kaaslane (nt Kuu) sooritab taevakeha ümber täistiiru tähistaeva kui taustsüsteemi suhtes (sideeriline kuu)

sünoodiline kuu (< kr synodos kokkusaamine) • astr ajavahemik Kuu samanimeliste faaside vahel (nt noorkuust noorkuuni, pikkus u 29,5 ööpäeva)

sünoodiline periood (< kr synodos kokkusaamine) • astr ajavahemik, mille jooksul planeet v Kuu teeb Maalt vaadelduna täistiiru Päikese suhtes

talassokraatne <+ kr`aat|ne -se 2 adj> (< kr thalassa meri + kr kratos võim) • geol merevõimuline, mereaegne; ülekaalukalt merega kaetud
talassokraatne periood • geol Maa geoloogilises arenguloos ajavahemik, mil ookeanisüvikute mahu tektoonilise vähenemise tagajärjel kattis maailmameri mandrite madalamad alad. Vt ka geokraatne periood

tempo <tempo 16 s> (it < ld tempus aeg, ajavahemik) • kiirus, kiirusaste, liikumiskiirus; muus heliteose esitamise kiirus, mida alates XVII s-st märgitakse itaaliakeelsete terminitega, nagu andante, allegro jne

triennium <tri`ennium -i 19~2e s> (ld) • aastakolmik, kolmeaastane ajavahemik

vacatio legis [vakaatsio leegis] (ld seaduse puudumine) • jur ajavahemik seaduse ametlikust väljakuulutamisest selle kehtima hakkamiseni, et kodanikud saaksid uue seadusega tutvuda